lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 1 kuuks ja
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks. Väärteoasi Menetlusest osa võtnud isikud Kohtuvälise menetleja esindaja: Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupp Menetlusalune isik: Viktor Zelenski, ik: 35307040237, elukoht: xxx Kirjalik menetlus VTMS § 120 lg 1 korras RESOLUTSIOON 1. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna 27.11.2024 üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2317,24,008131
lg 1 ettenähtud väärteo eest mõistetud karistuse osas ning teha selles osas uus otsus. 2. Karistada Viktor Zelenskit
3. Muus osas jätta Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna 27.11.2024 üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2317,24,008131 muutmata. 4.
lg 1 alusel määratud põhikaristuse, s.o mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise 1-kuuline tähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest ning lõpeb 1-kuulise tähtaja möödumisel. 5.
lg 1 alusel määratud põhikaristuse, s.o mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise 2-kuuline tähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest ning lõpeb 2-kuulise tähtaja möödumisel. 6. Vastavalt
sätetele tuleb pärast otsuse jõustumist viie tööpäeva jooksul juhiluba loovutada Transpordiametile. 1
lg 3, § 169 lg 5 ja § 169 lg 4 p 4, 5 nõudeid ja kohustusi ning pani toime
Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse, mille kohaselt saanud kätte tema suhtes tehtud otsuse väärteoasjas nr 2317,24,008131 ja tutvunud väärteoasja materjalidega tunnistab ta oma süüd liiklusõnnetuse põhjustamises ning kahetseb, et tema tähelepanematus viis liiklusõnnetuseni. Kaebuse esitaja aga leiab, et määratud karistus on liiga range, kuna jätab ta ilma põhisissetulekust peaaegu pooleks aastaks, kuna juhiload on vajalikus tööülesannete täitmiseks, mille kohta on esitanud kinnitus tööandjalt. Ta tegeleb xxx hoolduse- ja remontiga klientide juures, milleks peab sõitma kliendi juurde ja võtma kaasa üsna palju tööriistu, mida ei ole võimalik ilma autota kaasa võtta. Kaebuse esitaja taotleb asendada mõistetud karistus rahalise karistuse või ühiskondlikult kasuliku tööga. On nõud kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Kaebusele on lisatud ka xxx remondiosakonna juhi poolt allkirjastatud kinnitus selle kohta, et kaebajal on töökohustuste tõttu tarvis mootorsõiduki juhtimise õigust. Kohtuvälise menetleja esindaja kirjaliku seisukoha kohaselt, kuivõrd menetlusalune isik ei vaidlusta oma kaebuses talle etteheidetavate rikkumiste toimepanemist, vaid palub maakohtul võtta seisukoht karistuse kergendamise osas, siis kohtuväline menetleja keskendus ainult sellele, kas menetlusalusele isikule määratud karistus on proportsionaalne. Karistuste määramise praktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuleb tuvastada menetlusaluse isiku süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadaksegi konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistus.
järgi kvalifitseeritava rikkumise eest on seadusandja maksimaalse põhikaristusena ette näinud rahatrahvi kuni 300 trahviühikut (s.o 1200 eurot), juhtimisõiguse äravõtmise 1 kuust kuni 6 kuuni või aresti. Samuti on ette nähtud võimalust rakendada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist 1 kuust kuni 3 kuuni. 2
lg 1 järgi kvalifitseeritava rikkumise eest on seadusandja maksimaalse põhikaristusena ette näinud rahatrahvi kuni 300 trahviühikut (so. 1200 eurot), juhtimisõiguse äravõtmise 1 kuust kuni 12 kuuni või aresti. Samuti on ette nähtud võimalust rakendada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist 3 kuust kuni 9 kuuni. Kohtuväline menetleja, tutvunud esitatud kaebuse ja väärteoasja menetluse käigus kogutud materjalidega, asub seisukohale, et menetlusalusele isikule on määratud proportsionaalne karistus. Karistuse määramisel on otsuse tegija arvestanud nii kaebaja isikut, tema poolt toime pandud tegusid, süü suurust, süü eitamist, süüd kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist ja ka seda, et menetlusalusel isikul on kehtiv karistus samalaadse liiklusalase rikkumise (
