KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Neve Uudelt, Ele Liiv, Siret Siilbek Määruse tegemise aeg ja koht 24.03.2025, Tallinn Kohtuasja number 2-24-5380 Kohtuasi R.W hagi Veho AS-i vas

) § 637 lg 2¹ alusel koosmõjus

§ 405lg-ga 1 menetlusse võtmata.

Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes

§-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid. 6.

§ 405

lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Hageja esitas nõude kohustada kostjat garantiikorras kõrvaldama sõiduauto õhkvedrustuse rikke vastavalt Aktsiaseltsi United Motors hinnapakkumisele maksumusega 1832,02 eurot ja mõista kostjalt hageja kasuks välja 714,80 eurot. Nõue kohustada kõrvaldama sõiduautol esinev rike on suunatud garantiilepingust tuleneva õiguse teostamisele, olles seega varaline nõue, mille puhul hagihind määratakse

§ 126lg 2 kohaselt õiguse väärtusega.

Lihtmenetluse erisuste kohaldamine on võimalik ka juhul, kui hageja on esitanud samas hagis mitu nõuet. Praeguses asjas on hagihind nõuete liitmisel 2546,82 eurot (

§ 134

lg 1), mistõttu oli tegemist lihtmenetluse asjaga

§ 405lg 1 mõttes.

Lihtmenetluse asjaks olemise kontroll tähendab menetluse esemeks olevale nõudele või nõuetele varalise väärtuse andmist (

II komm

§ 637

lg 2¹ järgi menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus ei ole otsuses

§ 442lg 10 kohaselt märkinud, et annab loa otsuse edasikaebamiseks.

Asjaolu, et maakohus lisas otsusele

§ 442

lg 6 järgi lahendi peale edasikaebamise korda ja tähtaega puudutava selgituse, ei ole edasikaebamiseks loa andmine

§ 637lg 21 tähenduses.

8. Riigikohus on selgitanud, et ringkonnakohus ei pea lihtmenetluse asjas apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumist

§ 637

lg 2¹ alusel pikemalt põhjendama, kui et määrusest oleks selgelt arusaadav, et kaebuse menetlemisest on keeldutud viidatud normi alusel ning põhjusel, et maakohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks ning maakohtu otsuse tegemisel ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi, selgelt rikutud menetlusõiguse normi ega selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid või et võimalikud minetused materiaalõiguse normi ebaõigel kohaldamisel, menetlusnormide järgimisel või tõendite hindamisel ei võinud oluliselt mõjutada maakohtu lahendit. Sisuliselt nõustub ringkonnakohus 7 2-24-5380 sel juhul maakohtu otsuse põhjendustega neid kordamata. Määruse pikemalt põhjendamise kohustus ei oleks kooskõlas menetlusökonoomiaga (RKTKm 10.04.2019, 2-17-13363, p 15).

1. Arvestades maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse väiteid, ei ole maakohus ringkonnakohtu hinnangul otsust tehes selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme ega rikkunud menetlusõiguse norme viisil, mis võinuks tuua kaasa ebaõige otsuse. Kostja on esitanud tehasegarantii ja lisagarantii tingimused ning väljavõtted sõiduauto hooldusraamatust ja hooldustemplitest. Kuigi hageja on väitnud, et kostja on ühepoolselt muutnud garantiitingimusi ja hagejat eksitanud, ei ole hageja esile toonud ega esitanud garantiitingimusi, mis tema hinnangul kohalduma peaksid. Hagile lisatud hinnapakkumise kohaselt kehtis lisagarantii täiendavad 36 kuud või kuni läbisõiduni 150 000 km (dtl 5). Seega tuli hagejal arvestada nii ajalise piirangu kui ka läbisõidupiiranguga. Seda, et hooldusraamatus märgitud hoolduse ajad on õiged, ei ole hageja vaidlustanud. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus eksinud garantiitingimusi tõlgendades ja sellest lähtuvalt hinnanud ebaõigesti hagi aluseks olnud asjaolusid.
2. Eelnevast tulenevalt jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse

§ 637lg 21 ja alusel menetlusse võtmata.

Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust muuta maakohtu otsuse resolutsiooni. 11. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse kulud

§ 168lg 1 järgi apellandi kanda.

Kuna vastustajal (kostjal) ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule hagejal kostjale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada. 12. Kuigi praeguses asjas ei ole hageja apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasunud, ei palu ringkonnakohus menetlusökonoomia kaalutlustel hagejal riigilõivu tasuda, s.o apellatsioonkaebuse puudust (

§ 637lg 1 p 3) enne menetlusse võtmise otsustamist kõrvaldada.

Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral oleks hagejal õigus

§ 150lg 1 p 2 ja lg 4 järgi nõuda apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv tagasi.

13. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta

§ 638

lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta. Ringkonnakohus toimetab määruse

§ 638

lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele menetlusosalistele.

§ 638lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

14.

§ 638lg-st 9 tulenevalt võib hageja esitada määruskaebuse Riigikohtule.

(allkirjastatud digitaalselt) 8