← Eesti

2-24-123999/19

Obsah (4)§ 407§ 173§ 162§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Bergson Kohtujurist Tanel Kivi Otsuse tegemise aeg ja koht 21. veebruar 2025, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-123999 Tsiv

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1

  1. Aktiva Finance Group OÜ esitas 21.06.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 968,55 euro saamiseks. Kohus tegi 26.06.2024 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus otsustas 05.09.2024 lõpetada maksekäsu kiirmenetluse ja anda asja arutamine edasi Harju Maakohtule.
  2. Hageja esitas 25.09.2024 hagiavalduse Harju Maakohtule. Hagiavalduse kohaselt Placet Group OÜ ja kostja sõlmisid krediidikontolepingu nr. KK
  3. Lepingu alusel võimaldati kostjale krediiti summas 1000,00 eurot. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu esialgne võlausaldaja saatis kostjale 2.03.2024 lepingu ülesütlemise teate. Kuivõrd hoiatusest hoolimata kostja oma võlgnevust ei likvideeritud, luges esialgne võlausaldaja lepingu üles öelduks 17.03.
  4. Kostjal oli lepingust tulenev võlgnevus alates 1.01.2024 osamaksest kuni ülesütlemisele eelnenud 1.03.2024 osamakseni.
  5. Hageja palub kostjalt mõista välja põhivõlgnevus summas 758,80 eurot, intress 83,55 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis summas 159,38 eurot ning lisaks sellele palub hageja mõista kostjalt välja käesolevaks hetkeks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivise põhinõudelt summas 40,04% aastas. Lisaks eelnevale palub hageja mõista välja ka menetluskulud.
  6. Kohus leidis 15.01.2025, et esialgne võlausaldaja ei ole täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtet, millest tulenevalt palus kohus hagejal esitada võimalus täiendavad tõendid või ümberarvestus nõude osas.
  7. Hageja esitas vastuse kohtunõudele 27.01.
  9. Kostjale on hagi menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud 07.12.2024 Ametlikes Teadaannetes avaldamisega 21.11.
  10. Kostja hagile vastust tähtaegselt 29.12.2024 ega peale seda ei esitanud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 7.

§ 407

lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. 8. Kohus leiab, et hagiavaldus ei ole õiguslikult põhjendatud ja hagi ei kuulu rahuldamisele, mistõttu jätab kohus

§ 407lg-le 6 tuginedes hagi rahuldamata.

  1. Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust, mille regulatsioon rajaneb 5.04.1993 Euroopa Liidu Nõukogu direktiivil 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes, mis on Eesti õigusese üle võetud võlaõigusseaduse (VÕS) § 402-
  2. Euroopa Kohtu praktikast (Euroopa Kohtu kohtuasjad C-147/16 Karel de Grote ja C -154/15 Francisco Gutiérrez Naranjo v Cajasur Banco SAU jt) lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata. Samuti on kohtu kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (Euroopa Kohtu kohtuasi C-679/18, OPRFinance s.r.o. versus GK). Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, kuna nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus võlausaldajal.
  3. Kohus andis hagejale võimaluse tuua esile ja tõendada, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja poolt 25.09.2024 ja 27.01.2025 esitatud andmete ja tõendite, sh kostja pangaväljavõttest nähtuvate andmete alusel ei saanud krediidiandjal tekkida VÕS § 4034 lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline.
  4. Hagiavalduse p 2.
  5. kohaselt on laenuotsus tehtud 22.01.2020 kell 16:
  6. Hageja on esitanud peale kohtunõude saamist SEB Pank pangakonto väljavõtte 27.01.2025, mis on teostatud perioodi kohta 01.03.2019 – 23.09.
  7. 2
  8. Esiteks, jääb kohtule ebaselgeks, miks pangakonto väljavõte on tehtud eelnevalt toodud perioodi osas, kui laenuotsus on tehtud 22.01.2020 ehk ca neli kuud hiljem. Sissetulekute hindamisel tuleb aluseks võtta piisav ajavahemik (üldiselt on selleks regulaarse töötasu puhul 6 kuud, muudel juhtudel ei ole aga tegemist üldjuhul piisavalt pika ajavahemikuga, nt dividendid, või muu sesoonse iseloomuga sissetulek), arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust. Regulaarne on sissetulek, mida tarbija saab samas suurusjärgus igas kuus, kvartalis ja/või aastas ning mille hindamisel on arvestatud sissetuleku laekumise piisavat ajavahemikku ja kestlikkust. Seda eriti olukorras, kus on näha, et aprillis hageja poolt väljatoodud andmete alusel kostja sissetulek on 2352,34 eurot ning järgnevate kuude (juuni, juuli ja augusti) jooksul on sissetulek olulisel määral vähenenud. Juulis 2019 on hageja kostja sissetuleku suuruseks toonud üksnes välja 345,36 eurot.
  9. Hageja on esitanud päringud Creditinfo.ee-st, milles on 4 sisskannet ja 17.01.2020 taust.ee päringu, milles on 1 sissekanne. Kuigi kohus nõustub, et kostjal puudusid kehtivad maksehäired, siis maksehäirete olemasolu viimaste aastate jooksul oli kostjal olemas.
  10. Samuti on lähtutud kostja sissetuleku arvestamisel 6 kuu keskmisest sissetulekust ehk 9434,62 eurost, mis on jagatud 6 kuu peale ja leitud, et kostja keskmise sissetuleku suuruseks oli kokku 1572,44 eurot kuus. Kostja on ise avaldanud oma töötasu suuruseks 2000 eurot. Kuivõrd pangakonto väljavõttel ja kostja poolt avaldatud sissetuleku suurusel oli oluline erinevus kuude lõikes, ei uurinud esialgne võlausaldaja, millest selline erinevus on tekkinud, vaid lähtus 6 kuu keskmisest sissetuleku summast (võttes arvesse, et tegemist ei olnud vahetult krediidi väljastamisele eelnenud kuuele kuule).
  11. Olukorras, kus krediidiandjale nähtub erinevatest allikatest (krediiditaotlus, arvelduskonto väljavõte, Pensioniregister, Maksu- ja Tolliamet) tarbija sissetuleku suuruseks erinev suurus, tuleb krediidiandjal arvestada väiksema talle teadaoleva tarbija sissetuleku suurusega. Krediidiandjal tuleb tarbija krediidivõimelisuse hindamisel lähtuda konservatiivsuse põhimõttest, et minimeerida tarbija makseraskusesse sattumise riski, siiski otsustas esialgne võlausaldaja lähtuda kuude lõikes keskmisest sissetulekust.
  12. Võlausaldaja on lugenud lisaks majapidamiskuludele finantskohustuste hulka 429,47 eurot, mis koosnes eluasemelaenust, mille kuumakse on 30 eurot ning tarbijalaenust/väikelaenust, mille tagasimakse on 399,47 eurot. Tabel, mille hageja on esitanud 27.01.2025 vastuses kohtunõudele kajastab finantskohustusi kostjal üksnes kahel kuul, milleks on august 2019 ja september
  13. Eelnevad kuud märtsist kuni juulini on märgitud kulude suuruseks
  14. Majapidamiskulude suuruseks on võlausaldaja lugenud 300 eurot ning taotletava krediidikonto osamakseks 103,83 eurot.
  15. Tutvudes kontoväljavõttega, mille hageja on esitanud, on kostjal ka teisi võlausaldajaid, keda krediidi väljastamisel arvesse ei ole võetud. 07.03.2019 on kostjale laekunud 150 eurot Monefit Estonia OÜ poolt ning selgituseks on märgitud, et tagasimakse suuruseks on 3419,44 eurot. Samuti on kostjale pangakonto väljavõtte põhjal väljastatud laen 02.08.2019 Bondora AS poolt.
  16. Arvesse tuleb ka kohtu hinnangul võtta asjaolu, et kostjale on tehtud enamike kuude jooksul makseid erinevatelt füüsilistelt isikutelt, näiteks 04.03.2019 („ilusate silmade eest“), 06.03.2019 („jõudu!“), 28.03.2019 („jõudu!“), 12.04.2019 („kjl“); 13.05.2019 („raha“), 02.06.2019 („ilusate silmade eest“) jne. Antud maksed moodustavad märkimisväärse osas kostja tulust pangakontol. Võttes seda arvesse, oleks esialgse võlausaldaja jaoks pidanud olema kõige alarmeerivamaks asjaolu, et vaatlusaluse perioodi lõppedes olid kostja väljaminekud suuremad (-15 584,79 eurot) kui sissetulekud (15 502,59 eurot), mille moodustas ka olulise osa maksed erinevatelt füüsilistelt isikutelt ning saadud laenud laenuandjatelt.
  17. Eeltoodu alusel ei saanud krediidiandjal tekkida VÕS § 403 4 lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline. 3
  18. VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju.
  19. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.
  20. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgimiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Seega, kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, loeb kohus, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.
  21. Hageja on 27.01.2025 seisukohas avaldanud, et kostja on lepingu alusel saanud krediiti kokku 2498,41 eurot ning teinud seejuures tagasimakseid 3240,54 eurot, mistõttu juhul, kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis pärast nõude ümberarvestust saab lugeda nõude täidetuks.
  22. Kohus tutvunud krediidikonto kasutamise väljavõtte ja hageja 27.01.2025 seisukohas avaldatuga, leiab, et hagejal puudub kohtuotsuse tegemise seisuga kostja suhtes sissenõutavaks muutunud nõue ja kohus jätab hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
  23. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse.

§ 173

lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 162lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata, jätab kohus menetluskulud hageja kanda. 26. Kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud ja kostjal menetluskulude tekkimist ei nähtu ka toimikust. Seega puuduvad kostjal rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud. 27.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (

§ 178lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.