Obsah (6)

§ 213§ 64§ 65§ 346§ 349§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 26. august 2019, Rakvere kohtumaja Kohtuasja number 1-16-11470 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Merle Kaegas Tõlk Jelena Zubt

§ 213

lg 1 ja § 209 lg 2 p 1, 3 järgi ning

§ 64lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 3 kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ⅓ võrra ning kohus mõistis Sergei Kostinile karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust.

§ 65

lg 1 ja § 64 alusel liideti mõistetud karistusele Viru Maakohtu 29.05.2013 otsuse järgi mõistetud 8 kuu pikkune vangistus ning Sergei Kostinile mõisteti liitkaristuseks 2 aastat vangistust. Eelnevalt nimetatud liitkaristusest arvati maha Viru Maakohtu 29.05.2013 otsusega mõistetud ja ärakantud karistuse osa ning kohus luges Sergei Kostinile ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 7 kuud vangistust. Sama kohtuotsusega karistati Sergei Kostin it

§ 346

järgi rahalise karistusega 240 päevamäära, s.o 2400 eurot,

§ 213

lg 1 järgi 9 kuu pikkuse vangistusega ja

§ 349

ja § 209 lg 2 p 1, 4 järgi 4 aasta pikkuse vangistusega ning

§ 64lg 1 ja 2 alusel mõisteti liitkaristuseks 4 aastat 6 kuud vangistust ja rahaline karistus 2400 eurot. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ⅓ võrra ning Sergei Kostinile mõisteti karistuseks 3 aastat vangistust ja rahaline karistus 1600 eurot.

§ 65

lg 2 alusel moodustati liitkaristus ning Sergei Kostinile mõisteti liitkaristuseks 4 aastat 7 kuud vangistust ja rahaline karistus 1600 eurot. Kohus luges Sergei Kostini karistusaja alguseks 18.05.2016 ning määras, et rahaline karistus viiakse täide iseseisvalt. Tartu Ringkonnakohtu 27.03.2019 otsusega jäeti Viru Maakohtu 09.07.2018 otsus muutmata. Viru Vangla esitas 27.06.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Sergei Kostini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Vangla, arvestades kinnipeetava Sergei Kostin i ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta kinnipeetava Sergei Kostin i tingimisi ennetähtaega vabastamist. Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule 29.07.2019 edastatud seisukohas teatas Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Tiina Viru, et ei soovi osa võtta Sergei Kostin i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Sergei Kostin i ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung 14.08.2019 toimunud kohtuistungil rõhutas Sergei Kostin, et vangla alati ei toeta vabastamist. Ta ei ole narkootikume tarvitanud ning teda ei ole mitte kunagi väärteokorras narkootikumide tarvitamise eest karistatud. Selgitab, et sai mootorrattaga selgroo kahjustuse, mistõttu vahepeal ei saanud isegi liikuda ning tal on selgroo xxxx. Haiguse kohta on esitatud kohtule mitmeid tõendeid. Kui varasemalt oli tal xxxx töövõimetus, siis praeguseks on xxxx, sest nüüd on ta saanud juba käima hakata. Sergei Kostin avaldab, et vanglas ei võimaldata talle head ravi. Ta on taotlenud 10 korda, et teda vabastataks elektroonilise valve alla ja kohus on talle ära öelnud. Lisab, et korda ta vabaduses rikkuda ei kavatseks. Sergei Kostin on seisukohal, et Narva kohtumaja on teda petnud, sest temale esitatud süüdistus ei ole leidnud tõendamist ning lisab, et kõnealust kohtuasja arutatakse veel kunagi Euroopa Kohtus. Leiab, et temasse ei suhtutud selles asjas õiglaselt. Vabanemise korral saaks ta pensioni ning ka tema vanemad ja sugulased ei ole vaesed. Ta sooviks 2 saada kätte juhiload ja lubab, et ei hakka seadust rikkuma. Teda on ühel korral vabastatud tingimisi enne tähtaega

