Obsah (6)

§ 424§ 74§ 4231§ 65§ 423§ 75

1-24-5482 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtukoosseis Tallinna Ringkonnakohus 10. märts 2025, kirjalik menetlus 1-24-5482 Andres Parmas, Pavel

§ 424lg 1 Kriminaalasi ja § 4231 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 20.

jaanuari

1. a otsus, üldmenetlus Apellandid Süüdistatav Madis Retpap ja tema kaitsja vandeadvokaat Aivar Ennok Prokurör Ringkonnaprokurör Õnne Neare-Vaarmann Madis Retpap (ik: 38905262740); elukoht: XXX; varem kriminaalkorras karistatud Harju Maakohtu
2. märtsi 2023 kohtuotsusega

§-de 4231, 213 lg 2 p 1, 2 Süüdistatav, kelle osas 157 ja 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi liitkaristusega 2 aastat 11 kuud vangistust, millest ärakandmata maakohtu otsus vaidlustati karistuseks on 2 aastat 10 kuud ja 23 päeva vangistust. Mõistetud ärakandmata vangistus jäeti

§ 74

lg 1 ja 3 alusel täielikult täitmisele pööramata 3 aastase katseajaga Süüdistatav Madis Retpapi kaitsja vandeadvokaat Aivar Kaitsja Ennok RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu
2. jaanuari
3. a otsus muutmata ja apellatsioonid rahuldamata.
4. Määrata Advokaadibüroole Aivar Ennok makstava riigi õigusabi tasu suuruseks õigusabi eest, mida vandeadvokaat Aivar Ennok osutas Madis Retpapile apellatsioonimenetluses, 175,68 eurot.
5. Välja mõista Madis Retpapilt osutatud õigusabi eest kaitsjale makstud tasu katteks riigieelarve tuludesse 175,68 eurot, mis tuleb tasuda kohtumääruse jõustumisest 30 päeva jooksul. Makseinfo koos viitenumbriga menetluskulude tasumiseks edastatakse Madis Retpapile eraldi dokumendina. EDASIKAEBAMISE KORD 1 Ringkonnakohtu otsuse peale on võimalik esitada kassatsioon. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Madis Retpapile esitati süüdistus

§ 4231

ja § 424 lg 1 järgi selles, et varem

1 § 423 järgi karistatud isikuna, juhtis ta

1. aprilli
2. a öösel Tallinnas Peterburi tee 58a hoone juures tahtlikult mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust ja olles seejuures alkoholijoobe seisundis. Oma niisuguse käitumisega rikkus ta LS 69 lg 1, § 90 lg 1 p 1 ja § 94 lg 1 nõudeid, pannes toime süüdistuses kirjeldatud kuriteod.
3. Harju Maakohtu
4. jaanuari
5. a üldmenetluses tehtud otsusega tunnistati M. Retpap süüdi

§-de 4231 ja 424 lg 1 järgi teda karistati ühe aasta vangistusega.

§ 65lg 2 alusel mõisteti M.

Retpapile liitkaristuseks

§ 65

lg 2 alusel 3 aastat 10 kuud 23 päeva vangistust, arvestades karistuse kandmise algusajaks M. Retpapi karistuse kandmisele asumise või tema karistuse kandmisele toimetamise aja. Maakohus mõistis M. Retpapilt menetluskuludena riigituludesse välja kaitsjatasu 1352,76 eurot ning sundraha 1329 eurot, määrates, et need kulud tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul. 3. Maakohus leidis, et süüdistatava süü talle etteheidetavates kuritegudes on tõendamist leidnud ja süüdistuses õigesti kvalifitseeritud. 3.1. Käsitledes süüdistust

§ 424lg 1 järgi tõdes maakohus, et vaidlust ei ole selles, et M.

