1-16-11470/168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-11470 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
2. augusti 2017 määrus vahistamise elektroonilise valvega asendamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdistatav S.K. (isikukood XXX), määruskaebus RESOLUTSIOON
4. Viru Maakohtu
5. augusti 2017 määrus jätta muutmata. S.K. i määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt saavad käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse prokuratuur ja süüdimõistetu advokaadist kaitsja. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud
6. Viru Maakohus
7. jaanuari 2017 määrusega kriminaalasjas nr 1-16-11470 andis S.K. i kohtu alla süüdistuses KarS § 213 lg 1 (alates
8. jaanuarist 2015 KarS § 213 lg 2 p 1) ja KarS § 209 lg 1 pde 1, 3 (alates
9. jaanuarist 2015 KarS § 209 lg 2 p-de 1, 4) järgi. S.K. oli kohtu alla antud ka juba Viru Maakohtu
10. jaanuari 2017 määrusega kriminaalasjas nr 117-360 süüdistatuna KarS § 209 lg 2 p-de 1, 4 järgi. S.K. ile kohtueelses menetluses kohaldatud tõkendi vahistamine jättis kohus muutmata.
11. jaanuari 2017 määrusega liitis kohus eelosundatud kriminaalasjad ühisesse menetlusse ja luges asja numbriks 1-16-
13. Kaitseaktis esitas S.K. i (määratud korras) kaitsja I. Belugin taotluse S.K. i tõkendi asendamiseks elektroonilise valvega.
14. märtsi 2017 määrusega jättis Viru Maakohus S.K. i ja tema kaitsja taotluse vahistamise asendamiseks elektroonilise valvega rahuldamata.
16. ja
17. aprillil 2017 ning
18. ja
19. mail 2017 esitas S.K. maakohtule taotluse vahistamise asendamiseks elukohast lahkumise keelu või elektroonilise valvega. Viru Maakohus
20. mai 2017 määrusega jättis S.K. i taotluse rahuldamata ja süüdistatavale kohaldatud tõkendi vahistamine muutmata. Kohus selgitas, et üldmenetluses kohtu alla andmise staadiumis ei tutvu asja arutav kohtukoosseis kriminaaltoimikuga. Küll aga kinnitab prokuratuuri koostatud süüdistusakt, et kuriteokahtlus on piisavalt põhjendatud. Ka vahistamisalus on endiselt sedastatav. S.K. gile on esitatud süüdistus 36 varavastase kuriteo (kelmused) toimepanemises. Hinnates viidatud süüdistusepisoodide arvu, nende toimepanemise ajavahemikku ja intensiivsust, tekitatud kahju suurust ja S.K. i eelnevat korduvat karistatust, on osundatu piisav jaatamaks kahtlust, et ta võib jätkata süütegude sooritamist. Elektrooniline valve seda ohtu ei vähenda. Süüdistataval on võimalik elektroonilise valve tingimustes jätkata takistamatult kelmuste toimepanemist ja seda ka juhul, kui piirata tema elukoha aadressil juurdepääsu internetiühendusele. S.K. i kuritegelikku käitumist ei ole võimalik vältida ka elukohast lahkumise keelu kohaldamisega, kuna sellega ei ole võimalik kontrollida, millega isik vabaduses tegeleb ning kellega ja mis teemal suhtleb. S.K. i tervislik seisund ei ole asjaoluks, mis tingiks vältimatu vajaduse asendustõkendi kohaldamiseks. S.K. esitas kohtumääruse peale kaebuse Tartu Ringkonnakohtule. Ringkonnakohus
21. juuli 2017 määrusega jättis vaidlustatud lahendi muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
23. juulil 2017 registreeris Viru Maakohus S.K. i uue taotluse vahistamise asendamiseks elukohast lahkumise keelu või elektroonilise valvega.
24. Viru Maakohus
25. augusti 2017 määrusega jättis S.K. i taotluse taas rahuldamata. Kohtulahendi põhistused on järgmised. 5.
26. Kehtiva ja asjakohase kohtupraktikaga on kooskõlas, et varasemas kohtumääruses ammendavalt käsitletud küsimustes, mille osas ei ole uusi olulisi fakte ilmnenud, võib kohus piirduda viitega varasemale määrusele (vt RKKKm nr 3-1-1-21-15 p 16). 5.
27. S.K. i tõkendi muutmise ja asendustõkendi kohaldamise taotlusi on maakohus kriminaalmenetluse raames korduvalt lahendanud. Kõigi S.K. iga seotud tõkendiküsimuste arutamisel on kohus leidnud, et süüdistusaktis S.K. ile etteheidetavate tegude tehiolud on sellised, mis välistavad tema suhtes nii asendustõkendi kui kergemaliigilise tõkendi rakendamise. Kõnealuse seisukoha seaduslikkust ja põhjendatust on kontrollinud ka Tartu Ringkonnakohus, lugedes maakohtu selgitused ja põhjendused asjakohasteks ning materjalidega kooskõlas olevateks. Kuna S.K. i taotluse põhistused on analoogsed tema eelnevate taotluste põhjendustega ja ta ei ole osutanud uute asjaolude esinemisele, siis kooskõlas Riigikohtu määruse nr 3-1-1-21-15 p-s 16 väljendatud seisukohaga, jääb maakohus tõkendi muutmise ja/või asendamise osas eelnevalt väljendatud seisukoha juurde ega pea vajalikuks selle kordamist ega täiendamist.