1. aastal ning viimane vanglakaristus oli aastal 2008, millele lisandus
2. aastal 1 kuu aresti. Ta on vabanemise korral nõus läbima sotsiaalprogrammi. Distsiplinaarkaristuste kohta selgitab, et esimene karistus määrati talle selle eest, et käterätikud ripuvad üleval konksus, kuid ta ei suutnud haiguse tõttu rätikut riputada. Teisel korral tahtis ta teha füüsilist võimlemist, kuid vanglatöötaja keelas teda ning ta läks endast välja. Ta lubab täita vabanemisega kaasnevaid kohustusi. Vandeadvokaat Irina Gromtsev palus kohtuistungil, et kohus vabastaks tema kaitsealuse Sergei Kostini vangistusest tingimisi enne tähtaega. Sergei Kostin on distsiplinaarkaristusi selgitanud ning selgitanud ka seda, et tema tervislik seisund on halb ja ta ei saa vanglas vajalikke ravimeid. Sergei Kostinil on võimalus saada vabaduses invaliidsuspensioni ning tal on olemas ka kindel eesmärk minna autojuhi kursustele. Olemas on kindel elukoht, lähedaste materiaalne ja moraalne toetus. Kaitsja palub, et kohus ei arvestaks vangla kõrget korduva kuriteo toimepanemise tõenäosuse protsenti, sest nendest ei nähtu, kuidas kõnealune protsent on kujunenud. Ka prokuratuur ei ole oma seisukohta põhjendanud. Kaitsja arvab, et Sergei Kostinile võiks anda võimaluse tõestada, et ta on võimeline oma eluviisi muutma, minna kursustele, vormistada pension ning elada õiguskuulekalt. Sergei Kostinil on jäänud karistusaja lõpuni poolteist aastat ning selle aja jooksul viibiks isik riigi kontrolli all. Uute kuritegude toimepanemist saaks maandada lisakohustuste määramisega, millega Sergei Kostin nõustus. Vangla on toonud välja, et olemas on ohtlikkus narkootikumide tarvitamises, kuid Sergei Kostin selgitas, et teda ei ole kunagi narkootikumide tarvitamise eest karistatud ning ka iseloomustuses ei ole sellele viidatud. Kohtumääruse põhjendused Karistusseadustiku (

) § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

§ 76

lg 1 p 2 sätestab, et kohus võib teise astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Viru Maakohtu 09.07.2018 otsusest nähtub, et Sergei Kostinile mõisteti teise astme kuritegude toimepanemise eest lõplikult ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 4 aastat 7 kuud vangistust ning tema karistuse kandmise alguseks loeti 18.05.2016. Sergei Kostin on käesolevaks ajaks tegelikult ära kandnud vähemalt poole temale mõistetud karistusajast, s.o vähemalt 2 aastat 3 kuud 15 päeva. Järelikult tuleb kohtul asuda seisukohale, et käesoleval juhul on täidetud

