KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28. novembril 2024, Tallinnas Väärteoasja number 4-24-2538 (2317,24,003115) Kohtunik Andra Sild Kohtuistungi sekretäri

) § 223 lg 1 ja § 236 lg 1 järgi Menetlusalune isik Raivo Raam: isikukood: 36401150214; elukoht: xxx Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri LääneHarju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi esindajad Triinu RiI ja Jaak Paju RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p-st 2 ja VTMS §-dest 133–134 maakohus otsustas:

1. Rahuldada Raivo Raami poolt esitatud kaebus osaliselt.
2. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna 12.07.2024 otsus väärteoasjas 2317,24,003115 osaliselt, s.o menetlusalusele isikule määratud põhikaristuste täitmise aja osas.
3. Teha Raivo Raamile määratud põhikaristuste täitmise aja osas uus otsus, millega määrata, et Raivo Raamile

§ 223

lg 1 alusel määratud rahatrahv 75 trahviühikut, s.o 300 eurot ja

§ 236lg 1 alusel määratud rahatrahv 100 trahviühikut, s.o 400 eurot (kokku 700 eurot), tuleb Kar

S § 66 lg-te 2 ja 3 alusel tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes esimese 11 kuu jooksul igakuiselt vähemalt 58,33 eurot ning

1. kuul 58,37 eurot kohtuvälise 1 menetleja otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri xxx kuni kohustuse täitmiseni.
2. VTMS § 204 lg 3 kohaselt kui süüdlane ei järgi rahatrahvi ositi tasumise tähtaegu, saadetakse vastavalt VTMS §-le 202 lahendi koopia 10 päeva jooksul kohtutäiturile, millele on tehtud märge jõustumise kohta.
3. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.
4. Kohtuotsuse lõpposa teha teatavaks menetlusosalistele. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsus on kuulutatud lõpposana. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Harju Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteatise saamisel on põhistusi sisaldav tervikotsus kättesaadav Harju Maakohtus
5. jaanuaril 2025 hiljemalt kell 17.
6. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. VÄÄRTEO ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. Vastavalt 18.06.2024 koostatud väärteoprotokollile AB1619855 juhtis R. Raam 05.04.2024 ajavahemikul 10.50–11.00 Tallinnas Madara tänav 29 juures mootorsõidukit, tagurdamisel ei hoidnud ohutut külgvahet ning riivas pargitud sõidukit. Põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju xxx AS-le, mis on fikseeritud fotode ja vaatlusprotokolliga. Seejärel lahkus R. Raam liiklusõnnetuse sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata, kuigi varalise kahju saaja ei olnud teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik. Selliselt rikkus menetlusalune isik liiklusseaduse (

) § 49 lg 1, § 46 lg 3, § 169 lg 4 p-de 4 ja 5 ja § 169 lg 5 nõudeid ja pani toime

§ 223lg 1 ja § 236 lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod.

2. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna 12.07.2024 otsusega väärteoasjas nr 2317,24,003115 karistati R. Raami

§ 223

lg 1 järgi rahatrahviga 75 trahviühikut ehk 300 eurot ja

§ 236lg 1 järgi rahatrahviga 100 trahviühikut ehk 400 eurot.

1. R. Raam esitas 24.07.2024 kohtuvälise menetleja otsusele kaebuse, milles palus kohtuvälise menetleja otsus tühistada ja end õigeks mõista. Esitatud kaebuses leidis R. Raam, et PPA töötajad ei ole üldse arvestanud menetlusaluse isiku selgitustega sellest, et kaebaja ei ole liiklusõnnetust põhjustanud, sest ei näinud ega kuulnud, et oleks kellelegi kahju tekitanud, kellelegi või millelegi otsa sõitnud, kellegi autot riivanud vmt. Veel leidis R. Raam, et väärteootsuses on märgitud, et vastutust kergendavad asjaolud puuduvad, kuid kaebaja hinnangul peaks see, et ta on juhtinud 42 aastat autot ilma ühtegi liiklusõnnetust põhjustamata või üldse liiklusõnnetuses osalemata, olema tema vastutust kergendavaks asjaoluks. Kaebaja märgib, et tal ei ole võimalik maksta trahvi summas 700 eurot, kuna ta on xxx ning tema ainuke sissetulek on xxx 350 eurot kuus. Lisaks on ta ligi 10 aastat olnud xxx. Seega oleks tal paremal juhul võimalik tasuda trahv osade kaupa.
2. 22.10.2024 ja 25.11.2024 toimunud kohtuistungitel jäi R. Raam esitatud kaebuse juurde ning kinnitas, et soovib enda õigeks mõistmist, kuna tema hinnangul ei ole piisavalt tõendeid 2 tema süüdimõistmiseks liiklusõnnetuse põhjustamises. Trahvi otsus on täiesti ebaõiglane ja disproportsionaalne. Alternatiivselt taotles kaebaja trahvi tasumist ositi, kuna ta on hetkel xxx.
3. Kohtuvälise menetleja esindaja palus jätta R. Raami kaebus rahuldamata, leides, et menetlusalune isik on mõlemad rikkumised toime pannud, need on õigesti kvalifitseeritud ja ka määratud karistus on proportsionaalne. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 2 järgi kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. KrMS § 60 lg 1 järgi tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mida ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks. KrMS § 61 lg 2 järgi hindab kohus tõendeid nende kogumis ja oma siseveendumuse kohaselt.
5. Menetlusalusele isikule oli väärteomenetluses etteheidetud

