Obsah (14)

§ 199§ 65§ 69§ 4231§ 424§ 63§ 64§74§ 75§ 121§ 423§68§ 1§ 66

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise koht ja aeg Viljandi kohtumaja Kriminaalasi (number ja menetlus) Menetlus kohtus nr 1-16-3609 (kohtueelses menetluses nr 16284000018) ko

§ 199

lg 2 p 4 ja 7; § 424 ja § 4231 järgi Kaitsja vandeadvokaat Nikolai Kõiv (riigi õigusabi korras) Süüdistatav W.X (isikukood XXX ; elukoht xxx xx xxx xxxxxxxxxxx; omab kriminaalkaristatust)

§ 199lg 2 p 4 ja 7; § 121 lg 1 ja § 4231 järgi Süüdistus 25.

mai 2016 RESOLUTSIOON Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises 1. Kriminaalasjas: 1.1 tunnistada M.V süüdi karistusseadustiku (

) § 199 lg 2 p 4 ja 7 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 3 (kolm) kuud;

§ 65

lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega M.V le mõistetud karistust Tartu Maakohtu 09. detsembri 2014 otsusega M.Vle mõistetud liitkaristuse 3 (kolme) kuu vangistuse võrra, mis

§ 69

alusel asendatud üldkasuliku tööga 180 tundi (üldkasulik töö tehtud 29.09.2015) ning mõista M.Vle liitkaristus vangistusena 3 (kolm) kuud; süüdi tunnistada M.V

§ 4231

ja

§ 424

järgi ja

§ 63

lg 1 alusel mõista M.Vle raskeima kuriteo

§ 424

järgi karistusena vangistus 7 (seitse) kuud;

§ 64

lg 1 alusel kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemisega mõista M.V le liitkaristusena vangistus 7 (seitse) kuud;

§74

lg 1, 2 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistusest 3 (kolm) kuud kannab M.V koheselt ja mõistetud vangistus 4 (neli) kuud jääb tingimisi kohaldamata; määrata M.V le katseaeg 18 (kaheksateist) kuud ning mõistetud vangistuse osa 4 (neli) kuud ei pöörata täitmisele, kui M.V ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõude id; määrata M.Vle käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxxx x-x xxxxxxxxxx; lugeda M.Vl koheselt kandmisele kuuluva vangistuse alguseks 07. märts 2016 ning tõkend vahistamine jätta muutmata; 1.2 tunnistada W.X süüdi

§ 199

lg 2 p 4 järgi ja mõista 7 talle rahaline karistus 200 (kakssada)päevamäära, s.o 2000 (kaks tuhat) eurot ning tunnistada W.X W.X süüdi

§ 121

lg 1 järgi ja mõista talle rahaline karistus 100 (ükssada) 1 päevamäära, s.o 1000 (üks tuhat) ning tunnistada eurot W.X süüdi

§ 423järgi ja mõista talle rahaline karistus 100 (ükssada) päevamäära, s.

o 1000 (üks tuhat) eurot;

§ 63

lg 2 ja

§ 64

lg 1 alusel kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemisega mõista W.X-ile liitkaristus rahalise karistusena 200 (kakssada) päevamäära, s. o 2000 (kaks tuhat) eurot;

§68

lg 1 alusel arvata eelvangistuse aeg 19.01.2016, s.o 1 (üks) päev mõistetud karistuse hulka ja lugeda Ste ven W.X il kandmata karistuseks rahaline karistus 197 päevamäära, s.o 1970 (üks tuhat üheksasada seitsekümmend) eurot; 66KarS lg § 1 alusel määrata W.X-ile mõistetud rahaline karistus tasumisele ositi aasta jooksul mitte vähem kui 164 (ükssada kuuskümmend neli) eurot 17 senti kuus järgmiselt: 1) alates

