← Eesti

1-21-2288/21

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. mai
  2. a, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-21-2288 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Kriminaalasi Sergei Nikitin süüdistuses KarS § § 121 lg 1, § 424 lg 2 järgi kokkuleppemenetluses Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
  3. aprilli 2021 otsus Apellatsiooni esitaja Sergei Nikitin

(39506093718)RESOLUTSIOON Jätta süüdistatava Sergei Nikitini apellatsioon Viru Maakohtu
  1. aprilli
  2. a otsuse peale läbi vaatamata. Edasikaebamise kord: Käesoleva määruse peale saavad esitada määruskaebuse prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja, samuti kannatanu, tsiviilkostja, kolmanda isiku või puudutatud menetlusvälise isiku advokaadist esindaja. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  3. Sergei Nikitin anti kohtu alla süüdistuna selles, et tema 08.02.2019 ajavahemikus 04:54 kuni 05:00 Narvas Mõisa 1b asuvas baaris Imbis grupis ühiselt ja kooskõlastatult koos J.S. iga lõid mõlemad korduvalt käte ja jalgadega A.M. it keha ja pea piirkonda. S. Nikitin ja J.S. tekitasid sellise käitumisega A.M. ile valu ning hematoomid parema silma ümber ja vasakule õlale. Sellise käitumisega pani S. Nikitin toime teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise, s.o KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
  4. S. Nikitin, keda on Viru Maakohtu 01.12.2017 otsusega karistatud KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest, juhtis joobeseisundis uuesti mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. S. Nikitin juhtis 06.03.2021 kella 00:54 paiku Narvas Sepa ja Rakvere tänaval sõidukit Volkswagen Transporter registreerimismärgiga XXX , kui tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus vähemalt 1,00 mg/l. Sellise käitumisega rikkus S. Nikitin liiklusseaduse § 69 lg-s 1 sätestatud nõuet, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks juht, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholi vähemalt 0,75 milligrammi ühe liitri kohta. Samuti rikkus S. Nikitin liiklusseaduse § 94 lg-s 1 sätestatud nõuet, mille kohaselt võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud. Sellise käitumisega pani S. Nikitin toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis korduvalt s.o KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
  5. Viru Maakohus tegi
  6. aprillil 2021 kokkuleppemenetluses otsuse, millega tunnistas S. Nikitini süüdi KarS § 424 lg 2 järgi, mõistes talle karistuseks 2 aastat vangistust. Samuti tunnistati ta süüdi KarS § 121 lg 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks 5 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 järgi mõisteti S. Nikitinile liitkaristuseks 2 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 01.12.2017 kohtuotsuse nr 1-17-11188 järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 6 kuud ja 14 päeva vangistust, võrra. S. Nikitinile mõisteti liitkarituseks 2 aastat 6 kuud ja 14 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loetakse 06.03.
  7. S. Nikitinile valitud tõkend, vahistamine, jäeti muutmata kohtuotsuse jõustumiseni. S. Nikitinilt mõisteti Eesti Vabariigi kasuks välja sundraha 876 eurot; kaitsja vandeadvokaat Oleg Gorškaljovi poolt kohtueelses menetluses osutatud õigusabi kulud 378 eurot ja sõiduki teisaldamisega seotud kulud summas 42 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrati, et kriminaalmenetluse kulud (1296 eurot) on S. Nikinil õigus tasuda ühe aasta jooksu alates kohtuotsuse jõustumisest.
  8. S. Nikitin vaidlustab temalt välja mõistetud menetluskulusid. Ta palub menetluskulusid vähendada ja anda nende tasumiseks kaks aastat. Ühest aastast ei piisa talle menetluskulude maksmiseks. S. Nikitinil puudub sissetulek, aga tööd vangla talle lähima aja jooksul ei paku. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  9. Ringkonnakohus leiab, et esitatud kaebus tuleb jätta läbi vaatamata ja põhjendab seda järgmiselt.
  10. Ringkonnakohtu volitused tühistada kokkuleppemenetluses tehtud otsus tulenevad KrMS §
  11. Olukorras, kus apellatsioonikohus tuvastab, et kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu või see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe, s.o tuvastades kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuses materiaalõiguse ebaõige kohaldamise või kriminaalmenetlusõiguse rikkumise, tagastatakse kriminaalasja toimik prokuratuurile. Kokkuleppemenetluses tehtud otsus kuulub tühistamisele ja kriminaaltoimik prokuratuurile tagastamisele ka juhul, kui rikutud on KrMS
  12. peatüki
  13. jao sätteid või § 339 lg 1 ja seda rikkumist ei ole võimalik kohtumenetluses kõrvaldada.
  14. Praeguses asjas ei ole apellant osutanud ühegi kokkuleppemenetluse normi rikkumisele. Kaebusest selgub, et ta peab menetluskulusid põhjendamatult suureks ning kinnitab, et ei suuda neid tasuda 1 aasta jooksul.
  15. Kokkuleppemenetluses lahendatud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale esitatud kaebuses peab sisalduma viide mõnele kriminaalmenetluse seadustiku
  16. peatüki
  17. jao või KrMS § 339 lg 1 sätte rikkumisele. KrMS § 318 lg-s 4 nimetatud aluse puudumise korral tuleb ringkonnakohtul jätta kaebus KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata. Viidet eelnimetatud rikkumistele apellatsioonis ei ole. 2
  18. Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-47-16 punktis 5 märgitud, et KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel.
  19. Praegusel juhul nähtub kokkuleppest, et selles on saavutatud kokkulepe menetluse kulude summas 1296 eurot, kui ka selles, et kulud hüvitab S. Nikitin ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuistungil on S. Nikitin kohtu küsimusele menetluskulude hüvitamisest kokkuleppes toodud ulatuses vastanud: „Jah, olen nõus“ (istungi protokoll, lk 2).
  20. Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS § 326 lg 2 p 3 ja § 318 lg-st 4 jätab ringkonnakohus S. Nikitini apellatsiooni läbi vaatamata. /allkiri/ /allkiri/ Maarika Kuusk Aarne Sarjas 3 /allkiri/ Tiit Lõhmus

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.