§ 223

lg-s 1 ja § 236 lg-s 1 sätestatud süütegude toimepanemist.

§ 223

lg 1 sätestab vastutuse mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus.

§ 236

lg 1 sätestab vastutuse liiklusõnnetuses osalenud juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik.

1. Menetlusalune isik R. Raam eitas nii väärteoasja kohtuvälises menetluses kui ka kohtuistungil temale etteheidetud väärtegude toimepanemist. Kohtuvälises menetluses kinnitas R. Raam omakäeliselt kirjutatud ütlustes, et 05.04.2024 umbes kella 10.00 ajal parkis ta oma liisinguauto xxx reg. nr-ga xxx xxx tänaval majaesisele parkimiskohale umbes 50 minutiks, sest tal oli xxx aeg. xxx tänavalt ära sõites ei märganud ta, et oleks kellelegi oma autoga otsa sõitnud. Kaebaja autost vasakul seisis hall sõiduauto, kuid ta ei saa väita, et ta seda autot oleks riivanud, kuna mingit heli ta ei kuulnud. Lisaks märkis kaebaja, et tema autol ei olnud mingeid vigastusi, v.a värvikahjustused, mis tekkisid kui ta kasutas talvel autolt lumekihi eemaldamiseks metallservaga lumelabidat. Need värvikahjustused on autol erinevates kohtades, sh parempoolsel esitiival ja uksel ning vasakpoolsel esiosal. Lisaks avaldas R. Raam kahtlust, et väidetava kahju saanud sõiduki juht võis ise tema auto kõrvale parkima tulles riivata kaebaja autot, sest see oli kahtlaselt lähedal kui kaebaja ära sõitis. Kohtuistungil väitis R. Raam, et pole 100% kindel, kuid kui tema jõudis xxx hoovi, ei olnud tema autost vasakul pargitud ühtegi sõidukit. Kui ta hoonest väljus, oli temast vasakul mingi hall auto, enda autol ta mingeid vigastusi ei näinud ning samuti ei tulnud keegi R. Raamiga rääkima. Kaebaja sõnul ta parkis korrektselt, sõitis ära korrektselt ja parkimisandurid ei andnud samuti helisignaali. Pealegi arvab ta, et kella 10.50 ajal oli ta juba xxx tänavalt lahkunud.
2. Kohtu hinnangul on väärteoasjas kogutud materjalidega leidnud tõendamist, et 05.04.2024 ajavahemikul 10.50–11.00 juhtis R. Raam Tallinnas, xxx maja juures oma sõidukit xxx, reg. nrga xxx hooletult, ei hoidnud tagurdamisel külgvahet ja riivas pargitud sõidukit xxx, reg. nr-ga xxx, millega põhjustas liiklusõnnetuse ja kahju xxx AS-le ning lahkus ka sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata, kuigi varalise kahju saaja ei olnud talle teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik. 3
3. Puudub vaidlus selles, et 05.04.2024 kella 10.00 paiku külastas kaebaja R. Raam xxx majas xxx. Nähtuvalt väärteoasja materjalide hulgas olevast süüteoteatest (väärteotoimiku lk 2) ja tunnistaja I K poolt kohtuistungil antud ütlustest (25.11.2024 kohtuistungi protokoll lk 4–6) viibis ka tema 05.04.2024 xxx majas, nimelt xxx vastuvõtul, kust ta lahkus orienteeruvalt kella 11.30 paiku. Tunnistaja sõnul astus majast väljumisel tema juurde noormees, kes juhtis tunnistaja tähelepanu sellele, et tema sõidukit kriimustati. Noormees ütles ka, et juhtis selle inimese tähelepanu kriimustusele, kuid too inimene ei reageerinud. I. K sõnade kohaselt ei olnud hetkel, kui tema majast väljus, tema sõiduki xxx reg. nr. xxx kõrvale ühtegi sõidukit pargitud, küll aga arsti juurde saabudes oli maja ette pargitud üks auto esiotsaga hoone suunas. Tunnistaja parkis oma auto samuti esiotsaga hoone suunas. Tema autost vasakul oli kohe maja sissekäik ning kõrval paremal teine auto. Tunnistaja sõnade kohaselt on tal siiani auto uksel mõlk. Kuna xxx esindusest öeldi, et kogu uks tuleb ära värvida, ootab ta ära kohtuotsuse, et siis kindlustusse pöörduda.
