Obsah (12)

§ 213§ 209§ 346§ 349§ 64§ 65§ 66§ 74§ 44§ 63§ 180§ 350

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg 27. märts 2019 Kriminaalasja number 1-16-11470 (kirjalik menetlus) Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Maarika Kuusk

§ 213

lg 1 (alates 01.01.2015

§ 213

lg 2 p 1); § 209 lg 2 p-de 1, 3 (alates 01.01.2015

§ 209

lg 2 p-d 1, 4; § 346 ja § 349 järgi lühimenetluses Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)

1. juuli 2018 otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatav Sergei Kostin Prokurör ringkonnaprokurör Jaanika Kõrgmaa Süüdistatav Sergei Kostin, isikukood: 37212103717, asukoht: Viru Vangla; varem kriminaalkorras karistatud Kaitsja vandeadvokaadi abi Irina Gromtsev RESOLUTSIOON: Viru Maakohtu
2. juuli 2018 otsus jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Edasikaebamise kord Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. Süüdistus
3. Sergei Kostinit süüdistatakse: 1.1.

§ 213

lg 1 (alates 01.01.2015 –

§ 213

lg 2 p 1) järgi selles, et tema oma tahtliku teoga pani toime varalise kasu saamise arvutiprogrammi või andmete ebaseadusliku sisestamise, muutmise, kustutamise, rikkumise, sulustamise või muul viisil andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumisega; 1.2.

§ 346

järgi selles, et tema oma tahtliku teoga pani toime ametliku dokumendi kinnipidamise ja peitmise; 1.3.

§ 209

lg 2 p-de 1, 4 ja

§ 349

järgi selles, et tema, kes on varem toime pannud varguse, omastamise ja kelmuse, grupis, varalise kasu saamise eesmärgil ning teise isiku nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi kasutamisel, eesmärgiga, omandada õigusi või vabaneda kohustustest, oma tahtliku teoga pani toime teisele isikule varalise kahju tekitamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel. Esimese astme kohtu otsuse resolutiivosa sisu 2. Viru Maakohtu 09.07.2018 otsusega mõisteti S. Kostin süüdistuses

§ 209lg 2 p-de 1 ja 4 järgi õigeks järgmistes episoodides: - 17.03.2012 A.I.

i episoodis Ferratum Estonia OÜ-lt ja MCB Finance Estonia OÜ-lt kiirlaenude võtmises; 19.12.2012, 27.10.2012 ja 10.11.2012 G.V. episoodides; 15.02.2013 I.G. i episoodis Folkia AS Eesti filiaalilt kiirlaenu võtmises; 15.04.2013 ja 16.04.2014 S.S. i episoodis Placet Group OÜ, Ferratum Estonia OÜlt, MCB Finance Estonia OÜ, Snel Grupp OÜlt, SMS Laen AS ja Folkia AS Eesti filiaalilt kiirlaenude võtmises; 16.04.2013 S.S. i episoodis; 18.02.2014 V.I. i episoodis Placet Group OÜ-lt, Folkia AS Eesti filiaalilt ja 4Finance OÜ-lt kiirlaenude võtmises; 19.02.2014 V.I. i episoodis; 09.04.2012 V.J. i episoodis; 19.04.2014 ja 07.05.2014 N.K. episoodides; kolmes veebruaris 2015, 09.03.2015 ja 07.04.2015 G.K. i episoodides; 29.03.2016 ja 13.05.2016 N.O. episoodides. 3. Sama otsusega karistati S. Kostinit

§ 213

lg 1 (alates 01.01.2015

§ 213lg 2 p 1) järgi (A.I.

i 17.03.2012 episood) 3 kuu vangistusega ja

§ 209

lg 2 p-de 1 ja 3 (alates 01.01.2015

§ 209lg 2 p-de 1 ja 4) järgi - 17.03.2012 A.I. i episoodis kiirlaenude võtmises ettevõtetelt Folkia AS Eesti filiaal, AS Mini

Credit ja Snel Grupp OÜ; 21.05.2012 V.V. i episoodis kiirlaenude võtmises ettevõtetelt Placet Group OÜ, Snel Grupp OÜ, Ferratum Estonia OÜ ja MCB Finance Estonia OÜ; 15.02.2013 I.G. i episoodis kiirlaenude võtmises ettevõtetelt MCB Finance Estonia OÜ ja Placet Group OÜ) 2 aasta vangistusega.

§ 64lg 1 alusel mõisteti S. Kostinile liitkaristuseks 2 aastat 3 kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ja mõisteti S. Kostinile karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust.

§ 65

lg 1 ja § 64 alusel liideti käesoleva otsuse karistuseks mõistetud vähendatud karistus 1 aasta 6 kuud vangistust ning Viru Maakohtu 29.05.2013 kohtuotsuse järgi mõistetud 8 kuu pikkune vangistus. Suurendades mõistetud karistustest raskemat, mõisteti liitkaristuseks 2 aastat vangistust. Eelnevalt moodustatud liitkaristusest arvati maha Viru Maakohtu 29.05.2013 otsusega mõistetud ja ärakantud karistuse osa, s.o 5 kuud, lugedes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 7 kuud vangistust. 4. Sama kohtuotsusega karistati S. Kostinit

§ 346

järgi rahalise karistusega 240 päevamäära, s.o 2 400 eurot ning

§ 213

lg 1 (alates 01.01.2015

§ 213lg 2 p 1) (15.03.2014, 16.03.2014 ja 17.03.2014 G.L.O.

episoodid) järgi 9 kuu vangistusega. Sama kohtuotsusega karistati S. Kostinit

§ 349ja § 209 lg 2 p-de 1 ja 4 järgi: - 02.07.2014 ja 17.06.2014 A.T.

episoodides (kuni 01.01.2015

§ 209lg 2 p-de 1 ja 3); 2 - 10.11.2014 ja 21.11.2014 A.B.

i episoodides (kuni 01.01.2015

§ 209lg 2 p-de 1 ja 3); 17.12.2014 V.V.

e episoodis (kuni 01.01.2015

§ 209

lg 2 p-de 1 ja 3); 26.08.2014 Anttila AS, 26.08.2014 Hansapost OÜ ja 18.09.2014 Hansapost OÜ D.R. iga episoodides (kuni 01.01.2015

§ 209lg 2 p-de 1 ja 3); 14.02.2015 N.K.

episoodis; 08.07.2015 ja 11.07.2015 R.F. i episoodides; 13.02.2016 ja 14.02.2016 A.S. iga seotud Tele 2 Eesti AS; 13.02.2016 ja 14.02.2016 A.S. iga seotud Konger&Konger OÜ ja 15.02.2016 A.S. iga seotud Antista AS episoodides; 08.04.2015 Raha24 OÜ ja 08.04.2015 SMS Laen AS-ga G.K. seotud episoodides; 29.04.2016 N.O. episoodis; 05.04.2016, 04.05.2016, 08.04.2016, 18.04.2016 ja 28.04.2016 I.V. i episoodides; 05.05.2016 ja 16.05.2016 A.J. i episoodides; 16.05.2016 H.K. iga seotud episoodis; 08.08.2015 A.L. episoodis; 28.10.2015, 29.10.2015, 01.11.2015 (Expert Eesti) ja 01.11.2015 (Goldtime) B.C. i episoodides; 23.11.2015 A.S. i episoodis; 04.05.2015, 20.05.2015 ja 21.05.2015 I.K. i episoodides; 09.11.2015, 11.11.2015, 23.03.2016, 29.03.2016 ja 20.04.2016 S.T. i episoodides 4 aasta vangistusega.

§ 64

lg 1 ja lg 2 alusel moodustati liitkaristus, suurendades mõistetud karistustest raskemat, mõistes liitkaristuseks 4 aastat 6 kuud vangistust ning rahaline karistus 2 400 eurot. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ning mõisteti S. Kostinile karistuseks 3 aasta vangistust ja rahaline karistus 1 600 eurot.

§ 65

lg 2 alusel moodustati liitkaristus mõistetud vähendatud karistuse vangistus 3 aastat rahaline karistus 1 600 eurot vangistus 1 aasta 7 kuud vahel karistuseks mõistetud liitkaristuse ärakandmata osaga. Mõisteti S. Kostinile liitkaristuseks 4 aastat 7 kuud vangistust ja rahaline karistus 1 600 eurot. Liitkaristuse karistusaja alguseks loeti 18.05.2016.

§ 64

lg 2 alusel viiakse rahaline karistus täide iseseisvalt.

§ 66lg-te 1, 3 alusel määrati, et S.

Kostinil on õigus tasuda rahaline karistus 1 600 eurot kohtuotsuse jõustumisest 1 aasta jooksul.

1. Viru Maakohtu 09.07.2018 otsusega rahuldati TsÜS § 130 lg 2 alusel ja mõisteti välja järgmised tsiviilhagid S. Kostinilt: - AS Koduliising tsiviilhagi summas 1 523,71 eurot (A.T. i 02.07.2014 ja 17.06.2014 episood); AS Inbank tsiviilhagi summas 1 281 eurot (N.K. 14.02.2015 episood) AS Inbank tsiviilhagi summas 1 034,96 eurot (V.V. e 17.12.2014 episood); AS Inbank tsiviilhagi summas 459,06 eurot (R.F. i 11.07.2015 episood); AS Inbank tsiviilhagi summas 1 208,56 eurot (I.K. i 04.05.2015 episood); OÜ Koduliising tsiviilhagi summas 581,41 eurot (A.S. i 13.02.2016 ja 14.04.2016 episoodid); OÜ Koduliising tsiviilhagi summas 918,67 eurot (R.F. i 08.07.2015 episood); Tele 2 Eesti AS tsiviilhagi summas 800,38 eurot (A.S. i 13.02.2016 ja 14.02.2016 episoodid); Elisa Eesti AS tsiviilhagi summas 368,80 eurot (A.S. i 14.02.2016 episood); 3 - AS LHV Finance tsiviilhagi summas 407,09 eurot (A.S. i 15.02.2016 episood); OÜ Koduliising tsiviilhagi summas 381,24 eurot (D.R. i 18.09.2014 episood); Inbank ASi tsiviilhagi summas 600,87 eurot (D.R. i 26.08.2014 episood); OÜ Koduliising tsiviilhagi summas 694,34 eurot (A.B. i 21.11.2014 episood); Creditstar Estonia AS (end SMS Laen AS) tsiviilhagi summas 396 eurot (G.K. i 08.04.2015 episood); BB Finance OÜ (end Raha24 OÜ) tsiviilhagi summas 355 eurot (G.K. i 08.04.2015 episood); Bigpank AS tsiviilhagi summas 1 292,55 eurot (N.O. 29.04.2016 episood); OÜ Koduliising tsiviilhagi summas 2 142,77 eurot (I.V. i 05.04.2016, 08.04.2016 ja 18.04.2016 episoodid); AS Inbank tsiviilhagi summas 184,54 eurot (I.V. i 04.05.2016 episood); Bigpank AS tsiviilhagi summas 474,25 eurot (I.V. i 28.04.2016 episood); 1A.EE OÜ tsiviilhagi summas 925,31 eurot (05.05.2016 episood); AS Inbank tsiviilhagi summas 502,88 eurot (B.C. i 01.11.2015 episood); Telia Eesti AS tsiviilhagi summas 877 eurot (B.C. i 29.10.2015 episood); OÜ Koduliising tsiviilhagi summas 653,78 eurot (B.C. i 28.10.2015 episood); AS Inbank tsiviilhagi summas 502,88 eurot (B.C. i 01.11.2015 episood); OÜ Koduliising tsiviilhagi summas 769,53 eurot (A.S. i 23.11.2015 episood); OÜ Koduliising tsiviilhagi summas 972,80 eurot (I.K. i 20.05.2015 ja 21.05.2015 episoodid); Hansapost OÜ tsiviilhagi summas 560,99 eurot (S.T. i 23.03.2016 episood); BIGPANK AS tsiviilhagi summas 1 048,32 eurot (S.T. i 20.04.2016 episood). KrMS § 310 lg 2 alusel jäeti läbi vaatamata: - MCB Finance Estonia OÜ tsiviilhagi summas 500 eurot seoses S.S. i 15.04.2013 episoodiga; OÜ Koduliising tsiviilhagi summas 763,04 eurot seoses N.K. 07.05.2014 episoodiga; OÜ Koduliising tsiviilhagi summas 1 376,45 eurot seoses G.K. i veebruaris 2015 episoodidega; Elisa Eesti AS tsiviilhagi summas 1 380, 69 eurot seoses G.K. i 09.03.2015 ja 07.04.2015 episoodidega; Tele 2 Eesti AS tsiviilhagi summas 645,48 eurot seoses V.I. i episood; OÜ Placet Group tsiviilhagi summas 302,16 eurot seoses S.S. i episoodiga; Ferratum Estonia OÜ tsiviilhagi summas 180 eurot seoses S.S. i episoodiga; SMS Laen AS tsiviilhagi summas 256 eurot seoses S.S. i episoodiga; OÜ Placet Group tsiviilhagi summas 332 eurot seoses V.I. i episoodiga; Folkia AS Eesti filiaal tsiviilhagi summas 366 eurot seoses V.I. i episoodiga; 4Finance OÜ tsiviilhagi summas 403,50 eurot seoses V.I. i episoodiga; V.I. i tsiviilhagi summas 1544,90 eurot seoses V.I. i episoodiga; Anttila AS tsiviilhagi.
2. Sama kohtuotsusega mõisteti S. Kostinilt välja Eesti Vabariigi kasuks sundraha 750 eurot, ekspertiisikulud summas 1399 eurot ja osaliselt kaitsjatasu summas 4224,50 eurot. Seoses süüdistuse vähenemisega jäeti kaitsjatasu osas ehk summas 4 224,50 eurot ning menetluskulud kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise eest 0,45 eurot, riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel peab S. Kostin temalt väljamõistetud menetluskulud kogusummas 6373,50 eurot tasuma kohtuotsuse jõustumisest 1 aasta jooksul.
3. Kuna kuriteoepisoodie arv on mahukas ja süüdistatava apellatsiooni kohaselt taotleb ta õigeksmõistmist kõigis talle süüks arvatud episoodides, siis ei pea ringkonnakohus asja lahendamise ökonoomsuse ja kergema jälgitavuse mõttes veelkordselt vajalikuks korrata uuesti 4 kõiki episoode ja nendega seotud tõendite analüüsi käesolevas otsuses välja tuua. Vajadusel on kõik täiemahuliselt jälgitav maakohtu tervikotsuses.
4. Karistus. 8.
5. Riiklik süüdistaja taotles S. Kostinile sanktsioonimäära keskmisse määra jäävaks karistusmääraks peale 2013 toimepandud süütegude osas ning enne 2013 toimepandud süütegude osas taotleb riiklik süüdistaja S. Kostini süüdimõistmist miinimumilähedases sanktsioonimääras. Maakohus on aga seisukohal, et vaadeldaval juhul puuduvad alused kõrvale kalduda kohtupraktikas väljakujunenud lähtepunktiks võetavast sanktsiooni keskmisest määrast. 8.
6. Kuna osutatud õigusnormidest

§ 213

lg 1 sätestab õigusliku järelmina eriliigilised karistusliigid, kujundas kohus esmajoones seisukoha kohaldamisele kuuluva karistusliigi osas. Riiklik süüdistaja taotles kohtuistungil S. Kostini karistamist vangistusega. Tutvudes S. Kostini eelneva karistatusega, asus maakohus seisukohale, et riikliku süüdistaja taotletud karistusliiki tuleb pidada seaduslikuks ja põhjendatuks. Nii tuleb viidata, et S. Kostini suhtes koostatud karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on S. Kostin korduvalt kriminaalkorras karistatud isikuks, keda on eelnevalt korduvalt karistatud vangistusega ning kelle suhtes on rakendatud ka erinevaid karistuse mõistmise individualiseerituse meetmeid, sh karistusest tingimisi vabastamist

§ 74alusel.

Kohtupraktikas omaks võetud arusaama kohaselt peab isikule mõistetav karistus muutuma igakordselt raskemaks. Märgitud põhimõttest tulenevalt asus kohus seisukohale, et olukorras, kus S. Kostinit on korduvalt karistatud käesoleva süüdistustega samalaadsete süütegude toimepanemise eest, kuid ta on jätkanud teiste isikute vara kahjustava õigusvastase käitumisega, siis puuduvad alused sellise karistusliigi kohaldamiseks, mis piiravad konkreetse isiku põhiõigusi vähemintensiivsemal viisil. Seega esinevad S. Kostini isikuandmetest tulenevad alused kohaldada tema suhtes karistusliiki, mis seondub tema vabadusõiguse piiramisega ehk vangistusega. 8.

1. Kujundades seisukohta konkreetse karistusmäära osas, siis nagu kohus juba eelnevalt viitas, et karistuse mõistmise üldpõhimõtete kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr, mille järgselt tuvastatakse süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. 8.
2. Hinnates S. Kostini teosüüd

§ 213

järgi, siis leidis maakohus, et tuvastatud ja tõendatud süüteoepisoodide arv, nende toimepanemise intensiivsus, tegude toimepanemise tehiolud, sh pikaajalise perioodi vältel toimepandud episoodide arvukust, samuti see, et S. Kostin põhjustas oma teoga kannatanule reaalse kahju, annavad aluse rääkida süüst, mis on võrdeline keskmisega. Seega on teosüüga võrdeline karistuse määr sanktsioonimäära keskmine. Karistust kergendavaid asjaolusid maakohus tuvastanud ei ole ning seega puuduvad nimetatud alused, mis peaksid väljenduma ka mõistetavas karistuse määras. Ka karistust raskendavad asjaolude esinemist maakohus ei tuvastanud ja selle võimalikule esinemisele ei viidanud ka kohtumenetluse pooled. Võttes arvesse sedagi, et viimase S. Kostini suhtes tehtud kohtuotsusega mõisteti talle ühe isiku andmeid kasutades kaheksa episoodi toimepanemise eest karistuseks 6 kuud vangistust ning igakordselt peab isikule mõistetav karistus muutumata üldjuhul raskemaks, siis seda silmas pidades oli kohus seisukohal, et S. Kostinit tuleb karistada 17.03.2012 arvutikelmuse episoodi eest 3 kuu pikkuse vangistusega ning arvutikelmuste episoodide eest, mis on toime pandud pärast S. Kostini viimast kohtuotsust, so 29.05.2013, 9 kuu pikkuse vangistusega. 5 8.5. S. Kostini karistuse määra valikul

§ 209

lg 2 p-de 1 ja 3 (alates 01.01.2015

§ 209

lg 2 p-de 1 ja 4; episoodid enne 29.05.2013) järgi, lähtus maakohus süüdistatava süü suurusest, s.o inkrimineeritud kuritegude arvust, tekitatud varaliste kahjude suurusest ning leiab, et kannatanutele tekitatud varaline kahju on märkimisväärne. Seejuures on põhjendatud märkida, et maakohus loeb tõendatuks S. Kostini poolt 10 kelmuse episoodi toimepanemise, mis pandi toime kolme kannatanu vastu. Maakohus leidis, et taolised aspektid osutavad keskmisele või sellele lähedasele süüle, mistõttu proportsionaalseks karistuse määraks on kelmuste puhul, mis on toime pandud enne S. Kostini viimast kohtuotsust ehk 29.05.2013, 2aasta pikkust vangistust. 8.6. Mõistes karistuse

§ 64lg 1 alusel tegude eest, mille S.

