1-16-11470/225

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise viis Tartu Ringkonnakohus

1. jaanuar 2018 1-16-11470 Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau Süüdistatava S..K (isikukood XXX) taotlus vahistamise asendamiseks elektroonilise valvega või elukohast lahkumise keelu kohaldamiseks Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
2. detsembri
3. a määrus S.K. Prokuratuur, esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Jaanika Kõrgmaa Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
5. Viru Maakohtu
6. detsembri 2017 määrus jätta muutmata. S.K. määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt saavad käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse prokuratuur ja süüdistatava advokaadist kaitsja. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud
7. Viru Maakohus
8. jaanuari
9. a määrusega kriminaalasjas nr 1-16-11470 andis S.K. kohtu alla süüdistuses KarS § 213 lg 1 (alates
10. jaanuarist
11. a KarS § 213 lg 2 p 1) ja KarS § 209 lg 1 p-de 1, 3 (alates
12. jaanuarist
13. a KarS § 209 lg 2 p-de 1, 4) järgi. S.K. oli kohtu alla antud ka juba Viru Maakohtu
14. jaanuari
15. a määrusega kriminaalasjas nr 117-360 süüdistatuna KarS § 209 lg 2 p-de 1, 4 järgi. Kohtu alla andmisel jättis maakohus S. K kohtueelses menetluses kohaldatud tõkendi vahistamine muutmata.
16. jaanuari
17. a määrusega liitis kohus eelosundatud kriminaalasjad ühisesse menetlusse ja luges asja numbriks 1-16-
19. Kaitseaktis esitas S.K. i (määratud korras) kaitsja I. Belugin taotluse S.K. i tõkendi asendamiseks elektroonilise valvega.
20. märtsi
21. a määrusega jättis Viru Maakohus S.K. i ja tema kaitsja taotluse vahistamise asendamiseks elektroonilise valvega rahuldamata.
23. ja
24. aprillil
25. a ning
26. ja
27. mail
28. a esitas S.K. maakohtule taotlused vahistamise asendamiseks elektroonilise valvega või elukohast lahkumise keelu kohaldamiseks. Viru Maakohus
29. mai 2017 määrusega jättis S.K. i taotluse rahuldamata ja süüdistatavale kohaldatud tõkendi vahistamine muutmata. S.K. esitas kohtumääruse peale kaebuse Tartu Ringkonnakohtule. Ringkonnakohus
30. juuli
31. a määrusega jättis vaidlustatud lahendi muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
33. juulil 2017 registreeris Viru Maakohus S.K. i uue taotluse vahistamise asendamiseks elektroonilise valvega või elukohast lahkumise keelu kohaldamiseks. Viru Maakohus
34. augusti 2017 määrusega jättis S.K. i taotluse taas rahuldamata. S.K. vaidlustas kohtumääruse taas ringkonnakohtus. Tartu Ringkonnakohus
35. oktoobri
36. a määrusega jättis kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
38. oktoobril 2017 esitas S.K. Viru Maakohtule uue taotluse vahistamise asendamiseks elektroonilise valvega või elukohast lahkumise keelu kohaldamiseks.
39. Viru Maakohus
40. detsembri 2017 määrusega jättis S.K. i taotluse rahuldamata ja tõkendi vahistamine muutmata. Kohus märkis järgmist. S.K. i tõkendi muutmise ja asendustõkendi kohaldamise taotlusi on kohus kriminaalmenetluse raames korduvalt lahendanud ning alati leidnud, et süüdistusaktis S.K. ile etteheidetavate tegude tehiolud on sellised, mis välistavad tema suhtes nii asendustõkendi kui kergemaliigilise tõkendi rakendamise. Kõnealuse seisukoha seaduslikkust ja põhjendatust on korduvalt kontrollinud ka Tartu Ringkonnakohus, lugedes maakohtu selgitused ja põhjendused asjakohasteks ning materjalidega kooskõlas olevateks. Kuna S.K. i taotluse põhjendused on analoogsed tema eelnevate taotluste põhjendustega ja ta ei ole osutanud uute asjaolude esinemisele, mis võiksid tingida eelnevatest määrustest teistsugustele seisukohadele asumise, siis kooskõlas Riigikohtu määruse nr 3-1-1-21-15 p-s 16 väljendatud seisukohaga jääb maakohus tõkendi muutmise ja/või asendamise osas oma eelnevalt väljendatud seisukoha juurde ega pea oma seisukohtade kordamist vajalikuks. Käsitlemist vajab S.K. i toonitus, et tema tervislik seisund on kinnipidamisasutuses halvenenud ning seal talle kohast ravi ei tagata. Kõnealuse väite kontrollimiseks tegi kohus kaitsja taotlusel kinnipidamisasutuse meditsiiniosakonda järelepäringu. Päringu vastusest nähtub, et S.K. on küll korduvalt pöördunud meditsiiniosakonda, ent haigus, mida ta väidab endal olevat, on eriteadmisi omava isiku selgituste kohaselt ammu välja ravitud. Samuti nähtub, et S.K. i seljavalu kaebuse tõttu on talle