4. Tunnistaja I. K sõnu sõidukile põhjustatud vigastustest kinnitavad ka toimikule lisatud CDplaadil olevad fotod ja sõiduki xxx vaatlusprotokoll (tl 6), millega tuvastati kahjustus parempoolsel tagumisel uksel. I. K sõidukil parempoolsel tagumisel uksel tuvastatud kraapejälgede kõrgus kattub R. Raami sõiduki vasakul esiosal esinevate värvikahjustuste kõrgusega. Antud asjaolu kinnitavad mõlemast sõidukist tehtud fotod, mis asuvad CD-plaadil.
5. Ka väärteomenetluses läbi viidud liiklustrassoloogia ekspertiisiaktis nr 24E-LT00024 esitatud eksperdiarvamusest (tl 11–12) tuleneb, et vigastused sõiduauto xxx reg. nr-ga xxx paremal tagauksel võivad olla tekkinud sõiduki xxx reg. nr-ga xxx vasaku esiosaga. Sellisele järeldusele jõudis ekspert võttes arvesse vigastuste paiknemist, iseloomu ja vertikaalsuunalist ulatust. Küll aga ei olnud eksperdil võimalik sõidukil esinevate vigastuste alusel kindlaks teha kumma sõiduki manöövril sõidukite vaheline kontakt võis aset leida.
6. R. Raam ise esitas I. K sõidukil tuvastatud vigastuste võimaliku tekkepõhjusena versiooni, mille kohaselt võis hoopis tunnistaja oma sõidukiga riivata xxx maja juurest lahkudes kaebaja sõidukit. R. Raami selline versioon on kohtu hinnangul ümber lükatud kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja R S ütlustega (25.11.2024 kohtuistungi protokoll lk 2–4). R. Raami poolt juhitud sõidukiga xxx I. Kle kuuluva sõiduki xxx vigastamist nägi tunnistaja, kes istus liiklusõnnetuse hetkel enda töökaubikus, pealt vahetult ja lähedalt – nagu ta ise kohtuistungil märkis – mitte kaugemalt kui 10 meetrit. Tunnistaja kirjeldas kohtuistungil detailselt, kuidas olid valge (xxx) ja pruunikas (xxx) sõiduk xxx ette pargitud ja kuidas pruunikas sõiduk mõlkis valget sõidukit parkimiskohalt välja sõites. Lisaks tegi tunnistaja õnnetuse põhjustanud pruunikast sõidukist koheselt foto (tl 5), mida näitas ka hiljem xxx majast väljunud I. Kle. Tunnistaja ei osanud küll kohtuistungil täpsustada
7. aasta aprilli kuupäeva, kuid oli kindel selles, et sündmus juhtus hommikupoolikul kella 11.00–12.00 vahel. Teab seda, sest käib xxx tänavale xxx pakke viimas pea igapäevaselt ja xxx on tema esimene klient, kuhu ta sel kellaajal jõuab. Kohtu küsimusele, kas kirjeldatud sündmusi xxx juures on toimunud rohkem kui üks, vastas tunnistaja, et ei meenu küll, et oleks rohkem selliseid õnnetusi näinud. Kohtu hinnangul puudub igasugune põhjus kahelda erapooletu tunnistaja ütlustes, kelle jaoks olid nii I. K kui R. Raam täiesti võõrad inimesed. Erinevalt otsesest pealnägijast, kellel puudub igasugune põhjus kohtule valeütluste andmiseks, on kaebuse esitajal selge motiiv enda süü eitamiseks – selleks motiiviks on püüd vabaneda vastutusest ja sellega rahatrahvi näol kaasnevast karistusest. 4
8. Kokkuvõtvalt on kohtu hinnangul leidnud väärteoasjas kogutud materjalidega tõendamist nii

§ 223

lg-s 1 kui § 236 lg-s 1 sätestatud väärteokoosseisude objektiivne külg – eelkõige tunnistaja R. S poolt antud ütluste aga ka CD-plaadil olevate fotode ning ekspertiisiaktiga. Ilmselgelt puudus R. Raamil tahtlus põhjustada tema sõiduki kõrval paiknevale pargitud sõidukile vigastusi. Seega pani ta

§ 223lg-s 1 kirjeldatud väärteo toime ettevaatamatusest.

