Obsah (11)

§ 646§ 3§ 222§ 550§ 219§ 371§ 423§ 656§ 641§ 181§ 173

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margit Jäätma, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks Otsuse tegemise aeg ja koht 18. veebruar 2025, Tartu Tsiviilasja number

§ 646ja § 656 lg 1 p 1 alusel üksnes apellatsioonkaebuse alusel.

Maakohtu otsus tuleb menetlusnormi olulise rikkumise tõttu tühistada ning asi tuleb saata maakohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele. 8. Ringkonnakohus leiab, et hagejaks ning apellandiks on käesolevas asjas piiratud teovõimega isik F.P ja hagi esitanud eestkostjat tuleb käsitleda hageja seadusliku esindajana. Maakohus on pidanud eestkostjat isikuks, kes on pöördunud seaduses ettenähtud juhul kohtusse teise isiku eeldatava seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks (

§ 3lg 2).

Seadusena, mis hagejale sellise erandliku õiguse ette näeb, on maakohus käsitlenud PKS § 12 lg 2 teist lauset. Ringkonnakohus maakohtu seisukohaga ei nõustu. 9. Ringkonnakohus leiab, et

§ 3

lg 2, mis annab isikule õiguse pöörduda kohtusse teise isiku või avalikkuse eeldatava seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks, ei kohaldu PKS § 12 lg 2 teise lause alusel hagi esitamisele. Õiguskirjanduses on selgitatud, et kuigi seadusliku esindaja kaudu menetluses osalemise korral sisuliselt pöördub piiratud teovõimega isiku asemel kohtusse teine isik, ei ole formaalselt tegemist

§ 3

lg 2 kohaldamisalasse langeva olukorraga, sest õigused kuuluvad piiratud teovõimega isikule endale ning neid saab eestkostja teostada ainult tema nimel, st esindajana (Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne, § 3 komm 3.5.2). PKS § 12 lg 2 sätestab, et piiratud teovõimega täisealine abikaasa võib abielu kehtetuks tunnistamise hagi esitada eestkostja nõusolekul. Piiratud teovõimega abikaasa eest võib sellise hagi esitada ka eestkostja.

§ 222lg 2 järgi peab eestkostja saama hagi esitamiseks kohtu nõusoleku.

Ringkonnakohus leiab, et kuigi seaduse sõnastus ei ole selge, ei esita piiratud teovõimega täisealise isiku eestkostja täisealise isiku abielu kehtetuks tunnistamise 3 hagi enda nimel. Eestkostjat on hageja esindajana käsitletud ka senises kohtupraktikas (TlnRnKo

1. september 2017, 2-16-7025/42). Seega tuleb hagejana käesolevas tsiviilasjas käsitleda F.P-d ja eestkostjat hageja esindajana.
2. Maakohus rikkus oluliselt menetlusõigust, jättes tähelepanuta

§ 222

lg-s 2 sätestatu, mille kohaselt võib abielu kehtetuks tunnistamise hagi esitada tsiviilkohtumenetlusteovõimetu abikaasa esindaja, kuid seda üksnes kohtu nõusolekul. Selle sätte eesmärk on tagada piiratud teovõimega isikule suurem kaitse enda isiklikes suhetes kohtu kontrollikohustuse kaudu (perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (207 SE) seletuskiri, lk 90). Õiguskirjanduse kohaselt annab kohus abielu kehtetuks tunnistamise hagi esitamiseks nõusoleku, kui see on piiratud teovõimega isiku huvides ja arvestades tema erilist kaitsmisväärsust (Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne, § 222 komm 3.2). Seega peab eestkostja eestkostetava nimel abielu kehtetuks tunnistamise hagi esitamiseks saama kõigepealt kohtu nõusoleku. 11. Ringkonnakohus märgib, et kohus annab

§ 222

lg-s 2 nimetatud nõusoleku hagita menetluses ehk tegemist on

§ 550

lg 1 p 7 järgi hagita menetluses lahendatava kohtu pädevusse antud perekonnaasjaga. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus andma eestkostjale võimaluse esitada avaldus kohtu nõusoleku saamiseks. Selle avalduse esitab eestkostja enda nimel ja selles menetluses on eestkostetav puudutatud isik. Nõusoleku andmise menetluses peab maakohus hindama, millised puudutatud isikud tuleb kohtul veel menetlusse kaasata (vt menetlusosaliste ringi kohta ka RKTKm 15.06.2021, 2-19-8577/98 p 19). 12.

§ 219

lg 2 p 1 kohaselt peab kohus määrama tsiviilkohtumenetlusteovõimetule isikule teda puudutavas menetluses esindaja, kui tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvid on oluliselt vastuolus tema seadusliku esindaja huvidega. Praeguses asjas on puudutatud isiku eestkostja puudutatud isiku seadusjärgne pärija, kelle õigusi võib mõjutada puudutatud isiku abielu kehtivus, samuti on puudutatud isik hagi esitamisele vastu vaielnud. Seega tuleb puudutatud isikule määrata hagi esitamiseks nõusoleku andmise menetluses esindajaks riigi õigusabi seaduses sätestatud korras advokaat (

§ 219lg 5).

13. Nõusoleku andmise menetluses tuleb kohtul hinnata, kas hagi esitamine abielu kehtetuks tunnistamiseks on eestkostetava huvides. Kui maakohus asub seisukohale, et hagi esitamine abielu kehtetuks tunnistamiseks ei ole eestkostetava huvides ega anna nõusolekut hagi esitamiseks, tuleb hagi, kui see on esitatud, jätta menetlusse võtmata

§ 371

lg 2 p 2) alusel või läbi vaatamata

§ 423lg 2 p 2) alusel.

Kui maakohus leiab, et hagi esitamine abielu kehtetuks tunnistamiseks on eestkostetava huvides ja annab selleks nõusoleku, on eestkostjal kohustus eestkostetava nimel vastav hagi esitada. 14. Maakohus rikkus oluliselt menetlusnormi, menetledes hagi, mille esitamiseks puudus seaduses ettenähtud kohtu nõusolek, mis toob kaasa maakohtu otsuse tühistamise ja asja saatmise uueks arutamiseks apellatsioonkaebuse põhjendustest sõltumata esimese astme kohtule

§ 656

lg 1 p-de 1 ja 4 alusel.

§ 646

alusel võib ringkonnakohus otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kui kohus leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses

§ 656lg 1 järgi.

Sel juhul otsus tühistatakse ja asi saadetakse esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus ei pea

§ 646

kohaldamisel küsima teiselt poolelt apellatsioonkaebuse vastust (

§ 641

lg 1) ega analüüsima apellatsioonkaebuse põhjendusi (RKTKo 24.01.2018, 2-13-56825/57, p 11). 4 15. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 kohaselt hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu hagihinnast lähtuvalt. Hagihind maakohtus oli 3500 eurot. Seega tuleb riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 kohaselt tasuda apellatsioonkaebuselt riigilõiv 420 eurot. Hageja esitas ringkonnakohtule taotluse ta riigilõivu tasumisest vabastada. Taotluse kohaselt on taotleja pensionär ja elab hooldusasutuses, mille kulud ületavad tema pensioni suurust. Ringkonnakohus leiab, et esinevad

§ 181

lg 1 ja 2 alused hagejale menetlusabi andmiseks ja apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 420 eurot tasumisest vabastamiseks. 16.

§ 173lg 3 teise lause alusel jääb menetluskulude jaotus maakohtu otsustada.

(allkirjastatud digitaalselt) 5