1. ajuunikuust igakuise rahalise karistuse osa 164,17 eurot tasumine, kuni rahalise karistuse täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava rahalise karistuse osa tasumistähtaeg kuu 30 -s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud rahalise karistuse osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks rahalise karistuse tasumisele tervikuna; Tartu Maakohtu
2. juuni 2015 otsusega W.X-ile mõistetud liitkaristus 6 (kuus) kuud ja 25 (kakskümmend viis) päeva vangistust, mis asendatud

§ 69

alusel üldkasuliku tööga 205 tundi, jätta iseseisvale täitmisele (karistus täidetud); tühistada W.X ile tõkendina kohal datud elukohast lahkumise keeld. Muud otsustused

1. Kahju, kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude osas: 2.1 kuriteoga tekitatud ja heastamata kahjus: 2.1.1 rahuldada täielikult F.V OÜ tsiviilhagi ning välja mõista solidaarselt M.V lt (alaealisel vahendite puudumisel kuni isiku täisealiseks saamiseni tsiviilkostjaks tunnistatud L.Vlt) ja W.X lt kuuskümmend i 65 ( viis) OÜ eurot F.V kasuks; 2.2 välja mõista riigieelarve tuludesse: 2.2.1 M.Vlt sundraha 645 ( kuussada nelikümmend viis ) eurot , riigi õigusabi tasu 192 ( ükssada üheksakümmend kaks) eurot riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 837 (kaheksasada kolmkümmend seitse) eurot tasumisele ositi aasta jooksul järgmiselt: 1) alates
2. a juunikuust igakuise menetluskulu osa 69 (kuuskümmend üheksa) eurot 75 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 30 -s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna; 2.2.2 W.X ilt sundraha kuussada 645 nelikümmend ( viis ) , riigieurot õigusabi tasu 120 ( ükssada kakskümmend) eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 4 (neli ) eurot riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 769 (seitsesada kuuskümmend üheksa) eurot tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2016 a juunikuust igakuise menetluskulu osa 64 (kuuskümmend neli) eurot 09 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 30 -s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna; 2.3 M.V le õigusabi osutamisega seonduv advokaadi sõidukulu 57,60 eurot (s.h käibemaks) jätta riigi kanda; 2.4 vandeadvokaat Nikolai Kõivu kohtumenetluses riigi õigusabi ja sellega seonduvate kulude hüvitamis e taotlus rahuldada 24 eurot (s.h käibemaks) ulatuses . Selgitused kohtuotsusele
3. Selgitada: 3.1 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS § -des 318 – 321, mille kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS § -s 318 sätestatud alustel Tartu Ringkonna2 kohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; 3.2 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega KrMS § -de 383 – 392 järgi; 3.3 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel; 3.4 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakon na juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele; 3.5 ositi täitmiseks määratud rahaline karistus loetakse täidetuks ja otsust rahalises karistuses kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile; tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad kohtuotsuse lisas (makseinfos); makseinfo tehakse kättesaadavaks ka e- toimiku süsteemi vahendusel; 3.6 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile; tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad kohtuotsuse lisas (makseinfos); makseinfo tehakse kättesaadavaks ka e- toimiku süsteemi vahendusel; 3.7 KrMS § 317 kohaselt pärast kohtuotsuse kuulutamist või teatavaks tegemist saavad kohtumenetluse pooled sellega tutvuda kohtus ning poole soovil antakse talle kohtuotsuse koopia või väljatrükk; vahistatud süüdistatavale saadetakse või antakse kohtuotsuse koopia või väljatrükk viivitamata pärast kohtuotsuse kuulutamist või kohtu kaudu teatavaks tegemist. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED
4. Süüdistus 1.
5. Süüdistusest nähtuvalt onM.V toime pannud kuritegudena: 1) võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isikute grupis

§ 199

lg 2 p 4 ja 7 järgi, mis seisnes selles, et tema olles isik, kes on varem toime pannud varavastase kuriteo, grupis koos W.X-iga , ajavahemikul 01.08.2015 kuni 04.08.2015.a täpselt tuvastamata ajal võtsid ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära xxxxxxxx xxxxxxx xxxx xxxxx asuvast F.V OÜ kasvuhoonest hekilõikuri Kawasaki- Ryobi väärtusega 365 eurot, kaks paari raualõike tange kokku väärtusega 50 eurot ja kuuskant võtmete komplekti väärtusega 15 eurot. W.X ja M.V tekitasid F.V OÜ’le varalist kahju kokku 430 eurot; 2) mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis

§ 424

järgi, mis seisnes selles, et tema juhtis 07.03.2016 kella 20.00 paiku Viljandimaal Viljandi vallas Loodi-Helme tee 1. kilomeetril mootorsõidukit Audi 80 registreerimismärgiga XXX XXX alkoholi joobe seisundis. M.V kontrollimisel tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST nr ARDM -0074 mõõdeti tema poolt ühes liitris välja hingatavas õhus alkoholi sisalduse lõplikuks tulemuseks 0,91 mg/l, seega rikkus M.V oma tahtliku tegevusega LS § 69 lg 1 ja lg 2 p 1 sätteid; 3) mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, süstemaatiliselt

§ 423

1 järgi, mis seisnes selles, et tema olles 21.12.2015 ja 08.02.2016 kõrvaldatud mootorsõiduki juhtimiselt kuna temal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus ning ning olles seega

§ 423

¹ nimetatud isik, juhtis taas 07.03.2016 kella 20.00 paiku Viljandimaal Viljandi vallas Loodi-Helme tee 1. kilomeetril mootorsõidukit Audi 80 registreerimismärgiga XXX XXX , omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust millega rikkus LS § 94 lg 1 nõuet. 1.2 Süüdistusest nähtuvalt on W.X Mühl berg toime pannud kuritegudena: 1) võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isikute grupis

§ 199

lg 2 p 4 ja 7 järgi, mis seisnes selles, et tema olles isik, kes on varem toime pannud varavastase kuriteo, grupis koos M.Vga, ajavahemikul 01.08.2015 kuni 04.08.2015.a täpselt 3 tuvastamata ajal võtsid ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära XXXXXXX XXXXXX XXXX XX asuvast F.V OÜ kasvuhoonest hekilõikuri Kawasaki- Ryobi väärtusega 365 eurot, kaks paari raualõike tange kokku väärtusega 50 eurot ja kuuskant võtmete komplekti väärtusega 15 eurot. W.X ja M.V tekitasid F.V OÜ’le materiaalset kahju kokku 430 eurot; 2) teise inimese kehalise väärkohtlemise, temale löömisega valu ja tervisekahjustuse tekitamise

§ 121lg 1 ja järgi, mis seisnes selles, et 17.

augustil 2015 kella 21.00 kuni 22.00 vahelisel ajal Viljandi linnas Viljandi lossimägedes tungis kallale alaealisele A.Ale ja lõi teda rusikaga näkku, tekitades kannatanule valu ja tervisekahjustuse- pindmise peavigastuse ning alalõua kontusiooni; 3) mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, süstemaatiliselt

§ 4231

järgi, mis seisnes selles, et tema olles Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 11.06.2015 otsusega karistatud mootorsõiduki süstemaatilise juhtimise eest juhtimisõiguseta isiku poolt ning olles seega

§ 423

¹ nimetatud isik, juhtis taas 17.01.2016 kella 20.04 paiku Viljandi linnas Ilmarise tänaval suunaga Lembitu puiestee poole mootorsõidukit Mercedes Benz registreerimismärgiga XXX XXX, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust millega rikkus LS § 94 lg 1 nõuet. 2. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepped Prokuratuur ja süüdistatavad on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatava d ja süüdistatavate kaitsjad on kriminaalasjas sõlminud kokkulepped süüdistatavate süüdimõistmiseks: 1) M.V

§ 199

lg 2 p 4 ja 7 järgi ja karistamiseks vangistusega 3 kuud.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 09.12.2014 otsusega

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9 järgi mõistetud liitkaristuse 3 (kolme) kuu vangistuse võrra, mis asendatud

§ 69

alusel üldkasuliku tööga 1 80 tundi (üldkasulik töö tehtud 29.09.2015.a.) ja mõista lõplikuks karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.

