← Eesti

1-20-2628/8

Obsah (8)§ 199§ 74§ 65§ 263§ 68§ 69§ 75§ 201

1-20-2628 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29. aprill 2020, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-2628 (18233001620) Kohtunik Merit Bobrõšev Kohtuis

§ 199

lg 2 p 4, 8 ja § 263 lg 1 p 1 järgi, kokkuleppemenetluses Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Priit Heinsoo Süüdistatav A.R isikukood XXX; elukoht xxx; Venemaa Föderatsiooni kodakondsus; 7. kl haridus; emakeel vene keel; töökoht puudub eelnevalt kriminaalkorras karistatud korduvalt, viimati: - 10.06.2019 Viru Maakohtu otsusega

§ 199

lg 2 p 7, 8 järgi kohaldades

§ 74

lg 1, lg 2 p 1-6 sätteid vangistusega 7 kuud tingimisi, katseajaga 1 aasta tõkend – kahtlustatavana kinni peetud 20.06.2019, Viru Maakohtu 21.06.2019 määrusega kohaldati tõkendina vahistamist kuni kaheks kuuks, s.o kuni 20.08.2019 Tatjana Massalina kohtumenetluses ei osalenud Kaitsja RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 248 lg 1 p-st 5, §-st 249 ja §-dest 306, 311 ja 313 maakohus otsustas: 1. Tunnistada A.R süüdi

§ 199lg 2 p 4, 8 järgi ja mõista talle karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust.

2.

§ 65

lg 1 ja § 64 lg 1 alusel liita käesoleva otsuse punktis 1 mõistetud 8 (kaheksa) kuu pikkune vangistus ja Viru Maakohtu 20.06.219 kohtuotsusega mõistetud vangistusega (7 kuud). Mõista A.R-ile liitkaristuseks 1 (üks) aasta vangistust. 1 1-20-2628 3. Tunnistada A.R süüdi

§ 263lg 1 p 1 järgi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

4.

65 lg 2 alusel moodustada liitkaristus käesoleva otsuse punktis 2 mõistetud karistuse, s.o 1 (üks) aasta vangistuse ja käesoleva otsuse punktis 3 mõistetud karistusega, s.o 1 (üks) aasta vangistusega, mõistes liitkaristuseks 2 (kaks) aastat vangistust. 5.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 2 (kaks) kuud, s.o alates 20.06.2019 kuni 20.08.2019. A.R-i ärakandmata karistus on 1 (üks) aasta ja 10 (kümme) kuud vangistust. 6.

§ 69

lg 1 alusel asendada A.R-ile mõistetud, kuid kandmata karistuse osa, s.o 1 (üks) aasta ja 10 (kümme) kuud vangistust, 660 (kuussada kuuskümmend) tunni üldkasuliku tööga. 7.

§ 69

lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 (kaks) aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. 8.

§ 69

lg 4 alusel kohustada A.R-i üldkasuliku töö tegemisel järgima

§ 75lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid.

A.R on kohustatud:

  1. elama alalises elukohas aadressil xxx;
  2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
  3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
  4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
  5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
  6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
  7. Tsiviilhagi: Kannatanu V M (M) tsiviilhagi rahuldada. Mõista A.R-ilt TsMS § 440 lg 1 alusel välja kannatanu V M (snd XXX) kasuks 338 (kolmsada kolmkümmend kaheksa) eurot. Nimetatud summa tuleb tasuda V M arvelduskontole XXX AS SEB pank.
  8. - Asitõendid: elektroonilised andmekandjad plaadid, mis asuvad toimiku materjalide juures – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimiku juurde; kruvikeeraja – hävitada kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel.
  9. Menetluskulud: Mõista A.R-ilt Eesti Vabariigi kasuks välja: - sundraha summas 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot. Jätta riigi kanda kaitsjatasu summas 645 (kuussada nelikümmend viis) eurot ja 60 senti ning ekspertiisikulu summas 342 (kolmsada nelikümmend kaks) eurot. 2 1-20-2628 KrMS § 180 lg 3 alusel peab A.R temalt väljamõistetud sundraha summas 876 eurot (kaheksasada seitsekümmend kuus) tasuma kohtuotsuse jõustumisest 1 (ühe) aasta jooksul. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole nr EE351010052031000004 SEB pangas, nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas või nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99920700017303 ning selgitus „A.R , 1-20-2628, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul seoses kriminaalmenetluse seadustiku
  10. peatüki
  11. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega. Süüdistataval ja kaitsjal on apellatsiooniõigus ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  12. A.R on kohtu alla antud selles, et tema, tegutsedes võõra vara ebaseadusliku omastamise eesmärgil, ajavahemikul 11.12.2018 kella 07:55st kuni 12.12.2018 kella 10:00ni tungis XXX asuvasse keldriruumi. Seejärel tungis ta keldriboksi ukse hingede lõhkumise teel sisse korterile nr XX kuuluvasse boksi, kust varastas järgmised esemed: • käsitrimmeri Hecht 130 R maksumusega 118 eurot; • käsitrimmeri STIHL maksumusega 150 eurot; • jalgratta Classic maksumusega 70 eurot. Vargusega tekitati kannatanu V M varaline kahju summas 338 eurot. A.R pani varguse toime isikuna, keda on Viru Maakohtu 25.02.2014 otsusega karistatud

§ 201lg 2 p 1 ja 4 järgi.

