Obsah (8)

§ 4034§ 401§ 9§ 404§ 408§ 403§ 94§ 113

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maris Juha Otsuse tegemise aeg ja koht 28.02.2025, Tallinn lihtmenetlus (kirjalikus menetluses) Tsiviilasja number 2-24-129001 Tsiviilasi

§ 4034

sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud ületada maksimaalset lubatud määra. 4. Kas laenuleping on sõlmitud ja laen välja makstud 4.1.

§ 401

kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.

§ 9

lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel.

§ 404

lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud

§ 404lg-s 2 loetletud teave.

Kui vorminõue on jäetud järgimata, on leping tühine (

§ 408lg 1).

4.

1. Hageja on kohtule esitanud nõude aluseks olev lepingu, millel on poolte omakäelised allkirjad ning kuupäev 29.06.2020 (dtl 43). Lepingudokumendis on eritingimused, maksegraafik ja tüüptingimused. Eraldi failina on esitatud Euroopa tarbijakrediidi teabeleht (dtl 53), mille osas ei ole hageja esile toonud, kas ja millal see kostjale esitati, sellel ei ole ka kostja allkirja (st ei nähtu, et see oleks olnud osa kostja allkirjastatud lepingudokumendist). Kostja allkirjaga lepingudokumendis on siiski märgitud intressimäär 2,33% kuus, 27,96% aastas, lepingu periood (tagasimaksete arv, kuupäevad, summad), laenu summa (5499 eurot), krediidi kulukuse määr 32,15% aastas, krediidi kogukulu. Lepingutingimustest nähtuvalt lepingutasu ei olnud. Lepingus on märgitud, et laenusumma makstakse välja A OÜ-le ning tagatiseks on märgitud Audi Q7, registrimärgiga xxxx. Hageja on esitanud ka sõiduki registreerimisandmete väljavõtte (dtl 72), milles omanikuks on märgitud M OÜ ja kasutajaks kostja. Tõendit selle kohta, et laen on kolmandale isikule välja makstud, hageja esitanud ei ole, küll aga on viidanud, et automüüja A OÜ võib kinnitada vajadusel makse saamist. 3 Lepingu muudatused on hageja kohtule esitanud digiallkirjastatuna (dtl 73 ja dtl 88). Lepingu muudatuste digiallkirja konteinerites on lisaks eritingimustele ja maksegraafikule ka tarbijakrediidi teabeleht. 4.
2. Krediidi kulukuse määr algses lepingus oli 32,15%. Kohus kontrollis maksegraafiku tagasimaksete alusel, et krediidi kulukuse määr jäi lepingu sõlmimise ajal kehtinud maksimaalse määra (61,83%) piiresse.
3. Vastutustundliku laenamise kohustus 5.1.

§ 4034

kohaselt on krediidiandja kohustatud tarbijakrediidi andmisel järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selleks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (krediidivõimelisus) ja hindama selle teabe alusel tarbija krediidivõimelisust. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja olema omandanud teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Selleks on vaja tõendada, et ta on hankinud tarbija kohta järgnevad andmed: a. tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); b. tarbija teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); c. tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); d. tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise, sh intressimäära tõusu mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5); e. krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist (KAVS § 49 lg 1 p 6). Teabe saamiseks peab krediidiandja kasutama andmekogusid (nt rahvastikuregister, pensioniregister, maksehäireregistrid, täitemenetlusregister) ja teabe, mis jääb nendest kohtadest saamata, peab ta küsima tarbijalt endalt (

§ 4034 lg 3).

Seejuures saab krediidiandja nõuda tarbijalt endalt tõendite esitamist (nt tööandja tõend, töölepingu väljavõte, pangakonto väljavõte, rahvastikuregistri väljavõte jms). Krediidiandja ei või soodustada ega julgustada tarbijat tema krediidivõimelisuse hindamiseks vajalikku teavet esitamata jätma. Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. 5.

1. Vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta on hageja esitanud järgmised selgitused. Krediidivõimelisuse hindamiseks sai hageja andmeid kliendilt endalt, sisemistest ja välistest andmebaasidest nagu Creditinfo, Rahvastikuregister, ametlikud teadaanded. Kõiki andmeid, mida krediidiandja sai, võeti arvesse kliendi krediidivõimelisuse hindamisel kogumis. Klient esitab krediiditaotlusega järgmised andmed: eesnimi; perekonnanimi; epost; telefon; ülalpeetavad; sissetulekud; kohustused ja soovitud krediidisumma. Kostja 4 esitas 29.06.2020 laenutaotluse (lisa 4). Kostja soovis laenu sõiduki soetamiseks summas 5499 eurot. Kostja märkis laenutaotluses sissetulekuks 2000 eurot, olemasolevateks kohustusteks 250 eurot ja igakuisteks majapidamiskuludeks 300 eurot, enda kutse- või tegevuslaks ehitus. Kostja esitas eelneva kuue kuu pangakonto väljavõtte. Laenutaotleja viimase kolme kuu pangakonto väljavõttest lähtuvalt arvestas hageja kostja keskmiseks netotöötasuks 1520 eurot. Kostja tööandja oli S OÜ. Hageja kontrollis kostja pangakonto väljavõttest majapidamiskulusid, mis olid 496 eurot ja kohustusi, mis olid 418 eurot. Kostja sissetulek 1520 eurot – majapidamiskulud 496 eurot – kohustused 418 eurot – võetav laenumakse 158,27 = 447,73 eurot jääb kostjale vabu vahendeid. Kostja pangakonto väljavõttest ei nähtu kahtlaseid tehinguid ega makseid, samuti ei olnud kostjal suuri laenumakseid ega hasartmängule viitavaid tehinguid. Kostjal oli üks ülalpeetav. Otsuse tegemisel on lähtutud eeldusest, et tööealine, keskmiselt 1520 eurot kuus teeniv, tööd tegev ja mõistlik isik tuleb toime eeltoodud igakuise tagasimakse tasumisega summas 158 eurot. 5.
2. Kohtule esitatud laenutaotluses (dtl 58) ei ole erinevalt hageja väidetest kostjalt küsitud ülalpeetavate olemasolu. Väliste päringute kohta tõendeid esitatud ei ole; hageja ei ole ka välja toonud, mis päringute vastused olid. Kohtule on esitatud kostja konto (lõpuga 0178) väljavõte perioodi 01.01.2020-29.06.2020 kohta. Sellelt nähtub, et kostja kontolt on mahaarvamisi teinud kaks täiturit kahes erinevas täitemenetluses (kriminaalasjas ja viivistasu võlgnevuses), kostja on teinud ülekandeid paljudele erinevatele eraisikutele. Erinevalt hageja väidetust nähtuvad konto väljavõttelt hasartmängukulud (kasiinod, nt Ninja, ja lotopiletid). Konto väljavõttelt nähtuvad järgmised laenuvõtmised: 16.03.2020 600 eurot H AS-st, P OÜ-lt 09.05.2020 570 eurot, 16.05.2020 950 eurot, 07.06.2020 190 eurot, C OÜ-lt 25.06.2020 550 eurot. Tagasimakseid on kostja lisaks teinud B AS-le ja C. Lisaks nähtuvad muud T AB kaudu tehtud maksed (mille puhul ei ole reeglina teada, kellele makse läheb, st ei nähtu makse saajat ega selgitust, vt nt 01.03.2020, 04.03.2020 maksed konto väljavõttel), mistõttu on teadmata, kui palju ja millistele laenuandjatele kostja makseid tegi. Kokkuvõttes ei selgitanud hageja välja, kui palju ja kellelt (sh eraisikutelt) kostja laene võtnud oli. Lisaks oli selge, et kostja võttis laene pidevalt juurde. Sellises olukorras ei saanud hagejal tekkida veendumust, et kostja suudab kogu lepingu kehtivuse perioodi jooksul (st kuni 2026) lepingust tulenvaid kohustusi täita. Eeltoodu põhjal on kohus seisukohal, et hageja rikkus vastutustundliku laenamise kohustust, jättes olulised asjaolud välja selgitamata ning andes laenu isikule, kelle puhul oli selgelt näha pidev tarbimislaenude võtmise harjumus, mis paratamatult viib ülelaenamiseni ja võlaorjusesse.
3. Hageja nõuded Vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral kuulub saadud laen siiski tagastamisele ning

§ 4034

lg 7 sätestab, et vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral saab võlausaldaja nõuda jätkuvalt ka intressi

§ 94sätestatud määras, kuid mitte muid tasusid.

Seadusjärgne intressimäär nõude aluseks oleva lepingu sõlmimise ajal oli 0%. Sellest tulenevalt tuleb kõik kostja poolt tasutu arvestada põhivõla katteks. Lepingu kohaselt oli laenusumma 5499 eurot. Hageja on välja toonud (dtl 35), et kostja on kokku tagasimakseid teinud 6031,25 eurot. Lisaks on hageja võõrandanud sõiduki ning saanud auto eest 2000 eurot. Seega on selge, et kostja on tagasimakseid teinud rohkem kui oli laenuks saadud summa, kostjal

§ 4034lg 7 kohaselt võlga ei ole ning põhivõla nõue jääb rahuldamata.

5 Põhivõla puudumise tõttu jäävad rahuldamata ka intressi- ja viivisenõude ning võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõue. Rahuldamata jääb ka puksiirteenuse tasu 61 eurot ja sõiduki müügi vahendustasu 213,50 eurot nõuded. Isegi kui hageja oleks esile toonud nende nõuete eeldused (et kostjal on lepingust tulenevalt kohustus need kulud tasuda; hageja on üksnes esile toonud, et lepingu punkti 6.

1. kohaselt oli kostjal kohustus sõiduk tagastada), on selge, et kostja on tagasimakseid teinud sedavõrd palju rohkem, et ka need kulud oleks kaetud.
2. Menetluskulud ja kohtuotsuse kätte toimetamine 7.
3. Hageja palub hagis mõista välja kostjalt hageja kasuks menetluskulud (maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja riigilõiv 385 eurot) ja väljamõistetud menetluskuludelt viivise alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni

§ 113lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras. Ts

MS § 162 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jätab hagi täies ulatuses rahuldamata, jäävad hageja menetluskulud hageja kanda. Kuna hageja menetluskulud jäävad hageja enda kanda, ei määra kohus kindlaks hageja menetluskulusid rahaliselt ja ei hinda hageja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust. Kostja ei ole menetluses aktiivselt osalenud ja tsiviilasja toimikust nähtuvalt kostjal hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole, samuti ei ole kostja esitanud menetluskulude nimekirja. Lähtudes eeltoodust ei mõista kohus kostja kasuks menetluskulusid hagejalt välja. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. 7.2. Kohtuotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel. TsMS § 317 lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. /allkirjastatud digitaalselt/ Maris Juha kohtunik 6