§ 424

ja

§ 4231

järgi ja karistamiseks

§ 63

lg 1 alusel liitkaristuse raskeima karistuse, s.o

§ 424

järgi ja mõista karistuseks 7 (seitse) kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga ja mõista liitkaristus 7 (seitse) kuud vangistust, millest koheselt kuulub ärakandmisele 3 (kolm) kuud vangistust. Ülejäänud osa vangistusest, s.o 4 (neli) kuud vangistust, ei pöörata

§ 74

lg 1, 3 alusel täitmisele, kui süüdlane ei pane 18 (kaheksateistkümne) kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle pandud käitumiskontrolli nõudeid

§ 75

lg 1 p 1 järgi: s; registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti t Eesti territooriumi viibimiseks. Karistuse kandmise alguseks lugeda alates 07.03.2016.a 2) W.X

§ 199

lg 2 p 4 ja 7 järgi ja karistamiseks rahalise karistusega 200 päevamäära ehk 2000 eurot,

§ 1

21 lg 1 järgi ja karistamiseks rahalise karistusega 100 päevamäära ehk 1000 eurot,

§ 4231

järgi ja karistamiseks rahalise karistusega 100 päevamäära ehk 1000 eurot.

§ 63

lg 2 ja 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskema karistusega ja mõista liitkaristuseks rahaline karistus 200 päevamäära ehk 2000 eurot.

§ 68

lg 1 alusel arvestada mõistetud rahalisest karistusest maha eelvangistuses viibitud aeg s.o üks päev, 19.01.2016.a. ja lõplikuks rahaliseks karistuseks mõista 197 päevamäära ehk 1970 eurot.

§ 66

lg 1 alusel määrata rahalise karistuse kandmine ositi 1 (ühe) aasta jooksul, s.o igakordse summana 164,17 eurot. Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 11.06.2015 otsusega 4 mõistetud liitkaristus 6 (kuus) kuud ja 25 (kakskümmend viis) päeva vangistust, mis asendatud

§ 69

alusel üldkasuliku tööga 205 tundi, jätta iseseisvale täitmisele (karistus täidetud).

1. Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses 3.
2. Põhjendused süüdimõistmises Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS § -s 239, mille kohaselt kohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Kohtuistungil süüdistatavad kinnitasid, et on kokkulepetest aru saanud ja nõustusid vastavalt kokkulepetele süüdimõistmises ning karistamises ja tekitatud kahju heastamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS § st - 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsi mustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p- le
3. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamisesemete asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsioonidega ning süüdistatavad tulevad süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkulepetele. 3.
4. Põhjendused karistuste mõistmisel

§ 199

lg 2 p 4 ja 7 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.

§ 424

näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.

§ 4231

näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.

§ 121

lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatavate karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavaid tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkulepetele. 3.

