← Eesti

4-24-1467/9

Obsah (6)§ 55§73§ 734§ 50§ 743§ 74

4-24-1467 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23. veebruar 2025, Rapla kohtumaja, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-24-1467 (940023000595) Kohtunik E

) § 743 lg 4 järgi. Kohtumenetluse pooled Menetlusalune isik: Priimo Mets OÜ registrikood: 10359883; XXX; e-post: XXX Kaitsja: vandeadvokaat S.V, Advokaadibüroo Ruus & S.V; e-post: XXX Kohtuväline menetleja: Keskkonnaamet, esindaja XX; e-post: XXX RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-st 132 p 3 kohus otsustas:

  1. Tühistada Keskkonnaameti 15.04.2024 otsus väärteoasjas nr 940023000595 Priimo Mets OÜ suhtes VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.
  2. Mõista Eesti Vabariigilt Priimo Mets OÜ kasuks välja 2876,15 eurot valitud kaitsjale kohtuvälises menetluses ja maakohtus makstud tasu ning kulude katteks. Kohtuotsuse ärakiri saata Priimo Mets OÜ-le, vandeadvokaat S.V-le ja kohtuvälisele menetlejale. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule. Otsuse peale võivad kassatsioonkaebuse esitada menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtukantseleis või e-toimiku vahendusel tutvumiseks kättesaadav. 1

(10)4-24-1467 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Kohtuväline menetlus 1. Väärteoasjas nr 940023000595 13.03.2024 koostatud protokolli kohaselt tuvastati, et 26.05.13.06.2023 tegid Priimo Mets OÜ töötajad XX ja XX ettevõtte seadusliku esindaja XX ja ettevõtte varumisjuhi XX antud suuliste korralduste alusel Rapla maakonna Märjamaa valla Varbola küla Remmelga kinnistul (katastriüksusega xxx) koordinaatidest 59.0398311 ja 24.4449465 200 meetri raadiuses raietöid lindude pesitsusperioodi ajal. XX teadis korraldust andes, et eeltoodud koordinaatidel asub kindel väike-lehelinnu pesitsemine. Raietööd seisnesid antud koordinaatidest 200 meetri raadiuses kraavi servade raies ning metsamaterjali kokkuveos Varbola külas asuvale Jõeääre kinnistule. 14.06.-15.06.2023 vedas Priimo Mets OÜ töötaja XX ettevõtte varumisjuhi XX antud suulise korralduse alusel Rapla maakonna Märjamaa valla Varbola küla Remmelga kinnistu (katastriüksusega xxx) koordinaatidest 59.0398207 ja 24.4449251 200 meetri raadiuses metsamaterjali kokku. Antud korralduse andmiseks sai XX sisendi XX käest, kes oli teadlik, et eeltoodud koordinaatidel asub kindel hallrästa pesitsemine. Korraldades metsaraiet ja häirides tahtlikult linde pesitsusajal ja pesitsuskohas rikkusid XX ja XX

§ 55

lg 61 p-s 2 sätestatut, mille kohaselt on keelatud looduslikult esinevate lindude tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal. XX ja XX panid neile etteheidetava teo toime otsese tahtlusega, nad olid töölistele korralduste andmisel teadlikud lindude pesitsusperioodist ning kindlast väike-lehelinnu pesitsusest koordinaatidel 59.0398311 ja 24.4449465 ja kindlast hallrästa pesitsusest koordinaatide 59.0398207 ja 24.

  1. 26.05.2023 andis Keskkonnaamet XX-le lindude pesitsusrahu tagamiseks koordinaatidest 59.0398311 ja 24.4449465 200 meetri raadiuses suulise korralduse mitte langetada puid ja põõsaid ning 13.06.2023 suulise korralduse peatada puude ja põõsaste langetamine ning metsamaterjali kokku ja väljavedu koordinaatidest 59.0398207 ja 24.
  2. XX, kes on Priimo Mets OÜ juhatuse liige ja XX, kes on Priimo Mets OÜ varumisjuht, panid eelkirjeldatud teod toime Priimo Mets OÜ huvides. Andes töölistele korralduse teostada Remmelga ja Jõeääre kinnistutele metsamaterjali kokkuveotee ning mööda seda metsamaterjali kokku vedada ning XX, andes harvesteri juhile korralduse teostada kraavi servadel raie, tegutsesid Priimo Mets OÜ igapäevase majandustegevuse raames, seega juriidilise isiku huvides. Priimo Mets OÜ poolt toime pandud väärtegu on kvalifitseeritav

§73

4 lg 4 järgi, so looduslikult esinevate linnuliikide isendite tahtliku häirimise, kui selle on toime pannud juriidiline isik. 2. Keskkonnaameti 5.04.2024 otsusega tunnistati Priimo Mets OÜ süüdi

§ 734lg 4 järgi ja määrati karistuseks 300 eurot.

Priimo Mets OÜ pani toime väärteoprotokollis kirjeldatud teod ning need on tõendatud. Priimo Mets OÜ teod on õigusvastased, tema karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad.

§-s 743 lg 4 sätestatud väärteo eest karistatakse juriidilist isikut rahatrahviga kuni 640 eurot. Kohtuväline menetleja arvestas süüd vähendava asjaoluna seda, et Priimo Mets OÜ-l puuduvad varasemad kehtivad karistused

ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete rikkumise eest, leides, et Priimo Mets OÜ teo iseloomu ja süü suurusega on vastavuses karistus, mis jääb sanktsioonimäära keskmise piiridesse. 2

(10)4-24-1467 Menetlusaluse isiku kaebus
  1. OÜ Priimo Mets palub tühistada Keskkonnaameti 15.04.2024 otsus, lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel ja jätta menetluskulud Keskkonnaameti kanda. Kaebuse põhjendused on lühidalt kokkuvõetuna järgmised. Kaebaja väidab, et 26.05.2023 ega 13.06.2023 ei öeldud XX-le telefoni teel linnupesade koordinaate ning kaebaja esindajaid ei kaasatud vaatluste teostamisele. 26.05.2023 öeldi XX-le telefoni teel, et Remmelga kinnistu eraldistel nr 5-8 on raie keelatud, kirjalikku ettekirjutust kaebajale ei saadetud. Kaebaja alustas raiega 29.05.2023, täites raietööde tegemise käigus täpselt inspektor XXi poolt antud juhiseid. Keskkonnaamet ei ole tõendanud, et 26.05.2023 suulise korraldusega oleks keelatud raie eraldiste nr 5-8 väliselt, s.o väljaveo tee äärest. Telefoni teel öeldi XX-le, et eraldistel nr 5-8 ei tohi kukkuda ükski puu, täpset väike-lehelinnu pesa asukohta ei selgitatud. Kaebaja tegi raiet kokkuveoteega külgneva oja kraavi pervedelt, et saaks raiutud metsamaterjali vahelattu viia, kuna kinnistu eraldiste väline pinnasetee oli ääristatud puude ja põõsastega, mis takistasid metsatehnika liikumist. Seoses leitud hallrästa pesaga keelati 13.06.2023 edasine raie Remmelga kinnistul ning kokkuveomasina juht saadeti ajutiselt kinnistult minema. 13.06.2023 telefonikõnes ei kohustatud XX-d selgelt ja arusaadavalt tervelt kinnistult kokku-ja väljavedu lõpetama. Kaebaja rõhutab, et kinnistul oli raietegevus lõppenud juba 11.06.2023 ning 13.06.2023 oli ka kokkuvedu peaaegu lõpetatud, vedada olid jäänud veel mõned notihunnikud kokkuveotee äärest. Segaduste vältimiseks palus XX saata kirjaliku ettekirjutuse. 14.06.2023 kell 21:52 saatis inspektor XX e-maili teel esmase ettekirjutuse raietööde peatamiseks ja metsamaterjali kokku-ja väljavoe peatamiseks kinnistul koordinaatidest 59.0398207 ja 24.4449251 200 meetri raadiuses lindude pesitsemise kaitseks kuni 19.06.
  2. Metsamaterjali kokkuvedu lõpetati koheselt peale ettekirjutuse saamist. Keskkonnaamet ei ole tõsikindlat ja usaldusväärselt tõendanud, et 13.06.2023 oleks telefoni teel selgelt ja arusaadavalt kohustatud kokku- ja väljavedu lõpetama tervelt kinnistult. Kaebaja leiab, et väike-lehelinnu ja hallrästa pesitsusrahu kaitseks 200 meetri raadiusest raie ja metsamaterjali kokku- ja väljaveo keelamine on ebaproportsionaalne ja õigusvastane piirang laialt levinud lindude pesitusrahu kaitsmiseks. Väike-lehelind ja hallrästas ei ole ohustatud liigid, kellede pesitust peaks kaitsma intensiivsemalt, kui