Kostin pani toime enne 29.05.2013 kohtuotsust, leidis maakohus, et puuduvad alused lähtuda

§ 64alusel karistuse mõistmisel S.

Kostini jaoks soodsaimast variandist ning karistused tuleb liita täies mahus. St, et maakohus mõistab S. Kostinile enne 29.03.2013 toimepandud tegude eest karistuseks 2 aasta 3 kuu pikkuse vangistuse, mida vähendab lühimenetluse regulatsioonile vastavalt 1 aasta 6 kuuni. Kõnealuse karistusega tuleb liita

§ 65

lg 1 alusel ka Viru Maakohtu 29.05.2013 kohtuotsuse järgi mõistetud 8 kuu pikkune vangistus ning suurendades osaliselt mõistetud karistustest raskemait, mõistab kohus

§ 65lg 1 alusel liitkaristuseks 2 aastat vangistust.

Kuna S. Kostin on Viru Maakohtu 29.05.2013 otsusega mõistetud karistusest ära kandnud 5 kuud vangistust, siis tuleb see osa moodustatud liitkaristusest maha arvata ning lõplikuks

§ 65lg 1 alusel mõistetavaks liitkaristuseks on 1 aasta ja 7 kuud vangistust.

8.7. S. Kostini karistuse määra valikul

§ 346

järgi rakendub keskmise sanktsioonimäära printsiibi põhimõte täiemahuliselt.

§ 44

lg 1 kohaselt võib kohus mõista kuriteo eest rahalise karistuse 30-500 päevamäära. Seega on sanktsioonimäära keskmiseks määras 265 päevamäära. Hinnates järgnevalt S. Kostini teosüüd, siis asus kohus seisukohale, et S. Kostini süü on vaadeldav keskmisena, mistõttu esineb alus kohaldada tema suhtes teosüüst tulenevalt karistusmäära, mis on võrdeline sanktsiooni keskmise määraga. Hinnates karistust kergendavate või raskendavate asjaolude esinemist, siis nende esinemine pole vaadeldaval juhul sedastav. Seega ei saa need mõjutada ka kohaldatava karistuse määra. Mis puudutab päevamäära suuruse kindlakstegemist, siis

§ 44

lg 3 kohaselt arvutatakse keskmine päevasissetulek, lähtudes süüdlase suhtes kriminaalmenetluse alustamise aastale vahetult eelnenud aasta või, kui nimetatud aasta andmed ei ole kättesaadavad, sellele aastale eelnenud aasta tulumaksuga maksustatavast tulust, millest on maha arvatud tulumaks. Kohus märgib, et kohtumenetluse pooled ei ole kohtule esitanud tõendeid süüdistatava sissetuleku kohta. Seega ei ole võimalik kohtul lähtuda päevamäära kindlakstegemiseks

§ 44

lg-st 3 ja see tingib omakorda päevamäära suuruse kindlaksmääramise

§ 44lg 2 lausete 3 ja 4 alusel, st, et kohus kohaldab S.

Kostini suhtes 10 euro suurust miinimumpäevamäära, mis on võrdeline 2 400 euro suuruse rahalise karistusega, mida tuleb vähendada lühimenetluse regulatsioonile vastavalt. 8.8. Karistuse osas kelmuste eest, mis on toime pandud pärast 29.05.2013 kohtuotsust, oli maakohus seisukohal, et süüteoepisoodide arvukus on selline, mis annab aluse rääkida suurest süüst. Samuti nähtub, et kõik kelmused pandi toime teise isiku nimele väljastatud tähtsa isikliku dokumendi kasutamisega, mis on vaadeldav

§ 349koosseisutunnustele.

Neis episoodides tuleb karistus mõista

§ 63

lg 1 säteid kohaldades, lähtudes

§ 209sanktsioonimäärast, kui raskemat karistust ettenägevast sättest.

Nagu märgitud, on S. Kostini süü suur. Suur süü peab kajastuma ka mõistetavas karistuse määras. Arvestades sedagi, et S. Kostini tegevus on olnud pikaajaline, eesmärgipärane ja olnud üheselt suunatud kannatanute hüvede kahjustamisele ja isikliku majandusliku hüve saamisele, siis annavad need asjaolud aluse järelduseks, et mõistetav karistus peab jääma sanktsioonimäära ülemmäära lähedusse. Kuna ka karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad ning nende esinemise võimalikkusele 6 pole osutanud ka kohtumenetluse pooled, asub kohus seisukohale, et S. Kostinile tuleb mõista karistus, mis on võrdeline 4 aasta pikkuse vangistusega. Kuna kriminaalasja arutati lühimenetluses, tuleb seda vähendada 1/3 võrra.

§ 64

lg 1 alusel mõistatavaks karistuseks on 4 aastat 6 kuud vangistust ning rahaline karistus 2 400 eurot. Nagu juba varem kohus märkis, puuduvad alused lähtuda

§ 64alusel karistuse mõistmisel S.

Kostini jaoks soodsaimast variandist ning karistused tuleb liita osaliselt, suurendades raskeimat karistust mõnevõrra. Seega on lõplikuks karistuse vähendamise järgseks karistuseks 3 aastat vangistust ja rahaline karistus 1 600 eurot. Samuti tuleb moodustada liitkaristus

§ 65lg 2 alusel, kuna (valdav) osa kuriteoepisoode pani S.

Kostin toime pärast viimast ehk 29.05.2013 kohtuotsust.

§ 65lg 2 alusel karistuse mõistmine toimub karistuste täiemahuliste liitmise teel.

St, et S. Kostinile on

§ 65

lg 2 alusel mõistetavaks karistuseks vangistus 4 aastat ja 7 kuud ning rahaline karistus 1 600 eurot. 8.

1. S. Kostin viibib alates 18.05.2016 vahi all ning nimetatud aeg tuleb lugeda ka liitkaristuse karistusaja alguseks. Rahaline karistus viiakse täide iseseisvalt. Apellatsioon
2. Viru Maakohtu 09.07.2018 otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav S. Kostin, kes palub tühistada maakohtu otsuse osaliselt, s.o S. Kostini süüditunnistamiste osas ning teha uus otsus, millega mõista süüdistatav õigeks.
3. Alternatiivselt taotleb apellant maakohtu otsuse täielikku tühistamist ning saata kriminaalasi tagasi esimese astme kohtule asja arutamiseks üldmenetluse korras, kuna puuduvad alused kriminaalasja arutamiseks lühimenetluse korras. Veel taotletakse alternatiivselt S. Kostini karistuse kergendamist. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise korral taotleb apellant menetluskulude vähendamist

§ 180

lg 3 alusel seoses sellega, et apellandi majanduslik olukord ei võimalda tal kanda menetluskulusid täies ulatuses. 10.

