lg 1 järgi mõisteti karistuseks vangistus 8 kuud, mis jäeti
Samuti võeti lisakaristusena juhtimisõigus kolmeks kuuks. Väärteokorras karistamata. Tõkend: ei ole kohaldatud; kahtlustavana kinnipidamine 03.04.-0404.2020.a süüdistuses
Süüdi tunnistada Q.D
2.
lg 1 alusel arvata kahtlustatavana kinnipidamise aeg 03.04.-04.04.2020.a, s.o 2 (kaks) päeva karistusaja hulka ja karistuseks mõista 1 (üks) aasta 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. 3.
lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust 21.08.2018.a Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, 8 kuu vangistuse, võrra ja liitkaristuseks mõista 1 (üks) aasta 8 (kaheksa) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. 4.
lg 5; § 69 lg 1, 3 alusel asendada Q.D-le mõistetud karistus, 1 aasta 8 kuud 28 päeva vangistust, üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd, s.o üldkasuliku tööga 628 (kuussada kakskümmend kaheksa) tundi.
lg 4 alusel lugeda sellest kaetuks 30 (kolmkümmend) tundi üldkasulikku tööd seoses uue kuriteo toimepanemise riski vähendavas tegevuses osalemisega (
lg 2 p 8 alusel määratav sotsiaalprogramm) ja määrata ülejäänud 598 (viiesaja üheksakümne kaheksa) tunni üldkasuliku töö tegemise ajaks 2 (kaks) aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. 5.
lg 4 alusel kohustada Q.D täitma üldkasuliku töö tegemise tähtaja jooksul
lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid, s.t.: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p-de 2 ja 8 alusel on Q.D kohustatud käitumiskontrolli ajal: - mitte tarvitama alkoholi; - osalema kriminaalhooldaja poolt määratavas sotsiaalprogrammis.
lg 1 p 1 alusel lisakaristusena võtta Q.D-lt mootorsõiduki juhtimise õigus 4 (neljaks) kuuks. Tulenevalt liiklusseaduse §-st 127, kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile.
MS §
järgi, juhtis tahtlikult uuesti 03.04.2020 kella 18.01 ajal xxx tänava suunas mootorsõidukit Nissan Primera registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis, (alkoholijoove – alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 1,24 mg/l, laiendmääramatusega ±0,12mg/l, lõplik mõõtetulemus 1,12 mg/l), millega rikkus Liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ja § 69 lg 2 p 1 ning Korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Seega Q.D pani toime
lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, see on korduva mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: kahju ei tekitatud. Kokkuleppe sisu ja kohtu seisukoht Q.D , tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on Q.D karistuseks
lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 1 aasta
lg 1 alusel tuleb arvata karistuse hulka isiku kinnipidamise aeg 03.04.–04.04.2020, kokku 2 päeva ja ärakandmisele kuulub 1 aasta 28 päeva vangistust.
lg 2 ja
lg 4 alusel tuleb suurendada nimetatud karistust Harju Maakohtu 21.08.2018.a otsusega mõistetud, kuid ärakandmata karistusega, s.o 8 kuud vangistusega ja mõista lõplikuks liitkaristuseks 1 aasta 8 kuud 28 päeva vangistust.
Sellest 628-st tunnist tuleb lugeda vastavalt
lõikele 4 kaetuks 30 tundi üldkasulikku tööd seoses uue kuriteo toimepanemise riski vähendavas tegevuses osalemisega (
Ülejäänud 598 üldkasuliku töö tundi tuleb täita 2 aasta jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest kriminaalhooldusametniku järelevalve all ja kohustudes täitma
lg 1 p-des 1-6 nimetatud kontrollnõudeid.
lg 2 p 2 ja p 8 alusel tuleb lisaks kohustada Q.D mitte tarvitama alkoholi ja osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis. Lisakaristusena tuleb
Lisaks tuleb kokkuleppe kohaselt Q.D-lt välja mõista menetluskulud järgnevalt: kaitsjatasu summas 97,20 eurot, sõiduki teisalduskulu summas 42 eurot ja sundraha summas 876 eurot. Samuti tuleb menetluskulud määrata tasumisele ositi 12 kuu jooksul. Kokkuleppest nähtuvalt nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja kuriteo kvalifikatsiooniga, kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatav on kinnitanud, et on kokkuleppe tingimustega nõus ja talle on selgitatud ka menetluskulude ja sundraha tasumise kohustust. Kohtuistungil jäi süüdistatav sõlmitud kokkuleppe juurde. Süüdistatav ei soovinud kaitsja osavõttu kohtuistungil. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatava Q.D süüdi tunnistamine ja tema poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et Q.D tuleb süüdi tunnistada
Samuti kuulub kokkuleppe kohaselt
lg 1 alusel konfiskeerimisele Q.D-le kuuluv mootorsõiduk Nissan Primera registreerimismärgiga 631BHP, kui kuriteo toimepanemise vahend. Kohus viitab, et Riigikohus on oma praktikas asunud seisukohale, et mootorsõiduk on
§-s 424 kirjeldatud kuriteo toimepanemise vahend ning selle konfiskeerimine on lubatav omandiõiguse riive (RKÜKo 3-1-1-37-08). Kohus on seisukohal, et kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtub üheselt kuriteo toimepanemine antud sõidukiga, puuduvad antud kuriteo toimepanemise vahendi konfiskeerimist välistavad asjaolud. Sõiduki omanikuks on Q.D (tl 20). Süüdistatav on kokkuleppes sõiduki konfiskeerimisega nõustunud ning kinnitas seda ka kohtuistungil. Samuti kuuluvad Q.D-lt väljamõistmisele kriminaalmenetluse kulud ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, kuivõrd tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1, süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kriminaaltoimiku andmetel on käesolevas kriminaalasjas menetluskuludeks määratud kaitsja tasu kogusummas 97,20 eurot ja sõiduki teisalduskulu summas 42 eurot, mis kuuluvad süüdistatavalt väljamõistmisele. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo puhul on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt 1,5 palga alammäära, s.o alates 01.01.2020.a 876 eurot. Kohus peab põhjendatuks lähtuda kokkuleppes tehtud menetluskulude jaotuse ettepanekust. Kohtu hinnangul ei esine süüdistatava puhul erandlikke asjaolusid, mille puhul oleks põhjendatud menetluskulude osaline riigi kanda jätmine. Tulenevalt kokkuleppest peab kohus võimalikuks ajatada süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude hüvitamine ning kohus määrab kulude hüvitamise tähtajaks 12 kuud kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena. Kohus juhindub KrMS § 175, § 179, § 180 lg 1; § 248 lg 1 p 5, § 311-313, § 318. (allkirjastatud digitaalselt) 4 Kristina Väliste kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.