Nimetatud väärteoasjas (2317,24,005885) põhjustas menetlusalune isik liiklusõnnetuse kui sõitis parkimiskohalt välja, ei hoidnud teiste sõidukitega ohutut külgvahet ja riivas tema kõrval seisvat autot. Karistuse määramisel pidi otsuse tegija arvestama nii toime pandud rikkumise kui ka sellega, milline on menetlusaluse isiku varasem liiklusalane käitumine ja üldine suhtumine kehtivasse õiguskorda. Kuivõrd 09.07.2024 karistati menetlusalust isikut liiklusõnnetuse põhjustamise eest juba rahatrahviga ja iga järgnev karistus peab olema eelmisest rangem, siis ei pidanud otsuse tegija uue rahatrahvi määramist enam mõistlikuks. Aresti määramine või aresti asendamine ühiskondlikult kasuliku tööga oleks aga olnud selgelt ebaproportsionaalne karistus. Seega jäi otsuse tegijale ainukeseks võimaluseks karistada kaebajat juhtimisõiguse äravõtmisega põhikaristusena. Nagu eelnevalt mainitud, siis seadusandja on
lg 1 alusel ette näinud võimaluse juhtimisõiguse äravõtmiseks põhikaristusena maksimaalselt 6 kuuks ja
Otsuse tegija on menetlusalusele isikule
lg 1 alusel määranud põhikaristuseks juhtimisõiguse äravõtmise 1 kuuks, so sanktsiooni miinimum määras ja
Määratud karistus on seega proportsionaalne, kaitseb teisi liiklejaid, ei koorma menetlusalust isikut liigselt ja on kooskõlas karistuse määramise põhimõtetega. Lähtudes kõigest eeltoodust on kohtuväline menetleja seisukohal, et kaebuses toodud alustel ei ole põhjendatud 27.11.2024 otsuse tühistamine ega muutmine, mistõttu palub kohtuväline menetleja jätta kaebus rahuldamata. Maakohtu seisukoht Menetlusalune isik on taotlenud asja läbivaatamist kirjalikus menetluses. Taolisest seisukohast saab järeldada, et kaebuse esitaja ei soovi kohtuistungist osa võtta. Samuti nõustus kirjaliku menetlusega ka kohtuväline menetleja oma kohtule esitatud kirjalikus seisukohas. Seetõttu leiab kohus, et kuivõrd menetluse pooled ei ole soovinud kohtuistungist osa võtta, lahendatakse kaebus kirjalikus menetluses VTMS § 120 järgi. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kaebusega, samuti kohtule edastatud väärteotoimikuga ja kohtuvälise menetleja esindaja kirjaliku seisukohaga, asub alljärgnevale seisukohale. Tulenevalt asjaolust, et VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. VTMS § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel 3 kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid (p 9), kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10). Antud juhul inkrimineeritakse menetlusalusele isikule väärteoprotokolli ja vaidlustatud otsuse kohaselt
Puutuvalt menetlusalusele isikule
lg 1 järgi inkrimineeritud väärteokoosseisu tuleb kohtu arvates esmalt tuvastada seda, kas tegemist oli liiklusõnnetusega.
p 32 kohaselt on liiklusõnnetuseks juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju.
lg 1 sõnastuse järgi on karistatav mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus.
lg 1 sätestab vastutuse liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik.
lg 1 sõnastusest lähtuvalt tuleb seega esmalt sedastada mootorsõiduki juhi poolt liiklusõnnetuses osalemine ning seejärel koosseisutunnusena politseile liiklusõnnetusest teatamata jätmise.
lg 1 Kohtuväline menetleja on menetlusalusele isikule ette heitnud
Eelnimetatud kohustuse täitmata jätmisega põhjustas menetlusalune isik liiklusõnnetuse ning varalise kahju riivatu auto omanikule xxx AS-ile. Asjas ei ole vaidlust selles, et menetlusaluse isiku poolt juhitud mootorsõiduk xxx reg. märgiga xxxx riivas väärteootsuses märgitud ajal ja kohas pargitud sõidukit xxx reg. märgiga xxx. Seda kinnitavad väärteotoimikus olevad liiklusõnnetuse akt, süüteoteade, tunnistaja A B ütlused, sõidukite Xxx ja xxx vaatlusprotokollid, aadressil xxx asuva hoone kaamera salvestused ja koostatud liiklusekspertiisi akt nr xxx. Väärteoasjas kogutud materjalidega tutvumise järgselt tunnistab sõiduki Xxx riivamist ka menetlusalune isik tema poolt esitatud kaebuses. Samuti ei ole vaidlust, et sõiduki riivamise tulemusel kahjustas menetlusalune isik sõidukit Xxx reg. märgiga xxx. Liiklusõnnetuse aktist ja sõiduki vaatlusprotokollist nähtuvalt on tuvastatud vigastused sõidukil Xxx, ehk kriimustuse jäljed parema tagaosa allosal. Samuti kinnitab liiklusekspertiisi akt, et sõiduki Xxx kriimustuse jäljed on tekkinud kontakteerumisel menetlusaluse isiku poolt juhitud sõidukiga xxx. Seega on tuvastamist leidnud, et kaebuse esitaja Viktor Zelenski juhtis sõidukit xxx reg. märgiga xxx, millega riivas pargitud sõidukit xxx reg. märgiga xxx, millega tekitas varalist kahju xxx AS-ile.
