Obsah (6)
§ 238§ 180§ 126§ 424§ 310§ 1751-21-1753 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 09. aprillil 2021. a Tallinnas Tallinna kohtumajas Kriminaalasja number 1-21-1753 (kohtueelses menetluses 19
§ 238lg 1 p 4 kohus otsustas: 1. Tunnistada I.A Kar
S § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks 5 (viis) kuud vangistust. 2.
§ 238
lg 2 alusel vähendada I.A-le mõistetavat karistust 1/3 võrra, mõistes vähendatud karistuseks 3 (kolm) kuud ja 10 (kümme) päeva vangistust.
- KarS § 68 lg 1 alusel lugeda I.A karistusaja hulka tema eelvangistuses viibimise aeg 25-26.08.
- a, s.o 2 (kaks) päeva ja lõplikuks karistuseks mõista 3 (kolm) kuud ja 8 (kaheks) päeva vangistust.
- KarS § 73 lg-te 1 ja 3 kohaselt jätta mõistetud karistus I.A suhtes täielikult täitmisele pööramata, kui ta ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema käesoleva kohtulahendi kuulutamisest, s.t alates 09.04.
- a.
- VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 2 alusel rahuldada kannatanu J. L.´i tsiviilhagi I.A vastu täielikult ning mõista I.A-lt J. L.´i kasuks välja 3942 eurot. Väljamõistetud summa tuleb kanda J. L.´i arveldusarvele EExxx (Swedbank). 6.
§ 180
lg 1, § 175 lg 1 p 3, 4 ja 9; § 179 lg 1 p 2 alusel mõista I.A-lt välja riigituludesse menetluskuludena: 1-21-1753 Ekspertiisi 19E-PÕI0219 kulu summas 84 eurot; määratud kaitsjale makstud tasu summas 243,60 eurot; sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest summas 876 eurot, s.t kokku 1203,60 eurot. 7. Võttes aluseks
§ 180
lg 3 tuleb I.A-l tasuda menetluskulud summas 1203,60 eurot ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks igal kuul 100,30 eurot. 8. Asitõendid: CD-plaat helisalvestisega, mis asub kriminaalasja materjalide juures toimiku tagakaanel- jätta
§ 126lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde.
Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99921700015964. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Võttes aluseks
§ 424
ja § 423 võib süüdimõistetu mõjuvate põhjuste olemasolu korral taotleda elukohajärgselt täitmiskohtunikult kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste nõuete tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra. Edasikaebamise kord Otsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda motiveeritud kohtuotsusega. SÜÜDISTUS I.A süüdistatakse selles, et tema 25.08.2019 kella 17.55 paiku aadressil xxx kinnistul lõi kannatanut J. L.i parema käe rusikaga kahel korral näopiirkonda ja vasaku käega, milles hoidis I.A klaaspudelit, lõi J. L.i ühel korral näopiirkonda. Antud teoga tekitas I.A kannatanule J. L. füüsilist valu ning tervisekahjustused – lõikehaavad paremal pool näopiirkonnas (parema silma all, paremal põsel, paremal ninatiival ja paremal pool nina all ning paremal pool ülahuulel). Seega pani I.A oma tahtliku tegevusega toime kehalise väärkohtlemise, s.o teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise ehk KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. POOLTE SEISUOHAD 29.03.2021 toimunud kohtuistungil süüdistatav I.A kinnitas, et saab süüdistusest aru ning tunnistas end süüdi, on nõus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluse korras, jääb eeluurimisel antud ütluste juurde. Tsiviilhagi ei tunnista. Süüdistatava kaitsja märkis, et süüdistus on põhjendatud ja tõendid on lubatavad. Tsiviilhagi on tõendamata. Prokurör leidis, et esitatud süüdistus on põhjendatud ja kvalifikatsioon õige. Prokurör leidis, et I.A tuleb KarS § 121 lg 1 järgi süüdi tunnistada ja karistada teda vangistusega 6 2
(7)1-21-1753 kuud, millest tuleb maha arvata lühimenetluse kohaselt 1/3 ning lõplikuks karistuseks mõista vangistus 4 kuud, mis jätta KarS § 73 aluselt tingimisi täitmisele pööramata 1 aastase katseajaga. Tsiviilhagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU JÄRELDUSED Objektiivne koosseis Politseiamentiku ettekandest 26.08.2019 (tl 1) nähtub, et 25.08.2019 kutsuti politseipatrull aadressile xxx, kus toimus kaklus. Kannatanu J. L.i kohtueelses menetluses 26.08.2019 antud ütluste ( tl 2-4) kohaselt oli ta 25.08.2019 kodus kui helistas H. V. ja kutsus jalgrattaga sõitma. Nendega liitus M. M.. Nad suundusid Kellamäe teele ja edasi I.u juurde, kes elab xxx kinnistu piirkonnas. Nende juurde tuli nägupidi tuttav isik I.A, kes ei ela Leholas, kannatanu teda isiklikult ei tunne. I.A alustas juttu võlast, jutt oli 10 eurost, kannatanu sellest midagi aru ei saanud. Isik silmnähtavalt „käis ennast üles“, kannatanu üritas teda rahustada, kuid tulutult. Ühel hetkel tuli kannatanul nn „pilt ette“ ja näost tuli joana verd. Kui juhtunut mäletama hakkas, oli löömise kohast juba eemal. H., kes seisis nende juures ütles, et I.A lõi kannatanut kaks korda rusikaga näo vasakule poole ja seejärel õlle pudeliga paremale poole näkku. Ei tea kuskohast pudel pärit oli. Kui mäletama hakkas, oli Kudar veel kohal ja püüdis midagi seletada. Mäletab, et enne juhtunut oli I.A otse tema ees. Kannatanu täiendava ülekuulamise protokollis 26.02.2021 (tl 70-71) kinnitas, et jääb antud ütluste juurde ja täpsustas tsiviilhagi. Tunnistaja H. V. 30.01.2020 ütlustega (tl 16-18) on samuti tõendatud, et 25.08.2019 läks ta J. Logionvi ja M. M.iga külla I. H.ile, kes elab Lehola külas. Sinna tuli I.A, kes nõudis J.lt 10. eurost võlga. I.A tõstis korduvalt häält, käis edasi tagasi, läks J.le lähemale ja näitas näpuga. J. ütles talle, et ta ei karjuks. I.A lõi kaks korda parema käe rusikaga J.le pähe ja siis lõi J.t vasaku käega, milles tal oli pudel, näkku. Löögist läks I.A käes olev pudel katki ja sellest ilmselt võivad olla J.l ka lõiked näos. I.A kutsus kiirabi. Kohtueelses menetluses on süüdistatav I.A 26.08.2019 (tl 30-31) oma süüd tunnistanud. Süüdistatava ütlused ühtivad nii kannatanu kui ka tunnistaja ütlustega, mille kohaselt 25.08.2019 kell 17:45 paiku läks ta I. H.i juurde, seal viibis ka J. L., kes oli süüdistatavale 10 eurot võlgu. J. L. on võlgu paljudele ja võlgasid tagasi ei maksa. Süüdistataav küsis võlga tagasi. J. käitus süüdistatavaga väga provotseerivalt, ajades süüdistatava endast välja. J. istus ja süüdistatav seisis tema kõrval. Süüdistatav kummardus tema ette ja lõi parema käe rusikaga kahel korral näo piirkonda. Süüdistatav tahtis lüüa ka vasaku käega näkku, aga kuna pudeli oli käes, siis lõi pudeliga ühe korra. Pudeliga süüdistatav J.t lüüa ei tahtnud. Süüdistatav ehmus oma tegevusest ära ning kutsus kiirabi. Kannatanule tekitatud tervisekahjutused on fikseeritud J. L.i isiku läbivaatuse protokollis koos fototabeliga 25.08.2019 (tl 5-7), mille kohaselt on kannatanul tuvastatud näo lahtine haav paremal kulmul, paremal põsel ja ninal ning huulel. Põhja-Eesti Regionaalhaigla väljavõte J. L.i haigusloost 03.09.2019 (tl 13-14) tõendab, et kannatanul J. L.il