41. a augustis tehtud MRT ning uus MRT seljast võiks kõne alla tulla alles siis, kui tekivad eriti tugevad seljavalud. Selle näol on tegemist aga neuroloogilise probleemiga (vt
42. septembri
43. a sissekannet). Seega on S.K. i seljavalu põhjuseid kinnipidamisasutuse meditsiiniosakonnas uuritud, ehk teisisõnu on tema terviseprobleemile reageeritud. Hinnates ülejäänud aspekte, st hambavalu, põlveturset ja koorikulist nahka sõrmenukkidel, mille tekkimine on olnud sõltuvuses S.K. i poolt rusikate peal kätekõverduste tegemisest, on kohus seisukohal, et neid haiguslikke seisundeid pole võimalik vaadelda sellistena, mis annaksid objektiivselt võimaluse sedastada kinnipidamisasutuses viibimisest tingitud terviseprobleemide lisandumist ja annaksid selliselt omakorda aluse teiseliigilise tõkendi kohaldamiseks. 2 Samuti pole võimalik jätta tähelepanuta, et S.K. on korduvalt keeldunud ravist ning vaatamata tema väidetavale haigele seljale ja jalale on ta ravikaardi kannete kohaselt aktiivselt tegelenud spordiga, sh jooksmisega. Kuna isiku haiguslike seisundite diagnoosimine nõuab eriteadmisi ning S. K tervislikku seisundit kajastav ravikaart ei kinnita S.K. il sellise tervisliku seisundi olemasolu, mis peaks vältimatult kaasa tooma tõkendi muutmise ja juba varasemalt on Viru Vangla meditsiiniosakond kinnitanud S.K. ile vajaliku ravi tagamise võimalikkust, siis jääb kohus oma varasemalt väljendatud seisukoha juurde, et S.K. i tervislik seisund pole asjaoluks, millega peaks kaasnema kohaldatud tõkendi muutmine või asendustõkendi kohaldamine. Kohus selgitas ka, et vangistusseaduse § 49 lg 1 kohaselt on tervishoid vanglas riigi tervishoiusüsteemi osa ning tervishoidu vanglas korraldatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel. See tähendab, et kinnipidamisasutuses osutatav tervishoiuteenus ehk nn üldarstiabi ei erine oma olemuselt ja põhimõtetelt väljaspool kinnipidamisasutust osutatavast tervishoiuteenusest. Seega puuduvad kaalukad argumendid, et väljaspool kinnipidamisasutust osutatav üldarstiabi teenus pakuks S.K. ile terviklikumat või paremat tervishoiuteenust. Küll ei saa põhimõtteliselt välistada, et olukorras, kus eriteadmisi omava meditsiinitöötaja hinnangul puudub vajadus S.K. i suhtes täiendavate uuringute tegemiseks, on S.K. il võimalik taotleda uuringute läbiviimist selliselt, kus ta enda hinnangul vajalikud uuringud ise kompenseerib (nn tasuline arstiabi), ent kohtu veendumuse kohaselt on selline võimalus tagatud isikule ka kinnipidamisasutuses.
44. Kohtumääruse peale esitas määruskaebuse S.K. , taotledes selle tühistamist ja tõkendi asendamist elektroonilise valvega või elukohast lahkumise keelu kohaldamist. S.K. märgib, et tal on selgrootuberkuloos, terve parem pool on tuim, selgroos on tugevad valud, magada saab ta vaid valuvaigistitega. Tal on ka maksatsirroos ja vajalik on läbida ravikuur. Vanglas ta eelmärgituga seoses mingit ravi ei saa, talle antakse ainult valuvaigisteid ja ravi seoses HIV-infektsiooniga. Ta on invaliid, töövõimekaotus on 70%. S.K. lubab, et täidab elektroonilise valve all kõiki kohtu ettekirjutusi. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
45. S.K. i määruskaebusest selguvalt ei sea ta kahtluse all kohtu seisukohta selles, et tema puhul on endiselt tuvastatav vahistamisalus – uute kuritegude toimepanemise oht. Ka ei leia määruskaebusest ühtegi argumenti, milles süüdistatav püüaks ringkonnakohut veenda selles, et elektrooniline valve või kergem tõkend oleks tema kuritegeliku käitumise takistamiseks piisav. Vastavate väidete puudumise tõttu kriminaalkolleegium neil teemadel ka ei peatu. S.K. põhjendab oma taotlust üksnes sellega, et tema terviseseisund on halb ja vanglas talle vajalikku ravi ei osutata.
46. Kriminaalkolleegium leiab, et süüdistatava selline rõhuasetus tema tõkendi asendamiseks või muutmiseks põhjust ei anna. Viru Maakohus on S.K. i väiteid kontrollinud ning tuvastanud, et tema terviseprobleemidega vanglas tegeletakse (s.o kui süüdistatav ravist just ei keeldu) ning süüdistatava tervislik seisund ei ole selline, mis annaks aluse tõkendi asendamiseks või muutmiseks. Esimene kohtuaste on oma selliseid järeldusi piisavalt põhistanud, need põhjendused kajastuvad käesoleva lahendi p-s 6 ja midagi täiendavat ringkonnakohtul siin lisada ei ole.
47. Eeltoodud asjaoludel ja juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatava määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ Aarne Sarjas /allkiri/ /allkiri/ Maarika Kuusk 3 Mati Kartau