← Eesti

1-16-11470/430

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev 2. oktoober 2019 Kohtuasja number 1-16-11470 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau Kohtuasi Süüdimõistetu Sergei Kostini tingimi

§ 238

lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning mõisteti karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 alusel liideti mõistetud karistusele Viru Maakohtu

  1. mai
  2. a otsuse järgi mõistetud 8 kuu pikkune vangistus ning S. Kostinile mõisteti liitkaristuseks 2 aastat vangistust. Eelnevalt nimetatud liitkaristusest arvati maha Viru Maakohtu
  3. mai
  4. a otsusega mõistetud ja ärakantud karistuse osa ning kohus luges S. Kostinile ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 7 kuud vangistust. Sama kohtuotsusega karistati S. Kostinit KarS § 346 järgi rahalise karistusega 240 päevamäära, s.o 2400 eurot, KarS § 213 lg 1 järgi 9 kuu pikkuse vangistusega ja KarS § 349 ja § 209 lg 2 p 1, 4 järgi 4 aasta pikkuse vangistusega ning KarS § 64 lg 1 ja 2 alusel mõisteti liitkaristuseks 4 aastat 6 kuud vangistust ja rahaline karistus 2400 eurot.

§ 238lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning S.

Kostinile mõisteti karistuseks 3 aastat vangistust ja rahaline karistus 1600 eurot. KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti S. Kostinile liitkaristuseks 4 aastat ja 7 kuud vangistust ning rahaline karistus 1600 eurot. Kohus luges S. Kostini karistusaja alguseks

  1. mai 2016 ning määras, et rahaline karistus viiakse täide iseseisvalt. Karistuse kandmine lõpeb
  2. detsembril
  4. Viru Maakohtu
  5. augusti
  6. a määrusega jäeti S. Kostin vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata.
  7. Maakohtu määruse kohaselt on täidetud KarS § 76 lg 1 p-st 2 tulenev formaalne eeldus S. Kostini tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamiseks, kuid tema ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et S. Kostinil on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust ametniku korraldusele mitteallumise eest.
  8. juuni
  9. a seisuga ei ole kinnipeetavale individuaalset täitmiskava koostatud, kuid vangla materjalidest selgub, et S. Kostin ei ole motiveeritud vanglas töötama, õppima ega osalema sotsiaalprogrammides. Kinnipeetav teeb ametnikega koostööd vaid omakasu motiivil, tema suhtumine ametnikesse on olnud tõrjuv ning ta on keeldunud riigikeele testimisest. Kuigi S. Kostin avaldas kohtuistungil soovi läbida vabaduses sotsiaalprogrammi ning valmisolekut täita käitumiskontrolliga kaasnevaid kohustusi, ei nähtu kinnipeetava senisest käitumisest motivatsiooni ennast tegelikult muuta.
  10. Vangla materjalide kohaselt puudub S. Kostinil töökogemus ning majandusliku toimetuleku oskus. S. Kostin pani kuriteod toime ette planeeritult ja majandusliku kasu saamise eesmärgil. Tal ei ole vabanemisjärgset töökohta, mis tema majandusliku toimetuleku oskust parandaks. S. Kostinil on olemas vabanemisjärgne elukoht ema juures. Positiivseks tuleb pidada sedagi, et kinnipeetava ema on valmis S. Kostinit nii moraalselt kui ka materiaalselt toetama. Lisaks on S. Kostin avaldanud soovi minna autojuhi kursustele ning tal oleks vabaduses võimalik end Töötukassas arvele võtta. Küll aga ei saa jätta tähelepanuta, et kinnipeetava vabanemisjärgsed elutingimused ei erineks oluliselt varasematest. Töökogemuseta ning kindla töökohata sõltuks kinnipeetav jätkuvalt oma emast ning risk kuritegelikul teel tulu teenida püsiks. Samuti puuduvad isikul kindlad tulevikuplaanid. Järelikult pole alust loota, et vabanemisjärgsed elutingimused soodustaksid kinnipeetava õiguskuulekust.
  11. Vangla iseloomustuses on toodud välja, et kuritegude toimepanemise soodusteguriks on olnud sõltuvusainete tarvitamine. Kuigi S. Kostin ise rõhutab, et teda ei ole narkootikumide tarvitamise eest karistatud, on vangla andmetel S. Kostinil diagnoositud narkosõltuvus. Kuna S. Kostin ei ole ise sõltuvust tunnistanud, ei ole ta ka motiveeritud sellest vabanema. Seetõttu on tõenäoline, et S. Kostin hakkab vabaduses uuesti narkootikume tarvitama, mis omakorda soodustab uute kuritegude toimepanemist. S. Kostin on kandnud temale mõistetud karistust juba alates
  12. maist 2016, kuid ta ei tunnista jätkuvalt oma süüd ning eitab kuritegu. Seega ei teadvusta S. Kostin, milliseid tagajärgi võivad tema teod ühiskonnale kaasa tuua. Kõike eelnevat arvesse võttes ei saa kohus olla kindel, et isiku ennetähtaegsel vabanemisel oleks oht ühiskonnale piisavalt maandatud ning karistuse eesmärk saavutatud. S. Kostini vangistusest ennetähtaegne vabastamine oleks praegu ennatlik. Ka vangla ja prokurör on hinnanud uute kuritegude toimepanemise ohtu sedavõrd suureks, et on otsustanud S. Kostini tingimisi ennetähtaegset vabastamist mitte toetada. Täiendavalt märgib kohus, et kinnipeetav saab vajalikku ravi ka vangistuses. Seega ei anna väide, et vanglas ei suudeta talle head ravi võimaldada, alust tema vabastamiseks. MÄÄRUSKAEBUS
  13. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse S. Kostini kaitsja, kes palub kohtumääruse tühistada ja S. Kostini vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. 2

