lg-te 1–3 järgi on pooltel hagimenetluses õigus käsutada menetluse esemeks olevaid nõudeid, sh otsustada menetluse alustamise, selle käigu ja lõpetamise üle. Need sätted lähtuvad tsiviilkohtumenetluse dispositsioonipõhimõttest, mis vastab põhiseaduse §-s 19 väljendatud privaatautonoomia põhimõttele. Dispositsioonipõhimõte väljendub ka
§-s 429, mille lg 1 esimese lause järgi on hagejal õigus kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni hagist loobuda.
lg.1 p-i 3 kohaselt Kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud ja
lg.1 kohaselt võib Hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kostja ei ilmunud 18.12.2025.a kohtuistungile ega ole vastanud hagile, millest hageja järeldab, et kostja ei soovi abielu lahutada. Kuna hageja võtab hagi abielu lahutuse nõudes tagasi ehk loobub sellest, siis hageja palub lõpetada käesoleva asja menetlus ning tühistada kohtuistung, mis on määratud 25.03.2025.a ajaks 3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 429 lg 1 kohaselt hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Sama paragrahvi lg 2 teise aluse kohaselt ui hagist loobumine on esitatud kohtule kirjalikus avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima (lg 3). Avaldus on saadetud kostjale kohtule teadaolevale e-postile ja antud vastamiseks tähtaeg 17.03.2025. Kostja ei ole avalduse osas enda seisukohta esitanud.
lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Hageja on kohtule esitanud hagist loobumise avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasjas nr 2-24-14273 menetluse A. M. hagis K. L. vastu abielu lahutamise nõudes. 4. Seonduvalt menetluse lõpetamisega, tuleb tühistada tsiviilasjas määratud kohtuistungi aeg 25.03.2025. 5.
lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Kohus jätab menetluskulud hageja kanda. Kostjal menetluskulusid tekkinud ei ole. Viru Maakohtu 04.11.2024 määrusega rahuldati hageja menetlusabi taotlus ja vabastati hageja hagilt (abielulahutuse nõudelt) tasumisele kuuluva riigilõivu 100 euro tasumisest.
lg 4 kohaselt kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja.
lg 1 sätestab, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Sama paragrahvi lg 9 sätestab, et nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude väljamõistmise lahendis. Hageja on saanud menetlusabi riigilõivu tasumiseks. Kohus lõpetab asja menetluse seoses hagist loobumisega. Seega mõistab kohus hagejalt riigituludesse välja riigilõivu katteks 100 eurot. 2
lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud menetluskulusid
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.