ja 1045 alusel kuriteoga tekitatud varalise kahju hüvitamiseks summas 10 000 eurot. 24 2) Kannatanu A.K on esitanud Kyrylo
ja 1045 alusel õigusvastaselt tekitatud varalise kahju hüvitamiseks summas 4846 eurot. 3) Kannatanu S.W on esitanud Kyrylo
ja 1045 alusel õigusvastaselt tekitatud varalise kahju hüvitamiseks summas 7100 eurot. 4) Kannatanu S.N on esitanud Kyrylo
ja 1045 alusel kuriteoga tekitatud varalise kahju hüvitamiseks summas 15 330,50 eurot. 5) Kannatanu L.C on esitanud Kyrylo
ja 1045 alusel kuriteoga tekitatud varalise kahju hüvitamiseks summas 15 027 eurot. 6) Kannatanu Y.Z on esitanud Kyrylo
ja 1045 alusel õigusvastaselt tekitatud varalise kahju hüvitamiseks summas 2500 eurot. Kohtuistungil jäid kannatanud esitatud tsiviilhagide juurde. Kyrylo Doroshenko kohtuistungil antud ütluste kohaselt proovib tsiviilhagid hüvitada, läheb tööle ja kirjutab Oskarile, et mis toimus ja proovib kõik tagasi anda. Ei tea, kas võtab omaks kõik tsiviilhagid. Aga kui on tõesti vaja, siis võib tunnistada. Ta väga ei tahaks, et temalt arestitud vara läheks hagide katteks, aga kui on vaja, siis jah. Saab aru, et rikkus seadust. Pigem mingu raha kannatanutele kui riigile. Tema käest konfiskeeriti see raha, millega ta tuli Eestisse ja mis tal oli rahakotis. 200 eurot on see raha, mille andis talle meesterahvas, kelle käest ta 10 000 eurot sai. Arvab, et 200 võiks sellele mehele tagasi anda. Kohtu seisukoht VÕS § 128 lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Vastavalt sama sätte lõikele 3 hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kohtu hinnangul kattuvad käesolevas kriminaalasjas toimepandud süüteo kohta käivad ja esitatud tsiviilhagide aluseks olevad faktilised asjaolud, mistõttu tuleb kõikide kannatanute tsiviilhagid rahuldada. Kuna käesoleva otsusega mõistab kohus Kyrylo Doroshenko kõikides episoodides süüdi, on kahju kannatanutele tekkinud süüdistatavate õigusvastase tegevuse tagajärjel ning nad vastutavad nende poolt tekitatud kahju eest. Kannatanutele otsese varalise kahju tekkimine VÕS § 128 lg 3 tähenduses oli vahetus põhjuslikus seoses süüdistatavate poolt kahju tekitamisega – kui kannatanuid ei oleks eksimusse viidud ning süüdistatav ei oleks kaastäideviijana nende raha ära võtnud, ei oleks kannatanute vara väärtus vähenenud. Harju Maakohtu 14.05.2024 määrusega arestis kohus KrMS § 141 4 lg 1 ja § 142 lg 1,2 ja 4 alusel kannatanute tsiviilhagide tagamiseks kahtlustatav Kyrylo Doroshenkole kuuluva vara, s.o sularaha summas 3785 eurot (kantud Põhja prefektuuri tagatiskontole). Tagatiskontole kantud summa tuleb jätta aresti alla ning kohtuotsuse täitmise käigus tsiviilhagide osas kanda kannatanutele kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks. Karistus KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid 25 asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (RKL 3-1-1-6-17 p 9). KarS § 209 lg 2 sanktsioon näeb karistusena ette ühe- kuni viieaastase vangistuse. Karistuse keskmiseks määraks on seega 3 aastat vangistust. Kyrylo Doroshenko süü suuruse hindamisel arvestab kohus episoodide rohkust ja teo toimepanemise intensiivsust – 7 episoodi pandi toime vaid kahe päeva jooksul. Alahinnata ei saa ka Kyrylo Doroshenko teopanust. Just tema oli isikuks, kelle roll oli kannatanutelt raha kätte saada kas siis otse kannatanult endalt või sularahaautomaatidest kannatanute arvetelt raha ära