Retpapil puudus

1. aprillil 2023 mootorsõiduki juhtimise õigus ja tal tuvastati alkoholijoove. Maakohtu hinnangul on vaatamata sellele, et M. Retpap eitab süüdistuse kirjeldatud ajal ja kohas mootorsõiduki juhtimist ning väidab, et ta sattus mootorsõiduki juhiistmele üksnes põhjusel, et läks sinna sigarette otsima, kriminaalasjas uuritud tõenditega tuvastamist leidnud ikkagi just see, et M. Retpap juhtis mootorsõidukit. Süüdistatav ja tunnistaja RK on küll andnud ütlusi, mille kohaselt M. Retpap istus mootorsõidukiga ringiliikumise ajal tagaistmel ja ronis üksnes seisva auto tagaistmelt juhiistmele sigarettide järgi, on maakohtu hinnangul kummutatud kohtus uuritud videosalvestistega, millelt nähtub mootorsõiduki liikumine tanklasse ja see, et sõiduki tagumisest paremast uksest väljub meesterahvas. Rohkem autost kedagi ei välju. Seejärel saabub mootorsõiduki juurde politseisõiduk. Samuti on videosalvestistelt näha, et juhiistmel viibiv inimene liigutab seal, kuid sõidukist ei välju ega liigu ka tagaistmele kuni politsei saabumiseni tema juurde. Vormikaamera salvestiselt on näha, et politseiametnik vestleb juhiistmel istuva M. Retpapiga. Videosalvestistelt nähtuvat kinnitavad ka kohtuistungil üle kuulatud politseiametnikest tunnistajate RS ja AK ütlused, millest nähtuvalt oli süüdistatava juhitud autos kokku neli inimest. Tagaistmel oli käetugi alla lastud ja seal oli ka hunnikus erinevaid esemeid, mistõttu ei olnud loogiline, et seal saanuks keegi istuda. 2 3.
2. Maakohus märkis, et esmalt kontrolliti M. Retpapil võimalikku alkoholijoovet indikaatorvahendiga ning selle joovet tähistava näidu saamise järgselt tuvastati M. Retpapil alkoholijoove (0,92 mg/l ± 0,09 mg/l) tõendusliku alkomeetriga. Ka M. Retpapi füüsilised tunnused viitasid alkoholijoobele. M. Retpap kõrvaldati mootorsõiduki juhtimiselt LS § 91 lg 2 p-de 2 ja 3 alusel. Maakohtu hinnangul juhtis M. Retpap mootorsõidukit joobeseisundis otsese tahtlusega, sest ta oli enne mootorsõidukit juhtima asumist teadlikult mõnda aega alkoholi tarvitanud. 3.
3. Seoses süüdistusega süstemaatilises mootorsõiduki juhtimises omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, märkis maakohus, et juhtides
4. aprillil 2023 mootorsõidukit, tegi M. Retpap seda ajal, mil tal juhtimisõigus puudus ning tal oli juba kehtiv karistus süstemaatilise mootorsõiduki juhtimise eest omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Ka praeguse kriminaalasja maakohtus arutamise ajal puudus M. Retpapil mootorsõiduki juhtimise õigus. M. Retpap on ka ise kohtuistungil kinnitanud, et tal ei ole kunagi mootorsõiduki juhtimise õigust olnud. Seejuures leidis süüdistuses kirjeldatud tegu aset vaid mõni päev pärast seda kui M. Retpap oli süüdi tunnistatud mootorsõiduki süstemaatilises juhtimises omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust (
5. märtsi
6. a Harju Maakohtu otsus). Ka selle kuriteo pani M. Retpap maakohtu hinanngul toime otsese tahtlusega, sest ta oli teadlik nii sellest, et mootorsõiduki juhtimisõigust tal ei ole kui ka asjaolust, et ta oli vaid mõni päev varem juba

§ 4231 järgi süüdi tunnistatud.

3.

