1-21-1753/23

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja

1. mai 2021, Tallinn koht Kriminaalasja number 1-21-1753 Kohtukoosseis Eesistuja Sten Lind, liikmed Pavel Gontšarov ja Urmas Reinola Kriminaalasi G.K süüdistuses KarS § 121 lg 1 järgi Vaidlustatud kohtuotsus Harju Maakohtu
2. aprillil 2021 lühimenetluses tehtud otsus Apellant Kaitsja Prokurör Eve Soostar G.K Süüdistatav isikukood: XXX; Eesti Vabariigi kodanik, emakeel: eesti keel; elukoht: XXX; XXX; kehtivad karistused puuduvad, tõkendit pole kohaldatud Kaitsja Karine Nersesjan RESOLUTSIOON
3. Jätta apellatsioon rahuldamata ja Harju Maakohtu
4. aprilli 2021 otsus muutmata.
5. Määrata Advokaadibüroole Küünemäe & Partnerid vandeadvokaadi Karine Nersesjani poolt G.K-le apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 27 eurot, millele lisandub käibemaks 5,4 eurot.
6. KrMS § 185 lg 2 alusel mõista G.K-lt riigieelarvesse välja talle apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi kulud 32,4 eurot. Makseinfo koos arveldusarvete ja viitenumbriga menetluskulude tasumiseks edastatakse G.K-le eraldi dokumendina. 1 OTSUSE VAIDLUSTAMISE KORD Ringkonnakohtu otsuse peale on võimalik esitada kassatsioon. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. G.K-le esitati KarS § 121 lg 1 järgi süüdistus teise inimese tervise kahjustamises ja valu tekitavas kehalises väärkohtlemises. Süüdistuse kohaselt lõi G.K
8. augustil 2019 kella 17.55 paiku aadressil XXX XX näo piirkonda kahel korral parema käe rusikaga ja ühel korral vasaku käega, milles hoidis klaaspudelit. Selle teoga põhjustas G.K XX-le füüsilist valu ning tekitas tervisekahjustused: lõikehaavad paremal pool näopiirkonnas (parema silma all, paremal põsel, paremal ninatiival ja paremal pool nina all ning paremal pool ülahuulel).
9. Kannatanu XX esitas
10. septembril 2019 G.K vastu tsiviilhagi, nõudes varalise kahju hüvitamiseks 3950 eurot ja mittevaralise kahju hüvitamiseks 15 500 eurot.
11. veebruaril 2021 täpsustas kannatanu nõuet, taotledes 3942 euro suurust varalise kahju hüvitist. Mittevaralise kahju hüvitamise nõudest kannatanu loobus.
12. Harju Maakohus tegi
13. aprillil 2021 otsuse, millega tunnistas G.K KarS § 121 lg 1 järgi süüdi ja mõistis talle karistuseks viis kuud vangistust. Kuna kohus arutas kriminaalasja lühimenetluses, vähendas kohus mõistetud karistust KrMS § 238 lg-le 2 tuginedes 1/3 võrra, st 3 kuu 10 päevani. KarS § 68 lg 1 alusel luges ta G.K karistusest eelvangistuses viibitud aja arvel kantuks kaks päeva. KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel jättis kohus mõistetud karistuse täitmisele pööramata tingimusel, et G.K ei pane üheaastase katseaja vältel toime uut tahtlikku kuritegu. Kohus rahuldas XX tsiviilhagi ja mõistis G.K-lt XX kasuks välja 3942 eurot. Riigi kasuks mõistis kohus G.K-lt välja menetluskulud 1203,6 eurot. Kuigi kaitsja leidis maakohtu istungil, et kannatanu ei ole talle tekitatud kahju tõendanud, pidas kohus tõendatuks, et XX-le tekitati varalist kahju 3942 eurot. Esiteks leidis tõendamist, et süüdistatav tekitas kannatanule tervisekahjustuse. Kohus pidas usutavaks väidet, et kannatanul tuli kolm nädalat töölt eemal viibida. Kannatanu töösuhet tõendab XX ja Y Oy vahel 01.07.2019 sõlmitud tööleping. Selle andmetel asus kannatanu ettevõttes
14. juulil 2019 tööle kokkulepitud töötasuga 13 eur/h. XX tööandja QQ on oma ütlustes kinnitanud, et XX-l jäi saamata töötasu 3942,40 eurot. Tegemist on summaga, mille XX oleks
15. augustist
16. septembrini 2019 võinud teenida. Töötasu arvestust on tööandja selgitanud
17. novembril 2019 esitatud tõendis, mille kohaselt alustas XX
18. augustil tükitööd tasuga 14 eurot/m2, tehes 2 ühes tunnis 2,2, m2 kipsseina. XX puudus töölt 128 töötundi ja seega jäi tal teenimata(128 x 2,2 x 14=) 3942,40 eurot. Veel tõendavad maakohtu otsuse kohaselt kannatanu sissetulekut esitatud palgatõendid
19. a juuli ja oktoobri kohta. Palgatõenditest nähtuvalt oli XX brutotöötasu 2019 juulis 3016,18 eurot ja 2019 oktoobris 4931,90 eurot. Sellest tulenevalt pidas kohus võimalikuks, et XX-l jäi töölt puudumise tõttu saamata 3942 eurot. Vastuseks kaitsja väidetele, et kannatanu ja tema tööandja ütlused ning kannatanu esitatud dokumentaalsed tõendid ei ole usaldusväärsed, märkis maakohus, et kohtule pole esitanud ühtegi sisulist argumenti peale paljasõnaliste kahtluste. Asjaolu, et kannatanu sai töötasu sularahas, ei anna alust arvata, et esitatud nõue oleks pahatahtlik. Kohus märkis, et asja materjalidest nähtuvalt ei ole kannatanult endalt kunagi küsitud, kas ja millal on ta oma pangakonto avanud. Puuduvad andmed, et ta oleks oma pangakonto olemasolu kohta valetanud. Põhjuseid, miks ta soovis Soomes teenitud töötasu sularahas saada, ei oma antud juhul tähtsust. Asjaoluks, mis näitab, et kannatanu ei püüa juhtunu arvelt alusetult rikastuda, pidas kohus seda, et kannatanu loobus mittevaralise kahju hüvitise nõudest. Kohtu hinnangul polnud alust kahelda ka XX esitatud palgatõendite õiguses. QQ ütluste kohaselt kannatanu pärast juhtunut enam kaua ettevõttes ei töötanud. Samas ei ole ta väitnud, et kannatanu oktoobris enam tööl ei käinud. Kuigi tööandja esitatud arvestus võimaliku sissetuleku osas on esitatud hagi nõudest 40 sendi võrra suurem, on hageja õigus määrata hagi ese ja ümardada nõuet süüdistatavale soodsamalt.
20. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni G.K kaitsja, kes taotleb kohtuotsuse tühistamist tsiviilhagi puudutavas osas ning selles osas uue otsuse tegemist, millega jätta XX tsiviilhagi täies ulatuses rahuldamata. Kaitsja seab kahtluse alla kannatanu ja tööandja esindaja ütlused ning kannatanu esitatud dokumentaalsed tõendid ja leiab, et kannatanu ei ole tõendanud, et tema saamata jäänud tulu oli täpselt 3942 eurot. Apellant leiab, et
21. a juuli ja oktoobri kohta esitatud palgatõendid ei ole usaldusväärsed. Kuna kannatanu tööandja andis ütlusi, et tema mäletamist mööda XX pärast juhtunut enam kaua firmas ei töötanud, tekitab küsimusi, kuidas sai kannatanu palka oktoobrikuu eest. Kaitsja peab arusaamatuks kohtu seisukohta, et QQ ütlus, et pärast juhtunut XX firmas enam kaua ei töötanud, ei tähenda, et ta enam oktoobris tööl ei käinud. Apellandi arvates on kohus lubamatult tuginenud oletusele, et XX käis oktoobris tööl. Veel toob apellant välja, et QQ ütluste kohaselt maksis ta XX-le palka sularahas, põhjendades seda sellega, et XX-l ei olnud kontonumbrit. Samas on kannatanu märkinud
22. septembril 2019 esitatud hagiavalduses Swedbanki arvelduskonto numbri. Kaitsja hinnangul annab see alust arvata, et kannatanu nõue on pahatahtlik. Arusaamatu on kohtu seisukoht, et kannatanu ei püüa juhtunu arvelt alusetult rikastuda kinnitab kohtu jaoks ka asjaolu, et kannatanu on märkimisväärselt suuremast mittevaralise kahju nõudest (15 500 eurot) menetluse kestel loobunud. See, et kannatanu on mittevaralisest kahju nõudest loobunud, ei anna alust järeldada, et ta ei pea hagiavalduses toodud asjaolud tõendama. Asjaolu, et tsiviilhagi on esitatud kriminaalmenetluses, ei tähenda, et kannatanul oleks madalam tõendamiskoormis võrreldes tsiviilkohtumenetlusega. 3 Veel leiab apellant, et kohus on rikkunud TsMS § 669 lg 1 p 5 nõudeid. Kaitsja märgib, et kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi tuleb tsiviilhagi lahendamisel kriminaalmenetluses juhinduda tsiviilkohtumenetluse reeglistikust, kui see ei ole vastuolus kriminaalmenetluse üldiste põhimõtetega. Harju Maakohus on jätnud nõuetekohaselt välja selgitamata, kas ja kui suure kahju süüdistatav kannatanule tekitas. TsMS § 669 lg 1 p 5 loeb aga kohtuotsuse olulises osas põhjendamata jätmise menetlusõiguse normi oluliseks rikkumiseks.
23. Kannatanu XX saatis vastuseks apellatsioonile e-kirja, milles leiab, et apellatsiooniga püüab süüdistatav tekitatud kahju hüvitamisest kõrvale hiilida. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
24. Apellatsiooni rahuldamiseks ja maakohtu otsuse tühistamiseks tsiviilhagi rahuldamist puudutavas osas ei ole alust.
25. Kohtukolleegium peab ilmselgelt põhjendamatuks apellandi seisukohta, et maakohus on rikkunud oluliselt menetlusõigust, kuna on jätnud kohtuotsuse olulises osas põhjendamata. Kõnealune rikkumine seisneb apellatsiooni kohaselt selles, et maakohus on jätnud nõuetekohaselt välja selgitamata, kas ja kui suure kahju süüdistatav kannatanule tekitas. Maakohus on seda, miks ta tsiviilhagi rahuldab, põhjendanud otsuse lehekülgedel 6 ja
26. Kohus on käsitlenud nii faktilisi asjaolusid kui ka asjassepuutuvaid õigusnorme. Ühtlasi on kohus vastanud kaitsja poolt tsiviilhagile esitatud vastuväidetele. Seda, et maakohtu otsuses ei puudu tsiviilhagi rahuldamise põhjendused, näitab tõsiasi, et kaitsja on apellatsioonis esitanud vastuväiteid konkreetsetele maakohtu seisukohtadele. See, et kohtumenetluse pool ei nõustu kohtuotsuses esitatud põhjendustega, ei tähenda põhjenduste puudumist otsuses.
27. Apellatsiooni argumentidest peab kohtukolleegium põhjendatuks etteheidet seoses mittevaralise kahju nõudest loobumisele viitamisega maakohtu otsuses. Vastuseks kaitsja seisukohale, et kannatanu pole tõendanud, et ta saamata jäänud töötasu oli tõesti nii suur, nagu ta väidab, märkis maakohus muu hulgas, et kannatanu loobumine mittevaralise kahju hüvitise taotlusest näitab, et ta ei püüa alusetult rikastuda. Sisuliselt ütles kohus, et kui kannatanu ühest nõudest vabatahtlikult loobus, siis küllap teine on põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub kaitsjaga, et mittevaralisest kahju nõudest loobumine ei tähenda, et kannatanu ei peaks ülejäänud osas hagi aluseks olevaid asjaolud tõendama. Öeldu ei anna aga alust maakohtu otsuse tühistamiseks tsiviilhagi rahuldamise osas. Nimelt ei nõustu ringkonnakohus kaitsjaga, nagu olekski kannatanu hagi aluseks olevad asjaolud tõendamata. See, et kannatanu loobus mittevaralise kahju hüvitise taotlemisest, ei olnud sugugi ainus argument, millele maakohus varalise kahju hüvitise nõuet rahuldades tugines. Kohus luges kannatanu nõude põhjendatuks konkreetsetele tõenditele tuginedes ning viide mittevaralise kahju hüvitise nõudest loobumisele on esitatud üksnes lisaargumendina. 4
28. Maakohus mõistis kannatanu kasuks varalise kahju hüvitise välja, tuginedes kriminaaltoimikus olevatele tõenditele kannatanu töötasu suuruse ja töölt eemal viibitud aja kohta. Lisaks kannatanu enda ütlustele tugines kohus XX ja Y Oy vahel
29. juulil 2019 sõlmitud töölepingule, Y Oy juhatuse esimehe QQ ütlustele, tööandja väljastatud õiendile XX saamata jäänud töötasu kohta ning
30. a juuli ja oktoobri palgalehtedele. Kaitsja arvamuse kohaselt ei ole tõendid, millele maakohus tugines, usaldusväärsed, kuid ringkonnakohtu hinnangul apellatsioonis esitatud argumendid selliseks järelduseks alust ei anna. 9.1 Apellant peab QQ ütlusi ja palgalehti omavahel vastuolus olevaks. Kaitsja leiab, et kui QQ ütluste kohaselt ei töötanud XX pärast juhtunut enam kaua, ei saanud XX enam oktoobris 2019 Y Oy-s töötada. Sellest tulenevalt leiab apellant, et maakohus on otsuses lubamatult tuginenud oletusele, et XX töötas Y Oy-s ka oktoobris. See etteheide on alusetu. Maakohtu seisukoht, et XX töötas
31. a oktoobris Y Oy-s, ei ole oletus, vaid tugineb palgalehele, mille kohaselt on XX-le makstud
32. novembril 2019 palka
33. kuni
34. oktoobrini tehtud töö eest (tl. 55 prd, tõlge tl. 56 prd). QQ ütlused ei ole selle tõendiga kuidagi vastuolus ega lükka ümber sellest tõendist tulenevat teavet, et XX sai Y Oy-lt palka oktoobris 2019 tehtud töö eest. Väide, et XX ei töötanud ettevõttes „enam kaua“, ei anna mingit täpset teavet, mitu päeva, nädalat või kuud pärast juhtunut XX töölt lahkus. Sellega seoses tuleb arvestada, et XX tööleping oli sõlmitud tähtajatuna: kuigi soomekeelse lepingu tõlge ei ole kõige õnnestunum („toistaiseksi voimassa oleva työsopimus“ on tõlgitud kui „senini kehtiv tööleping“), on ilmne, et lepingu vormil on valikud, kas leping on tähtajaline või tähtajatu ning neist on valitud just lepingu tähtajatu kehtivus (tl. 67, 68). Tähtajatu tööleping tähendab, et lepingu järgi oleks XX töösuhe võinud olla pikaajaline. Ses kontekstis võib hinnang, et töösuhe ei kestnud enam kaua, tähistada ka paari kuu pikkust perioodi. Arvestades, et juulis 2019 ettevõttes tööle asunud XX oli
