Obsah (5)

§ 45§ 891§ 89§ 881§ 35

4-24-3312 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10. veebruar 2025, Tallinnas Väärteoasja number 4-24-3312 (kohtueelses menetluses 2315,24,006223) Kohtukooss

) § 891 lg 1 alusel rahatrahviga 65 trahviühiku ulatuses, s.o 260 eurot selle eest, et tema 2.08.2024 Xxxx, ei hoidnud relva hoiukohas tingimustes, kus oleks välistatud kõrvalise isiku juurdepääs. Hoidis relvi relvakapis, kuhu oli ligipääs isiku xxxx.

1. Andrei Võssovenilt võeti ära püstol APS ümberehitatud (nr. xxxx), püstol Sig Sauer-1911-GSR (nr. xxxx), püstol TT-33 (nr. xxxx), püstol Glock-19-PRO (nr. xxxx), püstol Ruger-LCP (nr. xxxx), püstol CZ-92 (nr. xxxx), püstol Astra-Constable- II (nr. xxxx), revolver Ruger-GP-100 (nr. xxxx) ja kaks salve. Need on antud hoiule PPA korrakaitsebüroo lubadegruppi ja nende tagastamine otsustatakse vastavalt relvaseaduse sätetele peale käesolevas menetluses tehtava otsuse jõustumist (V lk 5-6).
2. 10.10.2024 saabus Harju Maakohtusse Andrei Võssoveni kaitsja Gregori Palmi kaebus (K lk 3-4), milles palutakse tühistada väärteootsus. Alternatiivselt palutakse väärteomenetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutlusel.
3. 17.12.2024 toimus asjas kohtulik uurimine ja kohtuvaidlused.
4. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja esitatud kaebuse juurde, paludes kohtuvälise menetleja otsus tühistada täies ulatuses. Alternatiivselt palutakse väärteomenetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutlusel. Samuti taotletakse menetluskulude väljamõistmist (K lk 30-31, 23pö).
5. Kohtuvälise menetleja esindaja palus jätta otsus muutmata ja menetlusaluse isiku kaebus rahuldamata (K lk 22pö-23pö).
6. Kohus määras kohtuotsuse kuulutamise ajaks 10.02.2025 kell 10.
7. MAAKOHTU SEISUKOHT
8. Esmalt käsitleb kohus kaitsja etteheiteid väärteoprotokollile.
9. Andrei Võssoveni kaitsja leiab, et väärteoprotokoll ei ole piisavalt konkreetselt sõnastatud ja olemasolevatest andmetest ei ole võimalik hinnata, kas süüteokoosseis on täidetud, nimelt sisaldab väärteoprotokoll kirjet:“ relvakontrolli teostades avastatud rikkumine“.
10. Samas möönab kaitsja ka ise, et väärteoprotokollist ja- otsusest nähtuvalt seisnes rikkumine selles, et relvi hoitakse relvakapis, kuhu oli ligipääs isiku xxxx. Kaitsja arvates on see kaitseõiguse teostamiseks ebapiisav. Samuti on väärteoprotokollis vajalik relvade hulga märkimine ning kahe või enama relva puhul tuleb lähtuda

§ 45lõikest 2 (K lk 16, 32, 32pö).

1. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et väärteoprotokoll vastab nõuetele ja relvade loetelu ei pea protokollis välja kirjutama.
2. Kohus tuvastas järgmist.
3. 26.08.2024 väärteoprotokollist nr AB1612725 nähtub teokirjeldus:“ ei hoidnud relva hoiukohas tingimustes, kus oleks välistatud neile kõrvalise isiku juurdepääs. Hoidis relvi relvakapis, kuhu oli ligipääs isiku xxxx.“ , millega on rikutud

§ 45lõiget 2 (V lk 1).

Täpselt sama on teokirjeldus ja viide 25.09.2024 otsuses (V lk 5).

