Soovib, et kohus tühistaks otsuse ja lõpetaks menetluse. Seal oli piisavalt ruumi, et mööda saada enne kui Toyota liikuma hakkas. Tunnistaja M M ütluste kohaselt oli 15.12.2022 R. I roolis. Sõitsid 14.00 paiku Sakala tänavalt Pärnu mnt poole. R keeras Sakala tänavalt Pärnu mnt-le vasakule ja siis käis üks suur pauk. Ise vaatas ka vasakule, kuid sealt tulevat autot ei näinud. Sai aru, et keegi oli neile otsa sõitnud, tuli autost välja. Rl oli pea verine, ise oli uimane. Teise autojuht tundis huvi, kuidas on. Peas oli hematoom, mis on tänaseks paranenud. Töövõimetuslehel oli ühe nädala. Püsivaid kahjustusi õnnetusest ei jäänud. 2 Tunnistaja R I ütluste kohaselt 15.12.2022 koos M Miga tulid Solarise keskuse tagant Sakala tänavalt liikus kino Kosmose poole. Lasi vasakult tulevad sõidukid läbi, veendudes ohutuses, hakkas liikuma sõidutee keskteljele. Nähes paremalt kesklinna poolt suunduvat valget Kiat, andis talle teed. Avarii põhjustajat nägi alles sel momendil kui valge Kia seisis tunnistaja ees ja oli trammiteel. Mõtles miks Kia nii kaua seisab, siis nägi vasakult suurel kiirusel liikuvat Volvot. Pärnu mnt 31 juures kuskil pani volvo pidurid plokki, rattad loha ehk siis tekkis külglibisemine, kaldus vastassuunavööndisse trammiteele. Sõitis otsa mupo autole, mis tegi 360 kraadi. Peale seda oli tunnistajal kohutav peavalu, viidi kiirabiga ära. Haigulehel oli kuni 06.01.2022. Pea oli paistes, haav peas, tehti 6 õmblust. Tänaseks on vigastused paranenud. Enda arust ei takistanud Sakala tänavalt välja sõites kedagi. Välja sõites nägi kahte sõidukit, keda enne läbi lasi, teisi sõidukeid ei näinud, v.a valge Kia, mida nägi kui oli juba trammiteel. Kia juht tahtis Süda või Sakala tänavale keerata. Alguses seda valget Kiat ei näinud, alles trammiteel nägi. Trammitee ääres olnud valged postid takistasid Kia nägemist. Trammiteel seistes oleks Volvo tema tagant mahtunud mööda sõitma. Nähtavus oli hea, ilmastikuolud olid head. Auto läks mahakandmisele. Vaidlust ei ole selles, et O.I 15.12.2022 kell 13.47 ajal Pärnu maanteel juhtis mootorsõidukit ning sõitis Sakala tänava ristmiku juures otsa trammiteel seisnud vasakpööret tegevale munitsipaalpolitsei (edaspidi mupo) autole, toimus liiklusõnnetus. Mootorsõiduki juhtimise ja liiklusõnnetuse toimumise fakti kinnitavad nii liiklusõnnetuse akt, sündmuskoha vaatlusprotokoll koos skeemi ja fotodega, videosalvestised kui ka tunnistajate M M ja R I ning kaebuse esitanud isiku enda ütlused.
lg 1 ettenähtud väärteo koosseisu täitmise esimeseks alternatiiviks on oluline, et varaline kahju on tekitatud teisele isikule, mitte liiklusõnnetuse põhjustanud isikule endale. Liiklusõnnetuse akt, sõiduki vaatlusprotokoll ja videosalvestised kinnitavad, et O.I juhitud sõidukil sai kahjustada sõiduki esiosa ning R.Ii juhitud sõidukil sai kahjustada vasakpoolne külg ning tunnistaja Ii ütluste kohaselt kanti auto maha. O.I juhitud sõiduki (Volvo V50, reg-nr xxx) omanikuks on M J ja R Ii juhitud sõiduki (Toyota CHR reg nr xxx) omanikuks on AS SEB Liising. Seega, käesolevas väärteoasjas tekkis liiklusõnnetuse tagajärjel varaline kahju kolmandatele isikutele, s.o M J ja AS SEB Liisingule.
lg 1 ettenähtud väärteo koosseisu täitmise teiseks alternatiiviks on ettevaatamatusest tervisekahjustuse tekitamine. Regionaalhaigla teatised ja ekspertiisiakt ning tunnistajate R.I ja M M ütlused kinnitavad, et R.I ja M M tekitati 15.12.2022 liiklusõnnetusega seoses tervisekahjustusi, mille paranemise kestus ei ületa 4 nädalat. Kohus vaatas videosalvestisi ja tuvastas, et P M auto esimese pardakaamera salvestiselt on näha, et kell 13.47.43 alustab mupo auto vasakpööret peale seda, kui on lasknud mööda vasakult tulnud auto. Pöörde alustamise hetkel on kaugel kurvi juures näha Volvo tulesid. Kell 13.47.50 suundub Volvo trammirööbastele. Pärast kokkupõrget jääb Volvo trammirajale seisma ning on näha, et teised autod mahuvad autost tagant poolt sõidurajal mööduma. P M auto tagumise pardakaamera salvestiselt on näha, et 13.47.50 suundub O.I auto trammirajale ja 13.47.52 sõidab Volvo trammirajal mupo autole otsa. Salvestiselt on näha, et kui Volvo oleks hoidnud paremale ja mitte trammirajale s.t liikunud mööda oma sõidurada, siis oleks ta mahtunud mupo autost mööda sõitma. Mupo auto pardakaamera salvestiselt on näha, et auto jõuab Sakala ja Pärnu mnt ristmikule ning 13.21.56 teeb tema ees olev veok parempöörde. Kell 13.22.00 on mupo auto ristmikul esimene auto ja laseb vasakult mööda üle kümne mootorsõiduki. Kell 13.22.57 alustab mupo auto ise liikumist. Koheselt ei ole näha vasakult eemal Volvo tulesid, kuid 13.23.00 s.o 3 sekundit peale mupo auto liikuma hakkamist on Volvo tuled näha. 13.23.02 jõuab mupo auto ette Kia, mis aeglustab kiirust suundub vasakule trammirajale ja paneb vasaku suunatule sisse. Kia jääb aeglaselt seisma, sest soovib vasakpööret teha, kuid ei saa seda teha, sest Volvo läheneb. Mupo 3 auto liigub aeglaselt risti trammirööbastele, et Kia saaks mööda ja ta saaks Kia tagant pöörde lõpetada. 13.23.06 sõidab Volvo otsa mupo autole. Mupo auto taga seisnud ülejärgmise auto pardakaamera salvestiselt on näha, et 14.44.45 hakkas mupo auto ristmikul liikuma. 14.44.51 suundus Volvo trammirööbastele ja 14.44.53 sõideti mupo autole sisse ajal, mil ta oli trammirööbastel. Kui mupo auto hakkas liikuma olid Volvo tuled kaugel eemal. Salvestiselt on näha, et kui Volvo ei oleks suundunud trammirajale oleks tal olnud piisavalt ruumi, et mööduda mupo autost tagant oma sõidureas. Kuigi kõigi kolme pardakaamera salvestiste kellaajad erinevad üksteisest on võimalik tuvastada, et ajast, mil mupo auto alustas vasakpöörde sooritamist kuni otsasõiduni kulus 8-9 sekundit. Salvestised kinnitavad, et mupo autojuht ootas 57 sekundit enne kui ta alustas vasakpöörde tegemist. Ta lasi vasakult mööda üle kümne mootorsõiduki, mis näitab, et mupo auto juht ootas ristmikul kannatlikult kuni tal avanes võimalus manöövriks. Vasakpöörde alustamisel oli Volvo linnaliikluse kiiruseid arvestades piisavalt kaugel, et mupo auto oleks jõudnud manöövri lõpetada kui Kia juht ei oleks soovinud teha ristmikul omakorda vasak pööret ja vähendanud trammirööbastele suundudes oma kiirust. See, et Kia juht vähendab kiirust ja mupo autol läheb manöövri lõpetamiseks rohkem aega ei olnud mupo auto juhile manöövrit alustades ette teada, kuna Kia autojuht lülitas suunatule sisse alles mupo autoga kohakuti jõudes. Asjaolu, et mupo auto jäi trammirööbastele seisma, ei olnud aga liiklusõnnetuse põhjuseks. Videosalvestistelt on näha, et mingil põhjusel 2 sekundit enne kokkupõrget suundub Volvo trammirööbastele. Selleks ajaks oli trammirööbastele jõudnud ka mupo auto. Samas oli mupo auto taga kesklinna poole suunduval sõidurajal piisavalt ruumi, et Volvo oleks saanud oma rajal edasi sõites mupo autost mööduda. O.I ütluste kohaselt jäi mupo auto jäi seisma, siis hakkas uuesti liikuma ja seepärast liikus ise trammirööbastele. Mupo auto sõitis ninaga natuke välja, et näha, jäi mulje, et tal on halb nähtavus. Kia ja mupo auto vahel oli piisavalt ruumi, et mööda mahtuda, siis ootamatult hakkas ta liikuma, siis ei olnud enam mitte midagi teha. Viimasel hetkel üritas pidurdada. Arvestades, et mupo auto oli enne vasakpöörde sooritamise alustamist seisnud juba 57 sekundit ja peale manöövri alustamist ei jäänud enne seisma kui trammirööbastel (mupo auto liikus kui rööbastel seisma jäämiseni väga