1. Maakohus ei tuvastanud M. Retpapi teo õigusvastasust ega tema süüd välistavaid asjaolusid. 3.
2. M. Retpapile karistust mõistes märkis maakohus, et kuna ta pani kuriteod toime ideaalkogumis, siis tuleb teda karistada ühe karistusega raskemat karistust ette nägeva sätte järgi e

424 lg 1 järgi. M. Retpapi süüd hindas maakohus alkoholijoobe määra, teo toimepanemise aega (öösel, kui liiklustihedus on väiksem) ning kahjulike tagajärgede puudumist arvestades keskmisest väiksemaks. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid maakohus ei tuvastanud. Kohus arvestas, et M. Retpap on juba samalaadse kuriteo eest kriminaalkorras karistatud, mis näitab, et varasem karistus tema käitumisele mõju ei olnud avaldanud. Kohus selgitas, et avalikkuse taluvuspiir on põhjendatult madal liikluseeskirju eiravate mootorsõiduki juhtide suhtes. Joobeseisundis mootorsõidukit juhtinud isikule mõistetud karistusel on aga laiem tähendus, kui ainult konkreetse süüdlase teole riikliku hukkamõistu avaldamine ja tema edasise õiguskuulekuse saavutamine. Neil kaalutlustel pidas maakohus vajalikuks karistada M. Retpapi ühe aasta pikkuse vangistusega. Kuna M. Retpap pani uue kuriteo toime katseajal, moodustas maakohus talle

§ 65

lg 2 alusel liitkaristuse, suurendades uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja mõistes M. Retpapil liitkaristuseks kolm aastat kümme kuud ja kakskümmend kolm päeva vangistust. 3 MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

1. Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid Tallinna Ringkonnakohtule süüdistatav Madis Retpap ja tema kaitsja. 4.
2. M. Retpap oma apellatsioonis taotleb enda õigeksmõistmist, sest see, et ta oleks
3. aprillil 2023 mootorsõidukit juhtinud ning teinud seda alkoholijoobes, ei ole tõendamist leidnud. Vastupidi, tõendamist on leidnud, et ta ronis seisvas sõidukis tagaistmelt juhiistmele suitsude järgi. Ka alkoholi tarvitas ta seisvas autos ning enne tanklasse jõudmist oli ta kaine. M. Retpap ei soovi öelda, kes sõidukit juhtis, kuid märkis, et autos oli mitu inimest, kes võisid seda teha. Ta märgib, et on veel üks tunnistaja, kes on valmis andma ütlusi selle kohta, et M. Retpap mootorsõidukit ei juhtinud. Juhuks kui ringkonnakohus siiski jätab süüdimõistva kohtuotsuse muutmata, palub M. Retpap arvesse võtta, et ta kasvatab poega ja hooldab 75-aastast liikumispuudega ja kehva tervisega vanaema. Neil põhjustel palub ta jätta mõistetud vangistuse täitmisele pööramata. 4.
4. Kaitsja taotleb oma apellatsioonis M. Retpapi õigeksmõistmist talle esitatud süüdistustes, leides, et maakohus rikkus oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes. Apellandi hinnangul esinevad vastuolud kohtus avaldatud ja uuritud tõendite vahel. Kuigi tunnistaja RK oli alkohoolses joobes, on kaitsja arvates põhjendamatu kohtu seisukoht, et tunnistaja endis kohtus valeütlusi. Tema mäletab sündmusi enda mälu kohaselt ja on veendunud, et sõiduautot Audi A4 juhtis Marko, kes võttis tema ja süüdistatava auto peale. Tunnistajat on hoiatatud kohtus teadvalt valeütluste andmise eest ning ta räägib kohtus väidetava kuriteo asjaoludest nii, nagu tema seda mäletab. Seetõttu esineb ka kahtlus, kas M. Retpap juhtis mootorsõidukit või siiski ta ronis mootorsõiduki esiistmele, et võtta ja teha suitsu. Tõe selgitamise teeb tõepoolest raskemaks asjaolu, et nii süüdistatav, tunnistaja kui ka ülejäänud autos viibivad isikud olid tarvitanud alkoholi. Seega asjaosaliste alkohoolses joobes viibimine võib tõesti takistada tõe väljaselgitamist. Videosalvestistelt ei ole üheselt näha autos sees toimuv, mh pole sealt näha, et juhiistmel istub süüdistatav. Seega võis ajal, kui sõiduauto sõitis bensiinijaama tankima, roolis olla ka keegi teine isik kui M. Retpap. Kohus on kaitsja arvates jätnud asjas tuvastatud vastuolud süüdistatava kasuks tõlgendamata.
5. Prokuratuur esitas
6. veebruaril 2025 seisukoha, milles palus apellatsioonid rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata jätta. 5.
7. Prokurör osutab sellele, et M. Retpapi ja tunnistaja RK ütlused on vastuolus muude kriminaalasjas kogutud tõenditega. Nende ütlused on ümber lükatud kohtuistungil uuritud objektiivsete tõendite, videosalvestistega. Videosalvestistelt nähtub, et tumedat värvi Audi sõidab
8. aprillil 2023 pärast kella 2 öösel Peterburi maanteel asuvasse tanklasse. Tanklas väljub sõidukist (paremalt poolt tagumisest uksest, st kohalt, kus RK ütluste kohaselt pidi istuma M. Retpap) kohtumenetluses tuvastamata jäänud meesterahvas, kuid sõiduki juhiistmel istuv meesterahvas istub alates tankuri kõrval peatumisest kuni politseiametnike saabumiseni ühel ja samal kohal. Vormikaamera videosalvestiselt on kohus ära tundnud juhiistmel istuva 4 isikuna M. Retpapi. Seetõttu on maakohus põhjendatult M. Retpapi ja RK ütlused ebausaldusväärseks lugenud. 5.
9. Prokurör osutab veel sellele, et vaidlus puudub selles, et sõidukis oli neli täiskasvanud meesterahvast. Arvestades, et tegemist oli keskmise suurusega sõiduautoga, ei ole ütlused selle kohta, et M. Retpap ronis tagaistmelt ette, ka eluliselt usutavad. Selleks oleks pidanud autot juhtinud isik kõigepealt juhi istme vabastama. Kuna auto juhi uksest keegi ei väljunud, pidanuks juht ronima mõnele kohale autos sees (taga paremal, kuna sealt isik väljus?), seejärel saanuks M. Retpap ronida juhi kohale. Oluliselt lihtsam oleks olnud suitsud lihtsalt M. Retpapile tagaistmele ulatada. Videote põhjal on ka näha, et enne kui politsei auto tanklas peatunud sõiduki ette sõitis, jõudis kõnealune Audi tanklas olla kaks minutit. Ei ole eluliselt usutav, et selle ajaga jõudis M. Retpap RKga tagaistmel alkoholi tarvitada, siis aga autos sees juhiga kohad vahetada. Arvestades, et videost on näha, et sõiduki tagumisest uksest on just üks isik väljunud, ei ole usutavad ka M. Retpapi väited selle kohta, et keskluku rikke tõttu ei saanud auto uste kaudu liikuda. Kohtus tunnistajatena üle kuulatud politseiametnike ütlused on kooskõlas omavahel ja ka videosalvestistelt nähtuvaga. Muu hulgas selgitas politseiametnik AK, et sõiduki tagumisel istmel oli käetugi oli alla lastud ja lisaks oli seal hunnikus erinevaid esemeid, mingid riided, tekid, ehk asju oli seal palju, mistõttu ei olnud loogiline, et seal saaks keegi istuda. AK poolt kirjeldatut kinnitab vormikaamera salvestiselt nähtuv. 5.
