← Eesti

1-23-4495/155

Obsah (15)§ 184§ 418§ 4211§ 63§ 4181§ 64§ 68§ 83§ 191§ 421§ 21§ 16§ 56§ 73§ 4

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 2. juuli 2024, Pärnu Kriminaalasja number 1-23-4495 Kohtukoosseis eesistuja Rajar Miller, rahvakohtunikud Hegert Vesik

§ 184

lg 2 p 1, § 418 1 lg 1 ja § 4211 lg 2 p 1 järgi üldmenetluses Prokurör eriasjade prokurör Kaido Tuulemäe Süüdistatav Kadir Yavas, sünniaeg 26.05.1988, Belgia Kuningriigi kodanik, emakeel prantsuse ja türgi keel, elukoht XXX, kahtlustatavana kinni peetud 16.02.2023, viibib vahi all Tallinna Vanglas Kaitsja lepinguline kaitsja Stella Veber Tõlgid Esta Rand, Risto Roste, Madis Jürviste, Siret Seppo RESOLUTSIOON 1. Tunnistada Kadir Yavas süüdi

§ 184lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 5 aasta ja 6 kuu pikkune vangistus.

2. Tunnistada Kadir Yavas süüdi

§ 418

1 lg 1 ja

§ 4211

lg 1 järgi ja mõista talle

§ 63

lg 1 alusel

§ 4181lg 1 järgi karistuseks vangistus 2 aastat.

3.

§ 64

lg 1 alusel mõista üksikkaristustes raskeima suurendamise teel liitkaristuseks 6 aastat vangistust. 4.

§ 68lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg alates 16.

veebruarist 2023 karistusaja hulka ja vangistuse kandmise aja alguseks lugeda

  1. veebruar
  3. Kadir Yavasile kohaldatud vahistamise tõkend jätta kuni kohtuotsuse jõustumiseni muutmata. Kohtuotsuse jõustumisel tõkend tühistada. Konfiskeerimine 6.

§ 83

lg 1 alusel konfiskeerida mootorsõiduk Citroen Jumper registreerimismärgiga X (VIN kood X ). 7.

§ 191

alusel konfiskeerida sõidukist Renault Trafic leitud ning ekspertiisist järele jäänud narkootiline aine amfetamiin ja jätta see NPALS § 7 lg 3 alusel Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks. 8.

§ 421, § 4211 lg 4 ja § 83 lg 4 alusel konfiskeerida: 8.1.

8.

  1. 8.
  3. kaliibriga 5,56x45 mm automaattuld võimaldav vintraudne püss Colt M16A1 numbriga X (pakend X ); kaliibriga 5,56x45 mm automaattuld võimaldav vintraudne püss Colt M16A1 numbriga X (pakend X ); kolm kaliibriga 5,56x45 mm tulirelva padrunisalve (2 pakendist X ja 1 pakendist X ). Relvad Colt M16A1 numbritega X ja X , samuti padrunisalv pakendist X ja üks salvedest pakendist X jätta Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi relvakogusse. Teine salv pakendist X , mis on hoiul Kaitsepolitseiametis, hävitada. Menetluskulud
  4. KrMS § 180 lg 1 alusel jätta Kadir Yavase kanda valitud kaitsjale makstud tasu ja tema kulud ning mõista välja Kadir Yavaselt riigituludesse menetluskulud kogusummas 6286 eurot, mis koosneb: 10.
  5. sundraha 2050 eurot; 10.
  6. ekspertiiside kulu 3192 eurot; 10.
  7. määratud kaitsja tasu 864 eurot; 10.
  8. sõidukite teisaldamise kulu 180 eurot.
  9. Menetluskulu tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates ühe kuu jooksul ühele järgnevatest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvetest: nr EE351010052031000004 (SEB Pank AS), nr EE522200221013264447 (Swedbank AS), nr EE401700017002872300 (Luminor Bank AS) või nr EE957700771001523585 (AS LHV Pank). Maksekorraldusele tuleb märkida viitenumber 99924700019802 ja makse selgituseks: „menetluskulu, Kadir Yavas, kr asi nr 1-23-4495“. Kui rahalised nõuded pole tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
  10. KrMS § 177 p 1 ja 3 ning § 173 lg 4 alusel jäävad riigi kanda Renault Traficu tehnilise kontrolli ja sellega seotud teisaldamiste kulu ja tõlkekulud. KrMS § 180 lg 3 alusel jäävad riigi kanda kaitsja tõenditena esitatud DNA-ekspertiiside ja sõrmejäljeekspertiisi kulud. 2

(30)Asitõendid
  1. KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada Kadir Yavasile Kaitsepolitseis hoiul asuvad: 13.
  2. sularaha kupüürides kokku 620 eurot (4x 50 eurot, 20x 20 eurot, 2x 10 eurot pakend X ); 13.
  3. Samsung Galaxy Z Flip 4 IMEI1 koodiga X /06 ja IMEI2 koodiga X /06 (pakend X ); 13.
  4. iPhone 12 mini IMEI1 koodiga X ja IMEI2 koodiga X (pakend X ); 13.
  5. Kadir Yavase nimeline deebetkaart (pakend nr X ).
  6. KrMS § 126 lg 3 p 2 tagastada omanikule või seaduslikule valdajale sõiduk Renault Trafic VIN koodiga X .
  7. KrMS § 126 lg 3 p 3 alusel hävitada järgmised Renault Traficust võetud esemed: 15.
  8. 75 kaliibriga 5,56x45mm padrunit ja 2 kaliibriga .223 REM padrunit pakendis X ning 73 kaliibriga .223 REM padrunit pakendis X ; 15.
  9. papist kast (pakend X ); 15.
  10. viis musta värvi spordikotti kirjega "Kaytan" ja neis olnud kilepakendid; 15.
  11. musta värvi riidest kott koos 2 kaablivitsaga, ülejääkidest teibilõikude, kiletükkide ja kilekottidega (pakend X ); 15.
  12. sigaretipakk Marlboro Gold L (pakend X ); 15.
  13. silindrikujuline anum, milles plastikust lusikale võetud tumedat värvi vänge lõhnaga aine proovmaterjal (pakend X ); 15.
  14. määrdunud pruuni värvi tekk (pakendid X ja X ); 15.
  15. kaks helesinist värvi sangadega ja mere liivaranda kujutava pildiga kilematerjalist kotti (pakendid X ja X ); 15.
  16. valget värvi kokku murtud kilekott pruuni värvi kileteibiga (pakend X ); 15.
  17. musta värvi käepidemega riiete puhastusrull (pakend X ); 15.11.kaks musta värvi teibirulli (pakendid X ja X ); 15.12.kaks musta värvi, üks valget värvi ja kaks läbipaistvat teibirulli (pakend X ); 15.13.punast värvi palvevaip (pakend X ); 15.14.tühi helesinist värvi kilekott käsikirjalise kirjega „Buker“ (pakend X ); 15.15.läbipaistvast plastikust ja punast värvi korgiga veepudel kirjega „SPA INTENSE“ (pakend X ); 15.16.valget värvi hambahari (pakend X ); 15.17.kaks sinist värvi kummikinnast (pakend X ); 15.18.kaks soomekeelset arvet: 18.02.2022 kell 11:48 Helsinki K-Rauta ja 18.02.2022 kell 12:16 Motonet Roihupelto (pakend X ); 15.19.kolmteist sigaretikoni filtri osa (pakend X ); 15.20.kollast värvi kõrvatropp (pakend X ); 15.21.kaks paberi tükki, üks punast värvi kirjetega „ASAM“ ja „Hotell Gastronomie Tagung www.hotelasam.de“ ning teine paberitükk ühelt poolt kirjega „Casa Cucina Pizzeria“ ja „Halal 100%“ (pakend X ); 15.22.tühi musta värvi ääristega kollakas-rohelist värvi poolitatud sidruni kujutisega kilematerjalist kott (pakend X ). 3
(30)
  1. Sõidukite dokumendid pakendist nr X jätta vastava sõiduki juurde ja kaks transiitmärki kirjega "X" pakendist X jätta sõiduki Renault Trafic juurde. Sõidukite Citroen Jumper registreerimisnumbriga X ja Renault Trafic VIN koodiga X võtmed jätta vastava sõiduki juurde.
  2. KrMS § 126 lg 3 p 3 alusel hävitada kriminaalasjas ära võetud telefonidest ning alla laetud sotsiaalmeedia ja e-posti kontodel asunud andmete koopiad, mis asuvad Kaitsepolitseiameti andmehoidlas: 17.
  3. Kadir Yavase mobiiltelefonist iPhone 12 mini IMEI1 koodiga X ja IMEI2 koodiga X kopeeritud andmed (andmehoidlas kaust nr X ). Kadir Yavase mobiiltelefonist Samsung Galaxy Z Flip 4 IMEI1 koodiga X ja IMEI2 koodiga X kopeeritud andmed (andmehoidlas kaust nr X ); 17.
  4. HCmobiiltelefonist iPhone 13 Pro IMEI1 koodiga X ja IMEI2 koodiga X kopeeritud andmed (andmehoidlas kaust nr X ). HC mobiiltelefonist iPhone 11 Pro IMEI koodiga X kopeeritud andmed (andmehoidlas kaust nr X ); 17.
  5. Yavüz Eroglu mobiiltelefonist Samsung S21 IMEI1 koodiga X ja IMEI2 koodiga X kopeeritud andmed (andmehoidlas kaust nimetusega „Samsung_S21“).
  6. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaaltoimikusse vaatlusprotokollide juures olevad CD ja DVD plaadid.
  7. KrMS § 4211 lg 1 alusel saata jõustunud kohtuotsus konfiskeeritud sõidukit valitsema volitatud asutusele Politsei- ja Piirivalveamet. Asitõendite hävitamiseks ja tagastamiseks saata kohtuotsus täitmiseks Kaitsepolitseiametile. Edasikaebe kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus tervikuna on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav. Vahistatud süüdistatava kaitsja puhul arvutatakse apellatsioonitähtaega kohtuotsuse kättetoimetamisest kinnipidamiskohas viibivale süüdistatavale. Süüdistuse sisu
  8. Kadir Yavast süüdistatakse selles, et tema 2023.a veebruaris eeluurimisel tuvastamata isikutega kooskõlastatult ühise teootsuse ja teoplaani alusel, ebaseaduslikult toimetas ajavahemikul 14.02.2023 kuni 16.02.2023 Belgia Kuningriigist Eesti Vabariiki suures koguses narkootilist ainet amfetamiini ning kaks automaattulirelva Colt M16A
  9. Kadir Yavase tegevus seisnes alljärgnevas.
  10. 2023.a veebruaris, täpselt tuvastamata ajal leppis Kadir Yavas eeluurimisel tuvastamata isikutega kokku suures koguses narkootilise aine ja kahe automaattulirelva toimetamise Belgiast Eestisse. Vastavalt omavahel kokkulepitule pidi Kadir Yavas oma treilersõidukiga toimetama kaubiku Renault Traficu, mille kaubaruumi on eelnevalt peidetud amfetamiin ja automaattulirelvad, Belgiast Brüsseli linnast Eestisse Tallinna linna. Tulirelvad ja 4
(30)narkoaine pidid eelnevalt kaubikusse peitma eeluurimisega tuvastamata isikud, Kadir Yavase ülesanne oli nende transport Belgiast Eestisse.
  1. Kuna Kadir Yavaselt oli liiklusrikkumise tõttu juhtimisõigus ära võetud, siis kaasas ta treilerisõiduki juhina Eestisse sõiduks oma tuttava HC . Seejuures Kadir Yavas ei rääkinud HC le Renault Traficu kaubaruumi peidetud ja seega veoseks olevatest automaattulirelvadest ja narkootilisest ainest, ega viidanud muul viisil tegevuse ebaseaduslikkusele.
  2. 14.02.2023 ajavahemikul kell 18.49 kuni 19.04 (Belgia aja järgi kell 17.49 kuni 18.04) panid HC ja Kadir Yavas Belgias Brüsselis Evere linnaosas Friulilaan’i tänaval Kadir Yavase korraldusel ja juhendamisel treilersõidukile Citroen Jumper (registreerimismärga X) ilma registreerimismärkideta kaubiku Renault Trafic (VIN koodiga X ). Renault Traficu kaubaruumis oli sel hetkel muude esemete hulgas kaks automaattulirelva Colt M16A1, tulirelva salved, padrunid ning 95,78 kg massiga amfetamiini sisaldavat pulbrit, mis olid eelnevalt sinna pandud eeluurimisel tuvastamata isikute poolt. Tulirelvad ja narkootiline aine olid kaubaruumi paigutatud selliselt, et nende avastamine muude esemete hulgast oleks juhuliku kontrolli puhul võimalikult raske. Relvakotis olevad automaattulirelvad olid paigutatud Renault Traficu kaubaruumis erinevate esemete all asunud pesukastiga diivani peal olnud diivani detaili õõnsusesse kinniteibitud papist kasti sisse. Narkootiline aine asus diivani pesukastis viies musta värvi spordikotis. Spordikottides oli kokku 95,78 kg niisket pulbrilist ainet, mis sisaldas kokku 19 572 g amfetamiini. Spordikotid olid kaetud tekiga ning pesukasti ääred olid immutatud tugevalt lõhnava ainega. Kaubaruum oli kuni laeni täidetud kastidesse pakitud majapidamistarvete ja -esemetega, kasutatud vaipade, mööbli ja tehnikaga.
  3. Pärast kaubiku treilersõidukile paigutamist alustasid HC ning Kadir Yavas 14.02.2023 kella 19.04 ajal (Belgia aja järgi kell 18.04) sõitu Eesti suunas selliselt, et Citroen Jumperit juhtis HC ja Kadir Yavas oli kaasreisijana kõrvalistmel. Eestisse sõideti mööda maismaad, läbides Saksamaa, Poola, Leedu ja Läti. Teel Eestisse juhtis Citroen Jumperit valdava osa ajast HC ning vahepeal Kadir Yavas. HC le andis juhiseid ja korraldusi Kadir Yavas. Sõidu ajal andis Kadir Yavas telefoni teel tuvastamata isikule jooksvalt ülevaateid sõidu käigust ja riigipiiride ületustest.
  4. 16.02.2023 kell 09.41 sisenesid HC juhina ja Kadir Yavas kaassõitjana treilersõidukiga Citroen Jumper Läti Vabariigist Ikla piiripunkti kaudu Eesti Vabariiki. Treileri veoseks oli endiselt Renault kaubik automaattulirelvadega ja narkootilise aine amfetamiiniga.
  5. Pärast piiriületust sõitsid HC ja Kadir Yavas mööda Tallinn-Pärnu-Ikla maanteed edasi kuni Tallinn-Pärnu-Ikla maantee Kabli-Massiaru teeristini, kus nad kell 09.55 Maksu- ja Tolliameti ametnike poolt tollikontrolliks kinni peeti. Veoseks olnud tulirelvad ja narkootikumid avastati ametnike poolt Renault Traficu kaubaruumist sõiduki läbivaatuse käigus Pärnu linnas Rannametsa tee 4 tollikontrolli angaaris kell 11.20 paiku.
  6. Läbivaatuse käigus leidsid Maksu- ja Tolliameti ametnikud Renault Traficu kaubaruumist pärast kauba mahalaadimist erinevate esemete all asunud diivani peal olnud diivani detaili 5
(30)õõnsusesse peidetult kinniteibitud papist kasti. Papist kastis oli musta värvi riidest relvakott, milles omakorda oli kaks laskekõlbulikku 5.56x45 mm kaliibriga automaattuld võimaldavat vintraudset püssi Colt M16A1 relvanumbritega X ja X ning kolm padrunisalve. Seejuures oli tulirelva Colt M16A1 numbriga X padrunipessa laetud üks kaliibriga 5.56x45 mm padrun (st tegemist oli laetud tulirelvaga). Relvakotis oli lahtiselt kaks kaliibriga.223 REM padrunit; neli padrunikarpi, milles 78 (
  1. tk)kaliibriga .223 REM padrunit; kilepakendis 95 (
  2. tk)kaliibriga 5.56x45 mm padrunit ning kaks kaliibriga .223REM padrunit. Kõik 178 padrunit olid laskekõlblikud. 9. Lisaks leidsid ametnikud Renault Traficu kaubaruumist diivani pesukasti seest viis musta värvi spordikotti, millest igas kotis oli 20 ligikaudu 1 kg massiga amfetamiini sisaldava niiske pulbrilise ainega kilepakendit. Kokku oli spordikottides 100 kilepakendit pulbrise ainega, kogumassiga 95,78 kg:  21 pakendit valget värvi pulbriga, massiga kokku 19,68 kg;  23 pakendit valkjat värvi pulbriga, massiga kokku 21,93 kg;  56 pakendit roosat värvi pulbriga, massiga kokku 54,17 kg. 10. Ainete kuivatamise järgselt tegi kohtuekspert kindlaks, et:  21-s kilepakendis olnud valge pulber kogumassiga 6014 g sisaldas keskmiselt 70% amfetamiini, arvestuslikult oli pakendites 4210 g amfetamiini;  23-s kilepakendis olnud valkjas pulber kogumassiga 6650 g sisaldas keskmiselt 71% amfetamiini, arvestuslikult oli pakendites 4722 g amfetamiini;  56-s kilepakendis olnud roosa pulber kogumassiga 19 710 g, sisaldas keskmiselt 54% amfetamiini, arvestuslikult oli pakendites 10 640 g amfetamiini. 11. Kokku oli Renault Traficu kaubaruumis 100 kilepakendis 32 374 g pulbrit, mis sisaldas 19 572 g amfetamiini. 12. Kuna HC ei olnud teadlik Renault Traficus olevatest automaattulirelvadest, padrunitest ja narkootilisest ainest, pani HC koosseisupärased teod (st automaattulirelvade ja narkootilise aine valdamise, transportimise ja Eestisse toimetamise) toime vahendina, keda Kadir Yavas valitses vahendlikult ülekaaluka teadmisega. Seega käitles Kadir Yavas 32 374 g pulbrilist ainet, mis sisaldas kokku 19 572 g amfetamiini. 13. Narkootiline aine amfetamiin kuulub vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 31 lg 1 ja sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 alusel narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või samas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Amfetamiini käitlemine oli ebaseaduslik, kuna Kadir Yavasel puudus luba narkootiliste ainete käitlemiseks. NPALS § 31 lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Keskmiselt piisab kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks amfetamiini puhul 1,4 grammist. Kadir Yavas käitles narkootilist ainet suures koguses, kuna Belgiast Eestisse toimetatud amfetamiini kogusest oleks piisanud narkootilise joobe tekitamiseks keskmiselt 150 553 inimesele, s.o enam kui kümnele inimesele. 6
(30)
  1. Relvaseaduse (RelvS) § 11 lg 2 kohaselt on relva käitlemine relvade ja laskemoona valmistamine, müük, soetamine, omamine, valdamine, hoidmine, hooldamine, kandmine, edasitoimetamine, vedu, sissevedu, väljavedu, võõrandamine, pärimine, leidmine ja hävitamine ning relvade parandamine, ümbertegemine, laskekõlbmatuks muutmine, lammutamine ja laenutamine. RelvS § 20 lg 1 p 5 järgi on tsiviilkäibes keelatud automaattulirelv, millest ühekordsel päästikule vajutamisel saab sooritada valangu. Automaat-vintpüss Colt M16A1 puhul on tegemist RelvS § 20 lg 1 p 5 mõttes tsiviilkäibes keelatud automaattulirelvaga.
  2. Tsiviilkäibes keelatud automaattulirelv on RelvS § 3 lg 1 p 1 järgi ametirelv, mis on seadusega ette nähtud avalikku võimu teostavatele valitsusasutustele, kohaliku omavalitsuse organitele ja asutustele ning kohtutele teenistusülesannete täitmiseks, sisekaitselisele rakenduskõrgkoolile õppetööks ja teenistusülesande täitmiseks ning Kaitseliidule teenistuskohustuste täitmiseks. RelvS § 3 lg 2 kohaselt jagunevad ametirelvad teenistusrelvadeks ja sõjaväerelvadeks, mille käitlemise kord on sätestatud Siseministri 11.09.2018 määruses nr 19 ja Kaitseministri 09.07.2018 määruses nr
  3. Kadir Yavasel puudus õigus käidelda automaattulirelva, kuna ta ei kuulu RelvS § 3 lg 1 p 1 nimetatud subjektide ringi.
  4. RelvS §-s 832 lg 5 kohaselt on sõjarelvade käitlemine majandustegevusena majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse tähenduses lubatud üksnes RelvS §-s 8333 sätestatud tegevusloa alusel. Kadir Yavas ei oma Eestis relvaluba. Talle ei ole väljastatud tsiviilrelvade ja laskemoona või sõjarelvade ja laskemoona käitlemise tegevusluba ning majandustegevuse registri (MTR) kohaselt ei ole ta seotud Eesti ettevõttega, mis omaks eelnimetatud tegevuslube.
  5. RelvS § 59 lg 6 kohaselt toimub tsiviilkäibes keelatud relva sissevedu strateegilise kauba seaduses (StrKS) sätestatud korras. StrKS § 2 lg 1 kohaselt on strateegiline kaup sõjaline kaup, kaitseotstarbeline toode, inimõiguste rikkumiseks kasutatav kaup ja kahesuguse kasutusega kaup. StrKS § 2 lg 2 kohaselt on sõjaline kaup relv, aine, materjal, vahend, seade, süsteem, nende osad, nendega seotud varustus ja spetsiaalsed komponendid, tarkvara ja tehnoloogia, mis on projekteeritud, valmistatud, määratud või kohandatud sõjalisel otstarbel kasutamiseks, mida kasutatakse sõjalisel otstarbel või mis on loetletud sõjaliste kaupade nimekirjas.
  6. Vabariigi Valitsuse 22.12.2011 määrusega nr 171 „Strateegiliste kaupade nimekiri“ lisa nr 1 (ML1) kohaselt on sõjaliseks kaubaks automaattulirelvad kaliibriga 12,7 mm (kaliiber 0,50 tolli). Kadir Yavase poolt Belgiast Eesti Vabariiki toimetatud kaks automaattuld võimaldavat vintraudset püssi Colt M16A1 numbritega X ja X on sõjaline kaup. Strateegilise kauba vedu StrKS § 3 lg 1 tähenduses on sissevedu, väljavedu, transiit, kaitseotstarbelise toote Euroopa Liidu sisene vedu ja kahesuguse kasutusega kauba edasitoimetamine. StrKS § 3 lg 2 järgi on sissevedu sõjalise kauba ja kaitseotstarbelise toote Eestisse toimetamine. StrKS § 6 lg 2 järgi on strateegiliste kaupade nimekirja kantud kauba veoks ning teenuse osutamiseks vajalik kehtiv eriluba või selle kasutamise õigus, mis peab olema omandatud enne kauba või teenuse riigipiiri ületamist. StrKS § 6 lg 1 järgi on eriluba litsents või üldluba. Kadir Yavasele ei ole väljastatud StrKS § 6 lg 1 nimetatud eriluba.
  7. Kuna Kadir Yavasele pole väljastatud Eesti Vabariigi poolt tsiviilkäibes keelatud tulirelvade käitlemiseks lube, siis käitles ta kahte automaat-vintpüssi Colt M16A1 7
(30)ebaseaduslikult. Ebaseaduslikkus seisnes tulirelva käitlemises isiku poolt, kellel pole selleks õigust.
  1. Eelpool kirjeldatud tegude puhul Kadir Yavas teadis, et ta käitleb narkootilist ainet ja automaattulirelvi; et automaattulirelvade ja narkootiliste ainete valdamiseks, hoidmiseks, edasitoimetamiseks, Eesti riiki sisseveoks on vaja eriluba, mida tal ei olnud. Samuti oli ta teadlik, et antud narkootilisest ainest piisanuks joobe tekitamiseks enam kui kümnele inimesele. Nimetatud asjaolusid teades, tahtis Kadir Yavas narkootilist ainet ja automaattulirelvi Belgiast Eestisse toimetada. Kadir Yavas pani kuriteo toime tahtlikult, st amfetamiini ja tulirelvade ebaseaduslik Belgiast Eestisse toimetamine ning Eestis edasitoimetamine oli tema eesmärk.
  2. Suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemisega grupis pani Kadir Yavas toime