tuvastati 25.08.2019 haavad näol silmaümbruses, ninal ja alahuulel, mida oli vaja õmmelda. Kannatanu tervisekahjustusi tõendab ka 13.01.2020 ekpertiisiakt nr 19E-PÕI0219 (tl 21-27) millest nähtub, et kannatanu tervisekahjustusteks olid hulgalised lõikehaavad paremal pool näol (parema silma all, paremal põsel, paremal ninatiival ja paremal pool nina all ning paremal pool ülahuulel), mis võisid olla tekitatud 25.08.2019 löögist/löökidest teravate servadega esemega, nt purunenud pudeliga või mõne muu analoogilise teravate servadega esemega, paremale poole näo piirkonda. Tervisekahjustused ei ole eluohtlikud ning nende paranemise kestus ei ületa 4 nädalat. Asitõendi vaatlusprotokoll (tl 15) koos CD-R plaadiga (toimiku tagakaanel) 26.08.2019 tõendab, et I.A helistas Häirekeskusele 25.08.2019 kella 18.00 paiku, teatas, et toimus kaklus Leholas, ühel mehel tuleb näost verd. 3
(7)1-21-1753 Kohus leiab, et kriminaalasjas kogutud tõenditega ning tunnistaja, kannatanu ja süüdistatava ütlustega on leidnud tõendamist, et 25.08.2019.a kella 17.55 ajal aadressil xxx kinnistul lõi I.A J. L.it parema käe rusikaga kahel korral näopiirkonda ja vasaku käega, milles hoidis I.A klaaspudelit, lõi J. L.i ühel korral näopiirkonda. Tunnnistaja, kannatanu ja süüdistatava ütlused ühtivad teole eelnenud sündmuste ja süüdistatava poolse ründe osas. Samuti kinnitavad Kudlar I.A poolt toimepandut kriminaalasjas kogutud ja uuritud kirjalikud tõendid. Süüdistatava ründe tagajärjel tekkis kannatanul tervisekahjustus, tema tegevus õigesti kvalifitseeritud KarS § 121 lg 1 järgi. Süüdistatav I.A on teo toimepanemist tunnistanud ja kahetseb tehtut. Subjektiivne koosseis KarS § 121 lg-s 1 sätestatud kuriteokoosseis ehk kehaline väärkohtlemine on toime pandud siis, kui isik pani teo toime tahtlikult ehk vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et I.A pani pani teo toime kavatsetusega KarS § 16 lg 2 mõttes, mis sätestab, et isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on leidnud kinnitust, et I.A lõi kannatanut kahel korral rusikaga näkku ja seejärel lõi veel ühe korra pudeliga näkku. Lüües kannatanut rohkem, kui üks kord ja seejuures ühel korral klaaspudeliga vastu nägu pidas I.A igal juhul võimalikuks, et võib kannatanule tekitada sellise tervisekahjustusi ja valu ning see oligi tema eesmärk. Kohtu hinnangul näitab selline ründele asumine, samuti korduvalt löömine ilmekalt seda, et ta pani teo toime kavatsetusega, mistõttu on KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo koosseis täidetud. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. KARISTUS KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistatakse karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Süü suurust iseloomustab eelkõige see, et see oli toime pandud tahtluse raskeimas vormis ehk kavatsetult. Samuti iseloomustab süü suurust ründe intensiivsus ning asjaolu, et ta lõi kannatanut lisaks kahel korral rusikaga ka ühe korra pudeliga pea/näopiirkonda, mille tulemusel sai kannatanu näkku märkimisväärseid lõikehaavu. Sellisel viisil pudeliga rünnak oleks võinud kannatanu jaoks lõppeda oluliselt traagilisemate tagajärgedega kui käesoleval juhul. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus puhtsüdamlikku kahetsust KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes, sest I.A on avaldanud kahetsust nii eeluurimisel antud ütlustes kui ka 29.03.2021.a toimunud kohtuistungil. Samuti arvestab kohus kergendava asjaoluna, et süüdistatav kutsus ise kannatannule kiirabi. Seega hindab kohus süüdistatava süüd kokkuvõttes keskmiseks või natuke selle ning leiab, et karistuse võib mõista mõnevõrra alla sanktsiooni keskmise määra. I.A-le rahalise karistuse mõistmine ei ole põhjendatud kuna Maksuja tolliameti andmetel I.A-l 2018. aastal sissetulek puudus (tl 38), samuti on tema süü rahalise karistuse jaoks piiavalt suur. Eripreventsiooni arvestades lähtub kohus sellest, et karistusregistri andmetel (tl 72) süüdistataval puuduvad kehtivad kriminaal- ja 4
(7)1-21-1753 väärteokaristused. Seega on tegemist isikuga, kelle puhul võib järeldada, et tegemist oli ühekordse eksimusega, mille suhtes süüdistatavad on enda jaoks vajalikud järeldused teinud. Üldpreventiivsetest eesmärkidest ehk õiguskorra kaitsmise vajadusest tulenevalt ei tohi isikut karistada suuremas määras, kui on tema süü suurus ega suuremas määras võrreldes sellega, milline karistusmäär avaldaks isikule piisavat eripreventiivset mõju. Kohus leiab, et I.A tuleb karistada vangistusega 5 kuud jättes vangistuse tingimisi täitmisele pööramata KarS § 73 lg 1 alusel ilma kontrollnõueteta. I.A ei ole isikuks keda oleks vaja tingimata allutada käitumiskontrollile ning tingimisi karistus ka ilma kontrollnõueteta hoab teda edaspidiselt uusi kuritegusid toime panemast. TSIVIILHAGI Kannatanu J. L. esitas 16.09.2019 tsiviilhagi (tl 9-10) I.A vastu varalise kahju nõudes 3950 eurot ja mittevaralise kahju nõudes 15 500 eurot. 26.02.2021 kannatanu täpsustas nõuet, ning lõplikuks nõude summaks on 3942 eurot, mittevaralise kahju nõudest kannatanu loobus (tl 70-71). Tsiviilhagi on esitatud seoses sellega, et I.A 25.08.2019 kella 17:55 paiku xxx kinnistul lõi kannatanu J. L.it kahel korral rusikaga näo piirkonda ning vasaku käega, milles oli klaaspudel ühe korra näo piirkonda, tekitades oma tegevusega kannatanule lõikehaavad näo piirkonda. Tekitatud tervisekahjustuse tagajärjel jäi kannatanul saamata töötasu 26.08.201916.09.2019 summas 3942 eurot. POOLTE SEISUKOHAD TSIVIILHAGI OSAS Kohtuistungil leidis kaitsja, et tsiviilhagi tuleb jätta rahuldamata. Kaitsja leiab, et kannatanu ja tema tööandja valetavad. 16.09.2019 esitatud hagis väidab kannatanu, et saamata jäänud töötasu on 3950 eurot, 26.02.2021 täpsustuses aga on nõude summaks 3942 eurot. Hagiavaldus peaks olema korrektselt vormistatud, kaitsja hinnangul jääb arusaamatuks, kas lähtuda tuleb hagiavalduses esitatud summast või viimase ülekuulamise protokollis täpsustatud nõudest. TsMS § 230 lg 1 näeb ette, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded. Ka kriminaalmenetluses on kannatanul täpselt samasugune kohustus. Kannatanu peab tõendama, et saamata jäänud tulu oli tal täpselt nagu tema nõuab, kannatanu seda teinud ei ole. Kannatanu tööandja ülekuulamisel väidab, et J. L. ei töötanud enam ettevõttes kaua pärast juhtumit, kuid tõendina on esitatud oktoobrikuu palgaleht. On kaheldav, kas J. L. sai palka oktoobrikuu eest. Tööandja ütluste kohaselt maksis ta J. L.ile palka sularahas, kuna kannatanul ei olnud konto numbrit, aga 16.09.2019 esitatud tsiviilhagis on J. L.i Swedbank’i konto number märgitud. Kaitsja leiab, et J. L. ei ole kunagi saanud ei juulikuus ega oktoobrikuus nii suurt palka, nagu tema väidab, vähemalt ta ei suutnud seda tõendada. Tsiviilhagi tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud osaliselt riigi kanda kuna kaitsjatasust suure osa moodustab tsiviilhagi lahendamine. 