1. Maakohus ei ole hinnanud kohtuasjas olevaid tõendeid igakülgselt ja objektiivselt ning on süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel lähtunud ainult oletustest ja elulisest tõenäosusest ning ei arvestanud sellega, et paljude episoodide kohta üldse puuduvad tõendid. Teistes episoodides on apellandi süü tuvastatud vaid kaudsete tõendite alusel või süütegude üldpildi alusel. 10.
2. Esmalt leiab apellant, et kriminaalteo uurimise käigus olid tema, kui kahtlustatava, õigused jämedalt rikutud. Ta esitas uurijale ning prokurörile rohkesti taotlusi ja avaldusi pealtnägijate ärakuulamise, vastastamiste ja käekirja ekspertiisi läbiviimise kohta, kuid uurimine ja prokuratuur ignoreerisid neid ning ei lisanud kriminaalasja materjalide hulka. Samuti esitas prokuratuur, kahtlustades S. Kostinit hulgaliste kuritegude toimepanemises, kohtule vahi alla võtmise taotluse alles 18.05.
3. Varem ei esitatud taotlust arvatavasti seepärast, et S. Kostini kahlustus talle omistatavate süütegude toimepanemises ei olnud piisavalt põhjendatud. Paljudes episoodides on S. Kostini süü aluseks mitte konkreetsed tõendid, vaid oletused ja eluline tõenäosus. Paljud maakohtu järeldused on vastuolulised ning ei ole tõendatud asjas olevate tõenditega. Apellant ei tunnistanud oma süüd üheski talle esitatud episoodis. Kõikide episoodide kohta on olemas ainult kaudsed tõendid, mis apellandi arvamusel isegi kogumis ei anna alust S. Kostini süüdi mõistmiseks. Apellant arvab, et paljud kohtuasjas olevad tõendid ei ole usaldusväärsed ja süüdimõistva kohtuotsuse tegemine nende põhjal ei ole lubatud. 10.
4. Kohtuotsuses on märgitud, et kelmuse toimepanemisel (laenu vormistamine kannatanude nimele) kasutas S. Kostin ära mõnede kannatanute terviseseisundit. Apellant arvab, et selle väitmiseks tuleb esmalt tõendada, et S. Kostin teadis kannatanute terviseprobleemide kohta. Sellised tõendid kriminaalasja materjalides puuduvad. 7 Episoodides, mis puudutavad 2012-2014, on apellandi süü tõendatud ainult kannatanute ütluste ja laenu väljastanud ettevõtete vastustega. Apellant ei vaidlusta, et on tõendatud asjaolu, et laenud olid võetud kannatanute nimele, kuid lähtudes kannatanute ja pealtnägija A.K. ütlustest, ei ole laenu võtmise asjaolud piisavad tema süüdimõistmiseks. Kannatanud olid isiklikult pidanud ettevõtetega läbirääkimisi laenu võtmise ja tagastamise korra kohta ning nende maksevõimest. Neile olid antud dokumendid allkirjastamiseks, oli samuti selgitatud allkirjastatavate dokumentide sisu. Järelikult nad teadsid, et võtavad laenu ning pidid aru saama laenu tagastamise vastutusest. Kannatanud ise vajasid raha ning postkontoris või pangas laenu vormistades teadsid nad, et nende nimele vormistatakse laen, mitte käibemaksu tagastamine, nagu kannatanu A.I. i puhul. Maakohus pidas usaldusväärseteks A.K. poolt eeluurimise käigus antud ütlused. A.K. väitis oma ütlustes, et kõik isikud, kelle nimele ta koos S. Kostiniga laenu vormistas, olid kursis sellega, et nende nimele vormistatakse laen ning olid sellega nõus. Peale selle andis A.K. , nagu ka S. Kostin, eeluurimise käigus ütlusi ilma kaitsja kohalolekuta. Tema suhtes, nagu ka S. Kostini suhtes, vaatamata suurele episoodide hulgale, kohaldati elukohast lahkumise keeld, mis tekitab kahtlust tema ütluste usaldusväärsuses. Vahi alla oli A.K. võetud 27.04.
5. Apellant palub pöörata tähelepanu sellele, et asja materjalides järgneb nii A.K. kui ka S. Kostini ülekuulamise protokollile ka elukohast lahkumise keeld. A.K. rääkis apellandile, et ta tunnistas oma süüd, lootes vabaduses jäämise võimalusele. Seega ei saa A.K. ütluseid pidada usaldusväärseteks. Nii apellandi, kui ka A.K. puhul tekib küsimus, miks uute süütegude vältimiseks ei esitanud prokuratuur kohtule vahi alla võtmise taotluse isikute suhtes, kes 5 aasta jooksul korduvalt panid toime süütegusid, vaid iga kord kasutasid nende suhtes elukohast lahkumise keeldu. 10.
6. Kriminaalasjas olevad materjalid on ebapiisavad selleks, et arutada asja lühimenetluse korras ning kohus ei oleks tohtinud arutada käesolevat kriminaalasja antud menetluse raames. Apellant nõustus asja arutamisega lühimenetluse korras ainult lähtuvalt asjaolust, et prokurör lubas paluda talle karistust, mis piirduks ärakantud tähtajaga. Apellant on nõus sellega, et talle oli nii kohtu poolt kui ka kaitsja poolt selgitatud, et kohus ei ole lühimenetluses karistuse mõistmisel seotud menetlusosaliste arvamusega, kuid apellant uskus, et maakohus ei saa mõista oluliselt suuremat karistust sellest, mida prokurör palub. Prokuratuuri poolt oli tema suhtes pettusega saadud tema nõusolek asja arutamiseks lühimenetluse korras, kuid prokuröri seisukoht oli ebajärjekindel ja vastuoluline. 2018 aprillis toimunud kohtuvaidlustes prokurör täitis oma lubaduse ja palus S. Kostinile karistuse, lähtudes kokkuleppest, siis hiljem, S. Kostini vahistuse põhjendatuse küsimuse lahendamisel, mis toimus 12.06.2018, s.o pärast kriminaalasja kohtuvaidlusi, prokurör leidis, et S. Kostini vahi all pidamine on endiselt põhjendatud. Kuigi selleks hetkeks, lähtudes prokuratuuri poolt kohtuvaidlustes väljendatud seisukohast, oleks S. Kostin pidanud olema vabastatud. Selline prokuratuuri seisukoht on lubamatu ja prokurör peab olema seisukohas järjekindel. 10.
7. Maakohus faktiliselt sundis S. Kostinit lugema toimiku materjalid avaldatuks, et lõpetada kohtulik uurimine samal päeval, et S. Kostin ei saaks loobuda lühimenetlusest. Kuigi S. Kostin mitmel korral palus avaldada toimiku materjalid vahetult, kuid maakohus sundis teda lugema toimiku materjalid avaldatuks, selgitades, et vastasel juhul kohus ei hakka asja arutama lühimenetluse korras. 10.
8. Süüdistuse osas

§ 346järgi märgitakse järgmist.

Maakohus luges usaldusväärseteks tunnistaja S.P. i ütlused, kelle ütlustele faktiliselt tugineb kogu süüdistus antud episoodis. S. Kostini süüdimõistmine

§ 346

järgi toob automaatselt endaga kaasa tema süüdimõistmise terves reas episoodides, mis on seotud kaupade tellimistega internetipoodidest. Apellant ei ole nõus sellega, et S.P. i ütlused tuleb lugeda usaldusväärseteks. 8 Maakohtu istungil 03.04.2018 S. Kostin selgitas, et dokumendid S.P. i korterisse tõi V.L. , et tal oli kaasas roheline kott ja sülearvuti, samuti märkmed isikute andmetega. V.L. palus isikute andmed enda käega ümber kirjutada. Menetluse kestel S. Kostin korduvalt palus üle kuulata V.L. it ja S.P. i, viia nendega läbi vastastamine, kuid seda ei olnud tehtud. Maakohus ei oleks tohtinud nimetatud asjaolude korral arutada kriminaalasja lühimenetluse korras. Rahvastikuregistri tõendi kohaselt suri V.L. 30.06.