§ 184lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

22. Tsiviilkäibes keelatud tulirelva ebaseadusliku käitlemisega grupis pani Kadir Yavas toime

§ 4181lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

23. Strateegilise kauba veoga ilma nõutava kehtiva eriloata grupis pani Kadir Yavas toime

§ 4211lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOHTU SEISUKOHT

  1. Esmalt märgib kohus sissejuhatavalt, et Kadir Yavas end kohtus talle etteheidetavate kuritegude toimepanemises süüdi ei tunnistanud ning kaitsja taotles Kadir Yavase täielikku õigeksmõistmist.
  2. Süüdistatava kaitsepositsiooni võib kokku võtta järgmiselt: K. Yavas vedas treileril Renault kaubikut, kuid polnud teadlik, et sellesse on peidetud keelatud esemed – narkootiline aine ja relvad. Tema tegevuses puuduvad kuriteo subjektiivsed tunnused. K Yavast kasutati ära. Ta osutas puksiirveo teenust, mis on tema töö juba ca 10 aastat – ta veab igapäevaselt puksiirautoga avariilisi, rikkis või muul põhjusel ühest kohast teise vedamist vajavaid sõidukeid. K. Yavas ei tegutsenud grupis. Objektiivne koosseis
  3. Eelöeldut arvestades pole vaidlust süüdistuses etteheidetava kuriteosündmuse peamistes

§ 184

, § 4181 ja § 4211 põhikoosseisude jaoks tähendust omavates objektiivsetes asjaoludes. Kohus tuvastab need järgmiselt.

  1. K. Yavas ja HC paigutasid
  2. aasta
  3. veebruari õhtul Belgias Brüsselis Evere linnaosas Friulilaani tänaval Citroen Jumper treilersõidukile kaubiku Renault Trafic ja alustasid kella 19.04 ajal (18.04 Belgia aja järgi) sõitu Eesti suunas. Sõit kulges läbi Saksamaa, Poola, Leedu ja Läti. Citroen Jumperit juhtis valdavalt HC , aga vahepeal ka K. Yavas. Neid fakte kinnitavad K. Yavase telefoni vaatlusandmed (III kd) ning tema enda ja HC poolt kohtus antud ütlused (VIII kd tl 19-37, V kd tl 109-122). 8

(30)
  2. veebruari hommikul kell 9.41 sisenes Citroen Jumper treilersõiduk HC roolis ja K. Yavasega kõrvalistmel ning Renault Traficuga treileri veosena Lätist Ikla piiripunkti kaudu Eestisse. Seda kinnitavad piiriületuse andmed (I kd tl 101) ning K. Yavase ja HC ütlused. Sõit jätkus Tallinn-Pärnu-Ikla maanteel kuni Kabli-Massiaru teeristini, kus tolliametnikud pidasid sõiduki kella 9.55 ajal kinni. Veose kontrollimiseks konvoeeriti sõiduk Pärnusse tolliangaari, kus ametnikud avastasid Renault Traficu kaubaruumi läbivaatusel kella 11.20 ajal relvakoti, milles oli kaks vintraudset püssi Colt M16A1 relvanumbritega X ja X , kolm padrunisalve ja 178 padrunit (96 padrunit kaliibriga 5,56x45 mm ja 82 padrunit kaliibriga .223 Rem) ning viis spordikotti kaaluga igaüks ca 21 kg, milles oli kilepakendites amfetamiini kiirtestile positiivselt reageerinud aine. Eeltoodu on leidnud kinnitust Maksu- ja Tolliameti läbivaatusaktis, Kaitsepolitseiameti läbivaatusprotokollis ja padrunikarpide vaatlusprotokollis kajastatud andmetega (I kd tl 50-99, tl 110, tl 143).
  3. Eelnimetatud läbivaatusakt, läbivaatlusprotokoll ning läbivaatust teostanud tolliametnike Y.L , N.W ja M.K ütlused kogumis (II kd tl 167–183, V kd tl 157–167) kinnitavad sedagi, et Renault Traficu kogu kaubaruum oli täidetud kastidesse ja kottidesse pakitud asjadega, mille hulgas oli mööblit, kodutehnikat, vaipu, mitmesuguseid majapidamistarbeid, toiduaineid jms, ning relvakott ja spordikotid amfetamiiniga olid paigutatud teiste asjade alla diivanisse kaubaruumi esiosas. Nende leidmiseks tuli kaubaruum peaaegu tühjendada. Relvakott asus diivani käetoes kinniteibitud pappkarbis ja spordikotid tekiga kaetult diivani pesukastis, mis omakorda oli määritud tugevalt lõhnava ainega. Selline paigutus lubab järeldada, et kõnealused kotid pandi kaubaruumi enne seda kui K. Yavas ja HC Renault Traficu treilerile paigutasid ja veosega
  4. veebruaril Brüsselist Eesti suunal startisid (ehk teisisõnu teekonnal midagi kaubaruumi ei lisatud ja kotid oma sisuga olid Renault Traficus veo algusest kuni lõpuni nii nagu nad tolliametnike poolt
  5. veebruaril leiti).
  6. Tulirelvaekspertiisi aktis esitatud eksperdi arvamusega on tõendatud, et mõlema Renault Traficu kaubaruumist leitud relva näol oli tegemist laskekõlbliku automaattuld võimaldava vintraudse püssiga Colt M16A1 kaliibriga 5,56x45 mm. Ekspert on tunnistanud laskekõlblikuks ka ekspertiisiks esitatud padrunid (kaliiber 5,56x45 mm ja kaliiber .223 Rem) ning kinnitanud padrunisalvede kasutuskõlblikkust ja kasutatavust muuhulgas ekspertiisiks esitatud relvadega. Eksperdi järelduste põhjal on 5,56x45 mm kaliibriga padrunid kasutatavad teiste relvade hulgas ka vintpüssidega Colt M16A
  7. Kaliibriga .223 Rem padrunid ekspertiisiks esitatud püssidest laskmiseks ette nähtud ei ole, ent ekspertiisiks esitatud padrunisalvi kasutades on see kaliibrite sarnaste mõõtmete ja omaduste tõttu võimalik (I kd tl 165-178).
  8. Narkootilise aine ekspertiisi akti kohaselt kaalus ekspertiisiks esitatud märg pastataoline pulber 100 kilepakendis enne kuivatamist kokku 95,78 kg: 21 pakendit valge pulbriga 19,68 kg, 23 pakendit valkja pulbriga 21,93 kg ja 56 pakendit roosa pulbriga 54,17 kg. Ekspert on teinud kindlaks, et valge pulber kuivatamisjärgse massiga 6014 grammi sisaldas keskmiselt 70% ja arvutuslikult kokku 4210 grammi amfetamiini, valkjas pulber kuivatamisjärgse massiga 6650 grammi keskmiselt 71% ja arvutuslikult kokku 4722 grammi amfetamiini ning roosa pulber kuivatamisjärgse massiga keskmiselt 54% ja arvutuslikult 10 640 grammi amfetamiini (I kd tl 156-159). Eksperdi arvamusega on tõendatud, et Renault Traficu kaubaruumist leitud aine sisaldas puhta aine kujul kokku 19 572 grammi amfetamiini. 9
(30)Narkootilise aine käitlemine 32.

§ 184

lg 1 näeb ette vastutuse narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Amfetamiin kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 3 1 lg 1 ning sotsiaalministri

  1. mai
  2. a määruse nr 73 lisa 1 kohaselt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete esimesse nimekirja. NPALS § 31 lg 3 kohaselt loetakse suureks narkootilise aine kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Kuigi süüdistuses on prokuratuur märkinud kümne inimese narkojoobeks vajaliku amfetamiini kogusena 1,4 grammi, võib seda näha ebaolulise eksitusena, kuivõrd uuritud tõendite põhjal piisab amfetamiini puhul kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks keskmiselt 1,3 grammist. Seda tõendavad ekspert M. T koondatud andmed (IV kd tl 148–152). NPALS § 2 p 3 alusel tuleb narkootilise aine käitlemise all mõista mh narkootilise aine vedu. K. Yavas toimetas treilersõidukile paigutatud kaubiku kaubaruumis, st vedas, faktiliselt Belgiast Eestisse 19 572 grammi amfetamiini. Sellisest kogusest piisab narkojoobe tekitamiseks kaugelt enam kui kümnele inimesele, täpsemalt saaks narkojoobeks vajaliku annuse keskmiselt 150 553 inimest (19572/0,13). Seega vedas K. Yavas suures koguses narkootilist ainet.
  3. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või samas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. NPALS § 4 lg 1 järgi toimub I nimekirjas loetletud ainete ja neid sisaldavate ravimite sisse- ja väljavedu NPALS § 3 lõikes 1 nimetatud eesmärkidel kasutamiseks Ravimiameti sisse- või väljaveoloa alusel. Ravimiameti kinnituse ja tegevuslubade registri andmete toel on tõendatud, et K. Yavasele (ega HC ) amfetamiini sisseveoks ega muul viisil käitlemiseks luba antud ei ole (IV kd tl 119–127). Loa puudumist kinnitasid mõlemad mehed ka kohtus antud ütlustes. Loa puudumisel käitles K. Yavas narkootilist ainet ebaseaduslikult.
  4. Seega käitles Kadir Yavas suures koguses narkootilist ainet ebaseaduslikult ja täitis seega

§ 184lg 1 objektiivse koosseisu.

Tsiviilkäibes keelatud tulirelva käitlemine 35.

§ 4181

lg 1 näeb ette vastutuse tsiviilkäibes keelatud tulirelva, selle olulise osa või laskemoona ebaseadusliku käitlemise eest, välja arvatud laskemoona ebaolulises koguses ebaseadusliku käitlemise eest.

  1. Relvaseaduse (RelvS) § 20 lg 1 p 5 järgi on automaattulirelv, millest ühekordsel päästikule vajutamisel saab sooritada valangu, tsiviilkäibes keelatud. Kuivõrd tulirelvaekspertiisi akti põhjal võimaldab vintraudne püss Colt M16A1 automaatuld, on tegemist relvaseaduse tähenduses tsiviilkäibes keelatud automaattulirelvaga.
  2. RelvS § 11 lg 2 järgi seisneb relva käitlemine mh relvade ja laskemoona veos. K. Yavas toimetas treilersõidukile paigutatud kaubiku kaubaruumis, st vedas, faktiliselt Belgiast Eestisse kaks tsiviilkäibes keelatud automaattulirelva. Süüdistuses heidetakse K. Yavasele ette kahe automaattulirelva ebaseaduslikku vedu. Renault Traficust leitud laskemoona ebaseaduslikku käitlemist pole ette heidetud ja sellel kohus ei peatu. 10

(30)38. Ebaseaduslikkus

§ 4181

lg 1 mõttes seisneb tsiviilkäibes keelatud tulirelva käitlemises isiku poolt, kellel pole selleks õigust. Tsiviilkäibes keelatud tulirelva käitlemine saab olla õiguspärane, kui isik kuulub RelvS § 3 lg 1 p 1 loetletud subjektide hulka, kel võib olla õigus ametirelva kasutamiseks, või on tal RelvS §-s 83 33 sätestatud tegevusluba sõjarelvade käitlemiseks.

  1. Eelviidatud RelvS § 3 lg 1 p 1 järgi on ametirelv seadusega ette nähtud avalikku võimu teostavatele valitsusasutustele, kohaliku omavalitsuse organitele ja asutustele ning kohtutele teenistusülesannete täitmiseks, sisekaitselisele rakenduskõrgkoolile õppetööks ja teenistusülesande täitmiseks ning Kaitseliidule teenistuskohustuste täitmiseks. RelvS § 3 lg 2 kohaselt jagunevad ametirelvad teenistusrelvadeks ja sõjaväerelvadeks, mille käitlemise kord on sätestatud Siseministri 11.09.2018 määruses nr 19 ja Kaitseministri 09.07.2018 määruses nr
  3. RelvS §-s 832 lg 5 kohaselt on sõjarelvade käitlemine majandustegevusena majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse tähenduses lubatud üksnes RelvS §-s 83 33 sätestatud tegevusloa alusel.
  4. K. Yavasel puudus õigus käidelda automaattulirelva, kuna ta ei kuulu RelvS § 3 lg 1 p 1 nimetatud subjektide ringi. K. Yavasele pole väljastatud tsiviilrelvade ja laskemoona või sõjarelvade ja laskemoona käitlemise tegevusluba ning ta ei ole seotud Eesti ettevõttega, mis omaks eelnimetatud tegevuslube (IV kd tl 155–157). Küsimusele, et kas tal on relvaluba või Belgias relva transportimise luba või Eestisse relvade sisse toimetamise luba, vastas eitavalt kohtus ka K. Yavas ise (VIII kd tl 19–37). Igasuguste relvakäitlemise lubade puudumist kinnitas ka HC .
  5. Vedades Belgiast Eestisse kaks tsiviilkäibes keelatud tulirelva Colt M16A1 nende käitlemise õiguseta täitis K. Yavas seega

§ 4181lg 1 objektiivse koosseisu.

Strateegilise kauba vedu 43.

§ 4211

lg 1 näeb ette vastutuse strateegilise kauba veo või strateegilise kaubaga seotud teenuse osutamise eest ilma nõutava kehtiva eriloata, selle kasutamise õiguse, sertifitseeringu või registreeringuta ning strateegilise kauba edasiandmise eest eriloas märkimata isikule või märkimata lõppkasutuseks.

  1. RelvS § 59 lg 6 kohaselt toimub tsiviilkäibes keelatud relva sissevedu strateegilise kauba seaduses (StrKS) sätestatud korras. StrKS § 2 lg 1 kohaselt on strateegiline kaup sõjaline kaup, kaitseotstarbeline toode, inimõiguste rikkumiseks kasutatav kaup ja kahesuguse kasutusega kaup. StrKS § 2 lg 2 kohaselt on sõjaline kaup relv, aine, materjal, vahend, seade, süsteem, nende osad, nendega seotud varustus ja spetsiaalsed komponendid, tarkvara ja tehnoloogia, mis on projekteeritud, valmistatud, määratud või kohandatud sõjalisel otstarbel kasutamiseks, mida kasutatakse sõjalisel otstarbel või mis on loetletud sõjaliste kaupade nimekirjas. Vabariigi Valitsuse 22.12.2011 määrusega nr 171 „Strateegiliste kaupade nimekiri“ lisa nr 1 (ML1) kohaselt on sõjaliseks kaubaks automaattulirelvad kaliibriga 12,7 mm (kaliiber 0,50 tolli).
  2. K. Yavase poolt Belgiast Eesti Vabariiki toimetatud kaks automaattuld võimaldavat vintraudset püssi Colt M16A1 numbritega X ja X on sõjaline kaup. Strateegilise kauba 11

(30)komisjoni kiri kinnitab, et vintraudsete automaattulirelvade Colt M16A1 kaliibriga 5,56x46mm puhul on tegemist sõjalise kaubaga StrKS § 2 lg 2 tähenduses (IV kd tl 128– 129). Tegemist on automaattulirelvaga, mis on nimetatud Vabariigi Valitsuse 22.12.2011 määrusega kehtestatud strateegiliste kaupade nimekirja esimese lisa (sõjaliste kaupade nimekiri) alajaotuses ML
  1. Selle nimekirja järgi on sõjaline kaup mh sileraudsed tulirelvad kaliibriga alla 20 mm ja teised käsitulirelvad ning automaattulirelvad kaliibriga 12,7 mm või alla selle.
  2. Strateegilise kauba vedu StrKS § 3 lg 1 tähenduses on sissevedu, väljavedu, transiit, kaitseotstarbelise toote Euroopa Liidu sisene vedu ja kahesuguse kasutusega kauba edasitoimetamine. StrKS § 3 lg 2 järgi on sissevedu sõjalise kauba ja kaitseotstarbelise toote Eestisse toimetamine. StrKS § 6 lg 2 järgi on strateegiliste kaupade nimekirja kantud kauba veoks ning teenuse osutamiseks vajalik kehtiv eriluba või selle kasutamise õigus, mis peab olema omandatud enne kauba või teenuse riigipiiri ületamist. StrKS § 6 lg 1 järgi on eriluba litsents või üldluba. StrKS näeb ette, et strateegilise kaubaga seonduvaid küsimusi arutab ja otsustab ning lube annab strateegilise kauba komisjon (StrKS § 8).
  3. K. Yavasele ei ole väljastatud StrKS § 6 lg 1 nimetatud eriluba. Strateegilise kauba komisjoni kiri kinnitab, et ei K.Yavas ega HC pole taotlenud strateegilise kauba komisjonilt sõjalise kauba Eesti Vabariiki toimetamiseks vajalikku eriluba ning ei ole esitanud komisjonile muid dokumente ja neil pole strateegilise kauba komisjoni poolt väljastatud eriluba sõjalise kauba Eesti Vabariiki toimetamiseks (IV kd tl 128–129).
  4. Vedades nõutava eriloata Eestisse sisse kaks tulirelva Colt M16A1, mis on strateegilise kauba alla kuuluv sõjaline kaup, täitis K. Yavas

§ 4211lg 1 objektiivse koosseisu.

49. Loomuliku elukäsitluse järgi tuleb sõitu (vedu) sõidukiga Belgiast Eestisse vaadata ühe vältava tegevusena. Citroen Jumperit juhtis valdavalt HC , (kes süüdistuse asjaolude järgi ei olnud veosesse paigutatud narkoainest ja relvadest teadlik ning sai sõidujuhiseid K. Yavaselt), aga vahepeal ka K. Yavas. K. Yavase tegevus on hinnatav vahendliku täideviimisena

§ 21lg 1 teise alternatiivi mõttes.

Grupp 50. Järgnevalt tuleb analüüsida, kas K. Yavas vedas narkootilist ainet ja tulirelvi grupis. Grupi moodustavad vähemalt kaks isikut, kes panevad teo toime ühiselt ja kooskõlastatult. Grupis tegutsemine tähendab kaastäideviimist

§ 21lg 2 tähenduses.

See säte näeb ette, et kui vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult, vastutab igaüks neist täideviijana (kaastäideviijad) ning kaastäideviimine on ka see, kui mitme isiku ühine ja kooskõlastatud tegevus vastab süüteokoosseisu tunnustele. 51. Süüdistuse hüpoteesi kohaselt toimetas K. Yavas suures koguses amfetamiini ja kaks automaattulirelva Belgiast Eestisse eeluurimisel tuvastamata isikutega kooskõlastatult ühise teootsuse ja teoplaani alusel. Ühise teootsuse ja -plaani kohta on süüdistuses esile toodud järgmised faktilised asjaolud: 12