1. Seega nii väärteoprotokolli kui -otsuse sõnastuses on kasutatud mitte ainsuses sõna relv, vaid mitmuses- relvi. Leitud relvade loetelu on kajastatud protokollis märgitud relva ja laskemoona 2 4-24-3312 üleandmise-vastuvõtmise aktis. Väärteoprotokollist on üheselt arusaadav rikkumise sisu- Andrei Võssoven hoidis relvi relvakapis, millele oli juurdepääs tema xxxx. Sellest on aru saanud ka kaebaja ja kaitsja, mida kinnitab nende esitatud kaebus ja selles esitatud sisulised vastuväited. Kõrvalisel isikul relvakapile juurdepääsu asjaolud on tõendamiseseme asjaolud, neid ei ole vajalik teokirjelduses kirjeldada.
2. Arvestades, et etteheidetud koosseis on seotud relva hoiutingimustega, siis relvade loetelu teokirjelduses ei ole kohtu arvates vajalik. Sõna relvad on nii protokollis kui otsuses nimetatud mitmuses ja relvakapis olnud relvad on loetletud eraldi aktis, mis on märgitud väärteoprotokollis. Taoliselt on arusaadav, millistele relvadele oli juurdepääs. Samuti on kohane viide

§ 45lõikele 2.

Seega on kohtu hinnangul teokirjeldus selgelt arusaadav ja küllaldane.

1. Kohus ei ole tuvastanud teokirjelduse osas väärteoprotokollis ega otsuses kaitsja viidatud “relvakontrolli teostades avastatud rikkumine“ lauset, mistõttu ei ole võimalik teokirjeldusega seda siduda ega hinnangut anda.
2. Eeltoodu alusel leiab kohus, et väärteoprotokollis (ja otsuses) kajastatud teokirjeldus vastab VTMS § 69 lg 2 p 1 ja 2 sätestatud nõuetele ja kohtupraktikale ning väärteoprotokollis oleva teokirjelduse alusel on võimalik kohtuasja arutada.
3. Edasiselt analüüsib kohus, kas Andrei Võssoven on toime pannud talle etteheidetud teo. 19.

§ 891

lg 1 sätestab vastutuse mh relva hoidmise rikkumise eest.

§ 45

lg 2 kohaselt tuleb mh relva hoida hoiukohas tingimustes, mis välistavad neile kõrvalise isiku juurdepääsu.

1. Kohtuasjas puudub vaidlus selles, et 2.08.2024 kell 17.40 Xxxx korteris oli Andrei Võssoveni relvakapile ja seal olevatele relvadele juurdepääs tema xxxx R. V.l. Märgitud asjaolu kinnitavad järgmised tõendid.
2. Tunnistajate T. R., T. T, M. R. ja R. V. ütlustest nähtub üheselt, et R. V. vastas politseinike küsimise peale, kas Andrei Võssovenil on relvi jaatavalt ning kui politseinikud selgitasid, et nad peavad relvi kontrollima, läks ja võttis R. V. koheselt talle teadaolevast kohast relvakapi võtme, milles asusid relvad (K lk 16pö, 17, 18pö, 19, 19pö). Sama on nähtav ka vormikaamerasalvestistelt (CD plaat, kellaajad algus kuni 2.52; 4.01- 4.12; 11.34; 13.18-13.31; 14.08-14.12; 14.41-14.50; 15.00; 15.16- 15.30; 21.56-22.00).
3. Relva ja laskemoona üleandmise- vastuvõtmise aktis nr 455-24, 2.08.2024 on loetletud leitud ja äravõetud relvad (V lk 4).
4. Seega oli R. V.l, kes on

mõistes kõrvaline isik (relvaluba antud relvade osas ei olnud väljastatud temale), juurdepääs relvakapile ja selles olevatele relvadele. 24. Eeltoodu alusel leiab kohus, et on rikutud

§ 45

lg 2 ja täidetud

§ 891 lg 1 objektiivne koosseis.

Nimelt ei hoidnud Andrei Võssoven relva hoiukohas tingimustes, kus oleks välistatud kõrvalise isiku juurdepääs, vaid hoidis relvi relvakapis, kuhu oli ligipääs tema xxxx, rikkudes taoliselt relva hoidmise tingimusi.