10. Seoses M. Retpapi apellatsioonis märgituga, nagu eksisteeriks täiendav tunnistaja, kes on valmis tõendama, et M. Retpap ei sõitnud, märgib prokurör, et apellatsioonis ei ole põhjendatud, miks ei ole selle tunnistaja ülekuulamist varem taotletud. Sellistel asjaoludel ei ole täiendava tunnistaja ülekuulamine võimalik. 5.
11. Prokuröri hinnangul on maakohus igakülgselt põhjendanud M. Retpapile mõistetud karistust. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
12. Kriminaalkolleegium, olles tutvunud maakohtu vaidlustatud otsuse, apellatsioonide ja prokuröri seisukohaga, asub seisukohale, et apellatsioonides esitatud väited ei too kaasa maakohtu otsuse tühistamist. Oma sellist järeldust põhjendab kolleegium alljärgnevalt.
13. Kaitsja leiab, et esinevad vastuolud kohtus avaldatud ja uuritud tõendite vahel, mistõttu on asjas kõrvaldamata kahtlused, mis omakorda on lubamatult jäänud süüdistatava kasuks tõlgendamata. Süüdistatav rõhub aga sellele, et tema mootorsõidukit ei juhtinud, vaid üksnes ronis tagaistmelt juhi istmele sigarettide järele. Kaitsja ja süüdistatava niisuguste seisukohtadega ei saa nõustuda. Maakohus on tõendeid põhjalikult analüüsinud, tuvastanud vastuolu ühelt poolt süüdistava ja tunnistaja RK ütluste ning teisalt vaadeldud videosalvestiste ja tunnistajatena üle kuulatud politseiametnike ütluste vahel. Samuti on maakohus loogiliselt ja põhjendatult jõudnud järeldusele, et nimetatud vastuolu ei anna mitte tunnistust olukorrast, 5 kus on asjaolude suhtes jäänud kõrvaldamata kahtlus, mis tuleks süüdistatava kasuks tõlgendada, vaid see vastuolu viitab süüdistatava ja tunnistaja RK ütluste ebausalduväärsusele. Ütluste usaldusväärsuse kontrollimisel on muu hulgas oluline hinnata ütlustes väljendatud asjaolude elulist usutavust ehk seda, milline on ütlustes kajastuvate asjaolude esinemise üldine tõenäosus (vt nt RKKKo-d asjades nr 3-1-1-74-05, p 15 ja 3-1-161-08, p 16.6). Ütluste eluline usutavus on ütluste kui tõendi usaldusväärsuse hindamise oluline kriteerium (vt RKKKo asjas nr 3-1-1-89-12, p 14). Elulise usutavuse kriteeriumi osakaal ütluste usaldusväärsuse hindamisel on seda suurem, mida madalam on ütlustes kajastuvate asjaolude esinemise üldine tõenäosus (vt RKKKo asjas nr 3-1-1-109-15 p 111). M. Retpapi ja RK ütluste puhul ongi silmatorkav, et lisaks vastuolule videosalvestistelt nähtuvaga on neis pakutav seletus toimunule juba iseenesest eluliselt äärmiselt ebausutav ja ebatõenäoline.
14. M. Retpap märgib apellatsioonis, et eksisteerib veel täiendav tunnistaja, kes on valmis tõendama, et M. Retpap süüdistuses kirjeldatud ajal ja kohas mootorsõidukit ei juhtinud. Ehkki M. Retpap seda ise selgesõnaliselt taotlenud ei ole, võib apellatsioonis märgitut mõista kui tema taotlust, et üle kuulataks täiendav tunnistaja. Kolleegium ei pea aga võimalikuks täiendava tunnistaja ülekuulamist. Esmalt, M. Retpap ei avalda, kes see täiendav tunnistaja üldse on ja mis on tema seos arutatava kriminaalasjaga. Teiseks on M. Retpap apellatsioonis väljendanud, et ta ei soovi öelda, kes mootorsõidukit juhtis, kuid autos viibis mitu inimest, kes võisid seda teha. Eeltoodu viitab sellele, et tegelikult ei oleks ka võimalikul täiendaval tunnistajal mingit rolli asjaolude senisest täpsemal väljaselgitamisel ja pigem on tegemist taktikalise sammuga, millega püütakse tekitada kunstlikult olukorda, kus justkui esineks kahtlusi tegelikult toimunu suhtes. Olulisim kaalutlus, miks mingit täiendavat tunnistajat apellatsioonimenetluses üle kuulata ei saa, seisneb aga selles, et KrMS § 297 lg 2 kohaselt peab kohtumenetluse pool täiendavate tõendite kogumise taotluses põhjendama täiendavate tõendite kogumise vajadust ja miks ta ei ole nende kogumist varem taotlenud. M. Retpap ei esita mingeid sellekohaseid põhjendusi.
15. M. Retpap on palunud, et süüdimõistva otsuse muutmata jätmise korral jäetaks talle mõistetud karistus tingimisi täitmisele pööramata.