võttes. Sellist rolli kuriteokoosseisu täitmisel saab pidada oluliseks, kuna võimaldas saada reaalset varalist kasu. Arvestades aga raskendavate asjaolude puudumist leiab kohus, et Kyrylo Doroshenkole võib mõista karistuse prokuröri poolt taotletud suuruses - alla sanktsiooni keskmist määra, so 2 aastat ja 7 kuud vangistust. Siinjuures arvestab kohus sedagi, et Kyrylo Doroshenko on tehtut kahetsenud ning tal puuduvad kehtivad karistused. Kohtu hinnangul vastab karistus isiku süü suurusele, arvestab õiguskorra kaitsmise huve ning on kooskõlas karistuse üld- ja eripreventiivsete eesmärkidega. On oluline, et Kyrylo Doroshenko mõistaks oma käitumise tagajärgi ning kannaks ka tehtu eest vastutust. Kõik ühiskonnaliikmed peavad ennast tundma turvaliselt ning mõistetud karistus annab selge signaali, et ebaseaduslik tegevus on karistatav. Siinkohal ei nõustus kohus kaitsja arvamusega, et vangistuse võiks jätta osaliselt tingimuslikult täitmisele pööramata, arvestades Doroshenko süü suurust. Kuna KarS § 68 lg 1 kohaselt arvatakse eelvangistus, kaasa arvatud väljaandmis- ja loovutamisvahistuses viibitud aeg, karistusaja hulka, tuleb karistuse kandmise alguseks lugeda 19.03.2024 ning tõkend vahistamine jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Väljasaatmine KarS § 54 lg 1 kohaselt mõistes välisriigi kodaniku süüdi tahtlikult toimepandud kuriteos ja karistades teda vangistusega, võib kohus süüdlasele mõista lisakaristusena riigist väljasaatmise koos sissesõidukeeluga kuni kümneks aastaks. Kui süüdlasel on Eestis koos temaga seaduslikult ühises perekonnas elav abikaasa, registreeritud elukaaslane või alaealine laps, peab kohus väljasaatmise kohaldamist oma otsuses põhistama. Prokurör on õigustatult märkinud, et käesoleval juhul puudub Kyrylo Doroshenkol igasugune seos Eestiga, ka ei ole ta Euroopa liidu kodanik, kelle puhul on väljasaatmine põhjendatud üksnes siis kui tema Eesti Vabariigis viibimine ohustab avalikku korda ja julgeolekut. K. Doroshenko on Ukraina kodanik, kelle ainus seos Eestiga on see, et ta pani siin toime kuriteod. Seega on Kyrylo Doroshenko väljasaatmine koos 5-aastase sissesõidukeeluga põhjendatud ning vajalik, välistamaks Kyrylo Doroshenkost lähtuv edasine oht ühiskonnaliikmete heaolule ja turvalisusele. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest. 26 Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetud summade tasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Seega tuleb KrMS § 175 lg 1 p alusel Kyrylo Doroshenkolt välja mõista süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on vastavalt KrMS §-le 179 lg 1 p 2 teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 1230 eurot. Kuna Kyrylo Doroshenkol tuleb tasuda ka tsiviilhagid ning selleks, et mitte asetada Kyrylo Doroshenkot raskesse majanduslikku olukorda, võimaldab kohus Kyrylo Doroshenkol tasuda menetluskulud 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p 7, 12). Kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendid KrMS § 306 lg 1 p 13 kohaselt peab kohus kohtuotsuse tegemisel lahendama küsimuse, kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega. Kriminaalasja materjalide juures on CD-plaadid ja DVD-plaat videosalvestustega. Kohus leiab, et need tuleb kohtuotsuse jõustumisel jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) 27
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.