1. Tunnistaja L.G. , kes on V.L. i ema, andis ütlusi, et poeg oli karistatud varguste toimepanemise eest. Ta suhtles kaasosalistega, kuritarvitas alkoholiga. Sellest võib teha järelduse, et V.L. i eluviis ei olnud seaduskuulekas, alkoholi kuritarvitamise tõttu ta võis vajada raha. Sellisel viisil väärib tähelepanu apellandi versioon, et S.P. i korterist äravõetud asjad ja dokumendid kuuluvad V.L. ile. Vähemalt selles osas oleksid olnud väga hädavajalikud S.P. i, kes seoses sellega ei olnud üle kuulatud, ütlused. Apellant esitas uurimisel mitu taotlust S.P. iga vastastamise läbiviimiseks, kuid uurimine järjekordselt ignoreeris S. Kostini taotlusi. V.L. i ema kinnitab, et poeg kasutas arvutit ainult suhtlemiseks, ning keeldus midagi internetist tellimast, väites, et ei oska. Antud ütlusi võib lugeda usaldusväärseteks, kuid tuleb võtta arvesse, et ema võib ka mitte teada kõiki asjaolusid poja elust. Eriti siis, kui poeg ei järgi seaduskuulekat eluviisi. Maakohtul oleks tulnud suhtuda skeptiliselt S.P. i ütlustesse, kuna asjad olid avastatud S.P. i korteris, ta lasi S. Kostini enda korterisse ning kinnitab, et ei olnud teadlik sellest, millega S. Kostin tegeleb. Antud ütlused peaksid kutsuma esile kahtlused nende usaldusväärsuses. Selle kasuks, et S.P. i korterist äravõetud dokumendid ja asjad on rohkem seotud V.L. iga, mitte S. Kostiniga, räägib see fakt, et tellimus kannatanu H.K. p nimele oli tehtud 16.05.2016, kuid tühistatud 18.05.2016 kell 22.30, s.o siis, kui S. Kostin oli juba kinni peetud. Sellisel viisil, S. Kostin ei saanud olla seotud antud tellimusega ning selle tegi keegi teine, kes selle hiljem ka tühistas. S.P. ile kuuluva arvuti Dell vaatlusel leiti viiteid, mis olid seotud kannatanu H.K. piga (16.05.2016). Rohkem ei olnud midagi avastatud. Sellisel moel, antud fakt kutsub esile kahtlused S. Kostini seotuses antud episoodiga, samuti ka teiste episoodidega, mis on seotud internetipoodidest kannatanute, kelle andmed ja dokumendid olid S.P. i korterist ära võetud. Kõik kahtlused tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks. 10.
2. Apellant leiab, et ainuüksi tema aadress, mis oli märgitud firmale-kannatanule, ei ole selle tõendiks, et kauba tellis ja paki sai kätte S. Kostin. See kinnitab S. Kostini versiooni, et keegi soovis ära kasutada tema reputatsiooni ja andis uurimisele võimaluse süüdistada S. Kostinit kuritegudes, mille pani toime teine isik. Sellele viitab ka see asjaolu, et tellimus kannatanu H.K. p nimelt oli tühistatud 18.05.2016 kell 22.30, s.o ajal, kui S. Kostin oli juba kinni peetud. 10.
3. Uurimise poolt ei ole tuvastatud, kes helistas N.K. telefonile, kuid maakohus luges antud asjaolu S. Kostini süü kaudseks tõendiks paljude episoodide toimepanemises. N.K. t ei olnud antud küsimuses üle kuulatud. N.K. rääkis apellandile, et tema telefonile helistati palju kordi ja vaikiti. On ebaselge, miks uurimisel ei kuulatud N.K. t üle telefonikõnede faktis. Apellant leiab, et maakohus oleks pidanud asuma seisukohale, et asja arutamine lühimenetluse korras ei ole võimalik, kuna paljud asjaolud on tõendamata ning kutsuvad esile kahtluse S. Kostini süüs. Asjas ei ole üle kuulatud postiasutuse töötajaid, firmade, kus vormistati järelmaksulepingud, töötajaid, kullereid, kes edastasid pakid tellijatele. S. Kostin korduvalt taotles vastastamiste läbiviimist nimetatud isikutega, hoiatades, et aja jooksul inimesed unustavad neid, kellega lepinguid sõlmisid või kes pakke said, kuid uurimise poolt ei olnud midagi tehtud. Samuti ei olnud läbi viidud käekirjaekspertiise. Antud tõendid oleks võinud S. Kostini süü ümber lükata. 10.
4. Maakohus luges kannatanu A.I. iga seotud episoodides süüdlaseks S. Kostini, vaatamata sellele, et kannatanu poolt S. Kostini äratundmise protokoll ei olnud vormistatud nõuetekohaselt. Apellant leiab, et maakohtu järeldused, et äratundmine oli läbi viidud sama päeval, kui kannatanu ülekuulamine, ei ole õigustatud. A.I. i ülekuulamise protokoll on dateeritud 01.06.2012, ülekuulamise algus kell 10.00 ja lõpp kell 10.
5. Ülekuulamine 9 kestvusega 10 minutit, võttes arvesse formaalsuseid ja kannatanu ütluste sisu, on kahtlane. Sellisel viisil, millal, mis kell ja millisel päeval toimus äratundmine, ei ole kriminaalasja materjalide alusel võimalik tuvastada. Apellant leiab, et äratundmise protokoll ei ole lubatud tõendiks ning see tuleks tõendite kogumist välja jätta. Ei ole tõendatud, et kannatanu psüühiline seisund kiirlaenu võtmise hetkel ei võimaldanud tal aru saada, mida ta võtab ning et tal lasub laenu tagastamise kohustus. Maakohus luges, et A.I. ei saanud aru sellest, et ta võtab laenu. Antud asjaolu kutsub esile kahtluse, kuna A.I. oli võimeline aru saama, et tal on vaja võtta internetipanga pin-koodide kaart, kuid seda, et ta allkirjastas laenulepingu, ta ei mäleta. Peale selle, ei ole tõendatud, et S. Kostinile oli arusaadav kannatanu tervislik seisund ning et ta kasutas antud seisundit kelmuse toimepanekuks. 10.
6. Tõendatud ei ole S. Kostini süü kannatanu V.V. i episoodides. Kannatanu ise soovis saada raha ning kõik laenu vormistamiseks vajalikud andmed nimetas ise. Apellant ja A.K. ainult aitasid tal laenusid vormistada. Sellisel viisil apellant ei viinud eksitusse laenusid väljastavaid firmasid. 10.
7. Episoodis kannatanuga G.L.O. apellant ei eita, et tema käes olid kannatanu dokumendid, kuid ta leiab, et antud kuritegu tuleb vaadelda kui kelmuse katset, aga mitte kui toimepandud kuritegu. Kannatanu ülekuulamisel ei räägi midagi sellest, et temalt olid varastatud internetipanga pinkoodid ja paroolid. Tunnistaja D. annab ütlusi, et ta korteris andis varastatud pangakaardid ja paroolid S. Kostinile ning ütles, et ta ei üritaks raha välja võtta, kuna see on ohtlik. Siin tekib kahtlus, et kust tunnistaja teab, et raha väljavõtmine on ohtlik, võimalik, et ta ise üritas raha võtta ja pank blokeeris antud toimingu. Seega ei ole tuvastatud, kas süüdistuses esitatud kannatanu pangakontole sisenemise katse aeg on seotud D. iga või S. Kostiniga. Sellest tuleneb, et S. Kostin tuleb antud episoodis õigeks mõista. 10.
8. Apellant ei tunnista ennast süüdi kannatanute I.V. i ja I.K. i episoodides. Käekiri pakkide kättesaamisel ei kuulu S. Kostinile. See, et ühes episoodis ekspert teeb järelduse, et allkiri tõenäoliselt kuulub S. Kostinile, seab vastupidi kahtluse alla käekirjaekspertiisi tulemused kui S. Kostini süü tõendid. Miks ühtedel juhtudel ekspert tuleb järeldusele, et käekiri ei kuulu S. Kostinile ning ainult ühel juhul räägib sellest, et käekiri tõenäoliselt kuulub S. Kostinile. Igal juhul, ainult ühe ekspertiisi tulemuste põhjal ei saa rääkida S. Kostini osalusest antud episoodi toimepanemisel. 10.
9. Apellant kinnitab, et tal ei ole kunagi olnud dokumente, s.o juhilube kannatanute A.T. ja D.R. nimele, ta ei ole mitte kunagi saanud pakke nimetatud kannatanute nimele. Maakohus leidis, et mitte keegi peale S. Kostini ei saa sellel aadressil pakki vastu võtta. Antud juhul on maakohtu järeldused vastuolus teistes episoodides tehtud järeldustega, kus S. Kostinile inkrimineeritakse pakkide saamine erinevatel võõrastel aadressitel. 10.
10. Apellandil ei ole kunagi olnud mitte mingeid dokumente A.B. i nimele ning ta ei ole kunagi saanud mitte mingeid pakke aadressile XXX , kus elab A.M. , V.L. i sugulane. Samuti oli S. Kostinile keeldutud teostamast käekirjaekspertiisi kannatanu A.B. i suhtes. 10.
11. V.V. e episoodis ei ole läbi viidud vastastamisi postkontori töötajatega, ei ole teostatud käekirjaekspertiise, eesmärgiga tuvastada, kas apellant võttis antud pakid vastu. 10.
12. N.K. ga ei ole apellant tuttav ja mitte kunagi ei ole saanud pakke tema nimele. Olemasoleva kande alusel oli tellimus tehtud naisterahva poolt. Kes see naisterahvas oli, ei ole uurimisega tuvastatud. Uurimine töötas ainult süüdistavas suunas, kuigi uurimisel tuleb koguda mitte ainult süü tõendeid, vaid ka tõendeid, mis võivad kahtlustatava õigeks mõista. 10 10.
13. Apellant leiab, et tema süü kiirlaenude võtmises koos P.K. iga ei ole tõendatud. Ta ei ole P.K. iga tuttav, nägi teda esmakordselt 23.03.2017 Narva kohtumajas. Maakohus luges S. Kostini osaluse antud episoodides tõendatuks asitõendite protokollile lisatud fotode alusel. Apellant leiab, et ainult fotod, milledel on nägu, mis on sarnane apellandiga, ei saa olla tema süü tõendiks antud episoodides. 10.
14. Apellant ei ole seotud N.O. episoodidega ning leiab, et tema süü ei ole tõendatud. Ta kinnitab, et nende kuritegudega võis olla seotud V.L. , kes hoidis oma asju S.P. i korteris. Tunnistaja D. ei viita, et Sergeiks, kes palus tal pakki vastu võtta, oli apellant. Võimalik, et Sergeiks võis ennast nimetada V.L. , kes samuti viibis S.P. i korteris. Apellant ei eita, et ta V.L. i palvel kirjutas kannatanute andmeid ümber, seepärast oli ekspertiisiga tuvastatud S. Kostini käekirja võimalikkus. S. Kostin elas S.P. i korteris, seepärast olid korteris ka temale kuuluvad asjad. Maakohus põhjendamatult luges S. Kostini ütlused ebausaldusväärseteks. Apellant ei vaidlusta V.L. i ema L.G. ütlusi, kuid talle võisid olla teadmata poja tuttavad, sealhulgas apellant ja S.P. . 10.
15. S. Kostin ei ole seotud kaupade tellimiste episoodidega A.J. i nimele. Tema arvamuse kohaselt võis antud episoodi panna toime V.L. . 10.
16. Apellant leiab et tema süü A.L. episoodis ei ole tõendatud. Tunnistaja G. ei mäleta, millal ta S. Kostinit Jõhvi sõidutas. Tunnistajale Korjaginile ei olnud esitatud äratundmiseks P.K. i fotot, S. Kostinit Korjagin ära ei tundnud. Sellistel asjaoludel ei saa S. Kostinile inkrimineerida episoodi kannatanu A.L. ga. 10.
17. I.G. võttis ise laene ja allkirjastas neid Narva-Jõesuu postkontoris, ise esitas laenude taotlusi interneti vahendusel, ise suhtles firmadega telefoni teel, leppides kokku, millises summas hakkab igakuiselt raha maksma. Apellandi osalus antud episoodides seisneb info, millised firmad annavad kiirlaene, edastamises. Selle eest andis kannatanu apellandile 50 eurot, ülejäänud raha summas 1350 eurot jättis kannatanu endale. 10.
18. A.S. i apellant ei tunne, tal ei ole kunagi olnud elamisloa kaarti selle isiku kohta. Uurimisega ei ole tõendatud, et apellant omab seost antud kannatanuga seotud episoodide suhtes. 10.
19. Apellant ei eita, et on B.T. iga tuttav, kuid mingeid dokumente tema nimele ei ole tal olnud ja mingeid lepinguid kannatanu nimel ei ole apellant allkirjastanud. 10.
20. Apellandil ei ole kunagi olnud dokumente S.T. i nimele, ta ei ole teinud tellimust kannatanu nimele aadressile XXX . 10.
