Obsah (9)

§ 121§ 120§ 215§ 263§ 68§ 69§ 75§ 74§ 78

1-21-2295 Kohus KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 08. aprillil 2021.a Tallinnas Kriminaalasja number 1-21-2295 (19231602961) Kohtukoos

§ 121

lg 2 p 3 järgi kokkuleppemenetluses; Süüdistatav V.S Kask, isikukood: xxx, xxx kodanik, emakeel xxx keelt, xxx, xxx, xxx, elukoht: xxx, varasemalt väärteo – ja kriminaalkorras karistatud, tõkendit kohaldatud ei ole; Varasem karistatus   09.01.2017.a Pärnu Maakohtu poolt karistatud

§ 121

lg 2 p 3 järgi 6 kuu pikkuse vangistusega,

§ 120

lg 1 järgi karistatud 3 kuu pikkuse vangistusega,

§ 215

lg 1 järgi karistatud 5 kuu pikkuse vangistusega

§ 263

lg 1 p 1 järgi karistatud 1 aasta pikkuse vangistusega.

§-de 63 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel mõistetud liitkaristus, mõistetud kergemad karistused loeti kaetuks mõistetud raskeima karistusega ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta vangistust.

§ 68

lg 1 järgi mõisteti ärakandmata karistuseks 11 kuud ja 27 päeva vangistust.

§ 69

lg 1, 3 alusel asendati karistuseks mõistetud vangistus ÜKT-ga 477 tundi, töö tegemise ajaks määrati 1 aasta ja 6 kuud, alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohustuseks pandi ÜKT tegemise ajal järgida

§ 75

lg 2 p.p 2 ,4, 7 tulenevaid kohustusi; 02.02.2018.a Pärnu Maakohus pööras täitmisele Pärnu Maakohtu 09.01.2017.a kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistuse 11 kuud ja 27 päeva vangistust; Karistus täidetud 25.10.2019.a; 26.08.2015.a Pärnu Maakohtu poolt

§ 121

lg 1 järgi karistatud 4 kuu pikkuse vangistusega,

1 § 74 lg 1, 3 alusel määratud katseajaks 1 aasta, ühes kohustusega järgida

§ 75lg 1 p.p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi.

Katseaja algus 26.08.2015.a; Kaitsja Kaitsja osalemist kohtuistungil ei taotletud RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-dest § 173 lg 1 - 4 ja § 175 lg 1 p.p 3 ja 9; § 179 lg 1 p 2; § 180 lg 3; § 248 lg 1 p 5; § 249; § 311; § 313;

§-dest § 74 lg 1, 3; § 75 lg 1 p.p 1-6; § 78 p 1; ning VÕS §-dest 1045 lg 1 p 5 ja § 1043 kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada V.S Kask

§ 121

lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja karistada teda 3 (kolme) kuu pikkuse vangistusega. 2.

§ 74

lg 1, 3 alusel määrata, et V.S Kasele mõistetud ärakandmata karistus 3 (kolm) kuud vangistust tuleb jätta täielikult tingimisi kohaldamata ja mitte pöörata täitmisele tingimusel, et V.S Kask ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ning täidab talle

§ 75

lg 1 p.p 1-6 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. 3. Kohustada V.S Kaske käitumiskontrolli ajal täitma

§ 75

lg 1 p.p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid:  elama alalises elukohas aadressil: xxx;  ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;  alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 4. Määrata V.S Kask katseajaks Tallinna Vangla Lääne – Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. 5.

§ 78

p 1 alusel lugeda V.S Kase katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 08. aprillist 2021.a.

§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid kohaldatakse V.S Kase suhtes alates kohtuotsuse jõustumisest.

