Obsah (6)

§ 430§ 428§ 432§ 459§ 661§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Kohtuasja number Määruse tegemise aeg ja koht Kohtuasi Menetlusosalised ja nende esindajad Viru Maakohus Nele Teelahk 2-25-1635 10. aprill 2025, Jõhvi K.G hagi W.R vastu ela

) § 64 lg 2 ja § 661 lg 4). ASJAOLUD

1. K.G (hageja) esitas
2. jaanuaril 2025 W.R (kostja) vastu hagi elatise väljamõistmiseks paludes mõista kostjalt hageja kasuks välja igakuine elatis alates
3. veebruarist 2025 perekonnaseaduses sätestatud miinimummääras eurot kuus. Samuti palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja perioodi
4. veebruar 2024-
5. jaanuar 2025 miinimummääras vähemmakstud elatist tagasiulatuvalt summas 685,86 eurot.
6. Kostja vastas
7. veebruaril 2025 hagiavaldusele, milles nõustub maksma elatist miinimummääras alates
8. veebruarist 2025 kuni hageja täisealiseks saamiseni.
10. aprillil 2025 toimunud istungil palusid pooled kinnitada nende vahel sõlmitud kompromissi järgmistel tingimustel: Mõista isalt lapse kasuks alates
11. aprillist 2025 kuni lapse täisealiseks saamiseni välja igakuine elatis 301,74 eurot [282,31 eurot (baassumma) + 59,43 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (50% lapsetoetusest)], mis muutub iga aasta
12. aprillil (esimest korda
13. aprillil 2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitise seaduse § 17 lg 3) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Elatis tasutakse lapse ema D.H arvelduskontole. Hageja loobub tagasiulatuva elatise nõudest. Pooled loobusid määruse peale edasikaebeõigusest. KOHTU SEISUKOHT
14. Kohus kinnitab poolte vahel sõlmitud kompromissi ja lõpetab tsiviilasja menetluse. 5.

§ 430

kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus võib keelduda kompromissi kinnitamisest üksnes juhul, kui esineb mõni seaduses sätestatud alus. Vastavad alused on seaduses sätestatud ammendavalt. 6. Kohtu hinnangul ei ole poolte vahel sõlmitud kompromiss vastuolus heade kommete või seadusega ega riku olulist avalikku huvi. Kompromissi on võimalik täita. Seega puuduvad alused kompromissi kinnitamata jätmiseks. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab

§ 428lg 1 p 4 alusel tsiviilasja menetluse.

7. Kohus selgitas pooltele menetluse lõpetamise tagajärgi. Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (

§ 432

). Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Elatise asjas võib olla mõlemal poolel alus elatise suuruse muutmiseks, kui elatise väljamõistmise aluseks olnud asjaolud on muutunud (

§ 459lg 1 ja RKTKo 09.06.2017, 3-2-1-35-17).

Seega on pooled teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. 8.

§ 661lg-le 4 tuginedes on pooled määruskaebeõiguse.

Seega ei ole määrus edasikaevatav. 9. kokkuleppel Menetluskulud jäävad poolte endi kanda (

§ 168lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) 2 välistanud