29.03.2021 kohtuistungil I.A esitatud tsiviilhagiga ei nõustunud. Kannatanu J. L. 29.03.2021 toimunud kohtuistungile ei tulnud, istungi ajast ja kohast oli teadlik. Prokurör toetas esitatud tsiviilhagi. Kannatanu on üritanud tõendada, millega seoses tal kahju on tekkinud. Vähemalt on ta selle kohta andnud ütlusi. Üle on kuulatud tööandja, kes samuti kinnitab, et saamata jäi töötasu, isegi mõnikümmend senti rohkem, kui kannatanu oma hagi esitanud on. Muud moodi ei olegi prokuröri hinnangul võimalik kannatanul hagi tõendada, ükskõik mis menetluses seda asja arutataks. 5
(7)1-21-1753 KOHTU SEISUKOHT TSIVIILHAGI OSAS
§ 310
lg 1 kohaselt juhul, kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 järgi peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega põhjuslikus seoses. VÕS § 128 lg 2 kohaselt on varaliseks kahjuks eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. VÕS § 130 lg 1 kohaselt tuleb tervisekahjustuse tekitamisel kahjustatud isikule hüvitada tervise kahjustamisest tekkinud kulud, sealhulgas osalisest või täielikust töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Vastavalt VÕS §-le 1045 lg 1 p 2 on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. Käesolevas kriminaalasjas on leidnud tõendamist, et süüdistatava käitumisega tekitati kannatanule tervisekahjustus. Kuigi kannatanu haiguslehte ei vormistanud on eluliselt usutav, et tekitatud tervisekahjustuse tagajärjel tuli kannatanul töölt eemal viibida 3 nädalat. Seda kinnitab ka Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi ekspertiisiakt 19E-PÕI0219 (tl 21-24) ekspertarvamus, mille kohaselt terviskahjustuse paranemine ei kesta üle 4 nädala. Samuti nähtuvad kannatanu märkimisväärsed näo/pea vigastused ka 25.08.2019 isiku läbivaatuse protokollist ja sellele lisatud fotodelt (tl 5-8). Kanntanu töösuhet tõendab J. L.i ja X Oy vahel 01.07.2019 sõlmitud tööleping (tl 67-68), millest nähtuvalt asus kannatanu ettevõttes tööle 01.07.20219 kokkulepitud töötasuga 13 eur/h. Kannatanu tööandja N. T. on kinnitanud 20.11.2020 tunnistaja kaugülekuulamise protokollis ( tl 63-66), et J. L.il jäi saamata töötasu 3942,40 eurot. Tegemist on summaga, mille J. L. oleks perioodil 26.08-16.09.2019 võinud teenida, täpset teenitud summat ei ole võimalik teada enne, kui töö on tehtud. J. L.iga oli sõlmitud tähtajatu tööleping, töötasu maksis sularahas kuna J. L.il puudus arveldusarve number. Töötasu arvestust ja nõudesumma kujunemist on tööandja selgitanud 25.11.2019 esitatud tõendis (tl 12), mille kohaselt alustas J. L. 20.08.2020 tükitööd tasuga 14 eurot/m2 tehes ühes tunnis 2,2, m2 kipsseina. 26.08-16.09.2020 puudus J. L. töölt 128 töötundi (128 x 2,2 x 14) ja seega jäi tal teenimata 3942,40 eurot. Kannatanu sissetulekut tõendavad esitatud palgatõendid juuli ja oktoobri 2019 kohta (tl 55-58). Palgatõenditest nähtuvalt oli J. L.i brutotöötasu 2019 juulis 3016,18 eurot ja 2019 oktoobris 4931,90 eurot, mis tõendavad, et J. L.il võis jääda 26.08-16.09.2019 teenimata tulu hagiavalduses märgitud ulatuses. J. L. on 26.02.2021 kannatanu ülekuulamise protokollis märkinud, et lõplik nõue on 3942 eurot. Kaitsja on seadnud kahtluse alla kannatanu ja tööandja ütlused ja samuti kannatanu esitatud dokumentaalsed tõendid, kuid