35. augustist
36. septembrini 2019 töölt eemal ning pärast seda töötas veel vaid oktoobris, peab kohtukolleegium tööandja esindaja hinnangut palgalehest nähtuva infoga igati kooskõlas olevaks. 9.2 Veel leiab kaitsja, et kannatanu esitatud nõue on pahatahtlik. Selleks järelduseks annab apellatsiooni kohaselt alust tõik, et QQ ütluste kohaselt maksis ta XX-le palka sularahas, kuna XX-l ei olevat olnud kontonumbrit, samas on kannatanu
37. septembril 2019 esitatud hagiavalduses märkinud Swedbanki arvelduskonto numbri. Seoses selle väitega märgib ringkonnakohus, et kaitsja ei ole apellatsioonis vähimalgi määral põhjendanud, kuidas see fakt näitab nõude pahatahtlikkust. See, et palka maksti sularahas, ei tähenda, et väide palga maksmise kohta ei oleks kontrollitav. QQ ütluste kohaselt on XX-le makstud palka ametlikult ja palgalt on tasutud kõik Soomes nõutavad maksud. Seda väidet kinnitavad toimikus olevad palgalehed, mis tõendavad nii palga arvestust kui ka seda, et palga maksmine on dokumenteeritud. 5 Küsimus, kuidas XX põhjendas tööandjale seda, miks ta soovib saada palka sularahas, ei ole aga praeguse menetluse seisukohalt oluline, sest isegi see, kui XX valetas tööandjale konto puudumise kohta, ei näita kuidagi, et XX nõue G.K vastu oleks pahatahtlik, ega mõjuta kuidagi tema varalise kahju suuruse tõendatust. Eelnevast tulenevalt on alusetu kaitsja seisukoht, nagu oleks kannatanu väited saamata jäänud töötasu suuruse kohta pahatahtlikud ja tõendamata.
38. Eelnevast tulenevalt teeb ringkonnakohus KrMS § 337 lg 1p-le 1 vastava lahendi, jättes apellatsiooni rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.
39. Kaitsja on esitanud taotluse, et kohus määraks süüdistatavale apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 81 eurot, millele lisandub käibemaks 16,2 eurot. Taotluse kohaselt kulus maakohtu otsusega tutvumiseks ja apellatsiooni koostamiseks kokku 90 minutit. Kohtukolleegium ei pea õigusabi väidetavat ajakulu täies ulatuses põhjendatuks ning leiab, et taotlus tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus möönab, et apellatsiooni koostamine eeldab vaidlustatava otsuse analüüsimist, kuid maakohtu otsus on napilt üle seitsme lehekülje pikk, sellest tsiviilhagi puudutava osa maht on umbkaudu üks lehekülg. Arvestades seda ning apellatsioonis esitatud seisukohti, leiab ringkonnakohus, et maakohtu otsuse alusel oli võimalik seisukoht kujundada oluliselt vähem kui poole tunniga. Ka apellatsiooni koostamine ei saanud olla ajamahukas. Apellatsiooni maht on kokku ligikaudu kolm lehekülge, sellest põhjendusi poolteist lehekülge. Ühe suhteliselt mahuka lõigu apellatsiooni põhjendustest moodustab ülevaade võlaõigusseaduse sätetest, mis vastab sõna sõnalt maakohtu otsuses olevale samalaadsele lõigule. Selles lõigus öeldut ei ole kuidagi edasiste kaebuse argumentidega seotud. Kuigi ülejäänud osas sisaldab apellatsioon vastuväiteid maakohtu seisukohtadele, tuginevad need vastuväited suuresti kaitsja enda maakohus esitatud seisukohtadele. Eelnevast tulenevalt leiab ringkonnakohus, et apellatsiooni seisukohtade kujundamise, apellatsiooni koostamise ja esitamise mõistlikuks ajakuluks tuleb praegusel juhul lugeda pool tundi, millele vastava tasu suurus on 27 eurot. Sellele lisandub käibemaks 5,4 eurot. Allkirjastatud digitaalselt 6