1. Juhindudes VÕS §-dest 1045 lg 1 p 5 ja § 1043 rahuldada kannatanu K. E. K. (isikukood: xxx) seadusliku esindaja U. K. (isikukood: xxx) käesolevas kriminaalasjas V.S Kask (isikukood: xxx) vastu esitatud tsiviilhagi 500.- (viissada) eurot õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõudes.
2. V.S Kaselt (isikukood: xxx) välja mõista kannatanu K. E. K. (isikukood: xxx) seadusliku esindaja U. K. (isikukood: xxx) kasuks tsiviilhagi õigusvastaselt tekitatud kahju nõudes summas 500.- (viissada) eurot. Välja mõistetud tsiviilhagi tuleb V.S Kasel tasuda U. K.e Swedbank AS olevale arveldusarvele nr EExxx. 2
3. KrMS §-de 173 lg 1 – 4; § 175 lg 1 p.p 4 ja 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel V.S Kaselt välja mõista riigituludesse menetluskuluna:  sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest summas 876.(kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot;  kaitsjatasu temale kohtueelsel uurimisel osutatud õigusabiteenuse eest kogusummas 135.- (ükssada kolmkümmend viis) eurot;
4. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et välja mõistetud menetluskulud tuleb V.S Kasel tasuda igakuiselt 12 kuu jooksul kohtuotsuse makseinfos märgitud osade ulatuses alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates kuni kohustuse täitmiseni. Makseinfo menetluskulude tasumiseks antakse V.S Kasele üle kohtuotsuse kuulutamisel kohtusaalis või edastatakse kohtuotsuse jõustumisel tema e-posti aadressile: xxx. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS
5. peatüki
6. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib otsuse teinud kohtule teatada ka faksi teel. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooni võib otsuse teinud kohtule esitada ka faksi teel. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Süüdistus ja kokkuleppe sisu V.S Kask on kokkuleppemenetluses kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varasemalt toime pannud vähemalt kahel korral kehalise väärkohtlemise (kohtuotsused nr 1-16-11283 ning 1-15-5688) ning viibides 01.12.2019 kella 18:18 paiku Tallinnas, Vabaduse Väljaku tunneli sissepääsu juures (aadressil xxx), lõi parema käe rusikaga K. E. K.’ele näkku vasaku põsesarna piirkonda. Löögi tagajärjel kukkus K. E. K. pikali. Oma eelneva tegevusega põhjustas V.S K. E. K.’ele valu ja vigastusi – nimelt pea muude osade pindmise vigastuse ja vasaku põsesarna piirkonnas marrastuse. Seega oma tahtliku tegevusega pani V.S toime teise isiku suhtes valu- ja kehavigastusi tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud korduvalt, s.o

§ 121lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

25. märtsil 2021.a sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Merilin Sepp, süüdistatav V.S ja tema kaitsja vandeadvokaat Kristina Isokoski käesolevas kriminaalasjas alljärgneva kokkuleppe ja nimelt, et prokurör nõuab kohtus V.S süüdi tunnistamist

§ 121

lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja 3 viimase karistamist märgitud kuriteo toime panemise eest 3 kuu pikkuse vangistusega. Samuti taotletakse

§ 74

lg 1, 3 sätete kohaldamist s.t jätta V.S Kasele mõistetav karistus täielikult tingimisi kohaldamata, kui viimane ei pane 1 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ning järgib temale katseajal

§ -dest 75 lg 1 p.p 1-6 tulenevaid kontrollnõudeid ja kohustusi. Nimelt kohustada V.S-i : elama kohtu määratud alalises elukohas, ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohtule antakse teada, et käesolevas kriminaalasjas on süüdistatava vastu esitatud ka tsiviilhagi, millise viimane on õigeks võtnud. Kokku on lepitud selles, et VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel mõistetakse tsiviilhagi välja V.S Kaselt ning seda kannatanu K. E. K. seadusliku esindaja U. K. kasuks summas 500 eurot. Välja mõistetud tsiviilhagi tuleb süüdistataval tasuda U. K. Swedbank AS olevale arveldusarvele nr EExxx. Kohtule kinnitamiseks esitatud kokkuleppest nähtub, et süüdistatavale on selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb tal kohustus tasuda riigi tuludesse sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest summas 876.- eurot, menetluskuluna kaitsjatasu temale kohtueelsel uurimisel ostutatud õigusabi teenuse eest kogusummas 135.- eurot. Juhindudes KrMS § 180 lg 3 kokku on lepitud selles, et V.S Kask tasub menetluskulud igakuiselt 12 kuu jooksul ning seda alates kohtuotsuse jõustumisest. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas 08.04.2021.a toimunud kohtuistungil süüdistatav V.S Kask märkis, et kokkuleppe kinnitamise juurde kohtusse ta kaitsjat kutsuda ei soovi ja nõustus sõlmitud kokkuleppega, selgitades, et kokkuleppe sõlmimine on olnud tema vaba tahe. Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Merilin Sepp jäi sõlmitud kokkuleppe juurde ja taotles kohtult selle kinnitamist. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ning süüdistatava ja abiprokuröri avamused sõlmitud kokkuleppe kohta ja veendunud, et menetlusosalised jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Kohus leiab, et V.S Kask tuleb süüdi tunnistada