1. Kaitsja leiab, et Andrei Võssoveni käitumises puudub subjektiivne koosseis, kuivõrd temal puudus teadmine, et xxxx teab relvakapi võtme asukohta.
2. Andrei Võssoveni ütluste kohaselt pani tema relvakapi (seifi) võtme, milles asusid relvad, elutoa puhvetkapis asuva kruusi sisse, võtme asukohta ta ei ole xxxx avaldanud ega teadnud, et xxxx seda teab. Peale relvade äravõtmist selgus omavahelisest vestlusest, et xxxx avastas võtme koristamise käigus (K lk 20pö-22pö).
3. R. V. kinnitas, et tema leidis koristamise käigus võtme ja sai aru, mille võti see on. Ta ei teavitanud poega enda leiust. Võti oli kapi nurgas kruusi sees (K lk 19-20pö).
4. Andrei ja R. V. ütlused on ümber lükatud tunnistajate T. R., T. T ja M. R. ütluste ja vormikaamerasalvestiselt nähtuvaga.
5. Kohapeal viibinud politseiametnike ütlustest ei tulene, et xxxx oleks viidanud kordagi sellele, et ta ise leidis relvakapivõtme või Andrei Võssoven ei tea, et tema võtmete asukohta teab (K 16-19).
6. R. V. teadmine relvakapi võtme asukohast ja tema teadmise teadmine Andrei Võssoveni poolt nähtub otseselt vormikaamerasalvestiselt (CD plaat).
7. Kogu vestluse ajal politseiga väljendab R. V. enda teadmist relvakapi võtme asukohast. Korduvalt on politseinikud selgitanud ka seda, et tema ei ole midagi rikkunud, rikkus Andrei Võssoven, kes ei 3 4-24-3312 oleks tohtinud talle relvakapi võtme asukohta avaldada. Sellele vaatamata ei ole xxxx kohapeal politseile kordagi öelnud, et Andrei Võssoven ei teadnud, et tema võtme asukoha ise teada sai. R. V. on selgitanud, et ta teab relvakapi asukohta ning ta teab, et ainult Andrei Võssoven võis relvakappi avada. Samuti kasutab ta „meie“ kõneviisi- „võti on ju meil kodus“. R. V. jutust tuleb välja ka see, et ta oli relvakapi võtme asukohast teadlik ka siis, kui konstaabel käis etteteatatult hoiutingimusi kontrollimas, kuid tema ei öelnud konstaablile, et tema ise ka võtme asukohta teab, kuna konstaabel ei küsinud (CD plaat, kellaajad algus kuni 2.52; 4.01- 4.12; 11.34; 13.18-13.31; 14.08-14.12; 14.41-14.50; 15.00; 15.16- 15.30; 21.56-22.00). Videosalvestiselt nähtav annab edasi ka xxxx emotsioonid. Esialgu on ta koostöövalmis ja rahulik, kuid hetkel, kui saab aru, et pojal võivad pahandused tekkida (peale võtme toomist ja relvakapi juures olemist), muutub muretsevaks, õigustavaks.
8. Kohtu taolist järeldust kinnitab ka see, et salvestiselt on kuulda R. ja Andrei Võssoveni omavahelist vestlust, mille käigus Andrei Võssoven ei avalda kordagi imestust selle üle, kuidas xxxx oskas ja sai politseile anda relvakapi võtme. Vestlusest selgub, et tehti viga, leiti rikkumine (viitega politseile), tuleb trahv ja ongi kõik. Etteruttavalt märgib kohus, et sel hetkel ilmselgelt ei teadnud Andrei Võssoven ka seda, et rikkumise võimalikuks tagajärjeks on relvaloa kehtetuks tunnistamine. Märgitu vältimine on ilmselge motiiv ka valeütluste andmiseks ja kaebuse esitamiseks.
9. Samamoodi vestluses politseinikuga ei imesta ega küsi Andrei Võssoven kordagi, kuidas politsei teadis, kus relvakapp ja võti asusid. Märgitu tähendab vaid seda, et Andrei Võssoven teadis, et tema xxxx teab relvakapi võtme ja relvakapi asukohta. Märgitu viib kohtu järelduseni, et Andrei Võssoven ise avaldas relvakapi võtme asukoha xxxx, mistõttu on ta teo toime pannud kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõistes. Olles relvaloa omanik peab Andrei Võssoven olema kursis