§ 76

lg 1 p-st 2 tulenev formaalne eeldus Sergei Kostini tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamiseks. Prognoosimaks, kas kinnipeetav on ka tegelikult motiveeritud käituma edaspidi õiguskuulekalt, peab kohus võtma arvesse kinnipeetava käitumist karistuse kandmise ajal. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et Sergei Kostin omab kahte kehtivat distsiplinaarkaristust seoses ametniku korraldusele mitte allumise eest. 12.06.2019 seisuga ei ole kinnipeetavale individuaalset täitmiskava koostatud, kuid vangla materjalidest selgub, et Sergei Kostin ei ole motiveeritud vanglas töötama, õppima ega osalema sotsiaalprogrammides. Väärib tähelepanu, et ametnikega teeb kinnipeetav koostööd vaid omakasu motiivil, suhtumine ametnikesse on olnud tõrjuv ning kinnipeetav keeldus ka riigikeele testimisest. Kuigi Sergei Kostin avaldas kohtuistungil soovi läbida vabaduses sotsiaalprogramm ning avaldas valmisolekut täita käitumiskontrolliga kaasnevaid kohustusi, ei leia kohus kinnipeetava senise käitumise pinnalt süüdimõistetus endas motivatsiooni ennast tegelikult muuta. 3 Vangla materjalidest nähtub, et kinnipeetaval puudub töökogemus ning majandusliku toimetuleku oskus. Sergei Kostini kuriteod on olnud etteplaneeritud ning kuriteod on pannud isik toime majandusliku kasu saamise eesmärgil. Vabanemisjärgset garanteeritud töökohta, mis parandaks Sergei Kostini majandusliku toimetuleku oskust, kinnipeetav ei oma. Kohus võtab küll arvesse, et Sergei Kostinil on olemas vabanemisjärgne kindel elukoht ema juures. Positiivseks tuleb pidada sedagi, et kinnipeetava ema on valmis Sergei Kostinit nii moraalselt kui ka materiaalselt toetama. Lisaks on isik avaldanud soovi minna autojuhi kursustele ning tal oleks vabaduses võimalus end Eesti Töötukassas arvele võtta. Küll aga ei saa kohus jätta tähelepanuta, et kinnipeetava vabanemisjärgsed elutingimused ei erineks oluliselt varasematest. Töökogemuseta ning kindla töökohata sõltuks kinnipeetav jätkuvalt oma emast ning risk kuritegelikul teel tulu teenida püsiks. Ka kindlad tulevikuplaanid isikul puuduvad. Järelikult ei anna kinnipeetava vabanemisjärgsed elutingimused kohtule alust loota, et viimased soodustaksid kinnipeetava õiguskuulekust vabaduses. Vangla iseloomustuses on toodud välja, et kuritegude toimepanemise soodusteguriks on olnud sõltuvusainete tarvitamine. Kuigi Sergei Kostin ise rõhutab, et teda ei ole narkootikumide tarvitamise eest karistatud, peab kohus võtma arvesse, et vangla andmetel on Sergei Kostinil diagnoositud narkosõltuvus. Käesoleva ajani kinnipeetav ise narkosõltuvust tunnistanud ei ole, mistõttu on ka kinnipeetava motivatsioon narkosõltuvusest vabanemiseks olematu. Seetõttu on tõenäoline, et Sergei Kostin hakkab vabaduses uuesti narkootikume tarvitama, mis omakorda soodustab uute kuritegude toimepanemist. Sergei Kostin on kandnud temale mõistetud karistust juba alates 18.05.2016, kuid vangla on märkinud, et isik ei tunnista jätkuvalt oma süüd ning eitab kuritegu. Eelnev viitab, et isik ei teadvusta endale milliseid tagajärgi tema teod võivad ühiskonnale tuua. Kõike eelnevat arvesse võttes ei saa kohus olla kindel, et isiku ennetähtaegsel vabanemisel oleks oht ühiskonnale piisavalt maandatud ning karistuse eesmärk saavutatud ning leiab, et Sergei Kostini vangistusest ennetähtaegne vabastamine oleks käesoleval ajal kindlasti ennatlik. Ka vangla ja prokurör on hinnanud uute kuritegude toimepanemise ohtu sedavõrd suureks, et on otsustanud mitte toetada Sergei Kostini tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Täiendavalt märgib kohus, et kinnipeetav saab vajalikku ravi ka vangistuses, mistõttu väide, et vanglas ei suudeta talle head ravi võimaldada, ei ole asjaolu, mille alusel isikut vabastada. Kohus, võttes arvesse kõiki

§ 76

lg-s 4 sätestatud asjaolusid kogumis, ei nõustu süüdimõistetu Sergei Kostini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus

§ 76; Kr

MS § 426, 432, 384,

1. /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp Kohtunik 4 Tartu Ringkonnakohtu 02.10.2019 kohtumääruse RESOLUTSIOON: Jätta Sergei Kostini kaitsja määruskaebus läbi vaatamata. 26.08.2019 kohtumäärus 1 -16-11470 jõustus
2. oktoobril 2019 Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. /digitaalselt allkirjastatud/ Lea Herne referent 5