(30)51.
  1. Narkootilise aine ja tulirelvade Belgiast Eestisse toimetamise leppis K. Yavas kokku eeluurimisel tuvastamata isikutega
  2. a veebruaris täpselt tuvastamata ajal. 51.
  3. Vastavalt kokkulepitule pidi K. Yavas toimetama oma treilersõidukiga Brüsselist Tallinnasse kaubiku Renault Trafic, mille kaubaruumi on eelnevalt pidetud amfetamiin ja automaattulirelvad. Tulirelvad ja narkoaine pidid eelnevalt kaubikusse peitma eeluurimisel tuvastamata isikud. K. Yavase ülesanne oli nende transport Belgiast Eestisse. 51.
  4. Tuvastamata isikutega ühise ja kooskõlastatud tegevusega puutuvana saab teokirjelduses näha ka asjaolu, et sõidu ajal andis K. Yavas (HC juhiseid ja korraldusi ning) tuvastamata isikule telefoni teel jooksvaid ülevaateid sõidu käigust ja riigipiiride ületustest.
  5. Neid süüdistusaktis välja toodud asjaolusid arvestades ei ole süüdistuses tegelikult kuigivõrd palju kirjas võimalike teiste grupiliikmete tegevuse kohta. Välja on toodud üksnes K. Yavase osalus – transportimine. Aktsepteeritav on, kui teise grupiliikme isik ei osutu konkreetselt tuvastatavaks. Kohtupraktika järgi ei välista see süüdistatava süüditunnistamist grupilises kuriteos. Samasugust mööndust ei saa aga teha teiste grupiliikmete tegevuse, rolli, teopanuste jms konkretiseerimise osas. Need peavad olema selgelt esile toodud.
  6. Vaidlust ei ole selles, et K. Yavaselt telliti Renault Traficu vedu (vähemasti Brüsselist Eestisse). See eeldab mingit kokkulepet. Ka kaitsja on menetluses läbivalt väitnud, et K. Yavas osutas käsitletava sündmuse puhul puksiirteenust ja vedas Renault Traficut kliendi soovil (teadmata sellesse peidetud keelatud esemetest). Seega iseenesest ei ole veo kokku leppimine K. Yavase poolt vaidlusalune asjaolu. Prokurör ja kaitsja on aga eri meelt selles, kas kokkuleppe esemeks oli (ainult) kaubiku vedu või narkootilise aine ja tulirelvade vedu.
  7. Kohtumenetluses said süüdistusakti seisuga eeluurimisel tuvastamata isikud konkreetsema nime eeskätt Mohamed Yassine T ja Mustafa Kemal M ´i (hüüdnimega T ja Filou) näol. Selles olid ka prokurör ja kaitsja ilma vaidluseta ühel meelel.
  8. Kokkuleppega seotud isikuteks saab uuritud tõendite põhjal pidada M. Y. T ja ka M. K. M . K. Yavase, M. Y. T ja M. K. M kontakt seoses selle veoga on jälgitav K. Yavase ja M. Y. T mobiiltelefonide vaatlemisel fikseeritud sõnumivahetusest (K. Yavase telefoni vaatlusprotokoll III kd tl 1–250, millest suhtlus Yavase ja T vahel tl 55–91 ja suhtlus Yavase ja M vahel tl 92–100; ning M. Y. T telefoni vaatlusprotokoll IV kd tl 158–184, mis kajastab suhtlust T ja M vahel).
  9. K. Yavase telefonist vaadeldud sõnumitest (WhatsApp Messenger kaudu) on näha, et Yavase ja T kontakt konkreetse veoga seoses algas
  10. veebruaril 2023, mil T küsis sõnumiga Yavaselt: „Räägi, kas pikki otsi ka teed? Soome? Helsingi“, millele Yavas vastas: „Räägime sellest“ (III kd tl 69). Sellele eelnevalt on suheldud kahe varasema sõiduki veo asjus sama aasta jaanuaris: sõiduauto Audi, mille Yavas T tellimisel Belgiast Saksamaale vedas ning too sama käesolevas kriminaalasjas tähelepanu all olev Renault Trafic, mille Yavas vedas eelnevalt T tellimisel Saksamaalt Brüsselisse.
  11. jaanuaril on T 13
(30)kirjutanud Yavasele: „Halloo, tere. Kuidas elad, elad hästi. Kõik on rahulik? Kuule, ma olen see T sõber, seoses selle Audiga, mis oleks vaja Frankfurti viia. Räägi kas sa oled oma veoautol siduri korda saanud?“. Meenutame, et T on M. K. M üks hüüdnimedest. Järgnenud suhtlus puudutas Audi vedu. Renault Traficu (esmase) veo osas on suheldud
  1. jaanuarist ja
  2. jaanuari sõnumivahetuses on fikseeritud, et kaubik on Yavase poolt pargitud Brüsselis T tänava lõppu ja T on kinnitanud, et T sai võtmed kätte.
  4. veebruari suhtluse juurde naastes, pärast Yavase vastust T päringule pikkade otste kohta, on suhtluse teemaks olnud veel eelmise veo eest tasu ülekande probleemid ning siis on Yavas naasnud „pika otsa“ küsimuse juurde: „Seleta korra ära, mis töö see on, ma vaatan järele“. T vastus: „Traffic tuleb viia Helsingisse, tasu on hea“. Yavas: „Ai-ai-ai“. T : „Helista T le, ta seletab ära. Ja anna mulle teada. Tal on pilt“ Yavas: „Pilt?“- T : „On kursis“. Yavas: „Helistasin, ta ei võta vastu“. Ja 10 minutit hiljem on Yavas kirjutanud: „Rääkisime kähku“.
  5. veebruaril T küsib Yavaselt, et kas on uudised. Yavas annab teada, et T pole rohkem ühendust võtnud. T kommenteerib, et ta on ometi Brüsselis ja Yavas kinnitab, et helistab. Seejärel on T uuesti uurinud helistamise kohta, Yavas on hilisõhtul kinnitanud, et: „ok, helistan“. Seejärel on Yavas võtnud 56 sekundit väldanud kõne T le, pärast mida on T kirjutanud Yavasele „Ta helistab sulle“ ning lõpuks on südaöö paiku T ja Yavase vahel toimunud veel kaks kokku pea minuti väldanud kõnet.
  6. veebruaril on taas teema juurde naastud ja T küsinud uuesti uudiste kohta. Yavas on lubanud kohe ühendust võtta ja seejärel kinnitanud T le, et „vastas“. T on palunud end kursis hoida, hilisõhtul küsinud üle „ikka mitte midagi?“, millele Yavas on vastanud, et väga kiire aeg ja ei saanud temaga rääkima minna.
  7. veebruaril on T küsinud Yavaselt: „hei kas saad täna vaadata“ ja logis on mitmeid märkeid T poolt Yavasele tehtud vastamata kõnedest, sh
  8. veebruari öösel. Viimaks on Yavas
  9. veebruari päeval andnud T le teada, et „sry, olen praegu T ga“. T on mõni aeg hiljem küsinud „millal sa temaga uuesti kokku saad?“, Yavas on lubanud helistada ja uurida, kus ta on, T uue küsimise peale andnud teada, et „kohe saame kokku“. Hilisõhtul on Tchalbi veel kirjutanud: „saad minna siis saame homme alustada“ ning Yavas on võtnud T le pea 10 minutit väldanud kõne.
  10. veebruaril on suhtlus jätkunud T küsimusega „kuidas läheb, mis uudist?“. Yavase vastus „hästi, vend“ ning 2-minutiline kõne T ga. Õhtul on T küsinud: „homme sõidad välja?“, millele Yavas on vastanud, et „ma otsin kedagi, kellel on luba. Sattusid halva aja peale, mul võeti just luba ära“. T : „ok“, Yavas: „hoiame ühendust“, T : „praegu on ainult jamad“.
  11. veebruaril õhtupoolikul on T küsinud: „Tere, kuidas läheb?“, tunni pärast on Yavas kirjutanud: „Sõidan välja?“, millele T vastas „jah“. Järgnes kõne Yavaselt T le ja sõnumid T lt: „Varssavi peale, kesklinn“. Seejärel taas kaks ja pool minutit kõne Yavaselt T le ning hiljem sõnumivahetus T : „Saada sõnum, kui välja sõidad“, Yavas: „Ok“, „Nii, sõidan välja, vend“, „Varssavi 1300 km“, T : „Ok v hea“. Hilisõhtul küsimus T lt „Millal Varssavisse peaksid jõudma?“, millele Yavas saadab vastuseks foto kaardirakendusest.
  12. Samal ajal on K. Yavas suhelnud M. K. M ga (III kd tl 93).
  13. veebruari südaööl (kl 00.17) on M helistanud Yavasele ja räägitud on veidi üle minuti.
  14. veebruari pärastlõunal on M kirjutanud Yavasele, et ootab teda ikka veel, millele Yavas on vastanud: „Kus sa oled Filou?“ Meenutame, et Filou on M. K. M teine hüüdnimi. M on veel vastanud: „Poes“. Hiljem õhtul on toimunud kaks kõnet kokku pea minut ja lõpuks on Yavas kirjutanud: „Tulin, läksid minema. Helista mulle, kui oled kättesaadav“.
  15. veebruari lõunal on M Yavasele helistanud.
  16. veebruari pärastlõunal on toimunud uus kõne pea minuti jooksul. Õhtul M lt Yavasele vastamata kõne ning seejärel sõnum: „Caco kui sa tuled tule, kui ütled et filou ma ei saa hakkama siis ütle, vaatan kellegi teise“. Seejärel öösel (
  17. veebruar kella 14
(30)ühe paiku) M lt vastamata kõne ja sõnumid: „???“, „Noh“ ja „Kurat, kus sa oled“.
  1. veebruari õhtul on Yavas M le poole kuue paiku helistanud, 40-sekundiline kõne, ning hiljem pärast üheksat on M palunud Yavasel talle Chaussée de Louvainile järele tulla.
  2. veebruari õhtul pärast viit on kokku minuti jagu telefonis räägitud ning M on seitsme paiku soovinud Yavasele sõnumiga head teed ja et Allah teda hoiaks ning seejärel on Yavase helistamise peale veel minuti jagu telefonikõnes räägitud.
  3. Samal ajal on omavahel kontaktis olnud ka M ja T . Viimase telefonist saadud andmetest on näha, et
  4. veebruari öösel ühe paiku saatis M T le kuvatõmmise enda ja Yavase vahelistest eelnevatest sõnumivahetusest, kus Yavas on palunud M l helistada, kui ta kättesaadav ning M soovinud Yavaselt otsustamist („Caco, kui sa tuled siis tule /---/“). Seejärel on M kirjutanud: „Oota, olen ärkvel“, T vastanud: „Ok“, M omakorda: „Ta helistab mulle vennas, ära muretse“. T lt järgnevalt sõnumid: „Tean, tahan kinnitust“, „Siis korras“, „Ikka ei midagi?“, millele M on vastanud: „Ei oota helistan talle“, „Puudega nagu ta on, helistasin ta teisele numbrile, tal polnud teisaldamise telefoni kaasas, ta tuleb homme lõunast, kurat ma täitsa karjusin, sita ajavad keema“. T : „Rääkisid temaga“, „?“, M : „Jah, tuleb homme lõunast poodi“, T : „Ok“, „Jah või ei“, „Mis“ ning M vastus: „Jah homme seletame talle kuidas on vaja osta edasi-tagasi võtab normaalse pileti“.
  5. veebruari pärastlõunal on M veel püüdnud T ga rääkida, vastamata kõned, T on andnud märku, et helistab tagasi ning M seepeale informeerinud, et „ta läheb ära, tuleb 2 tunni pärast tagasi“.
  6. Välja toodud sõnumivahetuse põhjal saab vaatlusaluse veokokkuleppe kohta väita üksnes seda, et T pakkus K. Yavasele Renault Traficu vedu Helsingisse hea tasu eest, konkreetsemaid tingimusi võis K. Yavasele tutvustada tõenäoliselt M silmast-silma ja saada K. Yavaselt ka jah-sõna töö vastuvõtmise kohta, ning lõpliku kinnituse K. Yavasele sõidu alustamiseks
  7. veebruari õhtul andis T . Kuna nii T kui M ga on K. Yavas pidanud sel ajal ka mitmeid telefonivestlusi, mille sisu ei ole teada, võis mingi oluline infovahetus veo asjaolude kohta toimuda ka nende raames, aga sisu avava tõendusteabe puudumisel on see muidugi üksnes oletuslik. Sõnumivahetus otsesõnu ühtegi viidet narkootilisele ainele ega relvadele ega nende peitmisele kaubiku kaubaruumi ei sisalda. Niisiis on esmalt tõsikindlalt teada, et K. Yavase, M. Y. T ja M. K. M osalusel lepiti
  8. aasta veebruaris kokku Renault Traficu transportimises K. Yavase poolt.
  9. Sisuliselt ainus teave, mis võimaldab narkootilise aine ja tulirelvad veokokkuleppe esemega seostada nähtub T ja M sõnumivahetusest K. Yavase ja HC kinnipidamisele järgnenud päeval
  10. veebruaril
  11. Sealt nähtub järgmine vestlus. Esmalt palub M T l helistada, sest olevat uudiseid. Pärast kaht vastamata videokõne katset kirjutab T M le, et helistab varsti. Seejärel mõne aja pärast kirjutab M : „Vennas, ta ajab naeru peale, küsib miks sa talle selle töö andsid. Ütlesin vau, tema ju ise võttis selle töö vastu, ta teadis enne ärasõitu. Nad on seda alati teinud ja selle eest saab mercosid (tõlkimatu). Nüüd kui jama majas, siis ma ütlen, ei tasu nutta, tuleb leida lahendus, et ta võimalikult ruttu välja saaks. Kui ta poleks kursis olnud, siis sa võiksid meie peale vihane olla. Kuradi idioodid“. T : „Ausõna. Ilge jama. Lähen vaatan teist“. M : „Ok“
  12. Konteksti jaoks on oluline see, et M vahendab neis sõnumeis T le uudisväärtuslikuna tõenäoliselt oma vestlust K. Yavase venna IY . Kohtukõnes tõstatas kaitsja kahtluse, kas M ja T kõnealune sõnumivahetus puudutas Ibrahim Yavase jutuajamist M ga või üldse I. 15
(30)Yavast ja K. Yavast. Kaitsja väitel osutavad M ja T varasemad sõnumid, milles räägitakse edasi-tagasi pileti ostmisest ja „mingi mitte eriti terava mõistusega isikust, kellele pilet ostetakse ja kellest räägitakse“, sellele, et vestlus ei puuduta K. Yavast, sest mingit piletit kumbki neist K. Yavasele ei ostnud. Arusaadavalt viitas kaitsja kohtuotsuses eespool punktis 59 tsiteeritud
  1. veebruari öistele sõnumitele. Kohtu meelest on neid vaadates siiski üheselt selge, et M ja T seal just nimelt K. Yavasest räägivad – M on jaganud T le kuvatõmmist oma sõnumeist K. Yavasega, milles oodatakse K. Yavase otsust ja järgnevad sõnumid on sellest arendatud ja kahtluseta K. Yavast puudutavad. Seejuures ei puudu ilmtingimata seos ka „normaalse edasi-tagasi pileti võtmise“ ja K. Yavase vahel, sest T ja K. Yavase sõnumivahetus Renault Traficu veoga seoses algas
  2. veebruaril ju pika Soome otsa päringuga ja et Trafic tuleks Helsingisse viia. Brüsselist treileriga Helsingisse sõit eeldab mh laevapiletit (või alternatiivina ainult mööda maismaad väga suurt ringi Skandinaavia kaudu). Ristküsitlusel kaitsjale antud vastustes selgitas K. Yavas, et „Alguses ta (tellija) tahtis, et ma viiksin sõiduki Soome ja siis muudeti see marsruut ära nii, et ma pidin viima selle Eestisse“. Muutmise põhjuseks väitis K. Yavas: „Ütlesid, et Soome minekuks tuleb laeva peale minna. Mina keeldusin laevaga Soome viimast ja siis muudetigi marsruut ära nii, et ma viin Eestisse“. Laevasõidust keeldumist põhjendas ta omakorda sellega, et: „Ma ei ole kunagi laevaga sõitnud“ (VIII kd tl 22). Seega sellise narratiivi põhjal võis M sõnum T le küllalt loogiliselt siiski puudutada K. Yavast sõltumata sellest, et piletit ei ostetud.
  3. Alternatiivselt spekuleeris kaitsja, et isegi kui M ja T
  4. veebruari sõnumid tõepoolest käisid I. Yavase ja M jutuajamise kohta, on selle sisul usutav selgitus seeläbi, et kui M kinnitanuks I. Yavasele, et K. Yavas ei teadnud, mis kaubikus on ning möönnuks, et kasutas K. Yavast julmalt ära, saates ta narkolasti ja relvadega teadmatuses teele, võinuks järgneda Türgi kogukonnas üldteadaolevalt tavapärane kättemaks M le või tema perele K. Yavase lähedaste poolt. Võimalik, et kaitsja on siin inspireerunud I. Yavase poolt ristküsitlusel öeldust, et ta olla M ähvardanud, võimalik, et T viidetest ähvardustele tema naise ja laste suunal, kui ta kohtus ütluste andmisest keeldumist selgitas ning võimalik, et M ja T sõnumivahetusestki
  5. aasta aprillis, kus nad räägivad kaassõitja (HC ) marus isast, T otsimisest ja välja pandud pearahast ning lõõbivad selle üle. Kaitsja käsitlus on kohtu meelest siiski mitmel põhjusel alusetu. Esiteks ei söanda kohus küll pidada üldteadaolevaks asjaoluks tavapärast kättemaksu Türgi kogukonnas. Teiseks pole alust oletada, et M võinuks lihtsalt võimaliku kättemaksu vältimiseks (I. Yavasele) n-ö puru silma ajada väites, et K. Yavase võttis töö vastu teades, kursis olles, et kaubikus on narkoaine ja relvad. I. Yavas nimelt enda ristküsitlusel ei väitnudki, et M talle midagi K. Yavase teadlikust valikust rääkinuks. I. Yavase selgitas kaitsjale vastates, et nägi M (viimati) „isiklikult 6–8 kuud tagasi, ma ähvardasin teda, oma venna pärast“ (I. Yavas andis ütlused
  6. aasta aprillis). Selgitades kaitsja palvel, mida ta M le täpsemalt ütles, rääkis I. Yavas: „ma küsisin tema käest, kuidas minu vend sellise probleemi otsa sattus, sest T andis talle selle tööotsa, selle puksiirveo“. Viimast oli ta enda sõnul saanud teada K. Yavaselt, kes oli talle seda telefonis öelnud, kui Eestisse sõitma hakkas. M lt oli I. Yavas saanud oma küsimusele vastuse, et tema (M ) ei tea midagi, tema andis numbri oma sõbrale, kel oli vaja teenust (tõlgitud Prantsuse keelest kui avariis või rikke korral väljaaitamise teenus). Seepeale oli I. Yavas M le öelnud, et M ikkagi nagu rääkis K. Yavasele sellest puksiirveost ning, et vennal on nüüd probleem, et seal olid relvad ja amfetamiin. Kaitsja küsis kahel korral konkreetselt, kas I. Yavas küsis M lt, kas too teadis, mis sõidukisse peidetud oli või kas M ütles, et ta teadis. I. Yavase vastuste kohaselt olevat M öelnud, et tema ei tea sellest midagi, tema ei teadnud (VIII kd tl 12 pöördel–13). 16
(30)
  1. Peab möönma, et I. Yavas rääkis oma ütlustes küll silmast-silma kohtumisest ja vestlusest M ga 6–8 kuud enne ristküsitlust – seega millalgi
  2. aasta augustist oktoobrini – järelikult mitte vahetult pärast K. Yavase ja HC kinnipidamist Eestis sama aasta
  3. veebruaril. Meenutame, et M sõnum T le pärineb
  4. veebruarist. Seega on võimalik, et I. Yavas eksis M ga kohtumise aja osas või rääkinud I. Yavas kõigest (temalt ka ei küsitud, kas ta võis M ga ka varem kontaktis olla – kaitsja küsis konkreetselt, millal I. Yavas M viimati nägi ja prokurör küsis M osas vaid I. Yavase teadmise kohta M teisest hüüdnimest) või ei kajasta M sõnum T le tema vestlust I. Yavasega, nagu kaitsja kahtlustas. Niisamuti tuleb nentida, et M ristküsitlusel ei kaitsja ega prokurör talle
  5. veebruari sõnumivahetuse sisu ega seoste selgitamiseks küsimusi ei esitanud. Sellele vaatamata on kohtu hinnangul siiski piisavalt selge, et M sõnum T le räägib kokkuvõttes K. Yavasest sõltumata sellest, kellega konkreetselt aset leidnud suhtlust M T le sõnumis kirjeldab. Sõnumi aeg, sisu ja eelnenud sündmustega haakuv kontekst osutavad sellele täiesti arusaadavalt. Samuti olid nii M kui T eelmise päeva sündmustest – amfetamiini ja tulirelvade avastamisest ning K. Yavase ja HC kinnipidamisest – väga hästi teadlikud, sest K. Yavas suhtles mõlemaga kuni tolliametnikud talt telefoni ära võtsid.
  6. Pole põhjust arvata, et M ja T omavahelistes sõnumites keerutavad, vassivad või suisa valetavad. M selgitas kohtus, et T on tema pikaajaline hea sõber (VII kd tl 115). Kohutu hinnangul on M ja T sõnumivahetusest nähtuv teave usaldusväärne ja tõendab süüdistuse väidet kokkuleppe sellise sisu kohta, mille kohaselt pidi K. Yavas transportima Brüsselist (vähemalt) Eestisse Renault Trafic kaubikusse paigutatuna narkootilist ainet ja tulirelvi.
