1-25-908/7

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtunik Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja liik Tartu Ringkonnakohus

1. märts 2025 1-25-908 Mario Truu Kriminaalasi Viljar Kiige süüdistuses karistusseadustiku § 184 lg 1 ja § 188 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Viru Maakohtu
2. märtsi
3. a otsus Süüdistatav Viljar Kiik (isikukood 38602205239), apellatsioon RESOLUTSIOON Jätta apellatsioon Viru Maakohtu
4. märtsi
5. a otsusele läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Käesolevale määrusele saab esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja või puudutatud menetlusvälise isiku advokaadist esindaja 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast määrusest teada või pidi teada saama. MENETLUSE KÄIK
6. Prokuratuur, süüdistatav Viljar Kiik ja tema kaitsja Monica Meristo-Dmitrijev sõlmisid
7. veebruaril 2025 kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-s 245 nimetatud kokkuleppe V. Kiige süüditunnistamiseks ja karistamiseks. Kokkuleppe järgi tuleb V. Kiigel tasuda menetluskulu 6349 eurot, sh sundraha 2215 eurot ja ekspertiisikulud 4134 eurot. Pooled leppisid kokku ka selles, et ta võib menetluskulu maksta KrMS § 180 lg 3 alusel ositi ühe aasta jooksul selliselt, et esimesed 11 kuud 529,08 eurot ühes kuus ja
8. kuul 529,12 eurot.
9. Viru Maakohtus
10. märtsil 2025 toimunud istungil jäid V. Kiik ja kaitsja kokkuleppe juurde. Süüdistatava sõnul oli kokkulepe talle arusaadav ja ta nõustus sellega. Süüdistatav kinnitas, et ta jääb kokkuleppe juurde ka menetluskulude hüvitamist puudutavas osas.
11. Viru Maakohtu
12. märtsi
13. a otsusega tunnistati V. Kiik kokkuleppe järgi süüdi ja teda karistati. Lisaks mõistis kohus temalt välja menetluskulu 6349 eurot ja võimaldas tal seda tasuda ositi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest järgmiselt: esimesed 11 kuud 529,08 eurot ühes kuus ja
14. kuul 529,12 eurot.
15. Maakohtu otsusele esitas V. Kiik apellatsiooni, mille sisu on muutmata kujul järgmine: „V.a.KOHUS! Olen nõus mulle määratud kokkulepe korras karistusega-kuid ei saa mitte kuidagi nõustuda kohtu otsuses kirja pandud kohustusega maksta igakuiselt üle 500 euro suurust sundraha.Olen võimetu sellist summat maksma vanglas viibitud aja jooksul,küll aga viibides juba vabaduses-on mõeldav raha maksmine.Sellega palun läbi vaadata kohtuotsuses mulle määratud menetluskulude maksmise tähtaeg.Lugupidamisega Viljar Kiik“. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
16. Maakohus tegi vaidlustatud otsuse kokkuleppemenetluses, kus kaebeõigus on KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 järgi piiratud. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS
17. peatüki
18. jao sätete (ehk kokkuleppemenetlust reguleerivate normide) või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi valesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.
19. Ringkonnakohus leiab, et V. Kiigel pole KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 kohast kaebeõigust. Ta soovib apellatsioonis üksnes seda, et kohus muudaks menetluskulude tasumise tähtaega ja võimaldaks need tasuda teisiti, kui on ette nähtud kokkuleppes ja maakohtu kokkuleppekohases otsuses. Kokkuleppemenetluses lahendatud menetluskulude hüvitamise otsustuse peale esitatud kaebuses peab sisalduma viide KrMS
20. peatüki
21. jao või KrMS § 339 lõike 1 rikkumisele. Selle puudumise korral tuleb ringkonnakohtul jätta kaebus KrMS § 326 lg 2 p 3 järgi läbi vaatamata (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
22. veebruari
23. a määrus asjas nr 3-1-1-716, p 5.3). V. Kiige apellatsioonis pole osutatud sellele, et maakohus võis rikkuda menetluskulude hüvitamise korda kindlaks määrates KrMS
24. peatüki
25. jao sätteid või § 339 lg-t
26. Midagi sellist ei tuvastanud ka ringkonnakohus. Maakohus tegi kokkuleppele vastava menetluskulude hüvitamise otsustuse: V. Kiigel tuleb tasuda menetluskulud kokku 6349 eurot ja ta võib tasuda need KrMS § 180 lg 3 järgi ositi ühe aasta jooksul nii, et esimesed 11 kuud tasub ühes kuus 529,08 eurot ja
27. kuul 529,12 eurot. Kuigi
28. märtsil 2025 toimunud Viru Maakohtu istungi helisalvestiselt kuuldub, et V. Kiik väljendas kõigepealt kahtlust, kas ta saab kokku lepitud viisil menetluskulusid vangistuse kandmise ajal tasuda, jäi ta mõni hetk hiljem siiski selgesõnaliselt kokkuleppe juurde ka menetluskulusid puudutavas osas.
29. Ringkonnakohus märgib sedagi, et kriminaalmenetluse seadustik ei näe ette võimalust lükata menetluskulude tasumise tähtaega edasi vangistuse kandmise aja võrra. Kuna KrMS § 423, § 417 lg 3 ja § 424 lubavad menetluskulude tasumist ajatada maksimaalselt kuni üheks aastaks (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
30. detsembri
31. a määrus asjas nr 3-1-1-120-12, p 7), pole võimalik V. Kiigelt väljamõistetavate menetluskulude tasumise tähtaega pikendada. Küll aga võib süüdimõistetu kohtuotsuse jõustumise järel KrMS §-de 423 ja 424 alusel esitada maakohtu täitmiskohtunikule mõjuva põhjuse olemasolul taotluse menetluskulude tasumise tähtaja pikendamiseks või ajatamiseks korraga kuni ühe aasta võrra (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
32. veebruari
33. a määrus asjas nr 3-1-1-2-12, p 8). Ainuüksi vangistuse kandmine pole samas selliseks mõjuvaks põhjuseks, mis tingiks menetluskulude tasumise tähtaja pikendamise või ajatamise.
34. KrMS § 326 lg 2 p 3 sätestab, et kohtunik koostab apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse juhul, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust. Seetõttu tuleb V. Kiige apellatsioon jätta läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) 2