aeglaselt), ei ole O.I ütlused vastavuses tegeliku olukorraga. Mupo auto ei jäänud peale liikuma hakkamist enne seisma kui trammirööbastel. O.I ütlustest ei nähtu, et ta oleks mupo autot märgates vähendanud kiirust, vastupidi ta pidurdas alles viimasel hetkel. Kuna 2 sekundit enne kokkupõrget on O.I juhitud Volvo liikunud oma rajalt trammirööbastele, ei saa välistada, et just siis toimus pidurdamine ning kurvis pidurdades hakkas auto libisema nagu tundus tunnistajale R.I. O.I-le heidetakse ette liiklusseaduse § 16 lg 1, § 50 lg 3p1 nõuete rikkumist, mis näevad ette, et liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda ja et juht peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama. O.I ütlustest nähtub, et ta nägi mupo autot juba kaugemal olles ja mitte vahetult enne kokkupõrget. Videosalvestised kinnitavad, et O.Il oli Volvo manöövri alustamisest kuni kokkupõrkeni aega 8 sekundit et reageerida liiklusolukorrale viisil, mis välistaks liiklusõnnetuse. 50 km/h liikuva sõiduauto täielikuks peatumiseks kulub 25-30 meetrit, ehk pool spidomeetri näidust. Sõites kiirusega 40 km/h (nagu väitis O.I) läbib juht ohu märkamisest jala piduripedaalini viimiseni ca 11 m 4 (https://www.tlu.ee/opmat/ts/TST6020/pidurdusteekond.html). Hetkest kui mupo auto alustas manöövrit kuni kokkupõrkeni kulus 8-9 sekundit. Kui O.I sõitis 40 km/h kiirusega oleks ta 7 sekundiga läbinud ca 77 m (40000x7/3600). Kui O.I oleks teel mupo autot nähes vähendanud kiirust kuni pidurdamiseni, siis selleks oleks ta läbinud minimaalselt 11+20 s.o ca 33 meetrit. Videosalvestiselt vahemaad hinnates ja võrreldes seda https://www.google.com/maps/place/P%C3%A4rnu+mnt andmetega oli vahemaa Volvo ja mupo auto vahel mupo auto liikuma hakates vähemalt 70-90 meetrit. Seega oli O.I-l mupo auto teele väljasõitmisest piisavalt aega, et vähendada oma auto kiirust või pidurdada seisma jäämiseni ja vältida seeläbi kokkupõrget. O.I-l oli võimalik vähendada kiirust ja jätkata sõitu oma sõidureas. Kui O.I oleks jätkanud sõitu oma sõidureas isegi ilma kiirust vähendamata, oleks ta suutnud mööduda mupo autost ilma kokkupõrketa. O.Il oli piisavalt aega, et võtta juhina vastu otsus, mis oleks võimaldanud tal hoiduda trammirööbastel olnud autole otsa sõidust s.t ta ei olnud piisavalt hoolas, et hoiduda kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. O.I enda ütlustest nähtub, et talle jäi mulje, et mupo auto juhil on halb nähtavus. Seega oli O.I-le endale arusaadav ja etteaimatav, et mupo auto juht ei pruugi teda varakult märgata. Sellises olukorras vähendab mõistlik juht kiirust ja veendub, et kaasliikleja on teda märganud. O.I ise kinnitab, ta ei vähendanud kiirust enne kui mupo auto oli jõudnud trammirööbastele s.o ca 2 sekundit enne kokkupõrget. Seega O.I käitumine ei ole kindlasti olnud teisi liiklejaid arvestav. Sellega rikkus ta
Samuti ei arvestanud ta sõidukiiruse valikule, et selle päeva teeoludes järsult pidurdades võib auto hakata libisema. O.I-l oli mupo auto manöövri alustamise nägemisest piisavalt aega et ta suutnuks vajadusel seisma jääda. Mupo auto manööver võimaliku takistusena oli O.I-le ette näha, kuid ta ei reageerinud sellele võimalikule takistusele adekvaatselt s.t ei vähendanud varakult ja piisavalt kiirust, mistõttu rikkus ta liiklusseaduse § 50 lg 3p1 . Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt selgitanud, et mitme osapoolega liiklusõnnetuste puhul tuleb hinnata kõigi õnnetuse osapoolte käitumist. /…/ On võimalik, et liiklusnõudeid rikkusid erinevad liiklusõnnetuse osapooled ning sellisel juhul tuleb välja selgitada, milline neist rikkumistest põhjustas varalise kahju või inimese tervisekahjustuse. Võimalik on seegi, et tagajärje suhtes on kausaalne mitte ühe, vaid mitme isiku käitumine. Sellest tulenevalt ei ole võimalik lahendada ühe liiklusõnnetuse osapoole vastutuse küsimust ilma teiste osapoolte käitumist hindamata. Vastav kohustus on nii kohtuvälisel menetlejal, kes peab selgitama välja, kas väärtegu on aset leidnud ja kas selle on toime pannud menetlusalune isik (vt VTMS § 72 lg 2 ja § 108), kui ka maakohtul (RKL 3-1-1-79-06 p 6). Kaebuse esitaja on seisukohal, et
p 1 alusel oleks teine juht pidanud talle teed andma, sest kaebaja oli peateel.
1 sätestab, et anda teed (mitte takistada) on nõue, et liikleja ei jätkaks ega alustaks liikumist ega teeks manöövreid, mis võiksid sundida teist liiklejat järsult muutma liikumissuunda või -kiirust. Videosalvestised kinnitavad, et mupo auto juhi käitumine ei olnud põhjuseks miks O.I pidi muutma järsult oma liikumissuunda, s.t sõitis oma sõidurajalt trammi teele. Sellise otsuse tegi liiklusolukorda hinnates O.I ise. Kohtu hinnangul ei olnud tekkinud liiklussituatsiooni arvestades otsus - jätkata mupo auto manöövrit märgates esialgu samal kiirusel sõitu ja seejärel trammiteele sõitmine - otstarbekas ja liiklusseadusega kooskõlas olev lahendus. Liiklusseaduse sätted on loodud eesmärgiga tagada liiklusohutus ja seeläbi kaitsta kõiki liikluses osalejaid. On oluline märkida, et olenemata sellest, kas ja milliseid sätteid võis rikkuda antud juhtumis teine isik, ei muuda see õiguspäraseks O.I käitumist. Iga juhtimisõiguse saanud isik peab teadma, et kuigi talle tundub, et teise liikleja poolt rikutaks liiklusnõudeid, ei anna see õigust ise neid nõudeid rikkuda. Ka sellises olukorras on liiklejal kohustus jääda viisakaks ning 5 vajadusel näiteks loobuda oma eesõigusest, sest liikluses on ohutuse tagamine tähtsam kui ühe juhi õigused või emotsioonid. Liiklusseaduse § 33 lg 2p 8 kohaselt on juht kohustatud enne manöövri alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid.
p 37 kohaselt loetakse manöövriks igasugust pööret või mis tahes sõiduraja vahetust või ümberpõiget. Videosalvestised ja tunnistaja R.Ii ütlused kinnitavad, et enne manöövri sooritamist veendus R.I igati oma manöövri ohutuses. Alustas liikumist ettevaatlikult olukorras, kus Volvo oli temast maksimaalsel kaugusel, mis antud kohas olevaid sõidutee kurve arvestades oli võimalik näha. Võimalik takistus manöövri lõpetamiseks Kia näol selgus alles peale manöövri alustamist. Kui Kia juht oleks suunatule varem sisse lülitanud, oleks Kia juhi soov oma manöövriks olnud Iile varem arusaadav. Samas liikus I autoga trammiteele nii, et tema auto tagant oleks vasakult lähenenud sõiduk sõidurajal sõites mööda mahtunud. Seega ei esinenud R.Ii käitumises selliseid liiklusseaduse nõuete rikkumisi, mis oleks olnud liiklusõnnetuse põhjuseks. Vastavalt väärteomenetluse seadustiku §-le 2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti, ja arvestades väärteomenetluse erisusi. Karistusseadustiku § 15 lõike 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Teo toimepanemine hooletusest kujutab endast KarS § 18 lg 3 kohaselt ettevaatamatusdelikti. Seetõttu on oluline kontrollida, kas kaebuse esitanud isik realiseeris kõik elemendid, mis on vajalikud võtmaks isikut vastutusele süüteo ettevaatamatu toimepanemise eest. Kahtluseta saab öelda, et O.I käitumise tõttu tekkis liiklusoht naturalistliku kausaalsuse mõttes: kui kaebuse esitanud isik ei oleks suundunud trammiteele, ei oleks tekkinud võimalust tema ja R.Ii juhitud auto kokkupõrkeks ja see võimalus poleks saanud realiseeruda kokkupõrkes ning sellest lähtuvalt nii kaebuse esitanud isiku kui R.Ii kasutatud autode kahjustumises ja nii kolmandatele isikutele varalise kahju tekkimises kui ka R.Iile ja M Mle tervisekahjustuste tekkimises. Naturalistlik kausaalsus teo ja tagajärje vahel on aga ettevaatamatusest toime pandud tagajärjedelikti korral pelgalt isiku karistusõigusliku vastutuse minimaalne eeldus. Lisaks sellele tuleb teha kindlaks, kas tagajärje põhjustanud isik rikkus mingit hoolsuskohustust ja vajadusel analüüsida ka seda, kas tagajärg on selle põhjustajale normatiivselt omistatav (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