  7. Eelnev tõdemus ei muuda aga seda, et süüdistuses ei ole teiste isikute, ennekõike siis kohtumenetluse käigus tuvastamist leidnud isikutena T ja M tegevuse, rolli, panuste jms kohta sisuliselt midagi kirjas. Faktilise asjaoluna välja toodud väide, et K. Yavas andis sõidu ajal (tuvastamata isikule) telefoni teel jooksvaid ülevaateid sõidu käigust ja riigipiiride ületustest, ei oma kohtu meelest kaastäideviimise võimaluse analüüsimiseks muu teokirjelduse puudumisel isegi tähendust, sest sõidu käigust ülevaate andmine kellelegi on midagi muud võrreldes näiteks kelleltki konkreetselt juhiste saamisega. Viimast süüdistuse tekstist aga välja lugeda ei saa. KrMS § 268 lg-s 1 ja 5 sätestatu kohaselt toimub kohtulik arutamine ainult süüdistatava suhtes ja süüdistusakti järgi ning süüdimõistva otsuse tegemisel ei või tugineda süüdistuses kajastatust oluliselt erinevatele või süüdistuses sootuks kirjeldamata faktilistele asjaoludele. Subjektiivne koosseis
  8. Kohtumenetluses seisnes peamine vaidluskoht küsimuses, kas K. Yavas teadis tema veetud kaubikusse peidetud narkootilisest ainest ja tulirelvadest või mitte. Kogu kaitsepositsioon rajaneb väitel, et K. Yavas ei teadnud, teadmist ei kinnita ka ükski prokuröri poolt kohtu ette toodud tõend ning seepärast ei saa K. Yavasele tahtluse puudumise tõttu süüks arvatavat tegevust ette heita.
  9. Kaitseversioonile ootuspäraselt ütles K. Yavas kohtus ristküsitlusel (VIII kd tl 19–36), et ta ei teadnud, et Belgiast Eestisse veetavasse Renault Traficusse on peidetud relvad ja narkootiline aine. Vastusena kaitsja küsimusele millal ta sai teada, et sõidukis võib midagi ebaseaduslikku olla, sõnas K. Yavas, et kuni (tolliametnike teostatud) kontrolli hetkeni ta sellest ei teadnud. 17
(30)
  1. Kohus tuvastas eespool M ja T
  2. veebruari 2023 sõnumivahetuse toel, et K. Yavas oli teadlik sellest, et tal tuleb vedada narkootilist ainet ja tulirelvi (punkt 65). Sõltumata sellest on süüdistatava ütlus tõend ja kohus saab sellega arvestada, kui ütlused on usaldusväärsed. Usaldusväärseks saab ütlusi pidada, kui need on loogilised, sisemiste vastuoludeta, järjepidevad ja eluliselt usutavad.
  3. Aktiivse kaitseversiooni järgi oli K. Yavase tegevus tema jaoks tavapärane puksiirvedu. Seejuures ei olnud vaidlust, et K. Yavas teenibki juba aastaid elatist puksiirvedudega. Vaadates tema ütlusi selle kohta kuhu ja mis tingimustel ta oma teenust vaatlusalusel juhul osutas jääb silma mitmeid küsitavusi.
  4. Ristküsitlusel rääkis K. Yavas kaitsjale vastates, et tellija ütles, et kaubik tuleb Tallinnasse viia. Sõidu alguses täpset aadressi ei andnud. Muud riiki Eesti asemel pole tellija selle sõidukiga seoses maininud. Alguses tahtis, et viiksin sõiduki Soome ja siis muudeti marsruut ära nii, et pidin viima Eestisse. Sest nad ütlesid, et Soome viimiseks tuleb laevale minna, millest ma keeldusin ja siis muudetigi marsruut nii, et viin Eestisse. Keeldusin laevast, sest pole kunagi laevaga sõitnud. „Nemad“ all mõtlen klienti, (ja) M “. Teisesküsitluses vastusena prokurörile selgitas K. Yavas, et tellija tellis alguses veo Soome. Tellimine leidis aset nii, et ta ütles, et nüüd tuleb see sama Renault Trafic (mille K. Yavas oli varem Saksamaalt Brüsselisse juba vedanud) viia Soome. Töötasin parasjagu ja ütlesin, et räägime sellest hiljem. Hiljem võttis ühendust ja ütles, et otsiksin üles Filou/T , et ta selgitaks mulle mida kujutab endast see sõiduki viimine Eestisse. K. Yavas vastas jaatavalt prokuröri täpsustava küsimuse peale, et kas ta keeldus sõidukit Soome viimast seepärast, et on vaja laevaga sõita. Kui prokurör seejärel küsis, kas oli veel mingi vastuväide Helsingisse viimisele vastas K. Yavas, et muid vastuväiteid tal polnud ja „Ma ütlesin, et liiga kaugel on ja keeldusin“. Kui palju Helsingi Tallinnast kaugemal on, K. Yavas enda sõnul ei vaadanud ja tema teadmine selle kohta, et Helsingi on kaugemal tulenes sellest, et „hiljem klient ütles, et tuleb viia Eestisse ja ütles, et see on lähemal, see ei ole kaugel“. Kaubiku Eestisse toimetamise eesmärgi kohta polevat tellija midagi öelnud, ütles vaid, et see tuleb Eestisse viia. Eeluurimisel (teisel ülekuulamisel) oli K. Yavas vastanud samale küsimusele nii, et: „veose tellija ütles, et kaubikus on kolimiseks mõeldud asjad ja ta kolis Tallinna“ (avaldatud istungil usaldusväärsuse kontrolliks). Kui prokurör küsis K. Yavaselt kas ta teadis Brüsselist sõitu alustades, et läheb Tallinnasse või Helsingisse, vastas K. Yavas: „Teadsin, et lähen Tallinnasse“. Küsimusele, kuidas toimus Eestisse sõitmiseks marsruudi valimine vastas K. Yavas, et enne teele asumist ütles klient talle, et ta paneks GPS-i Varssavi ja Varssavis ütles, et nüüd paneks Tallinna. Küsimusele, kas ta sõitu alustades teadis, kellele kaubik üle anda tuleb vastas K. Yavas eitavalt ja ütles end olevat teabe saanud Eestisse jõudes sõnumiga ning klient, tellija oli öelnud, et isik, kellele sõiduk üle anda tuleb ja kes kolib, on Eestis.
  5. Kohtu hinnangul ei ole K. Yavase ütlused sõidu sihtpunkti kujunemise asjus just ülemäära konkreetsed ja vastuoludest vabad. Tuleb välja, et Soomest ja Helsingist sai Eesti ja Tallinn, sest K. Yavas olevat keeldunud laevasõidust. Teisalt olevat Helsingist keeldumise põhjuseks olnud selle liigne kaugus. Brüsselist startides olevat teadnud, et läheb Tallinnasse. Samas kliendi palvel GPS-i sisestanud esmalt Varssavi ja Varssavis kliendi palvel Tallinna. Küsitavusi süvendab veelgi info, mida K. Yavas teistele jaganud on.
  6. HC rääkis kohtus, et kohe sõidu alguses ei olnud sihtpunkt XXX teada. „Alguses ta (K. Yavas) ütles mulle, et Poola ja siis tulid välja järgmised sihtkohad“. „Isa ütles mulle, et ma 18
(30)sõidaksin koos Kadiriga ja mulle öeldi, et Poola on sihtkoht“ (V kd tl 114 pöördel). YE (HC X) selgitas kohtus prokuröri küsimuste peale, et kui K. Yavas (autojuhi vajadusega) tema poole pöördus, oli K. Yavas öelnud, et ta peab viima ühe auto Poola. Miks seda vaja on polevat ta öelnud. Kaitsjale vastates väitis Y. Eroglu seevastu, et veidi kaugemale Poolast. Kui kaitsja küsis, et kuidas Y. Eroglu aru sai, kuhu siis läheb, et veidi kaugemale Poolast, vastas Y. Eroglu: „Minu jaoks oli see sihtkoht Poola“. Kui kaitsja palus selgitada, kumb on õige – Poola või kaugemale Poolast, selgitas Y. Eroglu, et K. Yavas olevat öelnud talle, et veidi kaugemale Poolast. Olevat rääkinud segaselt, et nagu natuke paremale ja vasakule ja ei olnud nagu väga selgelt arusaadav kuhu täpselt. Lõpuks küsis kaitsja, kas ta sai õigesti aru, et K. Yavas ütles, et Poolast edasi on vaja sõita, mille vastuseks Y. Eroglu nentis, et „jah, seda ta ütles, tema sõnul oli see nii“ (V kd tl 117 jj). Miks rääkida viimasel hetkel autojuhti otsides sihtkohana Poolast või sellest veidi kaugemast kohast, teades, et sihtkohaks on Tallinn, jääb kohtule mõistmatuks.
  1. HC telefonist pärineva videoklipi vaatlusprotokollist (IV kd tl 17) nähtub, et K. Yavas ja HC räägivad omavahel ja K. Yavas on öelnud, et „Me läheme veel sinna… Lätti. Me läheme veel Helsingisse, /---/“. Video on loodud südaööl vastu
  2. veebruari ja koordinaatide põhjal on loomise hetk paigutatud Leetu Paevežise kanti. HC selgitas kohtus videos kõlanud Helsingit nii, et „Teate, seal autos lihtsalt viskame omavahel nalja ka ja see oli lihtsalt selline, minu jaoks oli see nali, ma ei võtnud seda üldse tõsiselt“. Kohtu meelest ei ole see eluliselt usutav selgitus. Miks visata nalja juba Leedus olles veel Helsingisse minekust, teades, et sihtkohaks on Tallinn.
  3. Sõidu ajal on K. Yavas vahetanud Instagramis sõnumeid M. T (IV kd tl 3). M. T küsimise peale
  4. veebruari õhtul, et „kust sa tood?“ on K. Yavas täpsustanud, et hoopis viib ja Eestini on veel 600 km. T küsimusele „kuhu?“ vastab K. Yavas „Eesti“, „Helsingi Soome“. T tunnustab „sa oled kõva mees“. Kohtus selgitas K. Yavas seda nii, et „tahtsin talle lihtsalt öelda, et osutan teenust kaugele, näidata kui kaugele ma lähen, sest temaga me sageli kiitlesime niimoodi ja rivaalitsesime“. Kohtu arvates pole see taas eluliselt usutav selgitus.
  5. Ristküsitlusel prokuröri küsimusele vastates kinnitas K. Yavas, et veo eest Eestisse tasu talle lubati. Summat ta enda sõnul enam ei mäletavat. Kohtu arvates tähelepanuväärselt ei suutnud K. Yavas tasu suurust mäletada ka pärast seda, kui prokurör võimaldas tal meenutamiseks tutvuda KrMS § 288 lg 9 p 3 korras eeluurimisel selle kohta öelduga. Pärast meenutamist väitis K. Yavas end mitte mäletavat, et ta oleks sellist summat öelnud, sest aasta on juba möödas, ning kinnitas veelkord, et ta tõesti ei mäleta palju talle tasu lubati. Prokurör üritas veel mitme nurga alt tasu suuruse kohta vastust saada, ent tagajärjetult. K. Yavas väitis ikkagi, et ta hinda ei tea, aasta on möödas ja tal olevat hirm vale summa öelda. Mittemäletamist ei saa iseenesest mõistagi ette heita. Teisalt tekitab see kohtu meelest rohkem küsimusi kui annab vastuseid.
  6. Säärane umbmäärasus koos mittemäletamisega veolepingu ühtede olulisemate tingimuste – sihtpunkt ja tasu – pole kohtu hinnangul usutav. Seda eriti kontekstis, kus kaitseväide on see, et elukutseline puksiirteenuse osutaja tegi oma tavapärast tööd. 19
(30)
  1. K Yavase väitel sai ta Renault Traficusse peidetud narkootikumidest teada tellijalt vahetult enne seda, kui tolliametnikud avastasid kaubikust relvad (amfetamiin leiti hiljem). Kokkuvõttes ebausaldusväärseiks peab kohus ka K. Yavase ütlusi kaubikusse peidetud narkoainest ja tulirelvadest teadasaamise asjaolude kohta. Uuritud sõnumivahetus K. Yavase väidet ei toeta.
  2. Sõnumivahetusest T ja K. Yavase vahel on näha, et pärast T lt sõidu alustamiseks nõusoleku saamist on reisi kulgemist puudutavad küsimused ja K. Yavase edastatav infos oluline rõhk piiriületustel. K. Yavase selgitusel T tellijana küsis ja tema vastas ning et see on tavapärane, et tellija infot küsib. Veo kulgemise kohta vedajalt info küsimist iseseisvalt millekski pahaendeliseks pidada ei saa, kuid arvestades mida praegusel juhul veeti asetub piiripunktide läbimise info vahetamine loogilisse konteksti - piiridel on kõige tõenäolisem sattuda sõidukiga kontrolli.
  3. K. Yavase mobiiltelefoni vaatlusprotokollist nähtub, et intensiivseks muutub suhtlus K. Yavase ja T ning ka K. Yavase ja M vahel pärast seda, kui K. Yavase sõiduk kontrolliks
  4. veebruaril 2023 kinni peetaksegi. Ta andis teada, et politsei pidas ta kinni, küsis Tallinna aadressi, nime, kirjeldas toimuvat, saatis fotosid jms. Jooksev ülevaade kontrolli käigust vältas kuni K. Yavase kinnipidamisel temalt telefon kell 11.20 paiku ära võeti. Seejuures toimusid K. Yavase ja T vahel mitmed telefonikõned, helistati ka M ga. Ristküsitlusel andis K. Yavas sõnumite sisu ja tähenduse kohta selgitusi.
  5. K. Yavas väitis kohtus, et ta ei tea tellija nime ega ütle talle midagi ka nimi Yassine. Nägi nii tellijat kui tellija nime esimest korda kohtus. Sõnumivahetuses küsib M
  6. veebruaril kell 10.15 K. Yavaselt: „Yasin helistas?“, millele ta vastab koheselt „jah“. Järgneb M küsimus: „rääkisid või?“ ja K. Yavas vastab jällegi „jah“. Kaitsjale vastates selgitas K. Yavas, et ta ei pööranud sellele nimele (Yassine) läbivaatuse ajal tähelepanu. Kaitsja küsimusele, kas ta sai aru, et see oli kuidagi tellijaga seotud või miks M seda küsis, vastas K. Yavas, et üritas tellijale helistada, ütles M le, et tellija ei vasta ja siis ta (M niimoodi) vastas. Tellijana on K. Yavas valdavalt osutanud Mohamed Yassine T le.
  7. Tolliangaari juurde kohale jõudes edastab K. Yavas T le tolliangaarist fotod. Järgneb sõnumivahetus: 10:47 - K. Yavas: Laser 10:47 -T : Skänner? 10:47 - K. Yavas: Jah 10:48 - K. Yavas: Kas asjad on halvasti? 10:48 - T : Natuke
  8. Kaitsjale vastates selgitas K. Yavas sõnumeid nii, et küsis kliendilt, kas on hästi ja on puhas ja natuke halvasti tähendas tema jaoks, et „asi pole puhas ja seal (kaubikus) järelikult on midagi“. „Kuni selle sõnumini ei öelnud klient mulle midagi (selle kohta, et sõidukiga midagi natuke jama on)“. Kaitsja meelest räägib küsimus „kas asjad on halvasti“ selle kasuks, et K. Yavasel ei olnud kaubikusse peidetud relvadest ja narkoainest aimu. Vastasel juhul poleks ta skännerit nähes nii rumalat küsimust küsinud. Kohtu arvates oleks see rumal küsimus olukorras, kus K. Yavase ausal teadmisel poleks tal ühtegi põhjust arvata, et kaubiku skaneerimine võiks üldse probleem olla. Küsimus on küllalt loogiliselt selgitatav, kui K. Yavas teab veose sisu kohta, kuid pole kursis sellega, kuidas või kui avastamiskindlalt ebaseaduslik kaup sinna täpsemalt pakitud ja paigutatud on. Ka 20
(30)süüdistuse sisus pole K. Yavast veose ettevalmistamise või kauba peitmisega seostatud. On loogiline järeldada, et ta ei teadnud, kas skänner võib peidetud kauba avastada või mitte.
  1. Kell 10.54 on K. Yavas kirjutanud T le: „Vend, asi kisub jamaks“. Sõnumiga mõeldut selgitas K. Yavas nii et „siis ma tahtsingi öelda, et siis on siin nüüd praegu probleem“.
  2. Kell 11.02 on K. Yavasel toimunud telefonikõned T ga, kokku ca 4 minutit. Kaitsja palus K. Yavasel selgitada, millest räägiti. K. Yavas selgitas: „Kui ta ütles mulle, et seal on mingi probleem (sõnumis, kus ta ütles, et natuke on jama), siis ma helistasin talle, et teada saada mis probleem siis on“. Seletas, et raske oli kliendiga rääkida, polnud levi, kõne hakkis. „Helistasin mitu korda selle küsimusega, et mis probleem on“. Kaitsja küsis kliendilt saadud vastuse kohta ja K. Yavas väitis, et: „Just enne seda, mis leiti või avastati seal, ta ütles mulle, et seal on valge aine“. Ehk siis K. Yavast olevat nende katkendlike vestluste ajal informeeritud valgest ainest kaubikus.
  3. Tolliametnikud leiavad kaubiku tühjendamise käigus esmalt relvakoti. Kell 11:11 teavitas K.Yavas Tcahalabit järgnevalt: 11:11 - K. Yavas: Nad leidsid 11:14 - K.Yavas: Nad leidsid 11:14 - T : Koti? 11:14 - K.Yavas: Jah
  4. Kaitsjale vastates selgitas K. Yavas sõnumite saatmise põhjust nii: „Kui nad avastasid selle, siis ma nägin, et nad avastasid koti ja et seal on relvad sees“. Kui kaitsja küsis, mis kott see oli, selgitas K. Yavas, et: „See oli see must kott, milles olid relvad sees ja kuulid kah ja ma arvan, et aine oli kah“. Kui kaitsja küsis, miks ta arvas, et aine oli kah seal, selgitas K. Yavas, et: „Tol hetkel arvasin. Arvasin, et need on koos, relvad ja see aine. Ja siis ma ütlesin, et nad leidsid“. Kaitsja palus täpsustada oma arusaama õigsust, et arvamine kotis olla võivast valgest pulbrist põhines sellel, et just vahetult enne kella 11 ajal oli K. Yavas rääkinud kliendiga, mil talle öeldi, et seal on valge pulber. K. Yavas kinnitas seda: „Jah, klient ütles mulle, et sõidukis on valge pulber“. Et kaubikus võib relvi olla K. Yavase sõnul talle selles telefonikõnes ei mainitud. Relvade leidmisest teatas enda sõnul kliendile ja M le, täpsustades, et „teatasin neile, et sõidukist leiti aine ja relvad“. Usaldusväärsuse kontrolliks avaldas prokurör K. Yavase poolt eeluurimisel antud ütluse: „Selle hetkeni kuniks ametnikud leidsid musta värvi koti, milles eemalt vaadates oli mingi valget värvi pulber, ei teadnud ma asjast midagi“. Kui prokurör palus selgitada, miks K. Yavas ei rääkinud eeluurimisel varasemast hoiatusest pulbri kohta, vastas K. Yavas: „Klient teatas mulle sellest just selle leiu hetkel“. Kui prokurör palus selgitada kaitsjale antud vastuseid, et hoiatus tuli enne leidmist, vastas K. Yavas „Ma ei öelnud seda uurijatele, sest ma arvasin, et siis uurija arvab, et ma olin kursis, et sõidukis on keelatud asju“.
  5. Leiust teavitamise järgselt veel järgmine sõnumivahetus T ga: 11:14 - K.Yavas: Mis ma teen? 11:14 - T : Tead, midagi, sinu töö on transportimine, sina teed oma tööd 11:17 - K.Yavas: Anna mulle mõni nimi 21
(30)11:42 - T : Anna see number 11:42 - T : Sama nimi 11:42 - T : Siis sul on tõendus olemas
  1. Paralleelselt sõnumivahetus M ga: 11:18 - M : Mis sa tegid 11:19 - K.Yavas: Kõrbesin (türgi keeles yandim, tõlgitud ka „minuga juhtus midagi kahetsusväärset“)
  2. Vastust M le selgitas K. Yavas nii, et sellega „tahtsingi M le öelda, et leiti relvad ja muu, tahtsin öelda, et on probleem“.
  3. Järgnenud sõnumeid M le selgitas K. Yavas samamoodi: „seda tahtsingi öelda, et leiti relvad ja muu, et mida ma nüüd peale hakkan, sina andsid mulle selle sõiduki“. 11:19 - K.Yavas: Mis ma nüüd peale hakkan 11:19 - K.Yavas: Relv jne võeti välja 11:19 - K.Yavas: Gros kõrbesin (türgi keeles gros yandim, tõlgitud ka „minuga juhtus midagi kahetsusväärset“) 11:19 - M : Kas nad tegid auto tühjaks 11:20 - M : Sina ei tea nagunii mitte midagi 11:20 - M : Sina sõidad, viid sõiduki ära ja kogu lugu 11:24 - M : Helista teisele
  4. Kohtu hinnangul pole võimalik otsuses esile toodud kohtu arvates asjakohaseimat sõnumivahetust (mis ei ole kaugeltki täielik) mõista K. Yavase soovitud viisil. K. Yavase selgitused infovahetusele ei ole sõnumite kogumis loogilised ega usutavad sellises versioonis, mis eeldab tema teadmatust kaubikusse peidetud narkoainest ja relvadest.
  5. Olgugi, et ka M , kes soostus erinevalt T st kohtus ütlusi andma, väitis, et K. Yavas (ega ka tema ise) ei teadnud kaubikusse peidetud relvadest ega narkoainest midagi, ei saa M ütlusi pidada K. Yavase versiooni kinnitavaks tõendiks. Ka M ütlused pole usaldusväärsed. Tema menetluslik seisund sama kuriteosündmusega seoses Soomes toimetatud kriminaalmenetluses annab talle K. Yavasega samaväärse huvi ja põhjuse teadlikkust eitada.
  6. Kohus tuvastas eelnevalt, et K. Yavase tegevus täidab

§ 184

lg 1,

§ 418

1 lg 1 ja

§ 4211lg 1 kuritegude objektiivsed koosseisud.

Kohus leiab, et K. Yavas on need kuriteod toime pannud kaudse tahtlusega (

§ 16lg 4).

95. Kohus tuvastas, et K. Yavas teadis, et ta veab Renault Traficus narkootilist ainet ja tulirelvi. Kohtu hinnangul pidas K. Yavas võimalikuks, et narkootilise aine kogus on suur ja möönis seda. Kohus ei tuvasta, et tal oli teadmine täpsest kogusest ega ka täpsest ainest, sest seda kinnitavaid tõendeid ei ole. Sõltumata sellest saab juba veo viisist ja tuhandete kilomeetrite pikkusest vahemaast, teha väljaspool mõistlikku kahtlust järelduse, et mõne grammi narkootilise aine pärast seda teed ette ei võeta. Sisuliselt sama kehtib ka relvade puhul. Teadmine ei pea hõlmama seda, milliseid konkreetsed tulirelvi veetakse ja kui palju. Teades, et tegu on relvadega peab vedaja võimalikuks ka seda, et tegemist on tsiviilkäibes keelatud võis suisa sõjalise otstarbega relvadega. 22

(30)
  1. Seda, et esineks mõni asjaolu, mis seaks kahtluse alla K. Yavase teo õigusvastasuse, kohtu ette ei toodud ja kohus uuritud tõenditest ka midagi sellist ei tuvastanud. K. Yavas oli tegude toimepanemise ajal süüvõimeline ning süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud Karistus
  2. Prokurör on karistusettepanekut tehes leidnud, et K. Yavas on pannud toime ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule ning süüdi tunnistades ta

§ 184

lg 2 p 1,

§ 4181

lg 1 ja § 4211 lg 2 p 1 järgi tuleb talle mõista karistus

§ 63lg 1 järgi.

Kohtule arusaadavalt on prokurör ühe teo all silmas pidanud vedu. Erinevalt prokurörist leiab kohus, et ideaalkogumit kõigist K. Yavasele süüks arvatud tegudest ei moodustu seepärast, et K. Yavas vedas samaaegselt nii narkootilist ainet kui tsiviilkäibes keelatud tulirelvi, mis on ühtlasi ka strateegiline kaup. Kohus nõustub, et automaattulirelvade veoga, mis samal ajal on ka strateegiline kaup, täitis K. Yavas samaaegselt

§ 4181

lg 1 ja

§ 4211lg 1 koosseisu.

Suure koguse narkootilise aine veoga moodustavad aga tulirelvadega seotud kuriteod reaalkogumi. Seega esmalt mõistab kohus K. Yavasele karistuse

§ 184

lg 1 järgi ning seejärel

§ 4181

lg 1 ja

§ 4211

lg 1 järgi

§ 63

lg-t 1 kohaldades ning viimaks liitkaristuse

§ 64lg 1 alusel.

98. Karistuse mõistmisel lähtub kohus

§ 56sätetest.

Karistamise aluseks on isiku süü, karistuse mõistmisel tuleb arvesse võtta nii kergendavaid kui raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning arvestada tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvisid. 99. Kohtupraktikas kinnistunud põhimõtete järgi tuleb karistuse määra leidmisel võtta lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr ning isiku süü suurust, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning preventsioone arvesse võttes saab konkreetse süüdlase süüle vastava karistuse määra. 100.