Tunnistaja R. S ütluste pinnalt leiab kohus, et R. Raam pidi tunnetama kokkupuudet xxx. Ei ole ka eluliselt usutav, et pikaajalise liiklusalase kogemusega (R. Raami enda sõnul 42 aastat) sõidukijuht ei tunneta riivamist või kokkupuudet teise objektiga, antud juhul teise sõidukiga, eriti kui kokkupuude teise sõidukiga toimub juhipoolse esiosaga. Seega on kohtu arvates

§ 236lg-s 1 kirjeldatud tegu pandud toime otsese tahtlusega.

Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid R. Raami käitumises ei esine.

1. KarS § 56 lg 1 järgi on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
2. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks vastava süüteokoosseisu sanktsiooni keskmine määr. Edasi tuvastatakse isiku süü suurus, mille hindamisel lähtutakse teo toimepanemise asjaoludest ning karistust kergendavatest ja raskendavatest asjaoludest. Nende põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid (RKKKo 03.04.2020, 1-18-2232, p 71). 17.

§ 223

lg 1 sätestab, et mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. 18.

§ 236

lg 1 liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. 19. R. Raamile määrati

§ 223

lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 75 trahviühikut ehk 300 eurot ja

§ 236lg 1 alusel rahatrahv 100 trahviühikut ehk 400 eurot.

Mõlema paragrahvi sanktsioonis ettenähtud maksimaalsed rahatrahvi piirmäärad on seejuures 300 trahviühikut. Kuivõrd

§ 223lg 1 sättes kirjeldatud teo pani R.

Raam toime ettevaatamatusest, on tema süü selles rikkumises pigem väike, kuid

§ 236lõikes 1 kirjeldatud väärteo pani R.

Raam toime tahtlikult ja seega on tema süü keskmine. R. Raamil puuduvad kehtivad liiklusalased karistused, samuti ei esine vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Kohtuväline menetleja on määranud R. Raamile rikkumiste eest karistused sanktsiooni alumises kolmandikus. Kohtu hinnangul on kohtuväline menetleja karistuse mõistmisel lähtunud KarS § 56 sätetest ning mõistetud karistus on kooskõlas toimepandud väärtegude raskusega.

1. Maakohtule esitatud kaebuses taotles R. Raam esimese alternatiivina enda õigeks mõistmist, teise alternatiivina palus talle määratud rahatrahvide ajatamist, kuna tal xxx ning ta peab hooldama ka oma xxx.
2. Kohus, kuulanud kohtuistungil ära menetlusaluse isiku R. Raami ja uurinud väärteoasja materjale, leiab, et R. Raami õigeksmõistmiseks kõnealuses väärteoasjas puuduvad alused, kuid 5 R. Raami taotlus ajatada rahatrahvi tasumine, on põhjendatud. Väärteomenetleja poolt määratud rahatrahvi kogusumma kokku on 700 eurot. R. Raam avaldas kohtuistungil, et ta on hetkel xxx ning saab üksnes xxx 350 eurot kuus, millest tuleb isikul tasuda eluasemekulud, samuti osta muu eluks vajalik. Kohtu hinnangul ei ole menetlusaluse isiku sissetulek piisavalt suur, et võimaldaks rahatrahvi tasumist ühes osas, ilma isiku materiaalset olukorda raskendamata. Sellest tulenevalt peab kohus põhjendatuks R. Raamile määratud rahatrahvide (kogusummas 700 eurot) tasumist ajatada 12 kuu peale.
3. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 132 p-st 2 tühistab kohus kohtuvälise menetleja otsuse osaliselt, s.o R. Raamile määratud põhikaristuste täitmise aja osas ning teeb selles osas uue otsuse, millega määrab, et R. Raamile

§ 223

lg 1 alusel määratud rahatrahv 75 trahviühikut ehk 300 eurot ja

§ 236

lg 1 alusel määratud rahatrahv 100 trahviühikut ehk 400 eurot (kokku 700 eurot) tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul, esimese 11 kuu jooksul igakuiselt vähemalt 58,33 eurot ja 12. kuul 58,37 eurot. Muus osas jääb kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Menetlusaluse isiku kaebus rahuldatakse osaliselt. (allkirjastatud digitaalselt) Andra Sild kohtunik 6