21. Apellant ei ole mitte kuidagi seotud A.S. i episoodiga. 10.
22. Apellant on seisukohal, et tema süüdimõistmiseks ei ole kriminaalasja materjale piisavalt. Seepärast ta avaldab mõned alternatiivsed taotlused. Apellant palub tema kaebuse lahendamisel väga tähelepanelikult suhtuda tõendite hindamisse ning võtta arvesse tema menetlusõiguse intensiivset rikkumist nii eeluurimise käigus kui ka maakohtus. 10.
23. Kui kohus leiab, et S. Kostini süü on tõendatud täielikult või osaliselt, palub apellant vähendada talle esimese astme kohtu poolt mõistetud karistust, kuna see ei vasta toimepandu raskusastmele ja ei arvesta terve rea asjaoludega. S. Kostinile inkrimineeriti 63 episoodi, millest 1/3 langes ära seoses tema süü mittetõendamisega. Karistuse mõistmisel oleks tulnud arvestada seda, et riik ei tegelenud aktiivselt S. Kostinile inkrimineeritavate kuritegude uurimisega. S. Kostin ei tunnistanud ennast süüdi, kuna ei ole antud kuritegusid toime pannud. Maakohus mõistis ta suures osas süüdi ainult kaudsete tõendite alusel. Kui uurimist oleks teostatud 11 kohusetundlikult, siis oleks ära langenud ka need kaudsed tõendid, mille alusel maakohus luges S. Kostini süü tõendatuks. S. Kostin palub kergendada tema karistust, võttes arvesse prokuröri arvamust, kes kohtuvaidlustes jõudis järeldusele, et S. Kostini suhtes võib määrata karistuse, mis on lähedane karistuse keskmisele määrale.
24. Tartu Ringkonnakohtu 10.01.2019 määrusega võeti süüdistatava apellatsioon menetlusse ning anti menetlusosalistele aega esitada kirjalikke seisukohti, taandusi ning taotlusi kuni 24.01.
25. Nimetatud ajaks täiendavaid seisukohti ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
26. Ringkonnakohus, olles uurinud kogutud tõendeid, maakohtu istungite protokolle ja kohtuotsust, leiab, et apellatsioon on põhjendamatu, rahuldamisele ei kuulu ning maakohtu otsus tuleb jätta muutmata selle põhiosas esitatud asjaoludel, milliseid ringkonnakohus ei pea vajalikuks üle korrata vastavalt KrMS § 342 lg 3 p-le
28. Ringkonnakohus ei tuvastanud maakohtu otsuses kriminaalmenetlusõiguse olulisi rikkumisi ja materaalõiguse ebaõiget kohaldamist, mida apellatsioonist võib välja lugeda. Apellatsioonis on üldsõnaliselt nimetatud, et maakohus on süüdistatava süüditunnistamisel rikkunud KrMS sätteid ja hinnanud tõendeid ühekülgselt, kuid midagi konkreetset välja toomata ei veena see ringkonnakohut maakohtu järeldusi ümber hindama.
29. Ringkonnakohus, nõustudes maakohtu seisukohaga, leiab, et käesoleva kriminaalasja materjalide ja tõendite süstematiseerituse ja jälgitavuse osas tuleb teha etteheiteid kriminaalasjas menetlust teostanud isikutele, kes asja taoliselt kohtusse saatsid. Materjalid on arvukates köidetes laiali ning raskelt jälgitavad. Kindlasti peaks kohtud tulevikus kaaluma taolistes olukordades võimalust asja tagastamiseks korrektseks süstematiseerimiseks riiklikule süüdistusele.
30. Maakohus on paljuepisoodilises kriminaalasjas kogutud tõendeid hinnates teinud otsuse põhiosas põhjalikku tööd ning KrMS § 61 lg 2 kohaselt hinnanud tõendeid kogumis siseveendumuse kohaselt. Kindlasti ei saa maakohtu otsusele ette heita motiivide puudumist või nõustuda süüdistatava kaitseväitega, et maakohus on süüdimõistva otsuse rajanud ainult oletustele ja elulisele usutavusele. Uurides tõendeid ja maakohtu otsust, tekkis ka ringkonnakohtul veenev tervikpilt S. Kostini kuritegelikust käitumismustrist ja kuritegudest, milles ta süüdi tunnistati.
31. Ringkonnakohtul pole tõsiseltvõetavat alust nõustuda apellatsiooni väitega, et maakohus on tõendeid uurides tõlgendanud neid süüdistatava kahjuks. Maakohus on tõendite detailses analüüsis käsitlenud süüstavaid kui ka õigustavaid asjaolusid ning seeläbi hinnanud tõendite usaldusväärsust. Analüüsi tulemusena on maakohus õigesti tuvastanud, millistes tegudes on tõenditebaas küllaldaselt ja kvaliteetselt informatiivne, et on alus süüdistatav süüdi tunnistada ja millistes mitte. Seetõttu ei saa kuidagi nõustuda apellatsioonis korratud väitega, et maakohus on tõendeid hinnanud ja tõlgendanud S. Kostini kahjuks. Episoodid, milles kohus pole süüdistatava süüd vajalikuks mahus ja kvaliteedis tuvastanud ongi isik põhjendatult õigeks mõistetud ja nimetatud episoode pole mitte vähe.
32. Maakohtu otsuses esitatud tõendite uurimine on kogutud tõendibaasi puhul põhjalik ja selle tulemina on ringkonnakohtule jälgitav maakohtu lõppjärelduse kujunemine isegi asjas esinevate mõningate väheoluliste vastuolude olemasolul. Kohus on neid käsitlenud ja selles 12 osas oma seisukoha esitanud ja kuidagi ei saa järeldada, et kaevatavas otsuses on kahtlused tõlgendatud süüdistatava kahjuks.
33. Ringkonnakohus ei nõustu süüdistatava alternatiivse taotlusega saata asi tagasi maakohtusse arutamiseks üldmenetluse korras, sest selles osas pole esitatud mingeid veenvaid argumente. Nagu nähtub asja materjalidest, siis on süüdistatav ja kaitsja nõustunud asjas lühimenetluse kohaldamisega. Apellatsioonis ja selle täiendustes väidab süüdistatav, et lühimenetlus suruti talle prokuröri ja maakohtu poolt peale, kuid seda ei kinnita menetluse käik maakohtus. Väita nüüd apellatsioonis, et asja tuleks arutada üldmenetluses, on ainetu.
34. Maakohtu istungil 03.04.2018 on süüdistatav ise ilmutanud initsiatiivi, teatades kohtule, et (Ko To
35. kd, lk 70p-71). Seepeale on maakohus süüdistatavale mitmel korral põhjalikult selgitanud kokkuleppementluse ja lühimenetluse sisu, märkides muuhulgas, et kui süüdistus on täies mahus põhjendamata, teeb kohus õigeksmõistva otsuse sõltumata sellest millises menetluses asi läbi vaadatakse ja kui süüdistus on põhjendatud tagab kohus menetlusliku garantiina selle, et karistust vähendatakse 1/3 võrra. Seejärel on süüdistatav avaldanud, et on nõus kokkuleppemenetlusega, kui ta vabaneb mais
36. Pärast vaheaega teavitas prokurör, et kokkuleppemenetluse läbirääkimised ebaõnnestusid, küll avaldas S. Kostin aga soovi asi lahendada lühimenetluses. Süüdistatav avaldas korduvalt, et (Ko To
37. kd, lk 72p, 73p). Samas on kohus S. Kostinile selgitanud, et lühimenetlusest võib ta keelduda kohtuliku uurimise lõpuni. Apellatsioonist on väljaloetav, et süüdistatavas tekitab suurt rahulolematust asjaolu, et tal tekkis uskumus, et kohus ei saa talle mõista karmimat karistust kui seda taotles prokurör. Samas on apellant kinnitanud, et nii kohtu kui kaitsja poolt oli talle selgitatud, et maakohus ei ole seotud karistuse mõistmisel prokuröri seisukohaga. Tähelepanuta ei saa jätta, et kriminaalasjas toimuv lühimenetlus pole süüdistatavale menetluslikult uudne ega üllatuslik, sest eelnevalt juba 29.05.2013 kohtuotsusega kohaldati S. Kostini osas Viru Maakohtu poolt lühimenetluse sätteid vastavalt KrMS § 238 lg
39. Apellant pole rahul maakohtu järeldustega tõendite hindamisel ja väidab, et maakohus hindas tõendeid valesti. Ringkonnakohus, uurides asja materjale, kontrollis nimetatud väidet ja leiab, et maakohtu järeldused vastavad tõendites fikseeritud tõendusteabele ja maakohtu otsus on seega kooskõlas KrMS § 312 nõuetega. Ringkonnakohus nõustub maakohtu sellekohaste järeldustega ja vastavalt KrMS § 342 lg 3 p 1 ei pea vajalikuks neid korrata.
40. Apellatsioonile lisaks edastas süüdistatav S. Kostin kohtule mitmeid avaldusi, milliseid palub käsitleda apellatsiooni täiendustena. Nendes on omistatud põhiliselt tähelepanu kriminaalasja kohtueelse uurimise läbiviimisele. S. Kostin leiab, et palju toiminguid jäeti tegemata. Ringkonnakohus leiab, et kohus ei ole see instants, millele teha etteheiteid uurimise osas ja muuhulgas on maakohus kohtueelse uurimise kvaliteedile juba tähelepanu omistanud. KrMS § 30 lg 1 kohaselt juhib kohtueelset menetlust prokuratuur, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse. Uurimisasutuse töö kvaliteet kajastub samuti prokuröri tegevuses, kes konkreetse kriminaalasja kohtueelset menetlus juhib. Uurides kriminaalasja materjale tuvastas ringkonnakohus, et süüdistatav on järjekindlalt avaldanud ilmselget rahuolematust uurimisasutuse, prokuröri ja maakohtu aadressil, leides, et rikutud on menetlusõigust ja teda koheldakse ebaõiglaselt (näit. süüdistatava avaldused 01.07.2018, Ko To
41. kd, lk 16,19). Ringkonnakohus leiab, et süüdistatava taoline aktiivne meelepaha pole põhjendatud, sest asja materjalid ei kinnita S. Kostini ebaõiglast kohtlemist. Küll aga märgib ringkonnakohus, et 13 süüdistatava enda käitumine maakohtu menetluses pole olnud korrektne ja õiguskaitseorganitest lugupidav. Kohtuistungi protokollist 09.07.2018 saab lugeda, et süüdistatav on isegi kohtuotsuse kuulutamisel olnud jonnakalt meelestatud ning väitnud, et etteloetud kohtuotsuse puhul ei saa ta millestki aru ning seganud pidevalt vahele kohtu selgitustele ja esitatud tõlkele (Ko To
42. kd, lk 21).
43. Apellatsioonis süüdistatav ei tunnista ennast süüdi üheski kuriteoepisoodis ja väidab, et kogu kriminaalasjas kogutud tõendusteave on mitteusaldusväärne. Muuhulgas väidetakse, et maakohus on alusetult leidnud, et süüdistatav kasutas kelmuste toimepanekul teadlikult ära kannatanute tervislikku seisundit. Ringkonnakohus taolise kaitseväitega ei nõustu, sest maakohus on uurinud nimetatud asjaolu episoodides, kus see on olnud vajalik.
44. Maakohus on juba märkinud, et S. Kostin nõustus lühimenetlusega, kuid kaitsja ja prokurör S. Kostinile küsimusi seoses laenude võtmisega kannatanute nimele ega ka teiste kelmuste episoodide osas ei esitanud ja S. Kostin vastuseid ei andnud. Seega ei ilmnenud aluseid süüdistatava kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamiseks ja ristküsitluse võimalusest. Ringkonnakohus märgib, et apellatsioonis on korduvalt peetud mitteusaldusväärseks paljude kannatanute ja tunnistajate ütlusi ning on lihtsalt võetud ette isikute loetelu episoodides, milles süüdistatav on süüdi tunnistatud. Samas on maakohus isikuliste tõendite usaldusväärsuse osas juba seisukoha võtnud ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks apellatsioonis esitatud sellekohastele paljasõnalistele vastuväidetele veelkord vastata, mis on maakohtu otsuses juba kajastamist ja ümberlükkamist leidnud.
45. Nii on arusaamatult kahtluse alla seatud A.K. ütlused põhjusel, et Kuidas eelnev peaks kahtluse alla seadma isiku ütluste usaldusväärsust pole võimalik mõista, samas nähtub maakohtu otsusest, et iga episoodi puhul mis oli puutumuses A.K. ga on maakohus hinnanud ka tema ütluste usaldusväärsust.
46. Apellant ei nõustu, et kuriteoepisoodides

§ 346järgi rajas maakohus süüdimõistva otsuse tunnistaja S.P.

i ütlustele, kelle ütlused pole tema arvates usaldusväärsed. Ringkonnakohus selle üldsõnalise kaitseväitega kindlasti ei nõustu, sest maakohus on eelnimetatud süüteokoosseisu täidetust hinnates analüüsinud S.P. i poolt uurimisasutusele välja antud S. Kostinile kuulunud esemeid, mille hulgas on olnud hulgaliselt kodanike isiklikke dokumente

§ 350mõttes (Ko To 8.

kd, 138-139). Nimetatud dokumente on vaatlusprotokollides vaadeldud. Maakohus on tõenditele tuginevalt järeldanud, et ametlikud dokumendid väljusid isikute valdusest nende tahte vastaselt, s.o nende nõusolekuta ja teadmiseta. Miks ei saa S.P. i ütlusi pidada usaldusväärseks pole apellant osanud selgitada. Vaidlusküsimuseks pole asjaolu, et isikute dokumendid olid S.P. i elukohas XXX Narvas ja nimetatud korterit kasutas enne kinnipidamist S. Kostin. Seda asjaolu on ka kinnitanud S. Kostini ema N.K. . Muuhulgas andis S.P. uurimisorganitele üle ka S. Kostinile kuulunud käsikirjalised märkmed, mille osas teostati käekirjaekspertiis ja ekspert andis arvamuse, et need on kirjutatud S. Kostini poolt. Sealhulgas sisaldasid käsikirjalised märkmed ka pabereid tellimuste kohta.

