Obsah (11)

§ 113§ 403§ 402§ 164§ 170§ 108§ 399§ 416§ 4034§ 94§ 1132

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Karin Mölder Kohtujurist Evelin Miggur Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi 23. jaanuar 2025.a., Tallinna kohtumaja

§ 1132 lg 2 p 3 alusel võla sissenõudmiskulu summas 35 eurot.

Hageja on teinud kohtuvälises menetluses mõistlikke pingutusi, et saada kostjaga kontakti kokkuleppe saavutamiseks kohtuväliselt, edastades peale lepingu lõppemist kostjale nii e-posti kui ka posti teel järgnevad nõudekirjad: 09.08.2023 (25,00 eurot, 28.08.2023 (5,00 eurot), 13.09.2023 (5,00 eurot), millega seoses on hageja kandnud kulusid.

1. 21.12.2023 esitas hageja kohtule vastuse kohtunõudele, milles märkis, et hageja on esitanud krediidivõimelisuse hindamise selgitused vastavalt krediidiandja poolt edastatud selgitustele. Hageja on selgitanud, millist infot ja kust krediidiandja kostja kohta kogus ning mida kogutud info põhjal tuvastati. Hageja hinnangul on hagiavalduses esitatud selgitused krediidivõimelisuse kohta piisavad, et pidada krediidilepinguid vastutustundlikult sõlmituks.
2. Alternatiivselt, kui kohus leiab, et krediidiandja ei ole täitnud krediidilepingu xxxx sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtteid, siis nõuab hageja

§ 403

4 lg 7 alusel kostjalt summa 3831,05 eurot tasumist, millest väljastatud krediidisumma jääk 3 3617,70 eurot (väljastatud krediit 4050 eurot, millest maha arvestatud kõik laekumised 424,40 eurot ja tasaarvestatud ülekandetasu 8,10), intress seadusjärgses määras summas 51,59 eurot ja viivis seadusjärgses määras summas 161,76 eurot. 11. Alternatiivselt, kui kohus leiab, et krediidiandja ei ole täitnud krediidilepingu xxxx sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtteid, siis nõuab hageja

§ 403

4 lg 7 alusel kostjalt summa 1278,84 eurot tasumist, millest väljastatud krediidisumma jääk 1207,62 eurot (väljastatud krediit 1315 eurot, millest maha arvestatud kõik laekumised 107,38 eurot), intress seadusjärgses määras summas 17,22 eurot ja viivis seadusjärgses määras summas 54 eurot. Kostja vastuväited

1. Kohus on hagimaterjalid toimetanud kostjale kätte väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu (19.12.2024), kuid kostja hagile õigeaegselt ei vastanud. Kohtuotsuse põhjendused
2. TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.
3. Hagi hind on 6875,16 eurot ja kohus on tsiviilasja menetlenud lihtmenetluses vastavalt TsMS § 405 lg-le
4. TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel võib kohus jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
5. Võlaõigusseaduse (

) § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. 16. E AS-i ja kostja vahel on sõlmitud 08.09.2022 järelmaksuleping nr xxxx kauba soetamiseks maksumusega 1315 eurot (dtl 46-53) ja 13.09.2022 krediidileping nr xxxx krediidilimiidiga 4000 eurot. Puudub vaidlus, et füüsilisest isikust kostja võttis krediiti väljaspool majandustegevust, st vaidlusalused lepingud on tarbijakrediidilepingud

§ 402lg 1 mõttes.

17.

§ 164

lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Sama paragrahvi lõike 2 alusel astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele.

§ 170

sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. E AS on loovutanud oma nõuded hagejale ning hageja on sellest kostjat teavitanud 08.08.2023 teates (dtl 68-76). Seega on hagejal alus nõuda kostjalt võlgnevuse tasumist. 18. Kostja on lepingu kehtivuse ajal teinud hagejale järelmaksulepingu nr xxxx katteks tagasimakseid summas 107,38 eurot, millest hageja on arvestanud põhiosa tagasimakseks 105,60 eurot ja ülekandetasu katteks 1,78 eurot (dtl 54). Kostja sai krediidilepingu nr xxxx alusel krediiti 4050 eurot ning kostja on teinud lepingu katteks tagasimakseid summas 4 424,40 eurot, millest 67,05 eurot on arvestatud põhiosa katteks, 101,89 eurot intressi katteks, 255 eurot kiire väljamakse tasu katteks ja 0,46 eurot ülekandetasu katteks. Kostjal on tekkinud lepingu täitmisest võlgnevus, millise täitmist hageja antud vaidluses nõuab. Tegu on rahalise kohustuse täitmise nõudega

§ 108lg 1 mõttes.

