Obsah (8)

§ 76§ 78§ 75§ 199§ 213§ 64§ 68§ 65

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 20. november 2020, Valga kohtumaja Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungisekretär Kaie Kaseorg Tõlk - Prokurör Laura Jõgisoo (k

§ 76lg 4,5 alusel määrata S.Y katseaeg kestusega kuni 05.07.2021.

3.

§ 78

p 2 järgi hakkab üldine katseaeg kulgema käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates. 4.

§ 76

lg 5 alusel allutada S.Y käitumiskontrollile kestusega kuni 05.07.2021, mille jooksul kohustada teda järgima

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja –kohustusi:  elama kohtu poolt määratud alalises elukohas – xxx;  ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;  alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö - või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2, 2 1 , 4, 5, 7 alusel määrata S.Y-le käitumiskontrolli ajaks järgmised lisakohustused:  mitte tarvitama alkoholi;  mitte omama ja mitte tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid;  otsima endale töökoha või võtma end Töötukassas arvele 2 nädala aja jooksul pärast antud määruse jõustumist;  olles andnud kohtuistungil selleks nõusoleku, alluma sõltuvusravile ning psühholoogilisele nõustamisele;  teadvalt mitte suhelda kriminaalkorras karistatud ja alkoholi tarvitavate isikutega, välja arvatud pereliikmed. Samuti mitte viibida hasartmängude korraldamisega tegelevates asutustes. Määrata S.Y-le katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Määrus S.Y suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale. Määrus edastada Tartu vanglale, prokurörile ning kinnipeetavale. Vabastada süüdimõistetu S.Y karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist.  5. 6. 7. 8. 9. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Viru Maakohtu 08.01.2018 otsusega tunnistati S.Y süüdi

§ 199

lg 2 p 9 - § 25 lg 1,2 ning

§ 213

lg 2 p 1 järgi.

§ 64

lg 1 alusel, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõisteti S.Y-le liitkaristuseks 1 aasta 1 kuu vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg alates 23.05.2017 kuni 25.05.2017, so 3 päeva, karistusaja hulka ning isikule mõisteti karistuseks 1 aasta ja 27 päeva vangistust.

§ 65

lg 1 alusel liideti otsusega mõistetud karistus Viru Maakohtu Narva kohtumaja 26.05.2017 kohtuotsuse alusel mõistetud karistusega – 2 aastat 10 kuud 25 päeva vangistust ning rahaline karistus 60 päevamäära ulatuses ehk summas 600 eurot ning S.Y-le mõisteti liitkaristuseks, 3 aastat 11 kuud ja 22 päeva vangistust ning rahaline karistus 60 päevamäära ulatuses ehk summas 600 (kuussada) eurot. Liitkaristusest arvestati maha Viru Maakohtu Narva kohtumaja 26.05.2017 kohtuotsuse järgi osaliselt ärakantud karistus – 5 kuud ja 25 päeva vangistust (alates 13.07.2017 kuni 07.01.2018) ning lõplikult ärakandmisele kuuluvaks karistuseks määrati 3 aastat 5 kuud ja 27 päeva vangistust ning rahaline karistus 60 päevamäära ulatuses ehk summas 600 (kuussada) eurot. 18.09.2020 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava S.Y vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Tartu Vangla toetab kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kinnipeetav soovib tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa S.Y tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja toetab S.Y tingimisi ennetähtaegset vabastamist. KOHTU SEISUKOHT Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu S.Y vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine on põhjendatud. S.Y kannab käesolevalt liitkaristust teise astme kuriteo toimepanemise eest ning

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtuistungi toimumise ajaks on S.Y temale mõistetud karistusajast ära kandnud pisut üle 2 aasta 10 kuu, so üle 1/2 mõistetud karistusajast. Seega on

§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Ainuüksi formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg -st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus

1. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3 -1-1-12-
2. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Vabanedes asuks kinnipeetav vangla iseloomustusest ning enda kinnitusest tulenevalt elama aadressil xxx. Tegemist on kahetoalise kõigi eluks vajalike ja mugavustega korteriga, kus elab S.Y ema L. N. koos abikaasa V. N.i ja S.Y alaealise tütre V. K.ga. Kriminaalhooldaja on teostanud elukoha kontrolli, probleeme ei esine. Ennetähtaegse vabanemise menetluse raames on kõik elanikud korteris andnud nõusoleku kinnipeetava vabanemiseks antud aadressile. Seega on süüdimõistetul kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Kohtu hinnangul on see tingimus täidetud. S.Y-l puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ning ta on olnud hõivatud vangla tööhõives ning omandanud riigikeele B1 tasemel. Ta on edukalt läbinud sotsiaalprogrammid Võida ja Eluviisitreening, osalenud MTÜ Convictus sõltuvusrühmas ning Tallinna Vanglas viibimisel osalenud Anonüümsete Narkomaanide tugirühma töös. Käesoleval ajal viibib S.Y avavanglas, kuhu ta paigutati 01.06.
3. Alates 13.07.2020 töötab ta soodustuse korras väljaspool vanglat OÜ -s X X. Iseseisval liikumisel väljaspool vanglat on kinnipeetav käitunud õiguskuulekalt. Probleeme ametnike või kaaskinnipeetavatega samuti ei esine. Isiku käitumine vangistuse jooksul kinnitab igati tema soovi naasta õiguskuulekale teele ning suutlikkust kinni pidada kehtivatest reeglitest. Kuigi materjalidest nähtuvalt ei ole kinnipeetaval vabanemisel garanteeritud töökohta, võib loota, et isik Töötukassa abiga selle siiski leiab. Vangistuse jooksul on kinnipeetav kohusetundlikult täitnud töökohustust ning käesoleval ajal avavanglas viibides töötab OÜ-s X X alates 13.07.
4. Kohtuistungil kinnitas S.Y , et talle meeldib antud töö ning soovib ka vabanedes endale töökoha leida. Töökoht ja stabiilne sissetulek vabanemisjärgselt võimaldaks tagada pikaajalisema majandusliku toimetuleku ja sisustaks isiku vaba aega produktiivselt. Samuti saavad süüdimõistetule tuge ja motivatsiooni pakkuda seadusekuulekal teel püsimisel toetavad lähedased. Kinnipeetava lähedasteks on ema ja kaks tütart. Vanem tütar on 28-aastane ning elab oma perega. Noorem tütar on xx-aastane, kelle hooldajaks on määratud kinnipeetava ema. Kohtuistungil kinnitas S.Y , et vabanedes soovibki ema ja kasuisaga koos elades oma alaealist last kasvatama asuda. Isiku ema lubas teda vabanemisel kõiges aidata. Endiste tuttavatega ei ole kinnipeetav suhelnud ning ei soovi seda ka tegema hakata. Toetav lähivõrgustik pakub S.Y-le vaimset tuge ning aitab kinnipeetaval probleemide tekkimisel püsida seadusekuulekal teel. Kuivõrd isiku tutvusringkonnas on nii tema enda sõnade kohaselt kui materjalidest nähtuvalt ka kriminaalkorras karistatud isikuid, on kohtu hinnangul põhjendatud määrata kinnipeetavale katseajaks

§ 75

lg 2 p 7 lisakohustus mitte suhelda teadvalt kriminaalkorras karistatud ja alkoholi või narkootikume tarvitavate isikutega, välja arvatud pereliikmed. Samuti peab kohus põhjendatuks keelata isikul viibimine hasartmänge korraldavates asutustes. S.Y on kasiinodes regulaarselt mängides raha kaotanud ning selle tegevuse juurde naastes võivad tekkida majanduslikud raskused ning need omakorda teda tõugata taas uute kuritegudeni. Suurim murekoht isiku seadusekuulekuse seisukohast on gi narkootikumide tarvitamine. Kinnipeetava sõnade kohaselt hakkas ta tarvitama narkootikume alates

1. aastast, kui proovis amfetamiini. Peamiselt tarvitas amfetamiini süstimise teel. Narkosõltuvus ning soov saada majanduslikku kasu on olnud soodusteguriks kuritegude toimepanemisel. Samas nähtub nii vangla materjalidest kui isiku ütlustest istungi, et ta teadvustab probleemi ning on sellega tegelenud. Ajavahemikul 22.04.2019-21.05.2019 läbis kinnipeetav sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Enda sõnul ei ole enam peale vanglas metadooniravi lõppemist narkootikumidest mõelnud ja ei soovi narkootikume enam tarvitada. On saanud aru, kuidas narkootikumid mõjutavad tema tervist ning elu.
2. aasta detsembris oli kinnipeetaval tõsine terviserike ning sai aru, et sellel võib olla seos ka narkootikumide tarvitamisel. Tallinna Vanglas võttis vabatahtlikult osa AN grupist ning ajavahemikul 25.01.2019 -17.05.2019 läbis sõltuvusrühma. Avavanglas viibimise ajal väljaspool vanglat iseseisva liikumise järgselt tehtud narkootiliste ainete tarvitamise tuvastamise kiirtestid on olnud läbivalt negatiivsed. Samuti on isik valmis alluma vabanemisel psühholoogilisele nõustamisele ning sõltuvusravile, mida on kohtu hinnangul põhjendatud isikule kohaldada. Kohtule nähtub kokkuvõtvalt kinnipeetava ütlustest, samuti isiku käitumisest vangistuse jooksul, et ta on teinud omad järeldused ja suudab range järelevalve tingimuses edukalt reeglite kohaselt käituda. Iseloomustusest ning isiku kinnitustest istungil ilmneb tema sisemine soov elus uu lehekülg pöörata ning edaspidi elu korraldada seadusekuulekalt. Ennetähtaegse vabastamisega kaasnev kriminaalhooldusele allutamine annaks tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas.

§ 76

lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Lisaks aitab uute kuritegude toimepanemise riski maandada ja süüdimõistetut distsiplineerida temale katseajaks teiste vajalike lisakohustuste määramine, millega isik oli nõus ning mida hindas jõukohaseks. Isik on teadlik, et ennetähtaegse vabastamise tingimuste rikkumise korral pööratakse kandmata karistus uuesti reaalsele täitmisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik