Obsah (10)

§ 238§ 180§ 175§ 313§ 126§ 66§ 901§ 60§ 15§ 179

1-21-1800 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 9. aprill 2021, Tartu Kriminaalasja number 1-21-1800 (19278002174) Kohtunik Ingrid Kullerkann Kohtuistungi s

§ 238lg 1 p 4 kohus otsustas: RESOLUTSIOON 1. G.W süüdi tunnistada Kar

S § 121 (kümme) kuud vangistust. lg 1 järgi ja mõista temale karistuseks 10 2.

§ 238

lg 2 alusel vähendada G.W-le mõistetavat karistust 1/3 võrra, mõistes vähendatud karistuseks 6 (kuus) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva vangistust.

1. KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel jätta mõistetud karistus G.W suhtes täielikult täitmisele pööramata, kui ta ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
2. KarS § 78 p 1 alusel arvestada G.W-le määratud katseaja kulgemist alates käesoleva kohtulahendi kuulutamisest, s.t alates
3. aprillist
4. a.
5. G.W-lt välja mõista

§ 180

lg 1 alusel menetluskuludena: 1)

§ 175

lg 1 p 3 alusel isiku kohtuarstliku ekspertiisi maksumus summas 61 eurot, 2)

§ 175

lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu summas 386,40 eurot; 3)

§ 175lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 876 eurot.

1-21-1800 6. Juhindudes

§ 313

lg 1 p-st 7 ja

§ 180

lg 3 tuleb G.W-l tasuda menetluskulud kokku 1323,40 eurot ositi 10 (kümne) kuu jooksul, tasudes alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust iga kuu viimaseks kuupäevaks 10 osamakse katteks 132,34 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99921700016015 ja selgitus „Menetluskulud kriminaalasjas nr 1-21-1800“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 7. Asitõend – lisa 25.02.2020 koostatud sideettevõtjalt saadud andmete protokollile, milles on kõneeristuse andmefailid (pakend B) – jätta

§ 126lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde.

Edasikaebamise kord Otsusele võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda motiveeritud kohtuotsusega. Süüdistuse sisu G.W-d süüdistatakse KarS § 121 lg 1 järgi teise inimese tervise kahjustamises. Ta lõi 06.11.2019 kella 19.00 paiku Tartu linnas XXX maja ees A. J. t nuiataolise kõva esemega vastu paremat näo külge. Selle tagajärjel kukkus kannatanu maha ja kaotas teadvuse. Sellise tegevusega tekitas süüdistatav kannatanule järgmised tervisekahjustused: ülalõualuu ja sarnaluu kinnised murrud paremal; värsked nahaalused verevalumid parema silma ülalaul ja alalau välisnurgas; värsked nahakriimustused ja -marrastused parema kulmukaare välisnurgas, paremal sarnakaarel, parema labakäe ja 2.sõrme sirutuspinnal; sarnapiirkonna pehmete kudede turse paremal. Kohtuotsuse põhjendused 1. Esmalt määratleb kohus lubatavad tõendid (I), tuvastab sündmuse faktilised asjaolud ning kvalifitseerib teo (II), mõistab süüdistatavale karistuse (III) ja viimasena lahendab menetluskulude ja asitõendite küsimuse (IV). (I) 2. Kriminaalasjas on üle kuulatud kannatanu ja süüdistatav ning nende elukaaslased. Viimased sündmust pealt ei näinud, küll aga on kumbki neist saanud toimunu kohta informatsiooni oma elukaaslaselt.

§ 66

lg 2 1 kohaselt tunnistaja ütlus tõendamiseseme nende asjaolude kohta, millest ta on saanud teadlikuks teise isiku vahendusel, ei ole tõend. Sellest reeglist on üksikud erandid ning käesoleval juhul saab kõne alla tulla selle sätte p 2 tunnistaja ütluste sisuks on teiselt isikult kuuldu vahetult enne rääkimist tajutud asjaolude kohta juhul, kui nimetatud isik oli rääkimise ajal veel tajutu mõju all ning puudub alus arvata, et ta moonutas tõde. 2 1-21-1800

1. Süüdistatava XXX A. Z. kuulati üle 26.03.2020 (tlk 30-33). A. Z. i hinnangul helistas süüdistatav talle kohe pärast sündmust ning u 10 minuti möödudes kohtusid nad Maxima poe juures. Seega on ajaline kriteerium täidetud – süüdistatav edastas tunnistajale teabe vahetult enne rääkimist tajutu kohta ning oli seega ka tajutu mõju all. Selle osas, kas on alust arvata tõe moonutamist, ei ole ütluste lubatavuse staadiumis võimalik hinnangut anda. Tegemist on süüdistatava XXX , seega on tal suure tõenäosusega põhjust näidata viimast paremas valguses. Samas on tunnistajal võimaldatud ütluste andmisest keelduda ja hoiatatud valeütluste andmisega kaasnevast kriminaalvastutusest. Ainuüksi asjaolust, et tegemist on XXX , ei saa tõe moonutamist järeldada. Kohus loeb A. Z. i ütlused lubatavaks tõendiks ning hindab neid koos teiste tõenditega.
2. Kannatanu XXX L. H. kuulati üle 26.02.2021 (tlk 53-55). Tunnistaja sõnul teab ta tagantjärgi, et A. J.t rünnati. Ta kohtus kannatanuga järgmise päeva hommikul ja hakkas esitama küsimusi nähtavate vigastuste põhjuste kohta. Kohtu hinnangul ei ole ajaline kriteerium täidetud ja L. H. i ütlusi selle kohta, mida ta kuulis toimunu kohta A. J. lt, ei ole lubatav kasutada. Küll aga on tunnistaja ütlused lubatavad tõendid tema enda tajutud asjaolude osas.
3. Kaitsja esitas menetluses vastuväite ka sideettevõtjalt saanud andmete protokolli lubatavusele. Kriminaaltoimikus on ringkonnaprokurör Tatjana Tamme 30.01.2020 antud luba sideettevõtjalt andmete nõudmiseks (tlk 25), mille kohaselt on kriminaalmenetluses laekunud informatsiooni, et G.W võis peale A. J. löömist kellelegi helistada ning tunnistada oma teo helistatavale üles. G.W helistamist eitab. Seega on kõneeristuste kaudu võimalik tuvastada või ümber lükata kohtueelses menetluses laekunud informatsiooni. Sideettevõtjalt saadud andmete protokoll (tlk 26-28) kajastab 06.11.2019 õhtul G.W telefonikõnesid ja mobiilse side seansse ligikaudu 0,5 tunni vältel.
4. Riigikohtu eelotsusetaotluse alusel tegi Euroopa Kohus 02.03.2021 kohtuasjas C746/18 otsuse. Käsitlemisel oli isikuandmete töötlemine elektroonilise side sektoris ning mh elektroonilise side osutaja poolt säilitatud andmete tõendina kasutamise lubatavus kriminaalmenetluses. Selle otsuse resolutsiooni p 2 kohaselt tuleb direktiivi 2002/58, mida on muudetud direktiiviga 2009/136, artikli 15 lõiget 1 koostoimes põhiõiguste harta artiklitega 7, 8 ja 11 ning artikli 52 lõikega 1 tõlgendada nii, et sellega on vastuolus riigisisesed õigusnormid, mis annavad prokurörile, kelle ülesanne on juhtida kohtueelset kriminaalmenetlust ja vajaduse korral esindada hilisemas menetluses riiklikku süüdistust, pädevuse anda ametiasutustele kriminaaluurimise läbiviimiseks liiklus- ja asukohaandmete juurepääsu luba. Käesoleval juhul on loa andnud kohtueelset menetlust juhtinud ja kohtumenetluses riiklikku süüdistust esindav ringkonnaprokurör.
5. Euroopa Kohus käsitles ka liiklus- ja asukohaandmete põhjal koostatud protokollide lubatavuse küsimust. Otsuse p-s 41 peeti vajalikuks meenutada, et kehtiva liidu õiguse kohaselt võib üldjuhul üksnes riigisiseses õiguses kindlaks määrata reeglid, mis puudutavad kuritegudes kahtlustatavate isikute suhtes alustatud kriminaalmenetluses sellise teabe ja selliste tõendite lubatavust ja hindamist, mis on saadud andmete üldise ja vahet tegemata säilitamise teel, mis on liidu õigusega vastuolus, või on saadud selle tõttu, et riigiasutusel on nendele andmetele juurepääs, mis on selle õigusega vastuolus. Ringkonnaprokurör on loa andnud

§ 901lg 2 alusel ja tegemist on Eesti õiguses kehtiva õigusnormiga.

