Obsah (9)

§ 398§ 396§ 1028§ 113§ 4§ 11§ 82§ 108§ 9

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 28.02.2025.a Tallinn Tsiviilasja number 2-24-1607 Tsiviilasi S U hagi Ü H va

§ 398

lg-s 1 sätestatud tähtaega ning nõudis laenusumma tagastamist hiljemalt 01.12.2023, s.o pärast laenulepingu ülesütlemist. Kostja vastas hageja lepingulise esindajale 11.10.2023 ning kinnitas, et on laenulepingu ülesütlemist puudutava e-kirja ja laenulepingu ülesütlemise teate kätte saanud. Kostja esitas 30.11.2023 hageja lepingulisele esindajale täiendatud vastuse laenulepingu ülesütlemise teatele, milles keeldus laenu tagastamast. Samas möönis kostja, et on hagejalt eelnimetatud summa saanud. Hageja nõuab käesolevaga kostjalt

§ 396lg 1 alusel laenuna antud 37 160 euro tagastamist.

Alternatiivselt, kui kohus peaks leidma, et kostja ei saanud eelnimetatud summasid hagejalt laenuna

§ 396

lg 1 mõttes (millega hageja ei nõustu), sai kostja summad alusetult

§ 1028

lg 1 mõttes, kuivõrd kohustust nimetatud summasid kostjale kanda ei olnud olemas, mistõttu on kostjal kohustus temale alusetult kantud summad hagejale tagastada. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 37 160 eurot ning viivise põhinõudelt (s.o 37 160 eurot)

§ 113

lg 1 II lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Kostja vastus Kostja oma vastuses hagi õigeks ei võtnud ning palus jätta see rahuldamata. Kostja kinnitas, et tema ja hageja vahel pole kunagi sõlmitud laenulepingut ning nende vahel puudub mistahes kehtiv laenusuhe. Hageja ja kostja ei ole kunagi vahetanud ühtegi tahteavaldust, mis oleks olnud suunatud laenulepingu sõlmimisele. Ainult raha andmine laenulepingu olemasolu ei tõenda, mingit muud kirjalikku dokumenti, mis kinnitaks laenulepingu sõlmimist ei ole hageja esitanud. Kuna hageja pole tõendanud poolte vahel laenulepingu olemasolu, siis puudub hagejal laenulepingu alusel rahalise nõude esitamise õigus ning kuna põhinõude õigus puudub, siis ei saa olla ka viivisenõuet. 2 Kostja on seisukohal, et hageja poolt 29.09.2023 kostjale esitatud laenulepingu ülesütlemise teade on tühine ega tekita hagejale kostja vastu mistahes õigustatud nõudeid, kuna poolte vahel puudub laenuleping, millele hageja teates tugineb. Alusetu rikastumise väitmisel ja sellele tuginevalt nõude esitamisel peab hageja tõendama, et kostja on hagejalt saanud raha olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena (

§ 1028lg 1).

Hageja ei ole näidanud ega tõendanud, millise olemasoleva või tulevase kohustuse täitmiseks ta kostjale raha üle kandis. Kuna hageja on siiani korduvalt kinnitanud, et kandis raha enda arvates laenuna, siis saab järeldada, et raha ülekandmisel kostjale ei olnud hagejale teada, et kostjal on tema ees mingit olemasolevat või tulevikus tekkivat lepinguvälist kohustust ja nii ei saa seda eksisteerida. Lisaks

§ 1028

lg 2 p 1 kohaselt ei või üleandja saajalt saadut tagasi nõuda, kui üleandmisega täideti mittetäielik kohustus. Alusetu rikastumise nõue aegub TsÜS § 151 lg 1 tulenevalt kolme aasta jooksul arvates ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Õiguse rikkumise korral algab rikkumise teel saadu väärtuse hüvitamisele suunatud alusetu rikastumise nõude aegumistähtaeg ajast, mil õigustatud isik rikkumisest ja kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Hageja pidi juba iga maksesoorituse tegemise ajal teadma, et tal puudub kostjaga laenuleping ning kokkulepe raha laenuna tagastamiseks ning samuti, et tal puudub mistahes muu alus kostjale raha kandmiseks. Seega on iga hageja poolt ülekantud raha summa aegumise tähtaja algus arvestatav alates ülekantud raha laekumisest kostja arvele, millest on möödunud hagi esitamise hetkeks üle kolme aasta. Kostja palub jätta hageja alternatiivse nõude rahuldamata aegumise tõttu. Kostja ei eita hageja poolt talle hagiavaldusele lisatud hageja arvelduskontolt nähtuva raha ülekandmist ja laekumist perioodil 03.05.2018 kuni 06.01.2021, kostja kinnitab, et kokkulepet raha tagastamiseks pooltel ei olnud. Hageja tegi kostjale regulaarseid igakuulisi rahalisi makseid paari-kolmetuhande suuruste maksetena ja kaks suuremat makset. Need summad kanti kostja tütre ja hageja vennatütre ülalpidamiseks. Hageja venna H Hel ja kostja tütar K Hel on sündinud xxx laps, kellele on määratud xxx. xxx põhjusel vajab tütar toimetulekuks igapäevast abi ja hoolt, mida on andnud ja annab talle kostja, kes on määratud ka tütre eestkostjaks. H H, Ü H ja tütar elasid ühise perena ja leibkonnana koos kuni xxx, mil H H ootamatult arreteeriti ning paigutati vanglasse (kriminaalasja nr xxx raames). Kostja ja tütar kaotasid leibkonna rahalise toetaja ning jäid ilma tema igapäevasest vahetust hoolest. Hageja tegi regulaarseid igakuulisi makseid kostja arvelduskontole 03.05.2018 kuni 06.01.2021, s.o ajal, kui tema vend H H viibis vangistuses. Rahalised igakuulised regulaarsed maksed olid hageja poolt tehtud eesmärgiga anda rahalisi vahendeid tema venna H He xxx tütre ülalpidamiseks ja hooldamiseks. Kaks suuremat ülekannet summas 12 500 olid tehtud tütre tuleviku huvides xxx sissemaksete tegemiseks. Kostjale teadaolevalt ja tema arusaamise kohaselt toimusid maksed hageja ja H He vahelise kokkuleppe alusel. Seega hageja poolt kostja arvelduskontole tehtud regulaarsed igakuulised maksed tulenesid, kas kokkuleppest oma venna H Hega või isiklikest perekondlikest suhetest ja omast vabast tahtest toetada tädina oma vennatütre ülalpidamist ja aidata kostjal kanda kulusid ajal, kui H H viibib kinnipidamisasutuses. Tegemist on ilmselgelt kõlbelise kohustuse täitmisega ehk mittetäieliku kohustusega

§ 4lg 1 ja lg 2 p 4 mõistes.

Kohtu põhjendused 3

1. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata.
2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
3. Hageja on menetluses tuginenud asjaolule, et poolte vahel oli sõlmitud suuline tähtajatu laenuleping ning hageja on ajavahemikul 08.10.2020 kuni 06.01.2021 kandnud kostja kontole kokku laenu summas 37 160 eurot. Kostja on menetluses laenulepingu sõlmimist eitanud. Võlaõigusseaduse (

) § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Vastavalt

§ 11

lg 1 lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Tähtajatu laenu tagastamist võib laenuandja nõuda laenulepingu korralisel ülesütlemisel (

§ 398lg 1 esimene lause).

Laenulepingu ülesütlemisega muutub laenu tagastamise kohustus seega sissenõutavaks (

§ 82

lg 7) ja kohustuse rikkumise korral võib laenuandja nõuda selle täitmist

§ 108

lg 1 alusel.

§ 398

lg 1 teise lause järgi võib laenuandja tähtajatu laenulepingu üles öelda, teatades sellest ette vähemalt kaks kuud.

§ 9

lg 1 järgi loetakse leping sõlmituks pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Samuti võib laenulepingu sõlmimiseks teha tahteavalduse sarnaselt teiste võlaõiguslike lepingutega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg-st 1 tulenevalt mistahes viisi. Nii võib lepingu lugeda sõlmituks nii otseste tahteavalduste vahetamise teel kui ka kaudsete tahteavaldustega. Seejuures peab poolte tahe olema äratUavalt väljendatud (vt selle kohta ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-109-11, p 11). Kaudse tahteavaldusega lepingu sõlmimise korral loetakse leping sõlmituks läbi pakkumusele nõustumuse andmisega, mis väljendub teos (TsÜS § 68 lg 3). See tähendab kohtu hinnangul, et lepingu sõlmimisele suunatud tahteavalduse tegemine on võimalik ka lepingu täitmisele asumisega. Käesoleval juhul on tõendatud, et hageja on kandnud kostjale üle raha kokku summas 37 160 eurot järgnevalt: 08.10.2020 summas 3040 eurot selgitusega „laen“, 10.11.2020 summas 3040 eurot selgitusega „laen“, 07.12.2020 summas 3040 eurot selgitusega 4 „laen“, 11.12.2020 summas 12 500 eurot selgitusega „H H laenukanne“, 12.12.2020 summas 12 500 eurot selgitusega „H H laenukanne“, 06.01.2021 summas 3040 eurot selgitusega „laen“ (dtl 6-7). Samas ei tõenda üksnes viidatud maksekorraldused laenulepingu sõlmimist. Kohus selgitab, et maksekorralduse selgitused viitega „laen“ on kirjutanud hageja ning kostja ei ole saanud selle sisu mõjutada. Samuti tuleb eristada laenulepingu sõlmimist ja raha ülekandmist ning seega üksnes asjaolu, et kostja on hageja poolt viidatud raha saanud, ei tõenda laenulepingu sõlmimist ja selle olemasolu. Muid tõendeid laenulepingu(te) sõlmimise ja lepingu tingimuste kohta ei ole aga hageja esitanud. Nii hagiavalduses, 08.10.2024 eelistungil, kui ka 29.10.2024 esitatud täiendavates seisukohtades hageja poolt esitatud väited laenulepingu sõlmimise ning poolte erinevatel aegadel suhtlemise ja kohtumiste osas on jäänud paljasõnaliseks. Kohus selgitab, et hageja seletus ei ole TsMS § 229 lg 2 järgi tõendiks ning seega üksnes kirjeldus paljudest kohtumistest ja jutuajamistest ei tõenda suuliste tähtajatute laenulepingute sõlmimist. Kohus asub seega seisukohale, et käesoleval juhul ei ole laenulepingu(te) sõlmimine tõendamist leidnud ning seega ei ole hageja nõue laenulepingu sätete alusel põhjendatud. 4. Hageja on alternatiivselt palunud oma nõue rahuldada alusetu rikastumise sätete alusel. Kostja on leidnud, et hageja nimetatud nõue on aegunud.

§ 1028

lg 1 kohaselt kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Kohus selgitab, et alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on TsÜS § 151 lg 1 esimese lause ja lg 2 järgi kolm aastat ajast, mil õigustatud isik sai teada või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue, ning hiljemalt kümme aastat alusetu rikastumise toimumisest. Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-129-16 p-s 46 märkinud, et alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg algab ajast, mil õigustatud isik pidi teada saama asjaoludest, millest saab järeldada rikastumisnõude olemasolu, st rikastumise toimumisest ja rikastumise põhjustaja isikust, ei ole oluline, et isik saaks ka õiguslikult aru nõude olemasolust (vt selle kohta Riigikohtu

1. aprilli
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-162-13, p 43;
3. märtsi
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-180-14, p 12). Samuti on Riigikohus oma lahendi 2-19-13673 p-s 24 märkinud, et alusetu rikastumise nõude aegumine TsÜS § 151 lg 1 järgi algab hetkest, kui nõude omaja saab teada nõude aluseks olevatest faktilistest asjaoludest, mitte õiguslikust kvalifikatsioonist nendele asjaoludele. Kohus asub seega seisukohale, et käesoleval juhul pidi hageja rikastumise toimumisest ja rikastuja isikust (kostja) teada saama siis, kui ta tegi kostja kasuks makseid. Antud juhul ei ole seega oluline, et alles 30.11.2023 kostja vastuse saamisel on hageja mõistnud, et tal võib olla kostja vastu alternatiivselt alusetust rikastumisest tulenev nõue. Kuna kõikide raha ülekannete tegemisest oli hagiavalduse esitamise ajaks, s.o 29.01.2024, möödunud üle kolme aasta, siis on hageja nõue tulenevalt võimalikus alusetust rikastumisest kostja vastu aegunud. Seega ei pea kohus vajalikuks hinnata ka muid asjaolusid seoses võimaliku alusetu rikastumisega. 5
5. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata.
6. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Menetluskulud
7. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud hageja kanda.
8. TsMS § 174 lg 4 kohaselt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast otsuse jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 6