1-16-3785/29

1 Kriminaalasi nr 1-16-3785 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2017, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-3785 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Tõlk Svetlana Tarasova Kohtuasi Viru Vangla materjalid P.S-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu P.S , isikukood XXX, Leedu Vabariigi kodanik, põhiharidus, elukoht xxxx Karistuse kandmise algus 21.11.2016 ja lõpp 21.05.2017 RESOLUTSIOON Jätta P.S vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Vi ru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 16.03.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava P.S-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. P.S tunnistati Viru Maakohtu 20.05.2016 kohtuotsusega süüdi KarS § 349 järgi ning karistuseks mõisteti rahaline karistus (mis kuulub iseseisvale täitmisele) ja KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ning karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 alusel jäeti vangistus tingimisi täitmisele pööramata katseajaga 2 aastat. Katseaja kestel pidi P.S täitma KarS § 75 lg 1 p 1 -6 sätestatud kontrollnõudeid ning KarS § 75 lg 2 p 2,21,8 alusel pandud 2 kohustusi. Viru Maakohtu 20.09.2016 kohtumäärusega pöörati täitmisele P.S-ile Viru Maakohtu 20.05.2016 kohtuotsusega nr 1-16-3785 mõistetud karistus, s.o 6 kuud vangistust. P.S kannab nimetatud karistust alates 21.11.
2. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 5 korral, reaalset vanglakaristust kannab ta neljandat korda. Käesolevat karistust kannab isik süstemaatilise varguse ja tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamise eest. Varasemad kuriteod on samuti olnud peamiselt varavastased, kuid on esinenud lisaks ka vägivalda (röövimised). Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on narkootikumide tarvitamine. Kehtivaid väärteokaristusi on isikul
3. Kuna kinnipeetava karistusaeg on lühem kui 1 aasta, ei ole talle individuaalset täitmiskava koostatud. Hetkel kohaldatakse P.S-i suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid seoses vägivalla kasutamisega kaaskinnipeetava suhtes. Kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 4 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 1 kuu vangistust. P.S soovib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabaneda aadressile xxxx, kus ta elas ka enne vangistust. Tegemist on 2-toalise korteriga, mille omanik on tema ema N S. Antud korteris elab kinnipeetava ema üksinda. Võlgnevusi korteril ei ole. Rahvastikuregistri andmetel omab P.S sissekirjutust aadressil xxxx, mis on samuti tema emale kuuluv korter. Kinnipeetav omab Leedu kodakondsust, mille ta sai vanaema kaudu. Isik o n sündinud Eestis ja terve oma elu elanud siin. Kinnipeetava sõnul on ta saanud põhihariduse. Riigikeelt õppis isik Viru Vanglas, sooritades A2-taseme eksami. Ehitaja kutse on ta omandanud Töötukassa kaudu. Peale eelviimast vabanemist läbis isik 3-kuuliseid ehitaja eriala kursused, mis olid mõeldud vanglast vabanenutele. Vabanemisjärgne töökoht kinnipeetaval puudub. Enne kinnipidamist oli P.S-ile määratud xxxx töövõimetust. Vabaduses pikaajalist töötamise kogemust olnud ei ole. Eelmiste vangistuste ajal on kinnipeetav töötanud nii majandustöödel kui ka tootmistööl. Materiaalselt ja moraalselt on nõus P.S-i toetama tema ema, kes on töövõimetuspensionär (xxxx). K-raha andmetel on kinnipeetaval võlgnevusi hetkel 569,18 eurot. Kuriteod on valdavalt olnud varavastased, isiku majanduslikku toimetulekut mõjutavad sõltuvusprobleemid. Kinnipeetav on lahutatud, endise abikaasaga ei suhtle. Lähedastest on isikul ema ja vend, kusjuures viimane on ka kriminaalkorras karistatud. Vaatamata sellele, et ema on ühes episoodis kannatanu, on kinnipeetava suhted temaga head. Isiku suhtlusringkonna moodustavad peamiselt kriminaalkorras karistatud isikud. Kinnipeetav o n kergesti mõjutatav, sõltudes teiste inimeste arvamusest. Korralikke sõpru, kes teda vabaduses positiivselt mõjutaksid, ei ole. Kinnipeetav ei pea alkoholi tarvitamist probleemiks.
