Obsah (7)

§ 79§ 70§ 426§ 427§ 173§ 168§ 174

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Kadri Mälberg Kohtujurist Ave Roosvalt Määruse tegemise aeg ja koht 25. aprill 2024, Pärnu Tsiviilasja number 2-23-106017 Tsiviilasi Aktsiaseltsi PlusPlus Cap

§ 79

lg 2 alusel, mis sätestab, et kui füüsilise isiku elukoht ei ole teada, võib tema vastu hagi esitada tema viimase teadaoleva elukoha järgi. Hageja hinnangul tuleb lähtuda kostja poolt hagi aluseks olevas lepingus avaldatud elukoha aadressist XXX. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei esine

§ 79lg 2 sätestatud olukorda, kus kostja elukoht ei ole teada.

Alates 28.08.2023 on rahvastikuregistris kostja elukohaks märgitud XXX. Vastavalt rahvastikuregistri seaduse (RRS) § 6 lg 1 eeldatakse rahvastikuregistrisse kantud andmete õigsust. Kohus märgib, et kostja rahvastikuregistri andmetest nähtub, et tal ei ole olnud kehtivat aadressi Eestis alates

1. Ka hagi aluseks olevas lepingus oli XXX aadress märgitud aadressina (mis viitab kontaktandmetele), mitte elukohana, mille alusel saaks kohtualluvust kindlaks määrata.
2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 423 lg 1 p 13 alusel jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui Eesti kohus ei ole pädev asja lahendama. Kostja elukoha aadress nii Eesti rahvastikuregistri kui Soome rahvastikuregistri andmetel Soomes. Kostjal ei ole olnud Eestis registreeritud ega muud teadaolevat elukohta 2023. Kohus kontrollis Maksu- ja Tolliametist, et kostja ei ole saanud Eestis maksustavat tulu. Kuivõrd kostja elab Soome Vabariigis, tehakse tulenevalt

§ 70

lg 4 p-st 1 kohtualluvus kindlaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades järgi (Brüssel I bis määrus). Brüssel I bis määruse artikkel 17 lg 1 p a järgi kui tegemist on järelmaksuga kaupade müügilepinguga, kohtualluvus kindlaks määruse

1. jao järgi ilma, et see piiraks artikli 6 ja artikli 7 p-i 5 kohaldamist. Hagiavalduse asjaolude kohaselt tulenevad hageja nõuded kostja vastu kauba ostmiseks sõlmitud järelmaksulepingust. Nõuded on hagejale loovutatud. Seega langeb hageja esitatud hagiavaldus Brüssel I bis määruse artikkel 17 lg 1 p-i a kohaldamisalasse. Vastavalt Brüssel bis I määruse artikkel 18 p-le 2 võib teine lepingupool algatada menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtusse, kus on tarbija alaline elukoht. Tegemist on erandliku kohtualluvusega. Tarbija alaline elukoht on Soomes.
2. Hagiavalduses on hageja viidanud, et juhul, kui kostja on kolinud välisriiki, lähtub hageja teenusetingimuste pt XI p
3. Lepingust (sh Teenusetingimustest, Hinnakirjast ja Kliendiandmete Töötlemise Põhimõtetest) tulenevad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamise korral lahendatakse vaidlus Eesti Vabariigi kohtute poolt. Esimese astme kohtuks vaidluste lahendamisel on Harju Maakohus. Käesolevas punktis sätestatud kohtualluvuse kokkulepe kohaldub ulatuses, milles, ning tingimusel, et see ei ole konkreetse vaidluse puhul õiguse imperatiivsete sätetega keelatud. Kohtu hinnangul ei võimalda hageja viidatud teenusetingimus Brüssel I bis määruse artikkel 18 p-st 2 kõrvale kalduda (artikkel 19). Samuti ei ole kohtule teada asjaolusid, mis võimaldaksid kohaldada Brüssel I bis määruse artiklites 6 või 7 p-s 5 sätestatut. Riigikohtu Tsiviilkolleegium on selgitanud, et kohus saab hagi menetlusse võtmisest keelduda, kui kostja elukoht on teises liikmesriigis ning ta vaidleb kohtualluvusele Eestis vastu või ei vasta kohtule (vt RKTKm 3-2-1-123-12 p 12). Maakohus on küsinud kostjalt seisukohta kohtualluvuse osas hagi menetlusse võtmise määruses. Kohus on menetlusdokumendid kostjale kätte toimetanud Soome kohtu vahendusel Soome Vabariigis. Kostja kohtule vastanud ei ole. Arvestades eelviidatud Riigikohtu praktikat, siis ei saa tõlgendada kostja kohtule vastamata jätmist kohtualluvusega vaikimisi nõustumiseks. Seega ei allu asi Eesti kohtule. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi läbi vaatamata ning tagastab selle hagejale.
4. Kui kohus jätab hagi läbi vaatamata, loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud (

§ 426

lg 1).

§ 427

järgi võib maakohtu määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata, esitada määruskaebuse. Menetluskulud 7.

§ 173

lg 1 ja 2 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse 2-23-106017 menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.

173 lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. 8.

§ 168

lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Kohus leiab, et käesolevas asjas tuleb jätta menetluskulud hageja kanda.

§ 174

lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostjal oleks menetluskulusid tekkinud. Kohus määrab kindlaks, et kostjal hüvitatavad menetluskulud puuduvad. / allkirjastatud digitaalselt / Kadri Mälberg kohtunik