1. Otsuses käsitletud tõhususe põhimõtte kohaselt peavad riigisisesed menetlusnormid olema sellised, et need ei muuda liidu õigusega antud õiguste kasutamist praktiliselt võimatuks ega ka ülemäära keeruliseks. Tõhususe põhimõte kohustab liikmesriigi kriminaalkohut jätma kuritegudes kahtlustatavate isikute suhtes alustatud kriminaalmenetluses arvesse võtmata 3 1-21-1800 eelviidatud põhjustel liidu õigusega vastuolus oleva teabe ja tõendid, kui nendel isikutel ei ole võimalik tõhusalt seda teavet või neid tõendeid kommenteerida. Lisaks peab see teave ülekaalukalt mõjutama faktiliste asjaolude hindamist (otsuse p-d 42 ja 44).
2. Seega on käesoleval juhul tegemist olukorraga, kus loa on andnud isik, kellel eelviidatud Euroopa Kohtu otsuse kohaselt sellist õigust ei peaks olema. Samas siseriikliku õiguse kohaselt on see õigus tal endiselt olemas. Kohus ei pea vajalikuks tõendit kõrvale jätta tulenevalt tõhususe põhimõttest. Esiteks on süüdistataval olnud võimalus tõhusalt elektroonilise side andmete säilitamise teel saadud teavet kommenteerida. Teiseks mõjutab see tõend faktiliste asjaolude hindamist vaid vähesel määral. See lisab mõningal määral kaalu kannatanu ütluste usaldusväärsusele. Nimelt väitis kannatanu oma täiendavas ülekuulamises (tlk 7-8), et pärast teadvusele tulemist kuulis ta süüdistatavat kellegagi telefoni teel rääkimas. Sideandmete protokolli kohaselt tegi süüdistatav ligikaudu samal ajal telefonikõnesid. Nendel asjaoludel ei ole võimalik lugeda sideettevõtjalt saadud andmete protokolli lubamatuks tõendiks. (II)
3. Süüdistatavale ette heidetaval tegevusel pealtnägijad puuduvad. On vaid kannatanu ja süüdistatava ütlused ja need on omavahel vastuolus. Riigikohus on senises praktikas korduvalt rõhutanud, et välistatud ei ole isiku süüditunnistamine isegi vaid ühele tõendile tuginedes, milleks võib olla ka kannatanu ütlus. Sellisel juhul tuleb eriliselt tähelepanu pöörata kohtu siseveendumuse jälgitavusele. Asjaolu, et isiku suhtes on ainult üks süüstav tõend, ei tingi isiku õigeks mõistmist in dubio pro reo-põhimõttest tulenevalt (vt RKKKo 1-20-1301/35 p 10 koos edasiste viidetega). Seetõttu tuleb kohtul hinnata kannatanu ja süüdistatava versioone ning kõiki asjaolusid, mis ütluste usaldusväärust mõjutavad.
4. Süüdistatav ja kannatanu üksteist ei tunne, kuid ühise linnaruumi jagamise käigus olid nende vahel tekkinud konfliktid juba varasemalt. Kannatanu sõnul (tlk 1-3) algasid probleemid
5. aasta septembris. Ühel korral sõitsid nad kitsal teel üksteisele vastu ja G.W andis signaali, sest arvas, et A. J. peab ta läbi laskma. Mõne aja möödudes avastas kannatanu oma auto kapoti pealt põlenud suitsukoni, mis oli laki sisse väikese täkke põletanud. Veel mõned päevad hiljem avastas ta auto kapoti alt filtri vahelt põlenud suitsukoni. Mõne nädala möödudes nägi ta G.W-d , kellele enda sõnul mainis suitsukonide leidmist. Viimane eitas enda seost konidega, kuid oli silmnähtavalt ärevil. Süüdistatava sõnul (tlk 37-39) on ta kannatanuga varem ühel korral kokku puutunud. Ta sõitis sama maja ees, kannatanu tuli ja haaras juhiukse lahti ning hakkas teda süüdistama konide auto peale panemises. Tema konisid kannatanu auto peale pannud ei ole.
6. Tunnistaja L. H. i sõnul (tlk 53-55) tuli A. J. talle sellel päeval töö juurde vastu, nad käisid koos poes ja läksid u kell 18 tunnistaja elukohta aadressil XXX õhtust sööma. Ligikaudu tunni möödudes läks A. J. enda korterisse aadressil XXX. Tunnistaja sõnul oli A. J. talle tööle vastu tulles kaine ning õhtusöögi ajal nad alkohoolseid jooke ei tarvitanud. Tunnistaja sõnul ei tarbi kannatanu sisuliselt üldse alkoholi, võib-olla paar purki õlut kuus. Süüdistava sõnul oli kannatanu temaga kohtumise ajal aga täiesti purjus – suust tuli alkoholi lõhna ja kotis olid tal alkoholipudelid (tlk 37-39). Järgmisel hommikul pöördus kannatanu erakorralise meditsiini osakonda. Haigusjuhu päeviku kannetes (tlk 13) puuduvad viited alkoholi tarvitamisele. Juhul kui kannatanu oleks olnud sedavõrd purjus nagu seda kirjeldab süüdistatav, oleksid tal tõenäoliselt ka järgmisel hommikul olnud jääknähud. Järelikult ei toeta tõendid süüdistatava versiooni sellest, et kannatanu oli sündmuste toimumise ajal alkoholijoobes. 4 1-21-1800
7. Kannatanu sõnul (tlk 1-3) kõndis ta 06.11.2019 kella 19.00 paiku XXX oleva maja eest läbi, et minna koju. Majaesises parklas oli sõiduk Volkswagen Passat (reg. nr XXX), mille juures toimetas süüdistatav. Süüdistatav ütles midagi ja kannatanu vastas, et ära puutu minu autot. Selle peale haaras süüdistatav autost midagi ja lõi kannatanut nuiataolise kõva esemega vastu näo paremat külge. Löök tuli ootamatult ning seetõttu ta mingit vastupanu ei osutanud. Kannatanu kukkus enda sõnul maha ja kaotas teadvuse.
8. Süüdistatava sõnul (tlk 37-39) läks ta sellel õhtul XXXle külla, jõudis maja juurde, aga tuli välja, et XXX on poes ja ta läks trepikojast õue, kus viibis kannatanu. Süüdistatavale tundus, et kannatanu ootab teda. Kohe õue jõudmise järel haaras kannatanu tal jope õlavarrest kinni ja hakkas tõmbama ning ütles, et „nüüd ta mulle veel teeb.“ Süüdistatav tõmbas oma käe ära ja liikus edasi. Ta sai kõndida u 3 meetrit, kui kannatanu talle järgi tuli, võttis jälle samamoodi jopest kinni ja hakkas tõmbama. Selle peale tõmbas süüdistatav jõulisemalt oma käe ära ja mees kukkus maha vastu kõnnitee äärt.
9. A. Z. kirjeldab XXX väga õrnahingelise isikuna: G.W on selline inimene, kes kardab kõike, ta kardab isegi kärbest tappa. Süüdistatav jõudis tunnistaja juurde ajal, mil viimane oli poes. Sellest kokkupuutest kannatanuga rääkis süüdistatav talle telefoni teel veel sellel ajal kui tunnistaja poes oli. Pärast seda said nad kaupluse Maxima ees kokku. G.W on tundlik inimene, kes tahab alati kõik asjad südamelt ära rääkida, hea inimene. Ta ei ole agressiivne ja kindlasti mitte selline, kes teisi inimesi lööks või ise kellelegi kallale läheks. Kui keegi nõuab midagi, siis G.W pigem annab alla, ta püüab konflikte vältida (tlk 30-33).
10. Süüdistatava enda ütlused tunnistaja versiooni temast kui heast ja tundlikust inimesest ei toeta. Nimelt ütleb süüdistatav, et kannatanu kukkus maha vastu kõnnitee äärt, tema kannatanu poole enam ei vaadanud, vaid läks poodi. Mis selle mehega seal edasi juhtus või kas ta oli teadvusel, ei oska öelda. Novembri alguses on Eestis ilmad juba külmad ja õhtuti kella 19 paiku pime. Tunnistaja A. Z. mäletab, et sadanud oli ka lund. Sellistes oludes vastu kõnnitee äärt kukkunud inimese juurest tagasi vaatamata minema kõndimine ei ole kohtu hinnangul omane heale või hellahingelisele inimesele.
11. Süüdistatava ja tunnistaja A. Z. i ütluste kõrvutamisel torkab silma seegi, et tunnistajale on teada mitu korda, mil kannatanu ja süüdistatav on enne seda sündmust kohtunud. G.W seevastu räägib vaid ühest varasemast korrast. Kuna A. Z. ei ole kannatanuga kohtunud, saab ta süüdistatava ja kannatanu kohtumiste arvu teada vaid oma elukaaslase vahendusel. Ka tunnistaja L. H. kinnitab kannatanu sõnu nende esimese konflikti asjaolude kohta: „Ma teadsin kellest käib jutt, sest meil on ka varem olnud sõitmises konflikt, kus see tolgus (tunnistaja kasutab sellist sõna, kuivõrd on enne selgitanud, et nii nimetas süüdistatavat kannatanu) ei andnud meile teed.“ Süüdistatava ütluste üldist usaldusväärusust see asjaolu ei suurenda.
12. G.W sõnul oli kannatanu purjus ja kukkus selle tõttu, et süüdistatav enda käe ära tõmbas. Kohus ei lugenud kaitseversiooni sellest, et kannatanu oli alkoholijoobes, usutavaks. See aga, et kaine inimene kaotaks sellistel asjaoludel tasakaalu nii suurel määral, on eluliselt väheusutav.
13. Kriminaaltoimikus on 07.11.2020 ülekuulamise juurde tehtud fotod kannatanu vigastustest (tlk 4-6). A. J. välimus ei toeta võimalust, et ta võiks ise endast ligikaudu paarkümmend aastat nooremat vähetuttavat isikut tänaval rünnata.
14. Ekspertiisiakti (tlk 19-24) kohaselt võivad A. J. näopiirkonnas paremal paiknevad vigastused olla saadud kukkumisest vastu kõva tömpi ebatasast krobelist pinda kui ka löögist 5 1-21-1800 pikliku kujuga, kõva tömbi piiratud ebatasase ja krobelise pinnaga esemega paremale poole näo piirkonda. Kannatanu paremal käel olevad vigastused võivad olla saadud löögist/kukkumisest vastu kõva tömpi pinda.
15. Kannatanu versiooni kohaselt lõi süüdistatav teda mingi esemega, süüdistatava versiooni kohaselt kukkus kannatanu ise. Süüdistatava ütlusi toetavad muud tõendid puuduvad, ka elulise usutavusena hinnatavad aspektid tema öeldut ei toeta. Kohus loeb süüdistatava ütlused ebausaldusväärseteks ja arvab nad tõendikogumist välja.
16. Kaitsja on tõstatanud küsimuse sellest miks kannatanu ei pöördunud kohe samal õhtul meditsiiniasutusse või ei kutsunud politseid. Toimikus olevatest tõenditest sellele küsimusele vastust ei leia. Kuigi üldjuhul otsitakse isikuvastase ründe toimumise puhul abi, ei ole sellised olukorrad, kus ohver jääb esialgu tegevusetuks, väga ebatavalised. Tekkinud kehavigastused olid kerged ning kannatanu oli võimeline omal jalal koju minema. Tunnistaja L. H. i ütlustest nähtuvalt ei tõtanud kannatanu ka temale esimese asjana hommikul toimunust rääkima – tunnistaja vaatas, et A. J. välimus on kahtlane (nägu üleni turses, verevalumid igal pool, oli katki ja veriseid kohti) ja alles siis hakkas ta rääkima.
17. Ka vaid ühe keskse tähendusega süüstava tõendi olemasolu korral tuleb kohtul lahendada isiku süüküsimus enda siseveendumuse alusel (

§ 60lg 2 ja § 61 lg 2).

Siseveendumus tähendab kohtuniku isiklikku seisukohta tõendamiseseme asjaolude suhtes, mis peab rajanema kohtulikul arutamisel esitatud ja vahetult uuritud tõenditel (

§ 15

). Seejuures ei tule mõista

§ 60

lg-s 2 ja § 61 lg-s 2 kasutatud sõna veendumus selliselt, et kohtu poolt usutavaks loetud sündmuste käik oleks ainumõeldav ning väljaspool kõikvõimalikke alternatiive ehk ümberlükkamatu [---]. Kohtu otsus ei tohi küll tugineda oletustele ning peab olema kooskõlas üldiste loogikareeglite ning üldjuhul ka kriminoloogiliste seaduspäradega, kuid otsuse langetamise aluseks saab olla ka kohtu jälgitavalt esitatud seisukoht, et olemasolevad tõendid lubavad väita, et kriminaalmenetluse esemeks olevad sündmused leidsid aset suure tõenäosusega ning väljaspool mõistlikku kahtlust just sellisel moel, nagu see tuleneb vahetult uuritud tõendist või tõendikogumist (RKKKo 1-20-1301/35 p 12).

1. Kohtu siseveendumuse kohaselt leidsid sündmused suure tõenäosusega aset nii nagu kannatanu neid kirjeldas.
2. Toimepanija tahtlus avaldub KarS § 121 koosseisu realiseerimisel selles, et ta peab vähemalt võimalikuks ja möönab (KarS § 16 lg 4) kannatanule tervisekahjustuse tekitamist või valu põhjustamist. Süüdistatava teo tagajärjed – kannatanu kukkumine ja ulatuslikud vigastused näos ei viita vägivalla vähesele intensiivsusele. G.W pani talle etteheidetava kuriteo toime kavatsetusega KarS § 16 lg 2 mõttes. Isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Kohtu hinnangul ei saagi teist inimest kõva esemega näkku lüües rääkida mingist muust tahtluse vormist kui kavatsetusest. Selline teguviis – kõva eseme haaramine ja vastu nägu löömine – oli teadlik ning tagajärjena vigastuste tekkimist möönev. Seega on KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo koosseis täidetud.
3. G.W teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Ta on süüvõimeline ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. (III) 6 1-21-1800
4. Karistuse mõistmisel arvestatakse KarS § 56 lg 1 kohaselt süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
5. KarS § 121 lg 1 kohaselt karistatakse teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Kohus leiab, et käesoleval juhul on välistatud G.W suhtes rahalise karistuse kui leebema karistusliigi kohaldamine selle täitmise võimatuse tõttu. Maksu- ja Tolliameti teatise kohaselt oli aastal 2018 G.W aastanetosissetulek XXX eurot (tlk 41). 29.03.2021 toimunud kohtuistungil selgitas ta, et teenib kuus XXX eurot, kõik palk kulub eluasemele ning temaga koos elavale ülalpeetavale lapsele. Samuti välistab kergema karistusliigi kohaldamise süü suurus. Teo tehiolud – vaid nägupidi tuttava inimese sisuliselt igasuguse põhjuseta intensiivne ründamine tänaval, ei ole väärt vaid rahalist karistust.
6. Seega on G.W suhtes karistusliigina võimalik kohaldada vaid vangistust. Kohus võtab karistuse määra mõistmisel lähtepunktiks sanktsiooni keskmise, milleks KarS § 121 lg 1 järgi toimepandud kuriteo puhul on 6,5 kuud vangistust.
7. Teo toimepanemise asjaolude tõttu loeb kohus teosüüd keskmisest suuremaks. Süüdistatav asus avalikuks kohas lahendama talle sisuliselt tundmatu isikuga pisiasjade pinnalt tekkinud erimeelsusi intensiivse vägivallaga. Selle kuriteokoosseisu tähendusest olid vigastused arvestatavalt suured: ülalõualuu ja sarnaluu kinnised murrud paremal, värsked nahaalused verevalumid parema silma ülalaul ja alalau välisnurgas, värsked nahakriimustused ja -marrastused parema kulmukaare välisnurgas, paremal sarnakaarel, parema labakäe ja
8. sõrme sirutuspinnal, sarnapiirkonna pehmete kudede turse paremal. Karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid ei ole kohus G.W teos tuvastanud.
9. Karistuse määra valikul tuleb kohtul arvestada lisaks ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Karistusregistri väljatrüki kohaselt puuduvad G.W-l kehtivad kriminaalkaristused ning kehtivad väärteokaristused hõlmavad endas üksnes liiklusalaseid süütegusid (tlk 44-46). Üldist õiguskuulekust ja seeläbi head karistuse eripreventiivsele mõjule allumist ei võimalda karistusandmed siiski prognoosida. Lisaks eripreventsioonile arvestab kohus karistuse mõistmisel ka õiguskorra kaitsmise huvisid. Tartut tuleb pidada pigem rahulikuks linnaks ning kohtu hinnangul on igal ühiskonnas osaleval isikul õigus end tänaval turvaliselt tunda, seda veel eriti keset töönädalat oma kodu vahetus läheduses. Üleüldine kartus, et ühest kortermajast teise liikumine võiks lõppeda vägivalla ohvriks sattumisega ei ole aktsepteeritav, mistõttu mõjuvad üldpreventiivsed kaalutlused selles asjas karistust suurendavalt.
10. Eeltoodut arvestades hindab kohus G.W süü suurusele vastavaks karistuse, mis jääb sanktsiooni ülemisse viiendikku. Kohus tunnistab G.W KarS § 121 lg 1 järgi toimepandud kuriteos süüdi ning mõistab talle karistuseks 10 kuud vangistust. Kuivõrd asja lahendatakse lühimenetluse sätete kohaselt, vähendatakse