nõuetega ehk ka sellega, et tal puudub õigus relvakapi võtme asukoha avaldamiseks kõrvalistele isikutele ehk xxxx, kuivõrd võtme asukoha teadmine võimaldab juurdepääsu relvakapile ning seal olevatele relvadele. Seega avaldades relvakapi võtme asukoha xxxx seadis ta eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teadis, et see saabub ehk xxxx on tänu võtme ja relvakapi asukoha teadmisele juurdepääs tema relvadele. Siinkohal ei oma peres kehtivad usaldussuhted mingisugustki tähtsust, kuivõrd erandeid seadus ei tee.

1. Kohtuvälise menetleja esindaja on leidnud, et Andrei Võssoven on teo toime pannud kaudse tahtlusega KarS § 16 lg 2 mõistes. Seega on kohtuvälise menetleja esindaja märkinud küll õige koosseisu, kuid sõnaliselt viidanud § 16 lõikele
2. Kuivõrd kohus ei saa kaebemenetluses kaebaja olukorda raskendada leiab kohus seega, et Andrei Võssoven on antud teo toime pannud vähemalt kaudse tahtlusega ehk pidi vähemalt möönma, et xxxx relvakapi võtme ja relvakapi asukohta avaldades võib xxxx olla juurdepääs kapis olevatele relvadele.
3. Eeltoodu alusel leiab kohus, et subjektiivne koosseis on täidetud ning Andrei ja R. V. ütlused selles osas, et Andrei Võssoven ei teadnud, et R. V. teab relvakapi võtme asukohta, on ebausalduväärsed, mistõttu jätab kohus need tõendikogumist välja. Sealjuures menetlusaluse isikuna, rikkudes küll tõerääkimise kohustust, ei vastuta Andrei Võssoven kriminaalkorras valeütluste andmise eest.
4. R. V.le selgitas kohus kohtuistungil ütluste andmisest keeldumise õigust enda xxxx vastu ja seda, et kui ta ütlusi annab tuleb tal rääkida tõtt ning hoiatas teda teadvalt valeütluste andmise eest (K19). R. V. vastas, et õigused on talle arusaadavad, ta soovis ütlusi anda. Kohus tuvastas, et R. V. on andnud valeütlusi. Sellest tulenevalt tuleb peale kohtuotsuse jõustumist materjalid (väärteotoimik koos CD-plaadiga, kohtuistunungi protokoll, allkirjaleht ja kohtuotsus) kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks R. V. suhtes KarS § 320 lg 1 tunnustel edastada Põhja Ringkonnaprokuratuuri.
5. Ülaltooduga on kohus tuvastanud, et Andrei Võssoven on toime pannud

§ 45

lg 2 rikkumise ning tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud

§ 891lg 1 järgi.

1. Kaitsja leiab, et PPA-l puudus õiguslik alus kaasata R. V. relvahoiutingimuste kontrolli. Politseil puudus alus anda R. V.le korraldusi korrakaitseseaduse (KorS) alusel (§-d 15, 16). Samuti ei 4 4-24-3312 selgitatud R. V.le enese ja enda lähedaste mittesüüstamise privileegi. R. V. tegevusel olid olulised õiguslikud tagajärjed- väärteomenetluse alustamine.
2. Kohtuvälise menetleja esindaja kaitsjaga ei nõustu. Tegemist oli haldusmenetlusega ehk relvareidiga. Relvakontrollist isikute mitteteavitamise eesmärk on kontrollida relvaomanikku ja tema käitumist etteteatamata, et näha kuidas reaalselt tingimused täidetud on.
3. Kohus ei ole tuvastanud politsei poolt ühtegi korraldust või käsku R. V.le ning kaitsja poolt viidatud KorS sätted ei ole asjakohased.
4. Politsei õigus relvareidi teostada tuleneb