§ 121

lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele, arvestades karistuse mõistmisel

§ - des § 74 lg 1, 3; § 75 lg 1 p.p 1-6 ning VÕS §-dest 1045 lg 1 p 5 ja § 1043 sätestatut. Tsiviilhagi Kohus asub seisukohale, et kriminaalasjas on tuvastamist leidnud, et V.S Kask oma kuritegeliku käitumisega on tekitanud kannatanu K. E. K.ele mittevaralist kahju ning seda 4 kohtueelse – ja kohtuliku uurimise käigus tuvastatud, kannatanu ning kannatanu seadusliku esindaja U.K. poolt käesoleva kriminaalasja kohtueelses menetluses esitatud tsiviilhagis märgitud kahju 500.- euro ulatuses. Kriminaalmenetluse seadustiku § 37 lg 1 ja § 38 lg 1 p 2 kohaselt võib isik, kellele on kuriteoga tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju esitada kriminaalmenetluses enne kohtuliku uurimise lõpetamist maakohtus tsiviilhagi tekitatud kahju hüvitamiseks. Kohus märgib ära, et tsiviilhagi lahendamisel tuleb kriminaalmenetluses juhinduda tsiviilmenetluse regulatsioonist, kui see ei ole vastuolus kriminaalmenetluse üldiste põhimõtetega. Tulenevalt VÕS § 1043 lg 1 teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kannatanu K. E. K.e seaduslik esindaja, viimase isa U. K. on käesolevas kriminaalasjas esitanud V.S Kase vastu, eelpool märgitud summa ulatuses kohtueelse menetluse kestel tsiviilhagi, taotledes selle välja mõistmist süüdlastelt. V.S Kask on prokuratuuriga kokkulepet sõlmides nõustunud tekitatud kahju ulatuse ja laadiga s.t tema suhtes esitatud tsiviilhagile vastu ei vaielnud ei ole, vaid on nõustunud selle hüvitamistega kannatanutele. Kohus asub seisukohale, et kannatanu K. E. K.e seadusliku esindaja U. K.e käesolevas kriminaalajas esitatud tsiviilhagi kuulub süüdistatavalt välja mõistmisele. Antud faktile tuginedes asub kohus seisukohale, et eelpool märgitud kannatanu seadusliku esindaja poolt esitatud tsiviilhagi tuleb rahuldada TsMS § 440 lg 1 alusel s.o hagi õigeksvõtt. TsMS § 440 lg 1 sätestab, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, siis rahuldab kohus hagi. Süüdistatavalt V.S Kaselt tsiviilhagi väljamõistmisel kohus juhindub VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5. Menetluskulud Süüdistatavalt kuuluvad väljamõistmisele sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest summas 876.- eurot ning menetluskuluna kaitsjatasu kogusummas 135.- eurot riigituludesse. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võimaldada V.S Kask menetluskulusid tasuda igakuiselt 12 kuu jooksul kohtuotsuse makseinfos märgitud osade ulatuses kuni kohustuse täitmiseni ja seda alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtunik Katre Poljakova /allkirjastatud digitaalselt/ 5