4. aastal on isikut karistatud alkoholiseaduse alusel. Puudub seos alkoholi tarvitamise ja toimepandud kuriteo vahel. Kinnipeetava sõnul alustas ta narkootikumide tarvitamisega 17-aastaselt. Enda sõnul tarvitas 1x nädalas amfetamiini nina kaudu. Viimane väärteokaristus NPALS alusel on mõistetud 24.04.
5. Varasemast riskihindamisest võib saada teistsugust informatsiooni – kinnipeetava sõnul enne vangistust peamiseks narkootikumiks, mida ta tarvitas, oli valge hiinlane, mida ta s üstis praktiliselt igapäevaselt. Isik proovis metadooni asendus-võõrutus ravi
6. aastal. Kinnipeetav tunnistab probleemi seoses ainete tarvitamisega. Vanglas on isikul diagnoositud sõltuvus ning ta on viibinud sõltuvusrehabilitatsiooni osakonnas. Sõltuvusprobleem on kuritegude toimepanemise soodusteguriks. Vanglas läbis isik
7. aastal sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Oma sõnul läbis isik aprillis 2016 narkootikumide vastase võõrutusravi SA-s Ahtme Haigla kestvusega 21 3 päeva. Oma süüd kinnipeetav tunnistab ning kahetseb tehtut. P.S on olnud kriminaalhooldusel ja rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid, mistõttu karistus pöörati täitmisele. Isikul on diagnoositud krooniline haigus, mis on tingitud narkootikumide tarvitamisest. Kinnipeetav kordab oma vigu ning ei ole suutnud teha vajalikke järeldusi varasemast käitumisest. Isik tunnistab oma probleeme, kuid nende lahendamisoskus on puudulik. Oskus mõista teiste inimeste seisukohti on kesine – oma käitumisega on ta korduvalt põhjustanud kannatusi oma lähedastele. Tulevikule kinnipeetav ei mõtle, elades üks päev korraga . Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt järgmise 2 aasta jooksul on vangla hinnangul 56%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 30%. Eeltoodust lähtudes toetab V iru Vangla P.S-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Juhul kui kohus leiab, et P.S tuleb vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaegselt, on otstarbekas määrata talle katseaeg ja käitumiskontroll pikkusega mitte vähem kui kuus kuud. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata P.S-ile KarS § 75 lg 2 p 2,21,4,7,8 sätestatud kohustused. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et rahvastikuregistri andmetel on P.S-il lähedastest ema N S, isa on surnud. Vestlusest emaga selgus, et lähedastest on kinnipeetaval veel vanem vend I I. Ema sõnul on kinnipeetava suhted lähedastega head, ta on koju oodatud. Ema sõnul suhtlevad nad kinnipeetavaga telefoni teel. Arvestades P.S-i korduvat kriminaalkorras karistatust võib eeldada, et tema tutvusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isiku d. Ema sõnul on P.S motiveeritud peale vabanemist leidma tööd. Kuritegude dünaamika ja muster on sama. Isik paneb toime kuritegusid materiaalse kasu saamise eesmärgil. Kõik toimepandud kuriteod on varavastased. Kehtivaid väärteokaristusi on kuus, neist 5 on määratud NPALS alusel ja üks KarS § 218 lg 1 alusel. P.S on kriminaalhooldusosakonnas olnud arvel kolmel korral. Viimasel korral lõppes katseaeg erakorralise ettekandega, sest kinnipeetav ei täitnud lisakohustust mitte tarvitada narkootikume, vahetas luba küsimata elukohta ja rikkus registreerimise kohustust. Juhul kui kohus leiab, et P.S tuleb vabastada vangistusest tingimisi ennetähtaegselt, on otstarbekas määrata P.S-ile katseaeg ja käitumiskontroll pikkusega mitte vähem kui kuus kuud. 1,4,7,8 Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata P.S-ile KarS § 75 lg 2 p 2,2 sätestatud kohustused. P.S ise soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Talle anti võimalus eelmist karistust vabaduses kanda. Nii lihtsalt juhtus, et ta ei osanud seda hinnata. Sel korral on tal olnud aega järele mõelda. Kui kohus ta vabastab, siis ta võtab ennast Töötukassas arvele või läheb