§ 238lg 2 alusel mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra.

Seega mõistab kohus G.W-le vähendatud karistuseks 6 kuud ja 20 päeva vangistust.

1. Järgnevalt tuleb lahendada küsimus karistuse individualiseerimise viisist. Prokurör leidis, et süüdistatava suhtes tuleks kohaldada kontrollnõuded, kaitsja leidis, et kriminaalhooldusele määramine ei ole tingimata vajalik. Kohus nõustub siinkohal kaitsjaga. Kohus ei näe G.W puhul neid riske, mida kriminaalhooldus saaks täiendavalt maandada. Isiku teole annab hinnangu sanktsiooni maksimumi lähedane karistus ja kohtu hinnangul on 7 1-21-1800 süüdistatav soovi korral võimeline täiesti iseseisvalt tegema oma teost järeldused ja püsima õiguskuulekal teel. Sarnase teo kordamine võib juba arvestatavalt suure tõenäosusega viia reaalse vanglakaristuseni. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus E. Kõvikule mõistetud 6 kuu ja 20 päeva pikkuse vangistuse KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel täielikult täitmisele pööramata kui ta ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtulahendi kuulutamisest, milleks on 09.04.
2. (IV) 34.

§ 180

lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

§ 175

lg 1 p-de 3, 4 ja 9 kohaselt on menetluskulud muuhulgas riiklikul ekspertiisiasutusel seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud, määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

1. Käesolevas kriminaalasjas on tekkinud ekspertiisikuludeks A. J. suhtes teostatud isiku kohtuarstlik ekspertiis (akt nr XXX) maksumusega 61 eurot (tlk 23).
2. G.W kaitsjale vandeadvokaat Otto Preemile mõisteti kohtueelses menetluses välja tasu 70,80 euro ulatuses (tlk 60-61). Kohtumenetluses rahuldati kaitsja tasutaotlus ja mõisteti välja tasu 315,60 euro ulatuses. Seega on G.W kaitsjale kokku mõistetud tasu tema kaitsmise eest kohtueelses menetluses ja kohtus 386,40 (70,80 + 315,60) eurot. 37.

§ 175lg 1 p 9 näeb ette, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb menetluskuluna ka sundraha. Kar

S § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuritegu on KarS § 4 lg 3 kohaselt teise astme kuritegu.

§ 179

lg 1 p 2 sätestab süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurusena teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse nr 115 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on alates 01.01.2020 kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 584 eurot. Seega sundraha suurus käesolevas asjas on 1,5 x 584, s.o 876 eurot. 38. G.W menetluskulud kokku on 1323,40 (61 + 386,40 + 876) eurot. 39. Kaitsja on taotlenud

§ 180lg 3 alusel menetluskulude ajatamist võimalusega tasuda need ühe aasta jooksul.

G.W selgitas 29.03.2021 toimunud kohtuistungil, et teenib kuus XXX eurot ning kulutab kogu teenitava sissetuleku elamiseks ja alaealise lapse ülalpidamiseks. Arvestades G.W-lt väljamõistetavate menetluskulude suurust ning tema selgitusi igakuiste sissetulekute ja väljaminekute kohta, on põhjendatud menetluskulude tasumine ajatada. Oluline on, et tekkinud kulud saaksid tasutud ning ajatamine võimaldab vältida nõudele lisanduvaid täitemenetluse kulusid. Samas aga ei ole menetluskulud niivõrd suured, et oleks põhjendatud nende ajatamine ühele aastale. 40. Käesolevas kriminaalasjas asitõendina kriminaaltoimiku juurde jäetud pakend B, milles CD-R plaat, millel kõneeristuse andmefailid, jätab kohus

§ 126lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde.

(allkirjastatud digitaalselt) 8