1. Apellant on pakkunud apellatsioonis välja, et S.P. i korterist äravõetud esemed ja dokumendid kuulusid hoopis 30.06.2016 surnud V.L.ile. V.L. i kohtueelsel uurimisel antud ütlusi ei saavat samuti pidada usaldusväärseks, kuna ta ei olnud seaduskuulekas, pani toime vargusi ja alkoholi kuritarvitamise tõttu võis vajada raha. Ringkonnakohus märgib, et nimetatud kaitseversiooni on maakohus juba käsitlenud ja selle süüdistatava enda selgitusi, elulise usutavuse printsiipi ja tõendite kogumit hinnates jälgitavalt ümber lükanud (Ko To
2. 14 kd, lk 139). Muuhulgas pole korteriomanik S.P. kirjeldanud kunagi V.L. i seotust kriminaalasjas tähtsust omavate ja uuritavate asjaoludega.
3. Apellant väitis, et ainuüksi tema aadress (XXX), mis oli märgitud kannatanule, ei ole veel tõendiks, et kauba tellis ja paki sai kätte S. Kostin. See aga omakorda kinnitavat apellandi versiooni, et Miks peaks keegi võõras isik, uurimisasutus või riiklik süüdistus alusetult süüdistama kuritegudes S. Kostinit, jääbki tõendeid uurides mõistetamatuks ja taoline kaitseväide ilmselgelt eluliselt mitteusutavaks.
4. Apellatsioonis heidetakse uurimisasutusele ette, et kohtueelsel uurimisel ei ole tuvastatud, kes helistas korduvalt süüdistatava ema N.K. telefonile ja seejuures vaikiti. Mida peaks kohtud taolise hüpoteetilise väitega tegema jääb samuti mõistmatuks.
5. Kannatanu H.K. i (K) episoodis leiab apellant üldsõnaliselt, et tema selle episoodiga seotud ei ole. Maakohus on nimetatud kuriteoepsioodi asjaolusid üksikasjalikult käsitlenud ja õigustatult leidnud, et just S. Kostin oli isikuks, kes kelmuse süüteokoosseisu pettusliku osa ehk pettusliku teo realiseeris. Kuigi tellimus hiljem tühistati kauba laos puudumise tõttu, ei muuda see olematuks pettusliku teo realiseerumise fakti ja see episood jäi lõpuni viimata ehk katsestaadiumi S. Kostinist sõltumatult (Ko To
6. kd, lk 122).
7. Apellatsiooni kohaselt ei ole kannatanu A.I. i episoodis läbiviidud äratundmiseks esitamise protokoll vormistatud nõuetekohaselt ja usaldusväärselt. Maakohus on leidnud, et õigustatud oli äratundmiseks esitamise läbiviimine ja kannatanu ülekuulamine samal päeval. Apellant sellega ei nõustu ja leiab, et kannatanu ülekuulamise kestvuseks on protokolli järgi märgitud 10 minutit, kuid Ringkonnakohus uuris nimetatud episoodis esitatud tõendeid, sealhulgas A.I. i põhjalikke ütlusi, kus ta kirjeldab detailselt Sergei nimelise isiku tegevust pettuse toimepanemisel. Samuti on maakohus juba vaaginud äratundmiseks esitamise protokolli kui tõendi usaldusväärsust ja lubatavust, milles A.I. tundis Sergei-nimelise isikuna ära talle esitatud fototabelilt Sergei Kostini (Ko To
8. kd, lk 87). Ringkonnakohtul pole mingit mõistlikku põhjendust maakohtu järeldustega mittenõustuda. Apellant väidab mitmel korral, et kannatanud, kes laenu võtsid teadsid mida nad tegid, nad vajasid raha ning pidid aru saama laenu tagastamise vastutusest. A.I. i episoodi puhul on ilmekalt jälgitav kuidas aktiivselt kuritegude toimepanemisele (sealhulgas kelmused) orienteeritud S. Kostin kasutab ära A.I. i, kelle arusaamisvõime ümbritsevast elu-olust on vähenenud (kaks ajuoperatsiooni, SA Narva Haigla andmetel diagnoositud orgaaniline dementsus). Seetõttu oli süüdistataval kerge viia A.I. i eksimusse asjaoludest.
9. Kannatanu V.V. i episoodis leiab apellant, et kannatanu ise soovis saada raha ja laenu vormistamiseks vajalikud andmed nimetas ise ning apellant aitas ainult laene vormistada. Taolise väite lükkavad ümber V.V. i detailsed ütlused kuidas Sergei nimeline isik seletas talle raha teenimise võimalust, seejärel ta purju jootis, mille tagajärjel ta tervislik seisund halvenes. Seejärel sõideti mingeid dokumente vormistama, sealhulgas Narva- Jõesuus olevasse postkontorisse. Alkoholijoobe tõttu allkirjastas ta dokumendid ja siis sõideti raha välja võtma, mille jagas seejärel Sergei (Ko To
10. kd, lk 89p). 15 Asja materjalide kohaselt on V.V. töövõimetu 80% ulatuses. Ometigi kanti S. Kostini ja A.K. poolt laenutaotlusele andmed, mis edastati laenuettevõttele, mille kohaselt V.V. töötab OÜs XXX santehnikuna, kellel on netokuusissetulek 800 eurot kuus. Maakohus luges uuritud tõenditest tulenevalt tõendatuks, et S. Kostin tekitas kiirlaenu ettevõtetele ebaõige ettekujutuse laenu saaja ehk V.V. i maksevõimes. Eksimusse viidud kiirlaenuettevõte kandis laenuraha üle V.V. i Krediiidipangas asunud arvelduskontole, kust see välja võeti.
11. Kannatanu G.L.O. episoodi puhul leiab apellant, et tema käes olid küll kannatanu dokumendid, kuid seda kuritegu tuleb vaadelda kui kelmuse katset, mitte lõpuleviidud kuritegu. G.L.O. on andnud ütlusi, et üüris Narvas, XXX korterit, kus pandi 28.02.2014 toime vargus, milles esitati kahtlustus A. D. ile, kes muuhulgas tunnistas, et varastatud esemete hulgas oli ka dokumendimapp. Paroolidega pangakaardid andis A. D. Võidu tänaval üle S. Kostinile hüüdnimega Muravei, hoiatades samal ajal viimast, et ta kontodele ei siseneks, kuna see võib ohtlik olla. G.L.O. ütluste kohaselt blokeeris ta koheselt pangakaardid, kuid hiljem selgus, et tema pangakontolt oli üritatud teha ülekandeid. Maakohus on kogutud tõenditega veenvalt tuvastanud, et S. Kostin üritas ülekandeid teha korduvalt, millest 17.03.2014 ülekanne 500 euro suuruses summas ka õnnestus, s.t raha oli juba liikumas võõrale kontole, kuid pangal õnnestus tehing tagasi kutsuda (Ko To
12. kd, lk 99). Uuritava arvutikelmuse süüteokoosseisu täidetuks lugemisel piisab, kui isik tegutses varalise kasu saamise eesmärgil, mistõttu ei ole nõutav varalise kahju tekkimine.
13. Kannatanute I.V. i ja I.K. i episoodides väidab apellant, et kogutud tõendid tema süüdimõistmiseks pole piisavad. Ringkonnakohus sellise üldsõnalise ja mitteveenva kaitseväitega kindlasti ei nõustu, sest nagu teistegi S. Kostini kuritegude puhul on maakohus I.K. ja I.V. i episoodides näidanud detailselt tõendikogumi ja esitanud motiveeritud analüüsi, mis annab alust järeldada S. Kostini süü olemasolu (Ko To
14. kd, lk 109-110p, 117p-120, 129130).
15. Kannatanute A.T. ja D.R. i episoodides leiab S. Kostin, et tal pole kunagi olnud nende kannatanute dokumente (juhilube) ja ta pole saanud pakke kannatanute nimele. Apellant ei nõustu maakohtu põhjendusega, et kohus luges tema süü tuvastatuks põhjusel, et kaup oli tellitud kannatanu nimele ja tellija aadressiks oli märgitud tema enda aadress XXX, Narvas. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on jälgitavalt uurinud kogutud tõendeid ja tuvastanud, et pole kahtlust A.T. poolt juhilubade kaotamises ja ka tema ütlustes, et ta pole AS-st Anttila kunagi mingit kaupa tellinud. (Ko To
16. kd, lk 96p -98p). Maakohus on samuti ära näidanud ja põhjendanud, miks kõiki asjaolusid kogumis hinnates ei pea kohus kuidagi eluliselt usutavaks, et keegi kolmas isik võis kauba tellimisel kasutada S. Kostini aadressi. Asjas pole tuvastatud ka muid isikuid või viiteid kellelegi, kes oleks võinud tellida kaupa aadressile XXX , Narvas. S. Kostini kuritegelikku käekirja jälgides ongi märgatav, et kuritegusid toime pannes on ta vahetanud aadresse, kuhu kaupa tellis. Kaudse tõendina on maakohus põhjendatult siinjuures osundanud menetluse käigus üle kuulatud süüdistatava ema N.K. ütlustele, mille kohaselt enne ütluste andmist (21.04.2017) kuni 3 aastat varem hakkas nende aadressile saabuma kirju ja ajakirju võõraste isikute nimele.
17. Maakohus on põhjalikult motiveerinud millistest asjaoludest joonistub välja erinevate S. Kostini kuritegude käekirja selge kokkulangevus ning ringkonnakohus nõustub esitatud järeldustega ning pea neid vajalikuks korrata (Ko To
18. kd, lk 101-102). S. Kostini käitumisaktides on jälgitav eesmärgipärane ja kalkuleeritud tegevus, milline on üldjuhul omane sarikelmuste toimepanijatele. Isiku, kes on märgitud kauba tellijaks, isikut tõendavad dokumendid (juhiload, ID-kaart, elamisloa kaart, jt) on väljunud erinevatel põhjustel nende isikute valdusest. Sellele järgnevalt on lühikeste ajaperioodide jooksul tehtud tellimused 16 kaupade järelmaksuga soetamiseks ning tellimustes esitatud andmed on otseselt või kaudselt seotud S. Kostini kontaktandmetega või muul moel jälgitavalt seotud S. Kostini kontaktandmete, tellimuse või selle kättesaamisega. Varaline kasu realiseerus kauba kättesaamisega ja mis ta saadud kaubaga edasi tegi ei oma kelmuse süüteokoosseisu puhul tähendust. Maakohus on tuvastanud, et paljude kuriteoepisoodide puhul S. Kostin kasutas tema valduses olnud võõraste isikute dokumente järelmaksuga/osamaksetega tellimuste tegemiseks ja tekitas taolisel viisil kauba müüjal või ostu finantseerijal ebaõige ettekujutuse kauba tellija isikus ja tema maksevõimes. Pärast seda võttis ta ise või teisi isikuid kasutades tellitud kaubad vastu. Kuna S. Kostin oli isik, kel polnud püsisissetulekut ega töökohta, siis müüs ta tellitud kaubad oluliselt soodsama hinnaga kolmandatele isikutele, mille tulemusena sai rahalisi vahendeid.
19. Apellant esitab apellatsioonis veel lihtsalt loetelu ja leiab, et tõendeid pole küllaldaselt ka tema süüdimõistmiseks kannatanute A.B. i (Ko To
20. kd, 102-103), V.V (kohtuotsuses V.V., Ko To
21. kd, 103-104), N.K. (Ko To
22. kd, 104-106), G.K. i (Ko To
23. kd, 107p-109) , N.O. (Ko To
24. kd, 115-117), A.J. i (Ko To
25. kd, 120p-121) , A.L. (Ko To
26. kd, 123-124) , I.G. i (Ko To
27. kd, 92-94), A.S. (Ko To
28. kd, 112-114), B.C. (Ko To
29. kd, 124-128), S.T. i (Ko To
30. kd, 131-135) , A.S. i (Ko To
31. kd, 128-129) osas. Apellatsiooni kohaselt võivad nende episoodidega seotud olla mingid teised isikud, aga mitte tema. Väidetava tõendite nappuse üldsõnalise kaitseväite lükkab ümber maakohtu poolt esitatud tõendite põhjalik käsitlus ülaltoodud kohtuotsuse lehekülgedel, mis ei tekita ringkonnakohtul kahtlusi süüdistatava süü olemasolus nimetatud episoodides.
32. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonis esitatud alternatiivne taotlus karistuse kergendamiseks jääb samuti rahuldamata, sest maakohus on juhinduvalt

§-st 56 mõistnud süüdistatavale karistuse, mille kergendamiseks puudub alus (Ko To 8. kd, lk 140). Kohus on põhjalikult motiveerinud karistusliigi valikut ja õigustatult nõustunud prokuröriga, et süüdistatavale tuleb mõista karistusliigina vangistus. Prokurör tegi kohtule ka ettepaneku karistuse määra osas, kuid siinkohal tuleb rõhutada, et kohtud pole menetluslikult seotud prokuröri küsitud karistusega (käesoleval juhul vangistuse ajalise pikkusega). Süüdistatava S. Kostini isiku puhul rõhutab ringkonnakohus veelkord, et tegemist on korduvalt kriminaalkorras karistatud isikuga, kelle suhtes on varasemalt kohaldatud ka karistusest tingimisi vabastamist

§ 74alusel.

Saab ainult nõustuda järeldusega, et S. Kostin on pikema ajaperioodi jooksul olnud kriminaalselt aktiivne, millest kõnelevad arvukad kuriteoepisoodid, millega ta põhjustas paljudele kannatanutele kahju.

1. Apellatsioonis taotleb süüdistatav menetluskulude vähendamist seoses asjaoluga, et tema majanduslik olukord ei võimalda tal kanda menetluskulusid täies ulatuses. Ringkonnakohus ei pea täiendavat menetluskulude riigi kanda jätmist põhjendatuks, sest maakohus on juba arvestanud muuhulgas asjaolu, et osade kuriteoepsioodide puhul ei leidnud süüdistatava süü tõendamist ja seetõttu kajastus see asjaolu ka proportsionaalselt maakohtu otsuses. Samuti on maakohus süüdistatavalt menetluskulude väljamõistmisel pidanud võimalikuks ja rakendada KrMS § 180 lg 3 alusel ajatamist (Ko To
2. kd, lk 145). Maakohus on põhjendanud, et süüdistatav ja kaitsja ei toonud välja ühtegi asjaolu, mis võiks tingida menetluskulude väljamõistmisel üldregluatsioonist kõrvalekaldumise. Apellatsioonist üldsõnaliselt väljaloetav kehv majanduslik olukord ei ole käesoleva kriminaalasja materjalide ja süüdistatava isiku puhul tõsiseltvõetav. Tegemist on töövõimelise meesisikuga ja menetluskulude riigi kanda jätmine ringkonnakohtu otsusega ei ole kuidagi põhjendatud.
3. Tulenevalt eeltoodust ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 leiab ringkonnakohus, et Viru Maakohtu
4. juuli 2018 otsus tuleb jätta muutmata ning apellatsioon rahuldamata. 17 Tiit Lõhmus Mati Kartau 18 Maarika Kuusk