6 Kõike eeltoodud arvestades on leidnud tõendamist, et O.I rikkus enda tegevusega
lg 1 ja § 15 lg 3p1 nõudeid, pannes sellega toime
S § 15 lg 3 järgi on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. O.I on süüvõimeline ning KarS
lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus ning rikkumise eest on karistusena ettenähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut, arest või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni kuue kuuni. Kohtuväline menetleja määras O.I-le
lg 1 järgi kvalifitseeritava rikkumise eest juhtimisõiguse äravõtmise kuueks kuuks. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr. Karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad. Nähtuvalt karistusregistrist on menetlusalust isikut varem kriminaal- ja väärteokorras karistatud. O.I ütluste kohaselt võivad varasemad rahatrahvid olla tasumata. Ei tea palju on täiturite käes võlgnevusi. Taotleb füüsilise isiku pankrotti. Karistusregistri õiend kinnitab, et isikule kahel viimasel aastal summas 740 eurot määratud rahatrahvid on tasumata. Isiku enda ütlustest nähtub, et tal on nii palju võlgu, mida ta ei suuda tasuda, et peab vajalikuks taotleda pankrotti ning sellises olukorras ei ole kohtu hinnangul isikule uue rahatrahvi määramine ilmselgelt põhjendatud ja mõistlik. Kohtuväline menetleja on O.I-le määranud juhtimisõiguse äravõtmise sanktsiooni maksimaalmääras. Kohtu hinnangul ei ole kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus põhjendatud ja proportsionaalne. Kohus arvestab, et puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mistõttu puudub alus määrata raskemat karistust kui selle karistusliigi sanktsiooni keskmises määras. Kohus ei pea põhjendatuks kohaldada isikule vabadust piiravat karistust s.o aresti. Samuti ei oleks võimalik aresti asendada üldkasuliku tööga kuivõrd seda saab teha KarS § 69 lg 1 kohaselt üksnes süüdlase enda nõusolekul, kuid O.I sellist soovi ei avaldanud. Kohus peab võimalikuks tühistada kohtuvälise menetleja otsus osaliselt s.o karistuse määramise osas ja määrab O.I-le karistuseks liiklusseaduse § 223 lg 1 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise 3 kuuks. VTMS § 38 ja KrMS § 180 lg 1 alusel kuulub isikult väljamõistmisele ka ekspertiisikulu. Väärteoasja raames on teostatud isiku kohtuarstlik ekspertiis, mis on olnud oluline tuvastamiseks liiklusõnnetuse tagajärjel tekitatud tervisekahjustuste raskus. Ekspertiisi maksumus on 84 eurot ning kohtuväline menetleja on ekspertiisikulu õigesti isikult välja mõistnud. Eeltoodust tulenevalt tuleb O.I kaebus jätta sisuliselt rahuldamata, kuid kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada määratud karistuse osas ja selles osas teeb kohus uue otsuse. Ülejäänud osas jätta otsus muutmata. Eeltoodut arvestades ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §dest 132 p 2, 133, 134, 7 Otsustas 1. Jätta O.I kaebus rahuldamata. 2. O.I kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi uurija abi M P 23.05.2023 otsus väärteoasjas nr 2302,22,018667 tühistada karistuse määramise osas, muus osas jätta otsus muutmata. Määrata O.I-le liiklusseaduse § 223 lg 1 alusel karistuseks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks. DVD plaat jätta väärteoasja materjalide juurde Kassatsiooniõiguse kasutamise soovil tuleb sellest kirjalikult Harju Maakohtule teatada seitsme päeva jooksul kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isikul advokaadist esindaja vahendusel, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kohtunik Liina Pohlak Kassatsioonteate esitamisel on kohtuotsus menetlusosalistele kättesaadav 14.09.2023 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.