28. Kohtumääruse peale esitas kaebuse S.K. ise, taotledes selle tühistamist ja tema tõkendi asendamist elukohast lahkumise keelu või elektroonilise valvega. Kõigepealt märgib süüdistatav, et kuritegusid ta toime pannud ei ole ja kuriteod ei ole ka rasked. Rohkem toonitab ta aga seda, et tema terviseseisund on halb – tal on selgroo tuberkuloos, maksatsirroos ja hiv-infektsioon. Tal on vaja läbida tervendav ravikuur. Ta on 70% töövõimetu. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
29. Tartu Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse, määruskaebuse ja kohtutoimiku materjalidega, on seisukohal, et vaidlustatud kohtulahend tuleb jätta muutmata ning edasikaebus täielikult rahuldamata. Kriminaalkolleegium nõustub maakohtu seisukohtadega, mistõttu nende tervikuna kordamine vajalik ei ole ja märgib kaebusele vastuseks vaid järgmist. 2
30. KrMS § 1371 lg 1 sätestab, et kahtlustatava või süüdistatava taotlusel võib eeluurimiskohtunik või kohus asendada vahistamise kohustusega alluda KarS § 751 lg-s 1 sätestatud elektroonilisele valvele. See tähendab seda, et elektroonilist valvet on võimalik kohaldada üksnes isikule, keda põhimõtteliselt oleks alust ka vahi all pidada – ehk siis kohus peab tuvastama ja kohtumääruses fikseerima nii põhjendatud kuriteokahtluse kui vähemalt ühe KrMS § 130 lg-s 2 märgitud vahistamisaluse olemasolu (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus
31. aprillist 2012 nr 3-1-1-3212, p 11).
32. S.K. i taotlusi vahistamise asendamiseks elektroonilise valvega on kohtud lahendanud korduvalt, sealhulgas ka peale tema kohtu alla andmist. Samuti on maakohus juhindudes KrMS § 275 lg-st 2 teostanud S.K. i vahistuse põhjendatuse kontrolli (vt Viru Maakohtu
33. juuni 2017 määrus). Seega on kohtulahendites ikka ja jälle jaatatud (viimati Tartu Ringkonnakohus
34. juuli 2017 määruses) nii S.K. ile kuriteokahtluse esitamist põhjendatult kui ka vahistamisaluse esinemist.
35. Määruskaebuses on S.K. märkinud, et kuritegusid ta toime pannud ei ole. Ringkonnakohus tema sellist väidet lähemalt ei käsitle. Esmalt seetõttu, et S.K. i kohtu alla andmisel prokuratuuri esitatud süüdistusakti alusel Viru Maakohus kinnitas sisuliselt kuriteokahtluse piisavat põhjendatust. Teiseks aga põhjusel, et täpsemalt süüdistatav oma sellist väljaütlemist ei selgita.
36. Edasi ei sea S.K. kahtluse alla kohtu seisukohta selles, et tema puhul on endiselt tuvastatav vahistamisalus – uute kuritegude toimepanemise oht. Ka ei leia määruskaebusest ühtegi argumenti, milles püütaks ringkonnakohut veenda selles, et elektrooniline valve või elukohast lahkumise keelu rakendamine oleks tema kuritegeliku käitumise takistamiseks piisav. Vastavate väidete puudumise tõttu ringkonnakohus neil teemadel lähemalt ei peatu. S.K. toonitab kaebuses vaid enda halba terviseseisundit, mis tema arvates peaks kaasa tooma tõkendi asendamise või kergema tõkendi määramise.
37. Kriminaalkolleegium leiab, et süüdistatava selline rõhuasetus tema tõkendi asendamiseks või muutmiseks põhjust ei anna. Viru Maakohus on menetluse kestel teinud järelepäringu kinnipidamisasutusse ja saanud sealt vastuse, et S.K. vajab krooniliste haiguste tõttu küll igapäevast ravi, kuid tema tervislikku seisundit on vangistuse tingimustes võimalik kontrolli all hoida ja ravi talle tagatakse. Ehk siis süüdistatava viited tal esinevatele haigustele asendustõkendi rakendamist või elukohast lahkumise keelu määramist kaasa ei too.
38. Eeltoodud asjaoludel ja juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatava määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
39. S.K. on määruskaebuses soovinud, et ringkonnakohus tõlgiks oma määruse tema jaoks vene keelde ning saadaks talle ka ta enda kaebuse. Kriminaalkolleegium märgib, et käesolev lahend tõlgitakse, kuid määruskaebuse tagastamine süüdistatavale võimalik ei ole. Samuti ei tee ringkonnakohus S.K. ile kaebusest koopiat. Kohtutel ei ole kohustust väljastada koopiaid isiku enda esitatud taotlustest, kaebustest ja pöördumistest. Taoline seisukoht on põhjendatud juba seetõttu, et kirjutatu sisu on isikule teada. /allkiri/ Aarne Sarjas /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus 3 Mati Kartau