§ 881lõikest 2, milline omakorda viitab Kor

S §dele 30, 31, 32, 37, 38, 39, 41, 45, 48, 49, 50, 51, 52 ja 53. Kohus nõustub politsei esindajaga selles, et relvareidi eesmärk saabki olla tegeliku olukorra kontrollimine, mistõttu ei ole ka mingisugust põhjust või veel vähem kohustust sellest isikuid ette teatada. Ilmne näide, et etteteatatud korras kontrolli teostades kõik asjaolud ei selgu tuleneb sellest, et konstaabli poolt teostatud kontrollidel ei selgunud, et R. V. omab relvakapis asuvatele relvadele juurdepääsu. 42.

§ 89

p 1 kohaselt relvaseadusest ja selle alusel antud õigusaktidest kinnipidamise üle haldusjärelevalvet teostama volitatud ametiisikul, st ka politseil on õigus mh teostada relvade ning nende kohtade ülevaatust, kus neid hoitakse. Taoliselt olid kohale tulnud politseinikud pädevad kontrollima, kuidas Andrei Võssoveni relvi hoitakse ning sinna alla kuulub ka kontroll selle üle, kas kõrvalistel isikutel võib olla ligipääs relvadele. Sellise kontrolli käigus on politseil õigus esitada eelnevalt märgitud KorS § 30 alusel küsimusi ja inimestel kohustus neile vastata. Küsides teavet relvade olemasolu ja asukoha kohta oli tegemist politseiametnike seadusliku tegevusega, mistõttu oli kodus viibinud R. V. kohustatud ametnike küsimustele vastama.

1. Nii R. V. kui tunnistajate T. R., T. T ja M. R. ütlustest tuleneb üheselt, et R. V.le selgitati, et tegemist on relvade kontrollimisega ning temalt küsiti sisuliselt seda, kas ta teab kus relvad on, mille peale ta ise asus kohe võtit tooma ja relvakapi asukohta ettenäitama. Siinjuures ei olnud ka ühtegi kõhklust, nt et proovime, kas see võti avab relvakapi ukse. Taoliselt abistas R. V. politseid vabatahtlikud, tegutses ise proaktiivselt ja oli koostöövalmis. Politsei täpsustavale küsimusele juba relvakapi juures, kas see on seifi võti, vastas ta jaatavalt. Märgitu nähtub ka vormikaamerasalvestiselt.
2. Salvestiselt nähtub, et politsei küsib R. V.lt, kas tema teab relvadest midagi, millele R. V. vastab jaatavalt. Edasi uurib politsei, kas ta teab kus relvad asuvad, millele R. V. vastab, et seifis. Järgnevalt liigub ta ise kapi juurde, võtab võtmed, läheb tagasi koridori, misjärel laskub madalamale ja on kuulda mingi ukse avamist. Eelduslikult avas R. V. kapi ukse, milles asus šeif (relvakapp). Salvestise kell 2.44 on kuulda, kuidas politseinik küsib, kas need on seifivõtmed ja naine vastab „jah“. Samuti küsib R. V., kas ta võib pojale helistada, sest ta ei tea, kas kõik xxxx relvad on selles seifis. Sealt edasi, kui politseinik, nüüd aru saades, et tegemist on

rikkumisega, võtab ühendust staabiga, hakkab ka R. V. aru saama, et võis taolise käitumisega pojale pahandused tuua, mille kohta ta ka küsima hakkab (salvestise kell 1.22- 2.44, CD plaat).

1. R. V.ga suheldes, esitasid politseinikud küsimused, nende käitumine oli uuriv, viisakas ja pigem sõbralik, mitte käskiv ega nõudev. Küsitluse tulemusel selgus, et kõrvaline isik teab relvakapi võtme ja kapi enda asukohta, mida isiku ehk R. V. tegevus ka kinnitas- võttis võtme ja läks sellega relvakapi juurde. Võti avas relvakapi, milles olid relvad. Sel hetkel alles sai politseinikele teatavaks, et esinevad väärteo tunnused. R. V. tegevus oli selleks hetkeks lõppenud, relvad äravõetud ning tunnistajana R. V. üle ei kuulatud. Seega puudus ka vajadus talle selgitada tema õigusi või kohustusi väärteomenetluse raames. Kohus ei ole seega tuvastanud rikkumisi 2.08.2024 politseiametnike tegevuses antud juhtumiga seoses. Politsei tegevus oli õiguspärane ja seaduslik.
2. Lisaks sellele, et R. V. oli relvakapi ja võtme asukohast teadlik, ei pea kohus peitmiseks ega

mõistes relvakapile juurdepääsu välistamiseks relvakapi võtme hoidmist elutoa kapis kruusi sees. Vaidlust ei ole selles, et võti ise ei olnud varjatud (omakorda peidetud ümbriku, paberi, riide vms sisse), ei asunud lukustatud kapis või muus raskelt leitavas peidukohas. Elutoa sektsioonkappi ei saa pidada adekvaatseks peidukohaks, kuivõrd elutuba kasutas ka Andrei Võssoveni xxxx. Samuti on elutoakapp koht, kus ilmselgelt ja üldteadaolevalt võib eeldada ka nt varaste poolt väärtesemete otsimist. 5 4-24-3312

1. Tõepoolest võib teoreetiliselt kõnelda, et kuidas üldse on võimalik lõpuni välistada juurdepääs relvakapile, kuid antud juhul taolised teoreetilised vaidlused ei ole asjakohased.
2. Võimalikud peidukohad peaksid olema tõepoolest vähekasutatavad kohad ja lähtuma konkreetsest juhtumist. Antud juhul elas Andrei Võssoven korteris koos emaga. Seega saab peidukoht olla taoline turvaline koht, mida R. V. teab, et seal on Andrei Võssoveni isiklikud asjad, mida ta ilma xxxx loata ei puutu/vaata. Elutuba kasutasid mõlemad, korterit koristas xxxx. Selliselt pidanuks Andrei Võssoven, soovides relvakapi võtit hoida xxxx korteris, enda toas looma taolise võimalikult turvalise peidukoha. Vajadusel sellel eesmärgil ka sinna mööblit vm (seif) tooma. Praegusel juhul ei ole lisaks sellele, et Andrei Võssoven xxxx relvakapi võtme asukoha avaldas, teinud ta ka mõistlikke pingutusi relvakapi võtme peitmiseks. Juurdepääsu välistamise mõistlikuks pingutuseks saab pidada ka nt relvakapi avamist üksnes koodiga (mitte võtmega), mis on teada vaid relvaomanikule, eraldi lukustatavas seifis, mille võti asub tema käes, mõnes spetsiaalselt loodud peidikus või siis relvakapi võtme enda juures hoidmist. Kaitsja väited seaduse sõnastusestvälistama- tulenevast võimatusest seaduses sätestatud täita, ei ole seega kohtu poolt tuvastamist leidnud.
3. Edasi peatub kohus karistuse teemal ja lahendab taotluse menetluse lõpetamiseks otstarbekuse kaalutlusel.
4. Kaitsja leiab, et Andrei Võssoven on seadusekuulekas, pole rikkumisi, hoiab relvi hoolsalt, on juhtunust õppinud. Plaanib seifi lukukoodiga panna, siis saab ainult tema avada. Andrei Võssoveni süü vähesus tuleneb tahtliku süüteo eest tugevalt alla sanktsiooni keskmäära karistuse mõistmist politsei poolt. Mingeid raskeid tagajärgi rikkumisega kaasnenud ei ole. Relvad olid hoitud korrektselt.

eesmärk on vältida olukordi, kus tulirelvi käitlevad või saavad käidelda isikud, kes võivad sellega ohustada ennast või teisi. Süü seisneb üksnes selles, et võti ei olnud piisavalt hoolsalt peidetud. Samuti on oluline vaagida, kas Andrei Võssoveni rikkumine peaks tooma kaasa tema relvaloast ilmajätmise, mis on süüdimõistmise vältimatu tagajärg. Avalikku menetlushuvi kaitsja ei näe.