§ 184lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on K.

Yavast võimalik karistada vangistusega vahemikus 1–10 aastat ja sanktsiooni keskmiseks määraks on seega 5 aastat ja 6 kuud vangistust. Muuliigilise karistuse kaalumiseks

§ 184lg 1 sanktsioon alust ei anna ja nii peab K.

Yavase karistuseks olema vangistus. 101. Kohus leiab, et K. Yavase süüd

§ 184lg 1 kontekstis saab pidada keskmiseks.

K. Yavas vedas narkootilist ainet märkimisväärselt suures koguses.

§ 184

lg 1 koosseisu käitlemisteo täitmiseks vajalikuks suureks koguseks loetakse kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele ja K. Yavas toimetas Belgiast Eestisse koguse amfetamiini, millest piisanuks narkootilise joobe tekitamiseks keskmiselt 150 553 inimesele. Prokurör on asjakohaselt viidanud, et karistuse mõistmisel tuleb silmas pidada, et toimepanija süü suurust mõjutab mh nii käideldud narkootilise aine kogus kui liik. Narkootilise aine kogust arvestades tuleks süüd lugeda keskmisest mõnevõrra suuremaks. Kuigi tuvastatud on, et suure koguse narkootilise aine vedamist pidas K. Yavas võimalikuks, võtab kohus arvesse, et tal ei pruukinud olla teadmist täpselt, millist ainet ja kui suures koguses ta veab. Vähemasti selline teadmine konkreetse aine liigist (sh ka puhta narkootilise aine sisaldusest) ja kogusest kohtulikul uurimisel tõendamist ei leidnud. Prokurör on karistusettepanekut tehes ka ise toonud välja, et K. Yavas ei olnud teoplaani väljatöötaja, ta oli narkootilise aine vedaja. On tõenäoline, et täpne teadmine mida ja kui 23

(30)palju veosesse läks (mh sõltub sellest ka, kuidas ja millist transpordiviisi organiseerida), on just plaani väljatöötajal. Riigikohus on leidnud, et narkootikumide kogus pole siiski ainus ega alati olulisim süü suuruse hindamiskriteerium ning lähtuda tuleb ka teo toimepanija rollist narkootilise aine terviklikus käitlemisahelas (Riigikohtu
  1. märtsi
  2. a otsus nr 1-20-9591, p 24). Pole tuvastatud ja pole ka viiteid, et K. Yavasel oleks narkootilise aine vedamise kõrval muud rolli, sh nt narkootilise aine turustamine. Kui süüd vähendava asjaoluna saab arvesse võtta, et veetud narkoaine märkimisväärselt suurt kogust K. Yavas täpselt ei teadnud ning vedaja roll käitlemisahelas ei ole keskne, siis kohtupraktikas on leitud, et süüd suurendavaks asjaoluks on toime pandud kuriteo rahvusvaheline mõõde (Riigikohtu
  3. aprilli 2020 otsus nr 1-18-2232, p 72). Seda, et ta veab narkootilist ainet Belgiast teise riiki K. Yavas teadis. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. K. Yavase karistusmäära valikul räägib tema kasuks see, et ta on varem kriminaalkorras karistamata.
  4. Prokurör on leidnud, et karistuse mõistmisel tuleb arvestada ka seda, et käideldud narkoaine ja automaattulirelvade salakaubaveo modus oprandi viitab, et K.Yavase puhul ei ole tegemist juhusliku õigusrikkujaga, vaid ohtliku narko- ja relvamüügiahela lüliga, kellel on juurdepääs suurtele narkoaine kogustele ning spetsiifilistele tsiviilkäibes keelatud automaattulirelvadele. Kohtu hinnangul on tuvastatud asjaolusid arvesse võttes prokuröri selline järeldus K. Yavase rollist narko- ja relvamüügiahelas ülepaisutatud.
  5. Eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et K. Yavast tuleb

§ 184

lg 1 järgi karistada kokkuvõttes sanktsioon keskmises määras, s.o 5 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega. 104. K. Yavas pani kahte automaattulirelva Colt M16A1 vedades ideaalkogumis toime kaks kuritegu, s.o nii tsiviilkäibes keelatud tulirelvade veo kui strateegilise kauba ebaseadusliku veo

§ 4181

lg 1 kui

§ 4211

lg 1 järgi.

§ 63

lg 1 näeb ette, et kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse.

§ 4181

lg 1 sanktsiooniks on 1–5 aasta pikkune vangistus ja

§ 421

1 lg 1 järgi on võimalik karistada rahalise karistuse või kuni 5 aasta pikkuse vangistusega. Karistus tuleb K. Yavasele mõista seega

§ 4181lg 1 järgi.

Mõistes karistust

§ 63lg 1 alusel tuleb arvestada kõigi kogumisse kuuluvate süütegude asjaolusid.

See tähendab, et ideaalkogumi eest karistust mõistes peab lähtuma samuti eelkõige isiku süü suurusest, mis sellisel puhul väljendub küll ühes teos, kuid sisaldab kahele süüteokoosseisule vastavat ebaõigust (vt nt Riigikohtu 27. mai 2011 otsus nr 3-1-1-7-11, p 18). K. Yavasele heidetakse ette kahe automaattulirelva vedu. Relvade kogus pole oluliselt suur, samuti arvestab kohus, et pole tuvastatud K. Yavase vedajast suuremat rolli käitlusahelas ning

§ 4181

järgi kvalifitseeritud kuriteo rahvusvahelist mõõdet.

§ 4211lg 1 juures on automaattulirelvade Colt M16A1 sissevedu (Str

KS § 3 lg-d 1 ja 2) koosseisutunnus. Kohus leiab, et

§ 4181

lg 1 ja

§ 4211 järgi kogumis on K.

Yavase süü keskmisest mõnevõrra väiksem. Ka siin karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad, ning võttes ka arvesse, et K. Yavast pole kriminaalkorras karistatud, tuleb teda nende kuritegude eest

§ 63lg-t 1 kohaldades karistada 2 aasta pikkuse vangistusega.

105. Järgnevalt tuleb K. Yavasele mõista liitkaristus

§ 64

lg 1 alusel, mis näeb ette, et samaliigiliste põhikaristuste korral mõistetakse liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel või loetakse kergem karistus kaetuks raskeima karistusega.

§ 64

lg 1 absorbtsiooniprintsiibi rakendamine (lugeda kergemad karistused kaetuks raskeimaga) pole kohtu hinnangul praegusel juhul põhjendatud. Nii toimides jääks teo 24

(30)ebaõigus

§ 4181

lg 1 ja

§ 4211järgi kvalifitseeritud kuritegudes K.

Yavase karistuses üldse arvestamata. Riigikohus on leidnud, et liitkaristuse mõistmisel mõne kuriteo ebaõiguse sootuks arvestamata jäämise vältimiseks tuleks pigem hoiduda absorbtsioonipõhimõtte rakendamisest juhul, kui liidetavatest raskeima kuriteo eest mõistetud üksikkaristus ei vasta selle kuriteo eest ette nähtud sanktsiooni ülemmäärale (Riigikohtu 10.03.2016 otsus nr 3-1-1-20-16, p 16). Praegusel juhul vastab K. Yavasele

§ 184lg 1 järgi mõistetud raskeim karistus selle sanktsiooni keskmisele määrale.

Samas ei tule liita karistusi täies mahus ja seega suurendades raskemat karistust mõistab kohus K. Yavasele liitkaristuseks vangistuse 6 aastat. 106. Kohtupraktikas omaks võetud põhimõtte järgi peab tingimisi vabastatu katseaeg olema mõistetud vangistusest pikem ning katseaja maksimaalne pikkus on nii

§ 73kui § 74 järgi 5 aastat, seega on K.

Yavase karistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmine välistatud.

  1. Kriminaalasja kohtueelses menetluses peeti K. Yavas kahtlustatavana kinni
  2. veebruaril 2023 (IV kd tl 98–106). Ta vahistati
  3. veebruaril 2023 ja vahistamist pikendati
  4. märtsil 2023 ning
  5. aprillil 2023 (kohtumäärused II kd tl 1–41). Kohtu alla andmisel jättis kohus K. Yavase vahi alla. Kohus arvestab

§ 68lg 1 alusel karistusaja hulka K.

Yavase eelvangistuses viibitud aja alates kahtlustatavana kinnipidamisest ja vangistuse kandmise aja alguseks tuleb lugeda

  1. veebruar
  2. Tõkend
  3. Tulenevalt KrMS § 306 lg 1 p 9 tuleb kohtuotsuse tegemisel lahendada küsimus süüdistatavale kohaldatud tõkendi valikust, muutmisest või muutmata jätmisest. Tõkendi üle otsustamisel juhindub kohus KrMS §-s 127 sätestatust, s.o. kriminaalmenetlusest või kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoidumise, kuritegude toimepanemise jätkamise või tõendite hävitamise, muutmise ja võltsimise võimalikkust, karistuse raskust, kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu isikut, tema tervislikku seisundit, perekonnaseisu ja muid tõkendi kohaldamise seisukohalt tähtsaid asjaolusid. Kohtu hinnangul ei ole K. Yavase vahistamise aluseks olnud asjaolu – vabaduses olles uute kuritegude toimepanemise oht – ära langenud. Kuna kohus mõistab K. Yavasele pikaaegse reaalse vangistusliku karistuse, peab kohus põhjendatuks lisaks uute kuritegude toimepanemise ohule arvestada ka vajadust vältida kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoidumist ja jätab süüdistatavale kohaldatud tõkendi kohtuotsuse jõustumiseni muutmata. Konfiskeerimine ja asitõendid
  4. KrMS § 306 lg 1 p 13 kohaselt peab kohus kohtuotsuses lahendama ka küsimuse, kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega
  5. Citroen Jumper registreerimismärgiga X (VIN kood X ), millega K. Yavas vedas narkootilise aine ja relvadega Renault Traficut, on kuriteo toimepanemise vahend ja tuleb

§ 83

lg 1 alusel konfiskeerida.

§ 83

lg 1 lubab kohtul konfiskeerida vahendi, mida kasutati tahtliku süüteo toimepanemiseks (edaspidi süüteo toimepanemise vahend), kui see kuulub otsuse tegemise ajal toimepanijale. Kaitsja väitis, et sõidukit ei saa konfiskeerida K. Yavaselt, kuna see kuulub tema vennale, I. Yavasele. I. Yavasele kuulub sõiduk kaitsja hinnangul põhjusel, et registreerimistunnistusel on tema nimi. Tõsi on, et 25

(30)otsesõnu pole sõiduki kuuluvuse kohta küsitud ja Citroen Jumperi registreerimistunnistusel on I. Yavase nimi. Samas ei ole registriandmetel omandiõiguse seisukohast õiguslikku tähendust, seda kinnitab ka sellesisuline märge Citroen Jumperi registreerimistunnistusel (IV kd tl 38). Kohtu hinnangul leidis tõendamist, et sõiduk on K. Yavase oma ja selle saab

§ 83lg 1 alusel konfiskeerida.

Kaitsja küsis millise sõidukiga K. Yavas puksiirteenust osutab. K. Yavas vastas, et ta ostnud mitu, mitu sõidukit ja tema viimane sõiduk on see Citroën Jumper. Kohtu hinnangul on vastusest üheselt mõistetav, et K. Yavas on selle sõiduki ostnud ja peab sõidukit enda omaks. K. Yavas selgitas, et sõiduk on registreeritud I. Yavase nimele, sest nii on kindlustus odavam. Ta ise on teinud mõned avariid ja oleks kindlustus talle endale kallim ning selleks, et kindlustus venna nimele teha tuleb sõiduk ka registreerida tema nimele. Ka I. Yavas rääkis, et Citroen Jumper on registreeritud tema nimele, sest siis on sõiduki kindlustamine soodsam. Seda, et sõiduk kuuluks I. Yavasele pole viidanud ei K. Yavas ega I. Yavas, mõlemad räägivad võimalusest saada I. Yavase läbi soodsam kindlustus (VIII kd tl 19-37, VIII kd tl 10-15).

  1. Kriminaalmenetluses pole tuvastatud, et Renault Trafic kuuluks K. Yavasele. Sõidukist leitud dokumentides on omaniku andmed olemas ja menetlejale teada. Seega pole tegemist ka asitõendiga, mille omanikku või seaduslikku valdajat pole võimalik tuvastada ning sõiduki saaks KrMS § 126 lg 3 alusel anda riigi omandisse. Pole teada, et Renault Traficu omanikul oleks narkootilise aine või tulirelvade veoga mingit seost. Kohus leiab, et Renault Trafic VIN koodiga X tuleb KrMS § 126 lg 3 p 2 tagastada omanikule või seaduslikule valdajale.
  2. Sõidukist Renault Trafic leitud ning ekspertiisist järele jäänud narkootilise aine amfetamiin konfiskeerib kohus

§ 191

alusel ja see tuleb NPALS § 7 lg 3 alusel jätta Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks. 113.

§ 421

, § 4211 lg 4 ja § 83 lg 4 alusel konfiskeerib kohus kaliibriga 5,56x45 mm automaattuld võimaldava vintraudse püssi Colt M16A1 numbriga X (pakend X ); kaliibriga 5,56x45 mm automaattuld võimaldava vintraudse püssi Colt M16A1 numbriga X (pakend X ) ja kolm kaliibriga 5,56x45 mm tulirelva padrunisalve (2 pakendist X ja 1 pakendist X ). Kohus mõistis K. Yavase süüdi

§ 4181 lg 1 ja § 4211 lg 1 järgi.

Nende kuritegude toimepanemise korral näevad

421 ja § 421 1 lg 4 ette, et kohus võib süüteo toimepanemise vahetuks objektis olnud eseme konfiskeerida vastavalt

§ 83

sätestatule.

§ 83

lg 4 kohaselt aine või ese konfiskeeritakse, kui selle omamiseks vajalik luba puudub. K. Yavasel tulirelvade käitlemiseks luba polnud. Relvasalv on vastavalt RelvS § 20 lg 1 p 5 tulirelva osa ja tuleb samuti

421 ja § 83 lg 4 järgi konfiskeerida.