ei ole kohtule esitanud ühtegi sisulist argumenti peale paljasõnaliste kahtluste, mis annaks alust kannatanu ja tema tööandja ütlustes ja esitatud tõendite õiguses kahelda. Asjaolu, et kannatanu sai töötasu sularahas kuigi tal 16.09.2019 hagiavalduse esitamise ajal arvelduskonto number olemas oli, ei anna alust arvata, et kannatanu esitatud nõue oleks pahatahtlik, asja materjalidest nähtuvalt ei ole kannatanult endalt kunagi küsitud seda, kas ja millal ta on oma pangakonto avanud ning puuduvad andmed selle kohta, et ta oleks oma pangakonto olemasolu kohta valetanud. Põhjuseid, miks ta soovis Soomes teenitud töötasu sularahas saada ei oma antud juhul tähtsust. Seda, et kannatanu ei püüa juhtunu arvelt alusetult rikastuda kinnitab kohtu jaoks ka asjaolu, et kannatanu on märkimisväärselt 6
(7)1-21-1753 suuremast mittevaralise kahju nõudest (15500 eur) menetluse kestel loobunud. Samuti ei ole kohtul alust kahelda J. L.i poolt esitatud palgatõendite õiguses. N. T. ütluste kohaselt kannatanu pärast juhtunut enam kaua ettevõttes ei töötanud ei ole ta ka seda väitnud, et kannatanu oktoobris enam tööl ei käinud. Kuigi tööandja esitatud arvestus võimaliku sissetuleku osas on esitatud hagi nõudest 40 sendi võrra suurem, on hageja õigus määrata hagi ese ja ümardada nõuet süüdistatavale soodsamalt. Ka selles ei näe kohus mingit menetluslikku probleemi, mis tingiks hagi rahuldamata jätmise. Kohus leiab, et süüdistatava õigusvastase käitumise ja tekitatud tervisekahjustusega kannatanule põhjustatud varaline kahju 3942 eurot on tõendatud ja tsiviilhagi kuulub rahuldamisele VÕS § 130 lg 1 ja § 1045 lg 1 p 2 alusel. ASITÕENDID CD-plaat helisalvestisega, mis asub kriminaalasja materjalide juures toimiku tagakaanel, tuleb jätta
§ 126
lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde MENETLUSKULUD
§ 180
lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.
§ 175
lg 1 p 3 järgi on ekspertiisiasutusel tekkinud kulud menetluskulu, mis tuleb süüdistatavatel hüvitada. Käesolevas asjas on ekspertiisi tegemise kulu 84 eurot (tl 26), mis tuleb süüdistataval hüvitada täies ulatuses.
§ 175lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuludeks ka määratud kaitsjale määratud tasu.
Kohtueelses menetluses on määratud kaitsja Karine Nersesjanile makstud tasu kogusummas 114 eurot (tl 46,74) ja kohtumenetluses 129,60 eurot. Seega on kaitsjatasud kokku 243,60 eurot. 29.03.2021 toimunud kohtuistungil taotles kaitsja kaitsjatasude osalist riigi kanda jätmist, kui kohus jätab tsiviilhagi rahuldamata. Kuna kohus tsiviilhagi rahuldab, ei ole kaitsja taotlus põhjendatud ja süüdistataval tuleb kaitsjatasud hüvitada täies ulatuses.
§ 175
lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 järgi tuleb süüdistataval tasuda sundraha, mis on II astme kuriteo toimepanemise korral 1,5 miinimumpalka, ehk 876 eurot.
§ 180
lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid.
§ 180
lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Selliseid erandlikke asjaolusid, mis kinnitaks, et süüdistataval käiks kohtukulude tasumine üle jõu, käesolevas asjas tuvastatud ei ole. Menetluskulude osas peab kohus, arvestades menetluskulude ja sundrahana väljamõistetava summa suurust, põhjendatuks pikendada süüdistatavatele kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni. Martin Tuulik kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 7
(7)