lg 1 ettenähtud väärteokoosseisu tuvastamiseks tuleb tuvastada ka mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, mis oli põhjuslikus seoses teisele isikule varalise kahju tekitamisega. Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku ütlustest lähtuvalt Viktor Zelenski proovis xxx juurde parkida, kuid ei parkinud, kuna ruumi oli vähe. Parkida proovides aga riivas ta kõrval parkivat sõidukit, millist riivet tundis ka pargitud autos istunud tunnistaja. Arvestades taolist käitumist leiab kohus, et menetlusalune isik kasutas ilmselgelt ebaõigeid juhtimisvõtteid ega järginud
Vaadates liiklusõnnetuse põhjustamise asjaolusid, võib tulla järeldusele, et kuna menetlusalune isik ei täitnud
Isik pidas võimalikuks, et kui ta piisava hoolsusega ei täida liiklusnõudeid, 4 s.h arvestama teiste sõidukitega ja hoidma ohutut külgvahet, siis tekitab ta liiklusohu, mis omakorda võib põhjustada liiklusõnnetuse. Videosalvestuselt nähtus, et parkimisalal oli kitsas ning sõidukijuht peab arvestama olemasolevate tingimustega. Arvestades asjaoluga, et menetlusalune isik riivas parkivat sõidukit on liiklusnõuete eiramine ette heidetav vaid kaebuse esitajale. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus
lg 3 kohustusi ja pani sellega toime
lg 1 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju.
lg 1 Lisaks eelmärgitule süüdistatakse menetlusalust isikut
lg 4 p 4, 5 ja lg 5 nõuete rikkumises ja
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises selles, et menetlusalune isik lahkus sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata, kuigi varalise kahju saaja ei olnud teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik. Menetlusaluse isiku selgituste kohaselt tuli tema juurde meesterahvas, kes ütles, et ta oli tema sõidukit kriimustanud. Menetlusalune isik võttis joonlaua ja mõõtis hõõrdekohti ning leidis, et kõrgused ei läinud kokku ja tema sõidukil olnud kriimustus oli varasemast ajast. Tunnistaja A B ütlustest nähtub, et xxx sõiduauto juht ei nõustunud, et on kriimustused põhjustanud, tunnistaja hakkas Eesti Liikluskindlustuse Fondi lehel vormistama liiklusõnnetust, palus juhilt isikuandmeid, mille peale viimane vastas, et sõiduautonumber on olemas ja leiab ka muu üles ning sõitis minema. Tunnistaja ei saanud lõpetada liiklusõnnetuste vormistamist, kuna puudusid teise sõidukijuhi andmed, mistõttu helistas politseisse. Sõiduki juhtite vaheline suhtlus ning menetlusaluse isiku poolt ära sõtmine on nähtav ka videokaamera salvestustelt. Menetlusalune isik on kaebuses enda süüd tunnistanud.
Ülalpool on kohus leidnud, et tulenevalt
p 32 sätetest oli tegemist liiklusõnnetusega, mille käigus põhjustati ka varaline kahju liiklusõnnetuses kahjustada saanud sõiduki omanikule xxx AS-le.
lõigetes 1 kuni 2 on sätestatud juhi kohustused liiklusõnnetuse järgselt ohutuse tagamiseks ning lõikes 3 on sätestatud juhi kohustused teatud tingimuste olemasolul, s.o sündmuskohalt lahkumise osas seoses kannatanule abi osutamisega. Väärteoasjas kogutud tõenditest saab tulla järeldusele, et menetlusalune isik lahkus sündmuskohalt ning kogu väärteomenetluse jooksul ei ole kogutud tõendeid, et menetlusalune isik oleks sündmuskohal olles või vahetult pärast liiklusõnnetust pöördunud politseisse liiklusõnnetusest teatamiseks.
lg 4 sätetega on üheselt mõistetavalt sätestatud, millistel tingimustel ei pea politseile liiklusõnnetusest teatama.
lg 4 p 1 kohaselt ei pea politseisse liiklusõnnetusest teatama juhul, kui inimesed liiklusõnnetuses viga ei saanud või liiklusõnnetuses osalenud inimesed ise ei nõua oma tervise kontrolli. Kohus leiab, et nimetatud sätet tuleb vaadata kogumis sama lõike teiste punktidega ning see punkt on vaid üheks osaks loetletud tingimustest, kuivõrd liiklusõnnetuse mõiste ei tulene ainult inimese tervise kahjustamisest, vaid ka varalise kahju tekkimisest. Varalise kahju puhul on olulisteks tingimusteks
lg 4 p 2, 3, 4 ja 5 sätted, milliste kohaselt peavad liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad juhtumi põhjusi hinnates varalise kahju tekitamise vastutuse küsimuses olema ühel meelel, kõikide liiklusõnnetuses osalenud isikute andmed on hilisemat identifitseerimist võimaldaval viisil loetletud, on nimetatud varalise kahju tekitamise eest vastutav isik ja kõik punktides 2 kuni 4 loetletud asjaolud on liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad kirjalikult vormistatud ja sellele alla kirjutanud. Väärteoasja materjalidest sellist dokumenti, mille liiklusõnnetuse põhjustanud menetlusalune isik ja kahju saaja oleks vormistanud
Kuivõrd menetlusalusest isikust juht lahkus liiklusõnnetuse järgselt sündmuskohalt, siis ei olnud võimalik täita ka
Seega ei ole liiklusõnnetuses osalenud menetlusalune isik kui juht täitnud
lg 4 sätestatud nõudeid, mis annaks õiguse jätta politseile 5 liiklusõnnetusest teatamata.
lg 5 teise alternatiivi kohaselt aga tuleks politseile teatada siis, kui varalise kahju saaja ei ole teada. Menetlusalune isik aga lahkus sündmuskohalt kahjustatud sõiduki juhiga isikuandmeid vahetamata, mistõttu ei saanud talle ka kahju saaja teada olla ja sellest tulenevalt oli tal sel juhul teatamise kohustus. Kohus leiab, et politseile võib liiklusõnnetusest teatamata jätta üksnes
lg 4 p 2-4 sätestatud tingimustel, s.o seaduses üheselt sätestatud erijuhul ja selleks tuleb koostada
Antud vaidlusalusel juhul
Samasugusel seisukohal on ka omaksvõetud kohtupraktika. Käesoleval juhul ei ole liiklusõnnetuses osalenud menetlusalune isik kahju saajaga vastutuse osas kokkuleppele jõudnud ega sündmuskohal, s.o liiklusõnnetuse toimumise kohas sellekohast kirjalikku kokkulepet sõlminud. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et liiklusõnnetuses osalenud menetlusaluse isiku käitumises esineb
Peale liiklusõnnetuse põhjustamist ja kahjustatud poolega suhtlemist, ei olnud ta nõus kahju tekitamisega ning ei andnud enda isikuandmeid, lahkus menetlusalune isik sündmuskohalt ilma politseisse teatamata. Kohtu hinnangul on selline tegu toimepandud teadlikult ja tahtlikult. Menetlusalune isik ei ole põhjendanud liiklusõnnetuse kohalt lahkumist vaid leidnud, et tema ei ole kahju tekitanud. Isik pidi aru saama, et Xxx juht soovib tema isikuandmeid, et täita liiklusõnnetuse vormi, kui selle asemel lahkus sündmuskohalt. Menetlusalune isik pidi juhtimisõiguse saanud isikuna teadma, et sellisel juhul tuleb teatada politseisse, kuid ta lahkus sündmuskohalt. Seega on süütegu toime pandud kavatsetult. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus
lg 4 p 4 ja 5 ning lg 5 nõudeid ja pani toime
Väärteoasjas kogutud ja kohtu poolt kontrollitud tõenditest saab tulla järeldusele, et Viktor Zelenski käitumises on tuvastatud temale inkrimineeritud väärtegude tunnused ning need väärteod on õigesti kvalifitseeritud
lg 1 ja
Seega puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud teod on aset leidnud (§ 133 p 2) ning need on toime pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3). Kuna menetlusalune isik pani toime
lg 3, § 169 lg 5 ja § 169 lg 4 p 4, 5 sätestatud kohustuste rikkumised, siis on tegemist väärtegudega
lg 1 ja
Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri LääneHarju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi uurija abi Margus Pihl, kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik VTMS § 9 p 1 ja § 10 lg 1 mõttes, mistõttu on vaidlustatud otsuse koostaja pädev otsust koostama (§ 133 p 5). Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6). Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest juhtimisõiguse äravõtmisega 1 kuuks ja
Seega menetlusalusele isikule karistuste määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega, kuivõrd karistused mahuvad ettenähtud sanktsiooni piiridesse (§ 133 p 7), mistõttu ka süü suurust arvestades puudub alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 alusel (§ 133 p 8). Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku isikuandmetest nähtuvalt on menetlusaluse isiku puhul tegemist täisealise isikuga, mistõttu puuduvad ka alused väärteomenetluse lõpetamiseks ja alaealisele kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks VTMS § 133 p 9 mõttes. Ja kuna puudub taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju, siis puudub ka vajadus lahendada küsimust süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks (§ 133 p 10). 6 Karistuse määramine Kohus nõustub kohtuvälise menetleja määratud karistuse liigi ja osaliselt karistuse määraga ning põhjendab seda järgnevalt.
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Eelmärgitud sätted võimaldavad ka lõike kaks kohaselt lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist vastavalt ühest kuust kolme kuuni (
lg 2) ja kolmest kuust üheksa kuuni (
Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest juhtimisõiguse äravõtmisega 1 kuuks ja
S § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Märkida tuleb ka seda, et kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Hinnates Viktor Zelenski süü suurust
lg 1 sätestatud väärteo puhul on süü hinnatav alla keskmise, kuivõrd tegemist on
Tunnistaja A Bi juhitud sõidukile tekitatud kahjustused ei ole kohtu arvates tõsised. Sellest tulenevalt tuleb kaebuse esitaja süü väärteo toimepanemises hinnata väikeseks. Puutuvalt
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemisel tuvastatud süü suurusesse on tegemist olukorraga, kus inimesed liiklusõnnetuses kannatada ei saanud ja kedagi abita ei jäetud. Liiklusõnnetuses osalenud sõidukite juhid jäid lahkarvamusele, kas ja kelle poolt oli kriimustus tekitatud. Tunnistaja A Bi ütluste kohaselt menetlusalune isik ütles ära sõites, et tema sõiduautonumber on tunnistajal olemas ja siis leiab ka muu üles. Seega olid sõidukite juhid olnud vestluses, sõidukite andmed olid olemas ja kaebuse esitaja käitumisest võib aru saada, et tema eesmärk ei olnud jääda tuvastamata isikuks ning eeldas, et teise sõiduki juht ajab ise asjad korda. Seetõttu leiab kohus, et ka selle väärteo puhul on tegemist väikese süüga. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Väärteootsusest nähtuvalt kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. Menetlusalune isik on esitatud kaebuses avaldanud kahetsust, kuna sai teo toimepanemisest aru alles pärast väärteoasja materjalidega tutvumist ning kohus arvestab avaldatud kahetsusega. Väärteoasja materjalides leiduvast karistusregistri väljatrükist nähtuvalt ei ole menetlusalusel isikul kehtivaid liiklusalaseid kriminaalkaristusi, kuid on üks 2024. aastal määratud karistus samuti
Puutuvalt üldpreventsiooni leiab kohus, et määratud karistused annavad ka teistele liiklejatele signaali, et liikluses tuleb olla hoolikas ja tähelepanelik ning teiste vara kahjustamisest tuleb 7 hoiduda ja liiklusõnnetuse põhjustamise korral politseile vastavalt kehtiva seaduse nõuetele teatada ning liiklusnõuete eiramisele järgnev vastutus. Kaebusest ja selle lisaks olevast xxx remondiosakonna juhi kinnitusest nähtub, et menetlusalune isik vajab juhtimisõigust tulenevalt oma tööülesannetest, tegeleb keevisseadmete hoolduse- ja remondiga, milleks on vaja palju tööriistu, mida ei ole võimalik kaasa võtta ilma autota. Samuti nähtub kaebusest, et tema põhisissetulekuks on töö, kuid tegemist on ka pensionäriga. Kohus leiab, et inimlikust aspektist on see arusaadav, et peamise sissetuleku kaotus ei ole mugav, kuid see põhjendus ei ole juhtimisõiguse äravõtmist välistavaks asjaoluks. Kohus peab vajalikuks märkida, et juhul, kui kaebuse esitajale on seoses enda igapäeva tegevuste ja toimetuste jaoks juhtimisõigus vajalik, siis peab ta ka liikluses käituma viisil, mis tagab talle juhtimisõiguse ning ka selle säilimise. Lisaks sellele kaotaks põhikaristus oma eesmärgi, kui seda ei saaks kohaldata kõigi nende isikute suhtes, kes vajavad juhtimisõigust seoses töökohustustega. KarS § 481 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Antud juhul menetlusalune isik ei ole viidanud sellele asjaolule, et tal oleks liikumispuue, mis välistaks juhtimisõiguse ära võtmise. Menetlusalune isik oli enne liiklusõnnetuse põhjustamist teadlik sellest, et talle on juhtimisõigus töökohustuste täitmiseks vajalik. Menetlusaluse isiku jaoks ei saanud see tulla üllatusena ja ootamatult. Need asjaolud olid menetlusalusel isikul teada ka siis kui ta kahel korral liiklusõnnetuse põhjustas ja liiklusõnnetuse põhjustamisest politseile teatamata jättis. Kohus on seisukohal, et isik peab tegema kõik enesest oleneva, et tema ja temast sõltuvate isikute olukord tema enese tahtliku süülise käitumise tõttu ei halveneks ning senine mugav elulaad säiliks. Kaebuse esitaja on taotlenud karistuse asendamist rahatrahvi või üldkasuliku tööga, kuid kohtu arvates ei kannaks sellised karistusliigid ka eripreventiivset eesmärki, kuivõrd menetlusalune isik on kolm kuud enne kõne all olevat sündmust pannud toime samaliigilise väärteo, mille eest talle mõisteti karistuseks rahatrahv. Seega ei ole isikule varasemalt mõistetud karistus mõju avaldanud ja ei ole suutnud sellest endale järeldusi teha ning on jätkanud liiklusalaste väärtegude toimepanemist. Arvestades seda, et menetlusaluse isiku süü on väike, tema käitumises on tuvastatud kergendav asjaolu, kuid raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole, on põhjendatud määratud karistuse osaline vähendamine. Nimelt on kohtuväline menetleja
lg 1 järgi määranud karistuse sanktsiooni 1/6 määras ning
Kuivõrd mõlema väärteo puhul on süü väike, on kohtu hinnangul põhjendatud ka karistuste määramine mõlema väärteo eest samas määras ehk sanktsiooni 1/6 määras. Seetõttu leiab kohus, et vaidlustatud otsus tuleb
lg 1 järgi määratud karistuse osas tühistada ja teha uus otsus, millega määrata põhikaristuseks juhtimisõiguse äravõtmine 2 kuuks. Sellest tulenevalt tuleb esitatud kaebus osaliselt rahuldada. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse sisulise tühistamine. Sellest tulenevalt puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse sisuliseks tühistamiseks, kuid kohus peab võimalikuks tühistada vaidlustatud otsuse määratud karistuse määra osas ja teha selles osas uus otsus. Liiklusekspertiis oli süüteo avastamise seisukohast vajalik, kuna selle tulemusena koguti menetlusaluse isiku süüd tõendavaid tõendeid, s.o tuvastati, et isik põhjustas liiklusõnnetuse. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et kuna ekspertiisi tulemus toetab menetlusaluse isiku
lg 1 sätestatud süüteokoosseisu osas süüküsimust puudutavat tõendikogumit, siis tuleb eelnimetatud kulu jätta menetlusaluse isiku kanda täies mahus. Menetlusalune isik on kaebuse esitamisel tasunud riigilõivu 50 eurot. Kuna väärteomenetluses kohtuvälise menetleja otsuse peale maakohtusse kaebuse esitamine on riigilõivuvaba, tuleb 8 riigilõiv kaebajatele riigilõivu seaduse (RLS) § 15 lg 1 p 3 alusel tagastada. Menetlusalune isik peab tegema selleks taotluse vastavalt RLS § 12. Siim Mõistlik Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.