19.

§ 399

lg 1 p 1 kohaselt võib laenuandja laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud.

§ 416

lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.

1. Hagiavalduse ja hagiavaldusele lisatud nõudearvestuste (dtl 43-44, 54) kohaselt toimus kostja poolt viimane makse nii järelmaksulepingu kui ka krediidilepingu katteks 02.12.
2. Seega oli kostja lepingute ülesütlemise ajaks viivituses 15.01.2023, 15.02.2023, 15.03.2023, 15.04.2024, 15.05.2024 ja 15.06.2024 osamaksete tasumisega, s.o vähemalt kolme osamakse tasumisega. 30.06.2023 saatis esialgne võlausaldaja kostjale e-postiaadressil xxxx (dtl 5559) teate lepingute ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu täiendava tähtaja, s.o 14.07.2023 jooksul võlgnetavaid summasid. Teates on märgitud, et E AS käsitleb nimetatud teatist lepingute ülesütlemise tahteavaldusena, mistõttu täiendavalt antud tähtajaks kohustuse täitmata jätmise korral loetakse leping ühepoolselt üles öelduks. Lepingu ülesütlemise korral muutuvad kõik lepingust tulenevad nõuded sissenõutavaks. Puudub vaidlus, et ülesütlemisavaldus on esitatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Seega on käesoleval juhul täidetud

§ 416lg 1 sätestatud eeldused.

1. 17.07.2023 on E AS edastatud kostjale nii järelmaksu- kui ka krediidilepingu lõpetamise teate, millise kohaselt on E AS lõpetanud lepingud nr xxxx ja xxxx. Lepingud loeti ülesöelduks teatise edastamise kuupäeva, s.o. 17.07.2023 seisuga (dtl 63-67). Kohus on tuvastanud, et hageja õiguseellasel oli õigus tarbijakrediidilepingud lõpetada ning et need lõppesid 17.07.
2. Kohus leiab, et kuivõrd ülesütlemisavaldus on saadetud kostja poolt antud e-postiaadressile, on käesoleval juhul täidetud ka TsÜS § 69 lg 3 tulenev nõue, et ülesütlemisavaldus peab olema kostja poolt kätte saadud.
3. Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust, mille regulatsioon rajaneb 5.04.1993 Euroopa Liidu Nõukogu direktiivil 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes, mis on Eesti õigusesse üle võetud

§-dega 402-

1. Euroopa Kohtu praktikast (Euroopa Kohtu kohtuasjad C-147/16 Karel de Grote ja C -154/15 Francisco Gutiérrez Naranjo v Cajasur Banco SAU jt) lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata. Samuti on kohtu kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (Euroopa Kohtu kohtuasi C679/18, OPR-Finance s.r.o. versus GK). Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, kuna nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus võlausaldajal.
2. Järgnevalt kontrollib kohus, kas hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. 5 24.

§ 4034

lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist aktiivselt infot koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust.

§ 4034

lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega, koguma igakülgset teavet tarbija varalise seisu ja varasemate kohustute kohta, lähtudes krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1 punktides 1– 7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust.

§ 403

4 lg 13 järgi vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse korral krediidiandja.

1. Krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 kohaselt peab krediidiandja või vahendaja vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks sise-eeskirjaga kehtestama tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika, võttes vastava metoodika väljatöötamisel arvesse vähemalt sätte punktides 1-7 loetletud tarbijaga seotud näitajad. KAVS § 49 lg 2 sätestab, et krediidiandjal ja -vahendajal tuleb käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud tarbija regulaarse sissetuleku hindamisel: 25.
2. arvesse võtta, millised on tarbija sissetulekuallikad, sealhulgas töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning milline on tarbija sissetulekute laekumise regulaarsus sõltuvalt tarbija töölepingu või muu lepingu vormist; 25.
3. aluseks võtta piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid, sissetuleku laekumise regulaarsust ning muid eelnimetatud tingimusi; 25.
4. teha mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel.
5. KAVS § 50 lg 3 alusel krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 kohaselt krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Riigikohus on enne KAVS kehtima hakkamist krediidiasutuste osas järeldanud, et krediidiandja põhikohustuse sisuks krediidivõtja vastu on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, tagades selliselt, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (Riigikohtu
6. veebruari
7. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-13, p 21). 27.

§ 4034

lg 3 kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid.

§ 4034

lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

§ 4034

lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. 6 Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. 28. Hageja hinnangul (vt dtl 25-27, 107-108 hageja seisukoht) laenuandja täitis kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet nõuetekohase hoolsusega ning järgis

§ 4034sätestatud nõudeid.

Krediidiandja kontrollis kostja esitatud teavet vastavalt KAVS § 50 lg 3 ja 4 laenutaotlusel esitatud andmete, arvelduskonto väljavõtte ja avalike andmebaaside põhjal. Hageja on esitanud kohtule süsteemi väljavõtte (dtl 95-96), arvelduskonto väljavõtte (dtl 82-93) ja Taust.ee päringu väljavõtted (dtl 94).

1. Hageja on tuginenud kostjale järelmaksu andmisel asjaolule, et kostja teavitas enda sissetulekuks 1400 eurot kuus. Kostja arvelduskonto süsteemianalüüsi alusel arvestas krediidiandja kostja viimase nelja kuu keskmiseks sissetulekuks 900,45 eurot. Oma finantskohustuste suuruseks teatas kostja 0 eurot. Krediidiandja võttis krediidivõimelisuse hindamisel arvesse tarbija muid kogumis mõistlikult hinnatavaid regulaarseid kulutusi majapidamisele määras 500 eurot. Krediidiandja ei tuvastanud täiendavaid kohustusi esitatud andmete ja registriandmete osas, päringute vastused Maksehäireregistrist ja Taust.ee-st ei kuvanud krediidisaaja maksehäireid või täitmata kohustusi.
2. Hagejal oli

§ 4034

lg 13 järgi tõendamiskoormis tõendada vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist. Kohus leiab, et hageja seda kohustust täitnud ei ole. Kohus tuvastab, et hageja rikkus kostja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet järgmiste asjaolude alusel. Hageja ei ole oma väidetavate analüüside kohta esitanud ühtegi tõendit, hageja väide mingi analüüsi läbiviimise kohta on jäänud deklaratiivseks ja paljasõnaliseks. Hageja on küll esitanud kostja osas krediidivõimelisuse kohta süsteemi väljavõtte (dtl 95-96), mida hageja peab ilmselt silmas, kui viitab analüüsi teostamisele, kuid sellest dokumendist ei ole võimalik aru saada, milles see analüüs seisnes, mis andmeid aluseks võeti, kust need saadi ja mida analüüsiga tuvastati. Hageja on esile toonud, et ta tuvastas kostja konto väljavõtte alusel, et kostja viimase nelja kuu keskmine sissetulek oli 900,45 eurot kuus ning et kostja teavitas enda kohustuste suuruseks 0 eurot. Hageja ei ole selgitanud, kas ja kuidas ta kontrollis, kas kostja kohustuste suurus on 0 eurot, nagu kostja on väitnud hageja andmetel oma järelmaksu saamise taotluses. Hageja on üksnes märkinud, et võttis krediidivõimelisuse hindamisel arvesse kulutusi majapidamisele määras 500 eurot. Kohtule esitatud pangakonto väljavõtte kohaselt sai kostja juunis 2022 palka 202,44 eurot ning toimetulekutoetust Tallinna Linnakantseleilt 267,50 eurot ja üürikulude ühekordset hüvitist 637 eurot. Juulis 2022 sai kostja palka 47,04 eurot ja lisaks avanssi 300 eurot, augustis 2022 sai kostja palka 450 eurot ja 1403,58 eurot. Konto väljavõttelt nähtub, et kostja sai peretoetust 120 eurot kuus. Kostja konto väljavõttelt palga laekumist septembris 2022 ei nähtu. Seega oli kostja viimase 3 kuu keskmiseks palgaks 801,02 eurot. Kui juurde arvestada igakuine peretoetus, oli kostja igakuiseks sissetulekuks 921,02 eurot. Hageja väidab, et krediidiandja võttis krediidi andmisel arvesse kulutusi majapidamisele määras 500 eurot, kuid ei ole märkinud, miks ta just sellise summa aluseks võttis. Hageja ei ole esile toonud, et krediidiandja oleks välja selgitanud, kui suured on kostja igakuised kohustused ja väljaminekud. Kostja väitis enda taotluses, et tema kulutused on 0 eurot, kuid pangakonto väljavõttelt kulutused siiski nähtuvad. Kohus on seisukohal, et krediidiandja ei ole kontrollinud nõuetekohaselt laenusaaja krediidivõimekust ning ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses. Kohus märgib ka, et asjaolu, et kostja sai juulis tööandjalt avanssi, viitab sellele, et kostjal oli majanduslikke raskusi. Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning on rikkunud

§ 4034lg-s 6 sätestatud kohustust.

7

1. Kohus on seisukohal, et krediidiandja ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustusi täitnud ka krediidiliini lepingu nr xxxx puhul. Hagiavalduses esitatust nähtub, et hageja võttis nimetatud lepingu puhul kostja krediidivõimelisuse hindamisel aluseks samad andmed nagu 08.09.2022 lepingu puhul. Hagis esitatust ega hageja poolt esitatud tõenditest ei nähtu, et krediidiandja oleks arvesse võtnud, et ta oli 08.09.2022 sõlminud kostjaga järelmaksulepingu summas 1315 eurot. Seega jääb kohtule arusaamatuks, kuidas sai krediidiandja lähtuda kostja poolt esitatud andmetest, et tema finantskohustused on 200 eurot ning võtta arvesse, et kostja regulaarsed kulutused majapidamisele on 500 eurot. Seega kohtule esitatust ei nähtu, et krediidiandja oleks kontrollinud, kas kostja on suuteline maksma igakuiselt tagasi osamakseid 4000 eurose krediidilimiidi kasutusele võtmisel. Krediidiandja ei ole välja selgitanud, kui suured on kostja igakuised kohustused ja väljaminekud ning millest need koosnevad ning kas kostja deklareeritud kulud 200 eurot on ka tegelikult nii väikesed. Ka ainuüksi igakuise töötasu olemasolu ei ole piisavaks argumendiks, et lugeda vastutustundlikult tuvastatuks isiku krediidivõimekus, kui puudub igasugune krediidiandjapoolne analüüs isiku tulude ja kulude ehk maksevõime kohta.
2. Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning ta on rikkunud

§ 4034lg-s 6 sätestatud kohustust.

Vastavalt

§ 4034

lg-le 7 on selle tagajärjeks see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu). Samas ei vabane krediidisaaja viivise ja sissenõudmistasu maksmise kohustusest. 33. Kuivõrd hageja saab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu nõuda kostjalt üksnes põhivõla ja

§-s 94 sätestatud intressimäära tasumist, tuleb asja lahendamiseks tuvastada, kui suures summas hageja kostjale krediidiliini lepingu järgi krediiti kasutada võimaldas ja kui suures summas järelmaksulepingu alusel kauba eest järelmaksuga tasumist võimaldas ning kui suure summa on kostja lepingute järgi tagasi maksnud. 34. Hageja esitas 21.12.2023 ümberarvestused, mille kohaselt on 08.09.2022 sõlmitud järelmaksulepingu nr xxxx alusel hagejal kostja vastu põhinõue

§ 403

4 lg 7 ümberarvestuse kohaselt 1207,62 eurot (väljastatud krediit 1315 eurot, millest maha arvestatud kõik laekumised 107,38 eurot). Krediidiandja poolt

§ 403

4 tulenevate kohustuste mittetäitmise puhul palub hageja alternatiivselt kostjalt hageja kasuks välja mõista järelmaksulepingust nr xxxx tulenev põhivõlgnevus 1207,62 eurot, intress seadusjärgses määra summas 17,22 eurot ja viivis 54 eurot

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras.

35. Hageja esitas 21.12.2023

§ 4034

lg 7 kohased ümberarvestused, mille kohaselt 13.09.2022 sõlmitud krediidiliini lepingu nr xxxx alusel on hagejal kostja vastu põhinõue

§ 4034

lg 7 ümberarvestuse kohaselt 3617,70 eurot (väljastatud krediit 4050 eurot, millest maha arvestatud kõik laekumised 424,40 eurot ja tasaarvestatud ülekandetasu 8,10 eurot). Krediidiandja poolt

§ 4034

tulenevate kohustuste mittetäitmise puhul palub hageja alternatiivselt kostjalt hageja kasuks välja mõista krediidiliini lepingust nr xxxx tulenev põhivõlgnevus 3617,70 eurot, intress seadusjärgses määra summas 51,59 eurot ja viivis 161,76 eurot

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras.

8 36. Seega kostjal on hagejale tasumata järelmaksulepingu nr xxxx tulenev põhivõlgnevus 1207,62 eurot (1315-107,38) ja krediidiliini lepingust nr xxxx tulenev põhivõlgnevus 3617,50 eurot (4050-424,40-8,10). 37.

§ 94

lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

1. jaanuari ja
2. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt Eesti Panga poolt avaldatud infole (https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar) oli perioodil 01.01.202330.06.2023 vastav intress 2,5% ja perioodil 01.07.2023-17.07.2023 vastav intress 4%. Seega järelmaksulepingu põhinõudelt arvestatud intressisummaks kujuneb 17,22 eurot ja krediidiliini lepingu põhinõudelt arvestatud intressisummaks kujuneb 51,59 eurot. 38.

§ 113

lg 1 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Tulenevalt

§ 113lg 1 on antud juhul viivisemääraks perioodil 18.07.2330.11.23 12% aastas.

Hageja on palunud mõista välja viivise alates 18.07.2023 kuni 9 30.11.

1. Viivis järelmaksulepingu põhinõudelt 1207,62 eurot moodustab seega 54 eurot ja krediidilepingu põhinõudelt 3617,50 eurolt 161,75 eurot.
2. Hageja palub kostjalt välja mõista võla sissenõudmiskulu hüvitis summas 35 eurot.

§ 1132

lg 1 kohaselt lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Eelmises lauses nimetatud sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta 5 euro võrra. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse.

§ 1132

lg 2 p 3 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. 40. Võlausaldaja on kostjale saatnud kohtule esitatud tõendite kohaselt e-kirja teel 30.06.2023 lepingute ülesütlemise teated (dtl 55-62). Hageja on saatnud kostjale 17.07.2023 lepingute lõpetamise teated (dtl 63-67), 08.08.2023 teatised nõude loovutamise kohta (dtl 68-73), 09.08.2023 nõudekirjad (dtl 74-76), 28.08.2023 pretensiooni (dtl 77-79) ja 13.09.2023 nõude meeldetuletuse (dtl 80). Hageja nõuab kostjalt sissenõudekulu 09.08.2023 saadetud kirja eest (25 eurot), 28.08.2023 kirja eest (5 eurot) ja 13.09.2023 kirja eest (5 eurot). Kohus käsitleb neid tasuliste meeldetuletuskirjadena

113 2 lg 2 p 3 mõistes. Seega on hageja sissenõudekulu hüvitise nõue põhjendatud summas 35 eurot (25+5+5).

1. Arvestades eelpool väljatoodud põhjendusi ning tsiviilasja materjale, kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele krediidiliini lepingust nr xxxx tulenev põhivõlg 3617,50 eurot, intress 51,59 eurot, sissenõudmiskulud 35 eurot ja viivis 161,75 eurot ning järelmaksulepingust nr xxxx tulenev põhivõlg 1207,62 eurot, intress 17,22 eurot ja viivis 54 eurot. Ülejäänud hageja nõuded jätab kohus rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus
2. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
3. Käesoleva hagi hind on 6875,16 eurot. Kuivõrd kohus rahuldab hageja nõude osaliselt summas 5144,68 eurot ehk hageja nõudest rahuldatakse 74,83%, jätab kohus menetluskulud 74,83% ulatuses kostja kanda ja 25,17% ulatuses hageja kanda.
4. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
5. Hageja palub kostjalt menetluskuluna välja mõista riigilõivu summas 630 eurot. Kooskõlas TsMS § 138 lg 2 kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele hagiavalduse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivust 74,83 % summas 471,43 eurot. Kuivõrd kostja ei ole 10 kohtumenetluses sisuliselt osalenud (sh lepingulise esindaja kaudu), määrab kohus, et hageja poolt kostjale hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.
6. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

§ 113lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 47. Ts

MS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Mölder kohtunik 11