1. Kohtuvälise menetleja esindaja leiab, et relvadega seotud asjades on avalik menetlushuvi, meedia samuti tunneb nende juhtumite vastu huvi. Süüd ei saa samuti väikeseks pidada, kuna on juhtumeid, kus kõrvaline isik on relva leidnud ja sellega raske teo toime pannud. Mõistetud karistus on seaduslik ja põhjendatud, kohtuvälise menetleja esindaja palub see muutmata jätta.
2. Kohtu seisukoht on järgnev. 53.

§ 891lg 1 alusel karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

1. Kohus tuvastas, et Andrei Võssoven avaldas ise enda xxxx või oli vähemalt teadlik, et xxxx teadis, relvakapi ja relvakapi võtme asukoha. Tegemist on tahtlikult toime pandud rikkumisega. Sealjuures oli relvakapis 8 relva. Antud asjaolu suurendab Andrei Võssoveni teosüüüd, sest mida suuremale hulgale relvadele on juurdepääs, seda suurem on ka taolise juurdepääsu võimaldamisega toimepandav rikkumine. See, et samas kapis ei olnud padruneid, ei vähenda seni tuvastatud süü suurust. Nende leidumine samas kapis suurendanuks süü suurust. Seega leiab kohus, et Andrei Võssoveni teosüü on keskmääras.
2. Andrei Võssoven on kohtulikult karistamata (V lk 8), mistõttu puuduvad eripreventiivsed kaalutlused tema karistuse korrigeerimiseks. Andrei Võssoven ei ole rikkumist tunnistanud, avaldanud kahetsust, vaid on andnud põhiküsimuses- xxxx teadlikkus- teadvalt valeütlusi. Seega ei esine ka karistust kergendavaid asjaolusid, ega muid tema karistust vähendavaid iseloomustavaid asjaolusid. Arvestades, et meedias on kajastatud relvadega juhtunud õnnetusi ning relvad on suurema ohu allikas, on üldpreventiivsetest kaalutlustest lähtudes vajalik ühiskonnale signaal anda, et

sätestatud ohutusnõuetel on põhjused ja need on täitmiseks, vastasel juhul järgneb tagajärg. Eeltoodu alusel- teosüü keskmääras ja esinevad üldpreventiivsed kaalutlused karistuse suurendamiseks- leiab kohus, et Andrei Võssoveni kohane karistus olnuks keskmäärast veidi kõrgem. Kuivõrd kohtul puudub õigus mõistetud karistust suurendada, tuleb kohtul tõdeda, et kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahv 65 trahviühikut (summas 260 eurot) on seaduslik ja põhjendatud. 6 4-24-3312 56. Kohus eelnevalt tuvastas, et Andrei Võssoveni süü on keskmäärast veidi kõrgem. Sellest tulenevalt ei nõustu kohus kaitsja väitega, et Andrei Võssoveni süü on vähene. Relvad on ühiskonnas suurema ohu allikaks, mistõttu tuleb nende käitlemisel olla eriti hoolas ja järgida kehtestatud nõudeid.

ei sea erisusi selles, kellele juurdepääs võimaldati. Tõepoolest saab Andrei Võssoveni xxxx pidada mitteohtlikuks inimeseks, kuid see ei tähenda, et tema juurdepääsul relvadele ei oleks riske. Samuti oli võti peidetud sedavõrd kehvasti, et selle oleks hõlpsasti leidnud ka nt varas. Sellest kõigest olulisem on aga Andrei Võssoveni positsioon. Nagu öeldud on kohus veendunud selles, et tema teadmisel xxxx relvakapi ja võtme asukohta teadis, kuid ometi otsustati kohtule esitada versioon, et xxxx leidis ise relvakapi võtme ja Andrei Võssoven ei olnud sellest teadlik. Taoline suhtumine näitab, et Andrei Võssoven, kes enda sõnul on väga hästi kursis relvaseadusega, järgib seda, tegelikult