§ 74

lg 5 kohaselt, kui süüdlane paneb katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, mõistetakse liitkaristus vastavalt

§ 65lg-s 2 sätestatule.

M. Retpap pani arutatava kriminaalasja esemeks olevad kuriteod toime katseajal ja seega tuleb talle karistuseks mõistetud vangistus liita varasema kohtuotsusega mõistetud ärakandmata osaga, mida maakohus on ka teinud. Tõsi,

§ 74

lg-s 5 on ette nähtud ka võimalus uue tahtliku kuriteo korral kohaldada liitkaristusest tingimisi vabastamist koos käitumiskontrolliga, allutades süüdlase elektroonilisele valvele

§ 75lg 2 p-s 9 või 10 sätestatud korras.

Arutataval juhul ei pea kolleegium M. Retpapile mõistetud karistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmiseks sellist alternatiivi aga põhjendatuks. Süüdistatav pani uued liikluskuriteod toime kõigest mõni päev pärast seda, kui teda oli juba mh liikluskuriteo eest vangistusega karistatud. Tuleb ka tähele panna, et eelmise kohtuotsuse kohaselt mõisteti M. Retpap süüdi lisaks liikluskuriteole veel mitmes muuski kuriteos, kuid toona pidas kohus võimalikuks mõistetud karistused tingimisi täitmisele pööramata jätta ja anda talle selliselt võimalus teha enda käitumises korrektuurid 6 ning asuda elama õiguskuulekat elu. M. Retpap otsustas jätta selle võimaluse kasutamata ning koheselt jätkata kuritegude toimepanemisega. Samuti juhib kolleegium tähelepanu M. Retpapi käitumisele käimasolevas kriminaalmenetluses. Selmet kahetseda järjekordsete kuritegude toimepanemist ja lõpuks ometi enda käitumise kohta mingeid adekvaatseid järeldusi teha, on ta asunud toimepandut eitama ja selleks kohtule valetama. Eeltoodu osutab sellele, et M. Retpapi suhtes ei ole perspektiivne vabaduses karistuse eesmärke saavutada, sest ta kas ei soovi või suuda ennast isegi käitumiskontrolli tingimustes õiguskuulekalt ülal pidada. Seda järeldust ei väära kuidagi ka süüdistatava apellatsioonis osutatud vajadus hoolitseda oma lapse ja liikumispuudega vanaema eest. Inimene, kes tajub vastutust enda lähedaste käekäigu eest, teeb sellest tulenevalt valikuid oma käitumises. M. Retpapi puhul ei ole võimalik täheldada, et vajadus lähedaste eest hoolitseda pärsiks mingilgi määral tema egoistlikku käitumist, mis ei lähtu kuidagi lähedaste vajadustest.

1. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab kolleegium Harju Maakohtu
2. jaanuari
3. a otsuse muutmata ja apellatsioonid rahuldamata.
4. Kaitsja on esitanud taotluse määrata apellatsiooni koostamisel riigi õigusabi osutamise eest tasu hüvitiseks 175,68 eurot (sh käibemaks). Taotluse kohaselt on kaitsjal kulunud maakohtu otsusega tutvumiseks, nõupidamiseks kliendiga ning apellatsioonkaebuse koostamiseks 120 minutit, mille eest taotleb kaitsja tasu kindlaksmääramist summas 144 eurot. Taotletud summadele lisandub käibemaks. Ringkonnakohus rahuldab kaitsja taotluse ja arvestab õigusabi põhjendatud mahuks kokku 120 minutit, mille eest on alates
5. veebruarist 2023 kehtiva advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korra § 1 lg 1 kohaselt tasu määr (120*36/30) 144 eurot. Sellele lisandub käibemaks 22%, s.o 31,68 eurot. Seega määrab kolleegium kaitsjale tasu ja kulude suurusena kindlaks kokku 175,68 eurot. KrMS § 185 lg-s 2 sätestatakse, et kui apellatsioonimenetluses jätab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse muutmata ja apellatsioon rahuldamata, s.o tehakse KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud kohtulahend, siis jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Kuna ringkonnakohus jätab esitatud apellatsiooni rahuldamata, jääb süüdistusasjas määratud kaitsja tasu süüdistatava enda kanda. Allkirjastatud digitaalselt 7