Selle teoga pani A.R toime

§ 199lg 2 p 4 ja 8 kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toimepandud isiku poolt, kes on varasemalt karistatud omastamise, ning sissetungimisega. A.R-i süüdistatakse selleski, et tema 16.06.2019 kella 21:30 paiku XXX asuva kaupluse M müügisaalis, s.o avalikus kohas, rikkus korrakaitseseaduse § 55 lg 1 p 1 sätestatud avalikus kohas käitumise üldnõuet, mille kohaselt on avalikus kohas keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata või kakelda. Nimelt A.R koos A Y kasutasid füüsilist vägivalda E D ja A U suhtes. Kaupluse müügisaalis lõi A.R rusikaga A. U näkku, mille tagajärjel A. U kukkus põrandale. Järgnevalt lõid A.R ja A. Y maas lamavat A. U jalgadega kehasse. A.R jätkas kannatanu A. U kaklemist põrandal ja ründas A. U rusikatega pea piirkonda, kuni nad oli uuesti püsti tõusnud. Sellise tegevusega põhjustas A.R kannatanu A. U füüsilist valu (valu mõlemal keha küljel) ja tervisekahjutuse, s.o marrastuse ülahuulel. Nimetatud sündmustesse olid kaasatud kaupluses viibivad, sündmust vahetult pealt näinud, kuid avalikku korda rikkuvate isikutega mitteseotud isikud. Nende hulgas, kassapidaja O J, kes tundis ennast toimunust häirituna ja hirmununa, kattes oma näo kätega. Samuti kassapidaja J D, kes sekkus kaklusesse, et seda lahutada ja on üheks isikuks, kes teatas juhtunust häirekeskusele. Lisaks ka iseteeninduse kassas viibinuud naisterahvast, kes nähes toimuvat, suunas temaga kaasas olnud lapse varjulisemasse kohta. 3 1-20-2628 Selle teoga pani A.R toime

§ 263

lg 1 p 1 kvalifitseeritava kuriteo, s.o avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise, kui see on toime pandud vägivallaga. 2. Kooskõlas A.R-i , tema kaitsja T. Massalina ja Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör P. Heinsoo vahel sõlmitud kokkuleppega taotleb prokurör kohtus A.R-i süüdimõistmist

§ 199

lg 2 p-des 4 ja 8 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja tema karistamist 8 kuu pikkuse vangistusega. Kohaldades

§ 65

lg 1 sätestatut mõista A.R-ile liitkaristus Viru Maakohtu 10.06.2019 otsusega mõistetud karistusega 7 kuud vangistust, mõistes liitkaristuseks 1 aasta vangistust. Samuti taotleb prokurör A.R-i süüdi mõistmist

§ 263lg 1 p 1 järgi ja tema karistamist 1 aasta pikkuse vangistustusega.

Kohaldades

§ 65lg-s 2 sätestatut, mõista A.R-ile liitkaristuseks 2 aastat vangistust.

Lugeda eelvangistuses viibitud aeg 2 kuud karistusaja hulka. Karistuse kandmata osa asendada 660 tunni üldkasuliku tööga, määrates üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. A.R on üldkasuliku töö tegemise ajal kohustatud järgima

§ 75lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid.

Tsiviilhagi võtab A.R omaks. A.R-ilt kuulub väljamõistmisele sundraha summas 876 eurot. Kaitsjatasu summas 645, 60 eurot ja ekspertiisikulu 342 eurot jäävad riigi kanda. Menetluskulude tasumist võimaldatakse A.R-il otsuse jõustumisest 1 aasta jooksul.

  1. Kohtuistungil avaldas A.R , et saab sõlmitud kokkuleppest aru, nõustub kõikide kokkuleppes kajastatud õiguslike järeldustega ning ta kohustub hüvitama ühe aasta jooksul temalt väljamõistetavad menetluskulud. Tsiviilhagi võtab omaks ning on nõus selle vabatahtliku hüvitmisega. Samuti kinnitas ta, et nõustub kokkuleppega, andis vabatahtlikult nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks ning kokkuleppe sõlmimisel avaldas oma tõelist tahet.
  2. Prokurör toetas sõlmitud kokkulepet, taotledes kohtult selle kohtuotsusega kinnitamist. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
  3. Olles tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte arvamused, on kohus seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Kohtumenetluse pooled jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde, taotledes kohtult selle kohtuotsusega kinnitamist. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS
  4. peatüki
  5. jao sätteid ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse regulatsiooni. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista A.R süüdi

§ 199

lg 2 p-de 4 ja 8 ning § 263 lg 1 p 1 järgi ja mõista talle kokkuleppekohane karistus. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Tsiviilhagi võttis A.R õigeks ja kohus rahuldab hagi. 6. Hinnates menetluskuludega seonduvat, siis märgib kohus, et KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt on otsustus hüvitamisele kuuluvate menetluskulude kohta kokkuleppemenetluse esemeks ning kokkuleppest nähtuvalt on selles osas ka kokkulepe saavutatud. Seega on sõlmitud kokkuleppega hõlmatud kõik kokkuleppe olulised osised ning kohtul puudub vajadus ja õiguslik alus toodu osas täiendava seisukoha kujundamiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.