1. Tsiviilhagide lahendamine KrMS § 310 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse puhul teeb kohus otsuse tsiviilhagis. (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. F.V OÜ on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heasta mata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 65 eurot. Tsiviilhagi tuleb rahuldada ning välja mõista solidaarselt M.V lt (alaealisel vahendite puudumisel kuni isiku täisealiseks saamiseni tsiviilkostjaks tunnistatud L.Vlt) ja W.X W.X ilt 65 (kuuskümmend viis ) eurot F.V OÜ kasuks.
2. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks 4.
3. Menetluskulude arvestus kululiikide järgi Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s
4. 4.1.
5. Sundraha KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 645 eurot. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse
6. detsembri 2015 määrusest nr 139 ( ), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 430 eurot kuus. 4.1.2 . Riigi õigusabi KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 lg 2, 3 kaitsja nimetab uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määramisel Eesti Advokatuur, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p - le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. RÕS § 21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse
7. septembri 2015 otsusega on kinnitatud 5 (edaspidi kord). Korras on kehte statud tasu arvestamise alused ja maksmise kord, tasumäärad ning kulude hüvitamise ulatus ja kord. 4.1.2 .
8. Riigi õigusabi kohtueelsel uurimisel Süüdistatava M.V kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 168 eurot. Süüdistatava W.X-i kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 120 eurot. 4.1.2 .
9. Riigi õigusabi kohtus Süüdistatava M.V kaitsja on esitanud kohtus taotluse riigi õigusabi suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse p 3 (Riigi õigusabi osutamise käigus tehtud toimingud, nendele kulunud aeg ja/või taotletav tasu) on arvestatud tasu suuruseks koos käibemaksuga 24 eurot. Kaitsja kohtus esitatud aruanded kaitsjatasudes on usaldusväärsed ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ning kaitsjaid tuleb selles ulatuses tasustada. 4.1.
10. Muu menetluskulu KrMS § 175 lg 1 p 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu – 4 eurot. 4.
11. Menetluskulud kokku Kriminaalmenetluses on süüdistatavatele arvestuslikult menetluskuludeks kokku: 1) M.V: sundraha 645 eurot ja riigi õigusabi tasu 249,60 (144+81,60+24) eurot; 2) W.X : sundraha 645 eurot, riigi õigusabi tasu 120 (96 + 24) ja muu kriminaalmenetluse kulu 4 eurot. 4.
12. Menetluskulude hüvitamine KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS. § 189 lg 2). KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS § -s 182 sätestatud erandeid. Kui ühes kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit (KrMS § 180 lg 2). KrMS § 175 lg 1 p 4 sätestatu kohaselt peab kohus M.V lt väljamõistetavaks menetluskuluks osutatud õigusabi eest põhjendatud ja vajalikus ulatuses 192 eurot (s.h käibemaks). M.V le õigusabi osutamisega seonduv advokaadi sõidukulu 57,60 eurot (s.h käibemaks) tuleb jätta riigi kanda. Kohtu hinnangul riigi õigusabi andva advokaadi määramine selliselt, et advokaadi sõiduga seonduvad kulutused , millised lisanduvad sisulise le õigusabi osutamise kulud ele, on süüdistatavat ülemääraselt ja asja kohatult koormav ning õigusabi saajale ei ole selline õigusabi andmise korraldamine mõistlik. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et kriminaalasjas menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetutel üle jõu käivatek s kohustusteks. Arvestatud menetluskulud tulevadKrMS § 180 alusel välja mõista süüdistatavatelt. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. Arvestades kohtu põhjendusi menetluskuludes ja seoses süüdimõistva kohtuotsusega tuleb riigi kasuks välja mõista krimi naalmenetluse kuluna M.Vlt sundraha 645eurot, riigi õigusabi tasu 192 eurot ja W.X-ilt sundraha 645 eurot, riigi õigusabi tasu 120 eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 4 eurot. 4.
13. Kaitsja tasustamine riigi õigusabi osutamise eest 6 Kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabiga seonduv tasu arvestatakse riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaadile Nikolai Kõiv ule 24 eurot.
14. Kohtu muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus Süüdistatavale M.V tõkendina kohaldatud vahistamine tuleb jätta muutmata. Süüdistatava le W.X tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada. M.V on kahtlustatavana kinni peetud 07.03.2016 ja tõkendina vahistamine on talle kohaldatud 09.03.2016.

§ 68

kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kus juures ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. on W kahtlustatavana .X kinni peetud 19.01.2016, seega on W.X viibinud eelvangistuses 1 päeva.

§ 68

kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kus juures ühele eelvangistus päevale vastab rahalise karistuse kolm päevamäära. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. (digitaalselt allkirjastatud) Aivar Hint Kohtunik 7