(4)
  1. Kaitsja leiab, et S. Kostinit on võimalik vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. S. Kostinile tuleks anda võimalus tõestada, et ta on motiveeritud oma eluviisi muutma. S. Kostin on kandnud talle mõistetud karistusest ära 3 aastat 3 kuud ja 24 päeva. Kanda on jäänud 1 aasta 3 kuud ja 8 päeva. Seega on suurem osa karistusest ära kantud.
  2. S. Kostinil on kindel elukoht ema juures. S. Kostini ema on nõus poega moraalselt ja materiaalselt toetama. S. Kostin avaldas, et soovib vabanemise korral minna autojuhi kursustele ja võtta end Töötukassas arvele. Tal on plaan taotleda töövõimekaotuse tuvastamist ja vastavat hüvitist. S. Kostin nõustus käitumiskontrolli ajaks uue kuriteo toimepanemise riski vähendavate lisakohustustega. Seega on S. Kostini karistusjärgsed tingimused head. Tal on kindlad tulevikuplaanid omandada töökogemus ja legaalne sissetulek, mis omakorda aitab vähendada uute kuritegude toimepanemise riski. S. Kostin avaldas ka seda, et tema tervis on halb. S. Kostini arvates ei võimaldata talle vanglas vajalikku ravi.
  3. Maakohus ei ole piisavalt põhjendatud, miks need positiivsed asjaolud ei või kaasa tuua S. Kostini vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Maakohtu poolt viidatud asjaolud ei pruugi ära langeda ka pärast karistuse täielikku ärakandmist. Riskide maandamiseks võiks S. Kostini vabastada ennetähtaegselt riigipoolse järelevalvega, et aidata tal sotsialiseeruda ning viia oma käitumine kooskõlla seaduste ja ühiselu reeglitega. S. Kostin kinnitas maakohtu istungil, et ta on motiveeritud oma käitumist muutma ja edaspidi seaduskuulekalt elama. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist palju odavamate vahenditega. Uue kuriteo toimepanemise riske on võimalik vähendada süüdimõistetu kriminaalhooldusele allutamisega, samuti lisakohustuste panemisega, mis piiravad oluliselt isiku liikumisvabadust ning elukvaliteeti. S. Kostin on juba piisavalt kaua vangistuses viibinud. Edaspidine vangistus võib mõjuda ühiskonna ootustele hoopis vastupidiselt. Liiga pikk vangistuses viibimine vähendab isiku motivatsiooni, teeb resotsialiseerumise väga raskeks ega maanda uute kuritegude toimepanemise riski. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  4. Ringkonnakohtu kolmeliikmeline kohtukoosseis leiab üksmeelselt, et S. Kostini kaitsja määruskaebus on ilmselgelt põhjendamatu, ja jätab selle seetõttu

§ 390lg 1 ning § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata.