ei järgi. Samuti on ta tegelikkuses valetanud kohtule, veel enam, ta oli valmis riskima ka sellega, et tema enda xxxx saab kriminaalkorras karistada tema jaoks valetades. Võimalik, et taolisele valele ajendas Andrei Võssoveni soov süü pisendamiseks, et säiliks võimalus käesoleva menetluse lõpetamiseks, mis tagaks võimaluse relvaloa säilitamiseks. See aga näitab, et Andrei Võssoveni väärtushinnangud ei ole paigas. Taoline käitumine kinnitab kohtule, et Andrei Võssoven ei ole usaldusväärne inimene ning ta ei ole tegelikkuses toimepandud rikkumisest mingisuguseidki vajalikke järeldusi teinud. Tõepoolest ta jõudis lahenduseni, et relvakapp võiks olla avatav koodiga, kuid see ei muuda tema suhtumist toimepandud teosse ja selle varjamisse.

1. Kohus leiab, et Andrei Võssoveni on võimalik õiguskuulekale teele suunata ning õiguskorra huve (turvalisus) kaitsta üksnes Andrei Võssoveni karistamise kaudu, mistõttu jätab kohus esitatud taotluse väärteoasja lõpetamiseks otstarbekuse kaalutlusel rahuldamata.
2. Kaitsja on palunud kohtul vaagida, kas praegusel juhul toimepandud rikkumine peab vältimatult kaasa tooma relvaloa tühistamist.
3. Läbides relvaeksami pidi Andrei Võssovenile olema selge ka see, et rikkumistega võib kaasneda relvaloa tühistamine või peatamine. Sellest olenemata otsustas ta toime panna rikkumise. Olukorras, kus isik oma tegu ei tunnista, ei ole vajalikke järeldusi teinud, ei pea kohus tema rikkumist väheoluliseks ega süüd väheseks.
4. Riigikohus on selgitanud, et:“ Riik saab usaldada relva ja laskemoona üksnes sellisele isikule, kelle puhul ta on veendunud, et see isik tunneb ja täidab kehtestatud käitlemisnõudeid ning ei kasuta relvi süütegude toimepanemiseks. Isiku teadmisi relvade ja laskemoona käitlemise nõuete kohta kontrollitakse enne relvaloa väljaandmise otsustamist relvaeksamil (

§ 35lõige 5).

Kui isik relva või laskemoona käitlemise nõudeid rikub, võib see olla märgiks, et ta kehtivaid nõudeid ei tunne või ei suhtu nende järgimisse vajaliku hoolsusega. Sel juhul on preventiivsetel kaalutlustel põhjendatud relvaloa kehtetuks tunnistamine ja isiku teadmiste uus kontrollimine relvaloa väljastamisel (18.06.2019 Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi lahend asjas 519-26, p 51).

1. Siinkohal ei ole Harju Maakohus Andrei Võssoveni relvaloa tühistamise küsimuse otsustajaks, vaid leiab, et käesoleva menetluse käigus tuvastatu- Andrei Võssoveni valetamine- ja süü suurus ei võimalda väärteomenetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutlusel.
2. Eeltoodu alusel jätab kohus rahuldamata Andrei Võssoveni taotlused väärteoasja lõpetamiseks menetlusnormide olulise rikkumise, väärteokoosseisu puudumise ja otstarbekuse kaalutlusel ning jätab kohtuvälise menetleja otsuse muutmata.
3. Rahatrahv tuleb tasuda 45 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus kättesaadav, s.o alates 10.02.2025, välja arvatud juhul, kui menetlusalune isik või tema kaitsja on otsuse peale tähtaegselt kaebuse esitanud.
4. Kuivõrd kohus jätab kohtuvälise menetleja otsuse muutmata, siis jääb ka muutmata kohtuvälise menetleja otsustus menetlusaluselt isikult ära võetud asjade osas, mis on antud hoiule Politsei-ja Piirivalveameti korrakaitsebüroo lubadegruppi ja tagastamine otsustatakse vastavalt relvaseaduse sätetele peale otsuse jõustumist.
5. Samuti jäävad menetlusaluse isiku valitud kaitsja kulud isiku enda kanda. 7 4-24-3312 (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Väliste Kohtunik 8