eriala õppima. Ta tahab minna tööle metallitsehhi, läbi Töötukassa minna mingitele kursustele. Suureks probleemiks on talle olnud narkootikumid. Töövõimetus on talle määratud osaliselt ka seoses narkootikumide tarvitamisega. Ta arvab küll, et on nüüd suuteline narkootikumide tarvitamisest loobuma. Ta tahab muuta oma elu. Abiprokurör Ain Tali on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 3 3 teatanud, et ei soovi võtta osa P.S-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Kuigi Viru Vangla poolt 28.02.2017 koostatud iseloomustuses on arvamus nõustuda kinnipeetava enne tähtaega vangistusest vabastamisega, leiab prokurör siiski, et nimetatud süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine käesoleval ajal ei ole õigustatud. P.S tunnistati süüdi Viru Maakohtu 20.05.2016 otsusega KarS § 349 ja § 199 lg 2 p 9 järgi ning mõisteti KarS § 64 lg 2 alusel karistuseks rahaline karistus 30 päevamäära, s.o 300 eurot ning 6 kuud vangistust, mis jäeti KarS § 74 lg 1,3 alusel tingimisi kohaldamata ning täitmisele täielikult pööramata, kui P.S ei pane 2-aastase katseaja kestel toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg 1 p 1-6 ja lg 2 p 2,21 ja 8 ettenähtud 4 kontrollnõudeid ja kohustusi. Isik on varasemalt kriminaalkorras karistatud 5 korda, vangistust kannab neljandat korda. Isikut on varasemalt karistatud peamiselt varavastaste kuritegude eest, kuid on esinenud lisaks ka vägivalda. Isiku kuritegude toimepanemise soodusteguriks on olnud narkootikumide tarvitamine. Viru Maakohtu 20.09.2016 kohtumäärusest, millega pöörati täitmisele Viru Maakohtu 20.05.2016 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1 -16-3785 mõistetud vangistuse ärakandmata osa, s.o 6 kuud vangistust, mh tuleneb, et P.S on oma käitumisega näidanud, et ta pole võimeline täitma katseaja tingimusi ega kandma temale tingimisi mõistetud karistust. Isik rikkus narkootikumide tarvitamise keeldu, ei ilmunud kokkulepitud registreerimisele ega küsinud eelnevalt luba elukoha vahetamiseks. Lisaks ei ilmunud P.S kohtuistungile, kuigi kutse oli tema poolt isiklikult kätte saadud ning tema suhtes pidi rakendama sundtoomist, kuid see ei õnnestunud. P.S-i allutamine käitumiskontrollile ei olnud tulemuslik. Siinkohal peab märkima, et tingimisi mõistetud karistus ja tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabanemine ei ole niivõrd erinevad, et süüdimõistetu poolt karistuse tingimisi kandmisel katseaja tingimuste rikkumine, ei võimalda teha järeldusi süüdimõistetu poolt võimalike rikkumiste kohta vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. Mõlemal juhul on süüdlane ühtviisi kohustatud käituma õiguskuulekalt ja alluma kriminaalhooldaja järelevalvele. Kui süüdlane pole ühel juhul suutnud neid tingimusi täita, annab see aluse kahelda tema suutlikkuses teha seda teisel juhul. Eeltoodu alusel arvab prokurör, et P.S-i puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Vangistuses on kinnipeetav P.S-il kehtiv distsiplinaarkaristus kaaskinnipeetava suhtes vägivalla kasutamise eest ning tema suhtes kohaldati täiendavaid julgeolekuabinõusid. Vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on aga vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Isik, kes on paigutatud kinnisesse asutusse, peab käituma vastavalt seal kehtivatele reeglitele ning vältima distsiplinaarrikkumiste toimepanemist. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, oleks tema vabastamise korral ühiskonna heaolu ohustatud. Lisaks tuleb märkida, et prokuratuur ei pea võimalikuks vabastada P.S-i vangistusest enne karistusaja lõppu olukorras, kus teda on kriminaalkorras karistatud viiel korral, tema kuritegusid iseloomustab vägivaldsus ning ta ei ole varasemalt katseaja ja käitumiskontrolli nõudeid täita suutnud. Lisaks ei saa vähetähtsaks pidada sedagi, et P.S-i uue kuriteo riskitegurina on vaadeldav temal diagnoositud narkosõltuvus. Ohtu, et P.S vabaduses vana harjumuse juurde tagasi pöördub, välistada kindlasti ei saa. Ei saa jätta tähelepanuta vangla materjalides märgitut, mille kohaselt on P.S ohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Oht seisneb varalise ja füüsilise kahju tekitamises ning ohu ilmnemine on kõige tõenäolisem, kui isikul puudub stabiilne legaalne sissetulek, kui ta tarvitab narkootikume ja vajab nende soetamiseks raha. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on süüdlase poolt uue üldise kuriteo ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul vastavalt 56% ja 30%, mis on kõrge retsidiivsusnäitaja. P.S-i vabastamine enne tähtaega ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega (hoida ära uute kuritegude toimepanemist) ega tekitaks ühiskonnas usaldust karistuse mõistmisesse. Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks – nende isikupuutumatuse ja vara kaitseks on põhjendatud jätta käesoleval juhul süüdimõistetu vangistusest v abastamata. Prokurör peab vajalikuks märkida, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Kinnipeetav P.S-i puhul selliseid veenvaid erandlikke asjaolusid ei esine. Lähtudes ee ltoodust on prokuratuur P.S-i vangistusest ennetähtaegsele vabastamisele vastu. KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning 5 käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu P.S ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 5 korral ning reaalset vangistust kannab ta neljandat korda. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Kohtu hinnangul ei saa jätta tähelepanuta asjaolu, et kä esolev karistus pöörati täitmisele, kuna isik ei olnud võimeline täitma katseaja tingimusi. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul kindlus, et isik on võimeline täitma tingimisi ennetähtaegse vabanemisega kaasneva katseaja jooksul talle määratavaid kontrollnõ udeid ja kohustusi. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määruse nr 3 -1-1-9106 kohaselt on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine, käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud, sest kinnipeetav al on üks kehtiv distsiplinaarkaristus ning vangla materjalidest nähtuvalt kohaldati tema suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid seoses vägivalla kasutamisega kaaskinnipeetava suhtes. Kui kinnipeetav ei suuda vanglas, range järelevalve all alluda kehtestatud korrale ning käituda õiguskuulekalt, siis seab see kahtluse alla tema võime teha seda vabaduses. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on olnud narkootikumide tarvitamine, vangistuses on isikul diagnoositud narko sõltuvus, mida võib pidada uue kuriteo sooritamise riskifaktoriks. Kinnipeetaval puudub vabanemisel garanteeritud töökoht, mis aitaks kaasa tema majanduslikule toimetulekule. Toimepandud kuriteod on valdavalt olnud varavastased ning isiku majanduslikku toimetulekut on mõjutanud sõltuvusprobleemid. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul kindlus, et isik vabanemisel majanduslike raskuste ilmnemisel ei asu uuesti kuritegelikule teele, et saada raha narkootikumide soetamiseks. Vangla hinnangul on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeet ava poolt järgmise 2 aasta jooksul 56%, mis ei ole madal risk. Kohus märgib, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Kohus leiab, et P.S-i puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Positiivsena võib kinnipeetava puhul välja tuua, et tal on vabanemisel olemas elukoht emale kuuluvas korteris ning ema materiaalne ja moraalne toetus. Kohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg -s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384,
8. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik