2-24-17728/6

2-24-17728 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Kristiina Kask Määruse tegemise aeg ja koht 19.03.2025, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-17728 Tsiviilasi Rediem Capital AB hagi M.D vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Hageja: Rediem Capital AB (välismaa registrikood 559310-4697) Hageja lepinguline esindaja: Sigrid Rahkema Menetlusosalised ja nende esindajad Kostja: M.D (isikukood XXX) Menetlustoiming Hagi läbi vaatamata jätmine RESOLUTSIOON

1. Jätta läbi vaatamata Rediem Capital AB hagi M.D vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
3. Toimetada määrus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määrusekaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT
4. Rediem Capital AB (hageja) esitas 22.11.2024 Tartu Maakohtule hagiavalduse M.D (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Kohus võttis hagi menetlusse 13.12.2024 määrusega.
5. Kohus on seisukohal, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 3 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka muul seaduses nimetatud juhul. Pankrotiseaduse (PankrS) § 43 lg 2 kohaselt kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu, mille kohta ei ole veel otsust tehtud, jätab kohus nõude hagimenetluses läbi vaatamata. Vastavalt PankrS § 31 lg-le 7 kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele. Tartu Maakohtu 18.03.2025 määrusega tsiviilasjas nr XXX kuulutati välja kostja M.D pankrot. 1 2-24-17728 Käesolevas tsiviilasjas on alustatud kohtumenetlust varalise nõudega hagis kostja vastu enne kostja pankroti väljakuulutamist. Seega jätab kohus hagi PankrS § 43 lg 2 ja TsMS § 423 lg 3 alusel läbi vaatamata. Kohus selgitab, et PankrS § 43 lg 3 kohaselt taastab kohus hageja avalduse alusel menetluse, kui kõrgema astme kohus on pankrotimääruse tühistanud ja on jõustunud määrus, millega pankroti- või maksejõuetusavaldus on jäetud rahuldamata, samuti juhul, kui pankrotimenetlus on pärast pankroti väljakuulutamist lõppenud raugemise tõttu.
6. TsMS § 173 lg 1 järgi märgib asja menetlenud kohus muu hulgas määruses, millega hagi jäetakse läbi vaatamata, menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Vastavalt TsMS § 168 lg-le 2 kannab menetluskulud hageja, kui hagi jäetakse läbi vaatamata. TsMS § 162 lg 4 näeb erisusena ette, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Antud juhul jätab kohus hagi läbi vaatamata PankrS § 43 lg 2 alusel, põhjusel, et kuulutati välja kostja pankrot. Seega ei saanud hageja hagi läbi vaatamata jätmist mõjutada. Kohus leiab, et sellises olukorras oleks hagejalt kostja menetluskulude väljamõistmine äärmiselt ebaõiglane ja seetõttu leiab kohus, et põhjendatud on menetluskulude jaotamisel kõrvale kalduda TsMS § 168 lg-s 2 sätestatud üldreeglist ning jätta TsMS § 162 lg 4 alusel poolte menetluskulud poolte endi kanda.
7. Kohus selgitab, et hagejal on võimalik pärast käesoleva määruse jõustumist taotleda riigilõivu tagastamist TsMS § 150 lg 1 p 3 ja lg 4 alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik 2