1-16-11470/123

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg

1. juuli 2017 (kirjalikus menetluses) Kriminaalasja number 1-16-11470 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
2. mai 2017 määrus, millega jäeti asendamata S.K. tõkend vahistamine elektroonilise valvega Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdistatav S.K. (ik XXX), määruskaebus RESOLUTSIOON
4. Jätta muutmata Viru Maakohtu
5. mai 2017 määrus, millega jäeti rahuldamata S.K. taotlus vahistamise asendamiseks elektroonilise valvega. Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 2 kohaselt võib määrusele esitada advokaadi vahendusel määruskaebuse Riigikohtule viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Viru Maakohtu
7. jaanuari 2017 määrusega kriminaalasjas nr 1-16-11470 anti mh S.K. kohtu alla süüdistuses KarS § 213 lg 1 (alates 01.01.2015 KarS § 2013 lg 2 p 1) ja KarS § 209 lg 1 p-de 1 ja 3 (alates 01.01.2015 KarS § 209 lg 2 p-de 1 ja 4) järgi.
8. Viru Maakohtu
9. jaanuari 2017 määrusega kriminaalasjas nr 1-17-360 anti mh S.K. kohtu alla süüdistuses KarS § 209 lg 2 p-de 1 ja 4 järgi. Kohtu alla andmisel jättis kohus S.K. suhtes kohtueelsel menetlusel kohaldatud tõkendi – vahistamine – muutmata.
10. Viru Maakohtu 30.01.2017 määrusega liitis kohus eelosutatud kriminaalasjad ühisesse menetlusesse, lugedes põhiasjaks kriminaalasja nr-ga 1-16-
13. märtsi 2017 määrusega jättis kohus S.K. ja tema kaitsja taotluse vahistamise asendamiseks elektroonilise valvega rahuldamata.
15. ja
16. aprillil 2017 ning
17. ja
18. mail 2017 esitas S.K. taotluse vahistamise asendamiseks elukohast lahkumise keelu või elektroonilise valvega.
19. Viru Maakohtu
20. mai
21. a määrusega jäeti taotlus rahuldamata. Määruse seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised. 6.1 Vahistuse põhjendatuse hindamisel on oluline tuvastada vahistuse eeldusena põhjendatud kuriteokahtluse olemasolu. Praeguses asjas on S.K. kohtu alla antud ning üldmenetluses kohtu alla andmise staadiumis ei tutvu asja arutav kohtukoosseis kriminaaltoimikuga. Küll aga kinnitab prokuratuuri esitatud süüdistusakt, et kuriteokahtlus on piisavalt põhjendatud. Kohus märkis, et ei hinda seega täiendavalt tõendeid, kujundamaks tõendipõhiselt seisukohta põhjendatud kuriteokahtluse osas, vaid süüdistusakt/-aktid ise annavad piisava aluse selleks, et jaatada põhjendatud kuriteokahtluse olemasolu vahistamise eeltingimusena. 6.2 Esineb vahistamisalus uute kuritegude toimepanemise näol. Kuna õiguslik olukord S. K. suhtes seoses vahistusaluse esinemisega märkimisväärselt muutunud ei ole, siis osundas maakohus varasematele kohtumäärustele, kus käsitleti põhjalikult vahistamisalust ning ei pidanud vajalikuks uue täiemahulise määruse koostamist seoses S.K. jätkuva vahi all pidamisega. 6.3 Kohus pidas vajalikuks märkida, et ainuüksi juba süüdistusaktist nähtuv süüdistatavale etteheidetav süüteoepisoodide hulk, annab aluse jaatada KrMS § 130 lg 2 kohase vahistusaluse olemasolu, mis seisneb uute kuritegude toimepanemise kahtluses. Nii nähtub, et S.K. le on esitatud kriminaalasjas nr 1-16-11470 süüdistus 11 varavastase süüteo toimepanemise episoodis ning kriminaalasjas nr 1-17-360 on esitatud süüdistus 25 süüteoepisoodi toimepanemises. Hinnates viidatud süüteoepisoodide arvu, nende toimepanemise ajavahemikku ja toimepanemise intensiivsust, tekitatud kahju suurust ja samuti seda, et S.K. t on ka eelnevalt korduvalt kriminaalkorras karistatud, siis on osutatu piisav selleks, et jaatada kahtluse olemasolu, et vabanemise korral võib töö- ja sissetulekuta S.K. jätkata süütegude toimepanemist, tehes seda mh sissetuleku (täiendavaks) hankimiseks. Nimelt nähtub süüdistuse tekstist, et mitmete süüteoepisoodide puhul on S.K. kuritegeliku käitumise läbi saadud rahalised vahendid omastanud – jaganud neid kaassüüdistatavatega, kuid kasutanud rahalisi vahendeid ka isiklikuks tarbeks. 6.4 Edasi tuvastas kohus, et elektroonilise valve kohaldamise formaalsed eeldused on vaadeldaval juhul täidetud. Nii on kriminaalhooldaja oma vastuses kohtule kinnitanud, et S.K. poolt antud elukoht on jätkuvalt elektroonilise valve seadme paigaldamiseks sobilik ning ka vajalikud nõusolekud on S.K. ema poolt antud. 6.5 Tutvudes S.K. suhtes koostatud süüdistusaktidega, järeldub sellest, et S.K. võis süütegusid toime panna kodust lahkumata. Nimelt nähtub, et mitmete süüteoepisoodide puhul on kelmused toime pandud interneti või telefoni vahendusel. Osutatu tähendab, et S.K. l on võimalik elektroonilise valve tingimustes jätkata takistamatult talle süüdistuses esitatud süütegudega samaliigiliste süütegude toimepanemist ja seda ka juhul, kui piirata tema elukoha aadressil juurdepääsu internetiühendusele. Süüdistusaktist nähtuv annab aluse kahtluseks, et töötu S.K. võis süütegusid toime panna (täiendavate) rahaliste vahendite saamiseks. Olukorras, kus kohtul puuduvad andmed selle kohta, et võimalikul vabanemisel oleks S.K. l võimalik asuda tööle ja saada selle kaudu legaalset sissetulekut, siis ei ole sisuliselt ära langenud vajadus rahaliste vahendite hankimiseks, et tagada endale tavapärast ja normaalset elustandardit. Seega puuduvad/pole sedastatavad asjaolud, mis annaksid aluse veendumuseks, et elektroonilise valve 2 kohaldamisega oleks võimalik tagada S.K. õiguskuulekust sama tõhusalt kui seda on vahistamine ning see välistab tema puhul elektroonilise valve kohaldamise võimalikkuse. 6.6 Kohus leidis, et ka S.K. tervislik seisnud ei ole selliseks asjaoluks, mis tingiks tema suhtes vältimatu vajaduse asendustõkendi kohaldamiseks. Menetluse kestel on kohtu tehtud järelpäringule kinnipidamisasutus andnud varasemalt vastuse, et S.K. tervislik seisnud on küll selline, mis vajab igapäevast ravi krooniliste haiguste tõttu, ent tema tervislikku seisundit on võimalik kontrolli all hoida vangistuse tingimustes ning selline ravi talle ka tagatakse. Nimetatud seisukohaga ühtib S.K. konstanteering oma avalduses selle kohta, et käesoleval ajal on tema töövõimekaotuse protsent 70%, kuid varasemalt oli 100%. 6.7 Kohus leidis, et uute kuritegude toimepanemist ei ole võimalik vältida leebema tõkendi – elukohast lahkumise keelu - kohaldamisega, kuna lõpuni ei ole võimalik kontrollida, millega isik vabaduses tegeleb, kellega ja mis teemal suhtleb. Leebema tõkendi kohaldamine on põhjendatud isiku suhtes, kelle osas on see piisavaks meetmeks uute kuritegude toimepanemise vältimiseks ning on vajalik tagada isiku allutamine menetlustoimingute tegemiseks. 6.8 Kohus nõustus kaitsjaga selles, et vahistuse kaal aja jooksul muutub ning ajaline kriteerium on aluseks ka vahistusaluste jätkuva esinemisel korral kaaluda põhiõigusi vähem riivava tõkendiliigi kohaldamist. Samas leidis kohus, arvestades käesoleva süüdistusega esitatud süütegude hulka, nende ajalist kriteeriumi, toimepanemise intensiivsust, inkrimineeritavate tegude tehiolusid (interneti ja telefoni vahendusel), samuti seda, et S.K. le esitatud süüdistus täieneb kohtueelses menetluses olevate süüteoepisoodide võrra, et vaatamata küllaldaselt pikaaegsele eelvangistuses viibimisele ei ole alust seisukohaks, et eelvangistuses viibitud aeg ületaks või oleks ületanud mõistliku aja piiri ja sellega peaks kaasnema tõkendi muutmine. S.K. vahi all pidamise õiguslikuks aluseks on uute kuritegude toimepanemise kahtlus, süüdistuses kirjeldatud episoodide ja kohtueelsel menetlusel uurimisel olevat süüteoepisoodide hulka arvestades on alust jaatada kõnealuse prognoosi kõrget realiseerumise võimalikkust, mistõttu asub kohus seisukohale, et kaitsja viide vahistusaluste ajas vähenemisele on küll korrektne ja õiguslikult relevantne, ent ei too kaasa antud ajahetkel tõkendi muutmist. 6.9 Juba eelmise elektroonilise valve kohaldamise taotluse läbivaatamise käigus, s.o
22. veebruaril 2017 tegi kohus järelepäringu Viru Vanglale, saamaks informatsiooni S.K. tervisliku seisundi, ravivajaduse ning kinnipidamisasutuses ravi tagamise võimaluste kohta.
23. märtsil 2017 registreeris kohus kinnipidamisasutuse vastuse, mille kohaselt eksisteerib S.K. l ravivajadus, ent tema ravivajadus on selline, mida on võimalik osutada vangla tingimustes. Eelnevat analüüsides nentis kohus, et kaitsja poolt kohtule kohtuistungil üle antud S.K. t puudutavad ravidokumendid jäävad kinnipidamisasutuse vastusele eelnevasse aega, mistõttu oli ka kinnipidamisasutusel olemas küllaldane informatsiooni S.K. tervisliku seisundi kohta. Nagu märgitud, on kinnipidamisasutus kinnitanud S.K. le vajaliku ravi võimalikkust kinnipidamisasutuses. Kohus selgitas, et kuna tegemist on eriteadmisi nõudva vastusega, siis kohus ei saa lähtuda ega lähtu ravivõimaluse puudumisest ja kohase ravi mitteandmisest S.K. selgitustest. Seda põhjusel, et kohtule teadaolevalt ei ole S.K. l meditsiinilisi eriteadmisi ja seega ei saa tema seisukoht haigusliku seisundi olemasolu või ravivajaduse kohta olla kohtule siduv. MÄÄRUSKAEBUS 3
24. Maakohtu lahendi peale esitas kaebuse S.K. , kes taotleb tühistada Viru Maakohtu
25. mai
26. a määrus, milles kohus jättis tõkendi asendamise taotluse rahuldamata ning asendada vahistamine elektroonilise valvega või elukohast lahkumise keeluga. 7.1 S.K. palub arvestada, et tema teod ei ole rasked ning neid ei ole ta toime pannud. 7.2 Määruskaebuse esitaja loetleb oma haigused ning märgib, et talle ei osutata vanglas vastavat ravi, v.a ühe haiguse puhul. S.K. le on määratud töövõimekaotus 70%. Meditsiinilisi andmeid puudutav dokumentatsioon on esitatud maakohtule. 7.3 S.K. kohustub täitma kõiki kohtu korraldusi. Kriminaalasja arutamiseni on jäänud 11 kuud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
27. KrMS § 1371 lg 1 sätestab, et kahtlustatava või süüdistatava taotlusel võib eeluurimiskohtunik või kohus asendada vahistamise kohustusega alluda KarS § 751 lg-s 1 sätestatud elektroonilisele valvele.
28. Vaidluse all ei ole küsimus, et elektroonilise valve kohaldamise formaalsed eeldused (elektroonilise valve täitmise ja järelevalve korra §-s 51) on täidetud.
29. Vaidlustatud on asjaolu, et kuriteokahtlus on põhjendatud. Määruskaebuse esitaja on süüd eitanud. Ringkonnakohus märgib, et kahtlemata on isikul õigus ennast mitte süüstada, ent praegusel juhul on prokuratuur edastanud kohtusse süüdistusakti, milles on viidatud ka konkreetsetele S.K. süüd kinnitavatele tõenditele. Lahendis on õigesti märgitud, et kohus ei tutvu üldmenetluses kohtusse andmise staadiumis kriminaaltoimikuga ega saa seetõttu tõkendiga seotud küsimuste lahendamisel kujundada tõendipõhiselt seisukohta põhjendatud kuriteokahtluse osas.
30. Ringkonnakohus nõustub üksiti maakohtu põhjendustega osas, mis puudutavad vahistamisalust. Ainuüksi isiku lubadus, et ta kohustub täitma kõiki kohtu korraldusi, ei anna alust tõkendi asendamiseks. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse esitaja tõstatatud väide, et tema kriminaalasja hakatakse uurima alles 11 kuu pärast, ei anna samuti alust tõkendi asendamiseks. Kriminaalasjas lõpliku lahendini jõudmise prognoosi ei saa apellatsioonikohus etteulatuvalt hinnata, seda eriti määruskaebemenetluses tõkendi muutmise küsimuse lahendamisel. On ju süüdistatav isegi maakohtule esitatud taotluses
31. jaanuaril 2017 avaldanud, et ta eelistaks ühendatud kriminaalasjas mõnda lühimenetluse vormi nagu kokkuleppe või lühimenetlus. Seetõttu ei pruugi asjas lõpliku lahendini jõudmine võtta aega sama palju kui üldmenetluses. Ringkonnakohus märgib, et S.K. l on kriminaalasja menetlemise põhjendamatu venimise korral uuesti võimalus tõstatada küsimus vahistamise asendamiseks elektroonilise valvega.
32. Kuna S.K. edasised väited puudutavad tema tervisega seotud küsimusi, millele maakohus on oma määruses põhjalikult vastanud ning ringkonnakohus nende selgitustega nõustub, siis ei pea kohus vajalikuks neid asjaolusid taasesitada.
33. Olukorras, kus isiku suhtes on tema vabaduspõhiõigust piiratud kooskõlas seadusega ning tema suhtes ei esine vahistamise elektroonilise valvega asendamise materiaalseid eeldusi, tuleb maakohtu määrus juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. 4 /allkiri/ Maarika Kuusk /allkiri/ /allkiri/ Aarne Sarjas 5 Mati Kartau