  1. Eesti Kohtuekspertiisi Instituut on esitanud taotluse, et Relvad Colt M16A1 numbritega X ja X , samuti padrunisalv pakendist X ja üks kahest salvest pakendist X jätta Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi relvakogusse. RelvS § 101 ja selle alusel
  2. detsembril 2009.a vastu võetud justiitsministri määrus nr 10 „Ekspertiiside tegemiseks kasutatavate, riigi omandis olevate relvade ja laskemoona käitlemise kord“ § 5 lg 1 p 1 võimaldavad ekspertiisiasutusel kohtu poolt konfiskeeritud relvade arvel relvakogusse relvi vastu võtta ja kohus selle taotluse rahuldab. Teine kahest salvest pakendist X , mis on hoiul Kaitsepolitseiametis, tuleb hävitada RelvS sätestatud korras. 26

(30)115. Tulirelva ekspertiisi aktist saab järeldada, et Renault Traficust ära võetud padruneid on võimalik kasutada nii piiratud tsiviilkäibega kui tsiviilkäibes keelatud tulirelvadega. Igal juhul on äravõetud laskemoona käitlemiseks vaja luba. Nimelt RelvS § 19 lg 1 järgi on tulirelvad (v.a RelvS § 20 lg 1, sh automaattulirelv) piiratud tsiviilkäibes ja RelvS § 19 lg 3 sätestab, et piiratud tsiviilkäibega relvadele mõeldud laskemoona, püssirohtu ja sütikuid võib soetada RelvS §-des 32 ja 34 sätestatud soetamisloa või relvaloa alusel, välja arvatud relvade, tulirelva osade või laskemoona valmistamisega, relvade, tulirelva osade või laskemoona müügiga või relvade ja tulirelva osade ümbertegemise ja parandamise teenuse osutamisega tegelemiseks. K. Yavasel temalt ära võetud laskemoona käitlemiseks luba pole. Süüdistuses K. Yavasele laskemoona ebaseaduslikku käitlemist ette ei heideta, seega süüteo toimepanemise vahendi ja vahetu objekti konfiskeerimise reeglite järgi (

§ 83) neid konfiskeerida ei saa.

Kohus leiab, et Renault Traficust võetud 75 kaliibriga 5,56x45mm padrunit ja 2 kaliibriga .223 REM padrunit pakendis X ning 73 kaliibriga .223 REM padrunit pakendis X tuleb KrMS § 126 lg 3 p 3 alusel hävitada.

  1. Kohtul tuleb otsustada, mida teha järgmiste Renault Traficust võetud esemetega: ‐ papist kast (pakend X ); ‐ viis musta värvi spordikotti kirjega "Kaytan" ja neis olnud kilepakendid; ‐ musta värvi riidest kott koos 2 kaablivitsaga, ülejääkidest teibilõikude, kiletükkide ja kilekottidega (pakend X ); ‐ sigaretipakk Marlboro Gold L (pakend X ); ‐ silindrikujuline anum, milles plastikust lusikale võetud tumedat värvi vänge lõhnaga aine proovmaterjal (pakend X ); ‐ määrdunud pruuni värvi tekk (pakendid X ja X ); ‐ kaks helesinist värvi sangadega ja mere liivaranda kujutava pildiga kilematerjalist kotti (pakendid X ja X ); ‐ valget värvi kokku murtud kilekott pruuni värvi kileteibiga (pakend X ); ‐ musta värvi käepidemega riiete puhastusrull (pakend X ); ‐ kaks musta värvi teibirulli (pakendid X ja X ); ‐ kaks musta värvi, üks valget värvi ja kaks läbipaistvat teibirulli (pakend X ); ‐ punast värvi palvevaip (pakend X ); ‐ tühi helesinist värvi kilekott käsikirjalise kirjega „Buker“ (pakend X ); ‐ läbipaistvast plastikust ja punast värvi korgiga veepudel kirjega „SPA INTENSE“ (pakend X ); ‐ valget värvi hambahari (pakend X ); ‐ kaks sinist värvi kummikinnast (pakend X ); ‐ kaks soomekeelset arvet: 18.02.2022 kell 11:48 Helsinki K-Rauta ja 18.02.2022 kell 12:16 Motonet Roihupelto (pakend X ); ‐ kolmteist sigaretikoni filtri osa (pakend X ); ‐ kollast värvi kõrvatropp (pakend X ); ‐ kaks paberi tükki, üks punast värvi kirjetega „ASAM“ ja „Hotell Gastronomie Tagung www.hotelasam.de“ ning teine paberitükk ühelt poolt kirjega „Casa Cucina Pizzeria“ ja „Halal 100%“ (pakend X ); ‐ tühi musta värvi ääristega kollakas-rohelist värvi poolitatud sidruni kujutisega kilematerjalist kott (pakend X ).
  2. Prokurör on märkinud, et Renault Traficust leitud esemed, mis eelnevas punktis loetletud, tuleks tagastada K. Yavasele. Kohtu hinnangul esemete tagastamiseks põhjust pole. K. 27

(30)Yavas pole tuginenus sellele, et Renault Traficus olnud esemed kuuluksid talle ega nende tagasi saamiseks soovi avaldanud. Loetletud esemeid pole kohtu hinnangul põhjust pidada ka kaubiku dokumentide järgsele omanikule kuuluvaiks. Tuvastatud asjaoludel olid mööbel, riideesemed jne kuhjatud Renault Traficusse selleks, et peita nende alla narkootiline aine ja relvad. Kohus lähtub selles et esemete omanikku pole teada. Kohtu hinnangul pole neil ka kaubanduslikku väärtust, et neid riigi omandisse anda ning seega tuleb need KrMS § 126 lg 3 p 3 alusel hävitada.
  1. Kohus leiab, et sõidukite dokumendid pakendist nr X tuleb jätta vastava sõiduki juurde ja kaks transiitmärki kirjega "X" pakendist X jätta sõiduki Renault Trafic juurde. Sõidukite Citroen Jumper registreerimisnumbriga X ja Renault Trafic VIN koodiga X võtmed tuleb jätta vastava sõiduki juurde.
  2. K. Yavasele tuleb KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada Kaitsepolitseis hoiul asuvad järgmised temalt ära võetud esemed: sularaha kupüürides kokku 620 eurot (4x 50 eurot, 20x 20 eurot, 2x 10 eurot pakend X ); Samsung Galaxy Z Flip 4 IMEI1 koodiga X /06 ja IMEI2 koodiga X /06 (pakend X ) ja iPhone 12 mini IMEI1 koodiga X ja IMEI2 koodiga X (pakend X ) ning K. Yavase nimeline deebetkaart (pakend nr X ).
  3. Kohtuotsuse jõustumise järgselt failide säilitamiseks vajadus puudub, tuleb KrMS § 126 lg 3 p 3 alusel hävitada kriminaalasjas ära võetud telefonidest ning alla laetud sotsiaalmeedia ja e-posti kontodel asunud andmete koopiad, mis asuvad Kaitsepolitseiameti andmehoidlas: ‐ K.Yavase mobiiltelefonist iPhone 12 mini IMEI1 koodiga X ja IMEI2 koodiga X kopeeritud andmed (andmehoidlas kaust nr X ). Kadir Yavase mobiiltelefonist Samsung Galaxy Z Flip 4 IMEI1 koodiga X ja IMEI2 koodiga X kopeeritud andmed (andmehoidlas kaust nr X ); ‐ HC mobiiltelefonist iPhone 13 Pro IMEI1 koodiga X ja IMEI2 koodiga X kopeeritud andmed (andmehoidlas kaust nr X ). HC mobiiltelefonist iPhone 11 Pro IMEI koodiga X kopeeritud andmed (andmehoidlas kaust nr X ); ‐ Y. Eroglu mobiiltelefonist Samsung S21 IMEI1 koodiga X ja IMEI2 koodiga X kopeeritud andmed (andmehoidlas kaust nimetusega „Samsung_S21“).
  4. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätab kohus kriminaaltoimikusse vaatlusprotokollide juures olevad CD ja DVD-plaadid. Menetluskulud
  5. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ja seega mõistab kohus K. Yavaselt välja riigituludesse menetluskulud kogusummas 6286 eurot, mis koosneb: sundrahast 2050 eurot, ekspertiiside kulust 3192 eurot, kohtueelses menetluses määratud kaitsja tasust ja kuludest 864 eurot ning sõidukite teisaldamise tasust 180 eurot. K.Yavase kanda jääb teda esindanud lepingulise kaitsja tasu ning kulud. Riigi kanda jäävad kaitsja tõenditena esitatud ekspertiiside kulu, sõiduki tehnilise kontrolli ja sellega seonduva puksiirteenuse kulu ning tõlkekulud. Sundraha 28
(30)123. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Sundraha suurus on KrMS § 179 lg 1 p 1 järgi esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära ja p 2 järgi teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. KrMS § 179 lg 2 näeb ette, et kui isiku suhtes tehakse süüdimõistev kohtuotsus karistusseadustiku mitme paragrahvi järgi, tuleb tal maksta sundraha, mis vastab raskeima kuriteo astmele. Süütegu mille eest on karistusseadustikus füüsilisele isikule raskeima karistusena ettenähtud tähtajaline vangistus üle viie aasta või eluaegne vangistus on

§ 4

lg 2 järgi esimese astme kuritegu ja süütegu, mille eest on karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus kuni viis aastat või rahaline karistus, on

§ 4lg 3 järgi teise astme kuritegu.

124. Kohus mõistis K. Yavase süüdi ühe esimese astme kuriteo toimepanemises -

§ 184

lg 1 järgi karistatakse ühe kuni 10 aasta pikkuse vangistusega, ja kahe teise astme kuriteo toimepanemises -

§ 4211

lg 1 järgi on karistusmäär vangistus kuni 5 aastat ning

§ 4181lg 1 järgi karistatakse rahalise karistuse või 1–5-aastase vangistusega. Seega tuleb Kr

MS § 179 lg 2 järgi K. Yavaselt välja mõista KrMS § 179 lg 1 p 1 vastav sundraha 2,5 kuupalga alammäära. Kuupalga alammääraks alates

  1. jaanuarist 2024 on 820 eurot ning seega on sundraha suuruseks 2050 eurot. Ekspertiiside kulu
  2. Kriminaalasjas läbi viidud ekspertiiside kulu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 3 menetluskulu. Kohtule on tõendina esitatud kriminaalasjas läbi viidud narkootilise aine ekspertiisi akt (21.veebruari 2023 ekspertiisimäärus ja
  3. aprilli 2023 ekspertiisiakt nr X , I kd tl 156-159) tuvastamaks Renault Traficust leitud narkootilise aine liiki ja massi ja selles oleva puhta amfetamiini sisaldust. Samuti on kohtule esitatud tulirelvaekspertiisi akt (
  4. veebruari 2023 ekspertiisimäärus ja
  5. märtsi 2023 ekspertiisiakt nr X ) Renault Traficust leitud tulirelvade ja laskemoona liigi ja kaliibri määramiseks.) Narkootilise aine ekspertiisi maksumuseks on kokku 2772 eurot (õiend kd tl 158). Maksumus on kujunenud kuni
  6. septembrini 2023 kehtinud kohtuekspertiisiseaduse (KES) § 27 6 p 2 järgi, mis nägi ette, et kohtukeemiaekspertiisi hind ühe ekspertiisiobjekti kohta on 84 eurot. Ekspertiisiks esitati 33 objekti. Tulirelvaekspertiisi maksumuseks on kuni
  7. septembrini 2023 kehtinud KES redaktsiooni § 277 p 20 järgi 420 eurot. Nende ekspertiiside kulu, kokku 3192 eurot, mõistab kohus K. Yavaselt riigi kasuks välja. Kaitsja on esitanud kaitseversiooni tõendamiseks kriminaalasjas läbi viidud sõrmejäljeekspertiisi ja kahe DNA ekspertiisi aktid. Nende ekspertiiside kulu peab kohus võimalikuks jätta riigi kanda. Määratud esindaja ja lepingulise esindaja tasu
  8. Riigi õigusabi korras määratud kaitsjale määratud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 punktile 4 menetluskulu. K. Yavast on kohtueelses menetluses esindanud riigi õigusabi korras määratud kaitsja Rünno Roosmaa, kelle taotluse alusel on kaitsjale määratud kohtueelses menetluse tasu 864 eurot (sh käibemaks) Menetleja on kaitsja tasutaotlused põhjendatud ulatuses rahuldanud. Määratud kaitsja tasu ja hüvitatud kulud 864 eurot tuleb arvata kriminaalmenetluse kulude hulka ning K.Yavaselt KrMS § 180 lg 1 alusel riigi kasuks välja mõista. Valitud kaitsjale makstud tasu ja temale hüvitatud kulud on KrMS § 175 lg 1 p 1 järgi menetluskulu ja see jääb KrMS § 180 lg 1 alusel K. Yavase kanda. Sõiduki teisaldamise ja tehnilise kontrolli kulu 29

(30)
  1. Prokurör on toonud kriminaalmenetluse kuluna, mis tuleks K. Yavaselt välja mõista, Renault Traficu tehnilise kontrolliga seotud kulu 79,80 eurot (OÜ P arve nr X) ja sõiduki puksiirteenuse kulu 360 eurot (OÜ A arve nr X ja X). OÜ P arve nr X) nähtuvalt lisati sõidukile mootoriõli (13,30 eurt) ja tehti üldkontroll (66,50 eurot), kokku 79,80 eurot (kd IV, tl 205). Prokuröri selgituse kohaselt oli tehnilist kontrolli vaja välja selgitamaks, kas tegelikult veeti sõidukorras autot või oli see rikkis. Kohtu hinnangul pole selget seost süüks arvatud koosseisude ja auto tehnilise seisundi tõendamisvajaduse vahel ning prokuröri selgitusest lähtuvalt on kohtu hinnangul tegu lisakuluga KrMS § 177 lg 1 p 1 mõttes, s.o tasuga, mis makstakse menetlusvälisele isikule tõendamiseseme asjaolude kohta saadud teabe eest. Lisakulu jääb KrMS § 173 lg 4 järgi selle isiku kanda, kellel need tekkisid, seega praegusel juhul menetleja ja riigi kanda.
  2. Puksiirteenust on menetleja kasutanud
  3. märtsil 2023 sõidukite Renault Trafic ja Citroen Jumper X transpordiks Maksu- ja Tolliameti aadressilt Rannametsa tee 4 Lääne Prefektuuri parklasse Tammsaare 70, Pärnus. Ühe sõiduki teisaldamise maksumusega 90 eurot (sh käibemaks), kokku 180 eurot (A OÜ arve X, IV köide tl 217). Samuti on menetleja puksiirteenust kasutanud
  4. mail 2023 sõiduki Renault Trafic transpordiks tehnilisse kontrolli ja sealt tagasi (Tammsaare 70-Pereauto-Tammsaare 70) kogumaksumusega 180 eurot.
  5. Kohus leiab, et K. Yavaselt on põhjendatud välja mõista
  6. märtsi puksiirteenuse kulu 180 eurot asitõenditena vaadeldud sõidukite Renault Trafic ja Citroen Jumper X teisaldamise eest hoiukohta politsei parklas. KrMS § 175 lg 1 p 6 järgi on asitõendi saatmiskulu kriminaalmenetluse kulu. Sõiduki Renault Trafic tehnilise kontrolliga seotud
  7. mai pukseerimiskulu 180 eurot jääb menetleja kanda KrMS § 173 lg 4 järgi lisakulu koosseisus. Tõlkekulu
  8. Kohtumenetluses osalenud tõlkide kulu on KrMS § 177 lg 1p 3 järgi lisakulu ja jääb KrMS § 173 lg 4 alusel riigi kanda.
  9. Tulenevalt KrMS § 423 ja § 417 lõikest 2 tuleb väljamõistetud menetluskulu tasuda ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. (allkirjastatud digitaalselt) Rajar Miller (allkirjastatud digitaalselt) Hegert Vesik 30
(30)(allkirjastatud digitaalselt) Tatjana Gussarova

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.