11.

§ 390

lg 1 sätestab, et määruskaebuse läbivaatamisel kõrgema astme kohtus järgitakse sama seadustiku

  1. või
  2. peatüki sätteid, arvestades
  3. peatükis sätestatud erisusi. Kriminaalmenetluse seadustiku
  4. peatükk ei reguleeri maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse eelmenetlust ringkonnakohtus. Seega tuleb kõnealuses küsimuses kohaldada kriminaalmenetluse seadustiku
  5. peatüki
  6. jao sätteid, sh

§ 326

.

§ 326

lg 3 sätestab, et ringkonnakohus võib apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata ka juhul, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Riigikohtu praktika kohaselt saab ilmselt põhjendamatuks lugeda muu hulgas sellise apellatsiooni, millel puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 27. aprilli 2011. aasta määrus asjas nr 3-1-1-36-11, p 8) Tulenevalt

§ 390lg-st 1 saab ringkonnakohus eeltoodud reegleid järgides jätta läbi vaatamata ka ilmselgelt põhjendamatu, sh perspektiivitu määruskaebuse. 3

(4)
  1. Kolleegiumi hinnangul on S. Kostini kaitsja määruskaebus tervikuna perspektiivitu. Määruskaebuses toodud argumendid ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  2. aprilli
  3. aasta määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16)
  4. Maakohus on S. Kostini vangistusest ennetähtaegset vabastamata jätmist põhjendanud asjakohaselt ja arusaadavalt, hinnates S. Kostini uue kuriteo tõenäosuse kõrgeks faktipõhiselt ning veenvalt (vt käesoleva määruse punktid 3-5). Seejuures ei ole maakohus jätnud vabastamise seisukohalt olulisi asjaolusid arvesse võtmata ega omistanud ühelegi asjaolule ilmselgelt ebaõiget kaalu. Ringkonnakohtul ei ole maakohtu argumentatsioonile midagi sisulist lisada. Kriminaalkolleegium leiab samuti, et S. Kostini käitumine karistuse kandmise ajal annab alust arvata, et ta võib vabaduses kuritegude toimepanemist jätkata. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on S. Kostinil kaks kehtivat distsiplinaarkaristust ametniku korraldusele mitteallumise eest ning ta ei ole motiveeritud vanglas töötama, õppima ega sotsiaalprogrammides osalema. Seega oleks ennatlik väita, et tema karistuse eesmärgid on juba täidetud ja ta suudab ennetähtaegse vabastamise järel õiguskuulekalt käituda. Arvestades lisaks eeltoodule S. Kostinil diagnoositud narkosõltuvust, mida süüdimõistetu ise ei tunnista, ning tema poolt toime pandud varavastaseid kuritegusid, on tõenäoline, et S. Kostin jätkab vabaduses narkootikumide tarvitamist ja samalaadsete kuritegude toimepanemist. Määruskaebuses ei ole ühtegi tõsiseltvõetavat argumenti, mis ringkonnakohut vastupidides veenaks ja võimaldaks S. Kostini ennetähtaegselt vangistusest vabastada. Vaid süüdimõistetu paljasõnalised lubadused edaspidi õiguskuulekalt käituda tema ennetähtaegseks vabastamiseks alust ei anna.
  5. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes

§ 390lg-st 1 ja § 326 lg-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus S.

Kostini kaitsja määruskaebuse Viru Maakohtu

  1. augusti
  2. a määruse peale eelmenetluses läbi vaatamata. Aarne Sarjas Maarika Kuusk Mati Kartau 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.