§ 50lg 2 p-des 1 ja 4 nimetatud I kaitsekategooria liikide püsielupaiku.

Kaebaja viitab Riigikohtu 19.12.2023 määrusele haldusasjas nr 3-21-1266, millega taotletakse Euroopa kohtult eelotsust linnudirektiivi artikli 5 p-de a, b ja d (

§ 55lg 6 1 p 1 ja 2) tõlgendamise kohta.

Määruse p 26 kohaselt ei ületa üks paar linde ühe hektari kohta tingimata künnist, mille puhul peab metsa raiuja möönma lindude hukkumist või häirimist või nende pesade või munade hävimist või kahjustamist. Riigikohus selgitas, et iga viimase kui linnu ja pesa säilitamine ei ole linnudirektiivi eesmärk. Keskkonnaamet tuvastas tervelt kinnistult vaid kahe linnu pesitsuse, kelle populatsioon ei ole ohus ning kaebaja hinnangul on keskkonnaamet asunud õigusvastaselt ja ebaproportsionaalselt keelama kinnistul raietegevust suures ulatuses vaid kahe linnu pesitsusrahu tagamiseks. Eelviidatud määruse p 28 kohaselt on kaheldav, kas raiet saab lugeda tahtlikuks tapmiseks, häirimiseks, hävitamiseks või kahjustamiseks linnudirektiivi artikli 5 mõttes, kui pole alust eeldada ohustatud liikide pesitsemist raiealal ning tegevuse eesmärk ei ole lindude tapmine või 3

(10)4-24-1467 häirimine või pesade hävitamine või kahjustamine. Kaebaja viitab ka Tallinna Halduskohtu 11.02.2022 määrusele haldusasjas nr 3-22-235, mis kinnitavat, et tavalinnud ei vaja nii intensiivset kaitset, et inimtegevus nende pesitsusperioodil keelataks. Eelnevast tulenevalt ei nõustu kaebaja Keskkonnaametiga ning leiab, et raiet ning metsamaterjali kokku- ja väljavedu ei saa käsitleda laialt levinud linnuliikide pesitsusrahu tahtliku häirimisena

§ 55

lg 61 p 2 mõttes ning keskkonnaamet on ebaseaduslikult keelanud laialt levinud lindude pesitsusrahu kaitseks metsamaterjali kokku- ja väljaveo. Kaebaja rõhutab, et

§ 55

lg 61 p 1 ja 2 kohaselt on otsene tahtlus vaid olukord, kus linnu pesitsust minnakse teadlikult ja tahtlikult hävitama ja häirima vahetu füüsilise sekkumisega. XX-le ja XXile ei olnud teada väike-lehelinnu ega hallrästa pesade asukohad ning kaebaja töötajatest keegi ei käinud füüsiliselt pesade lähedal linde segamas. Keskkonnaameti väide, et telefoni teel öeldi pesa koordinaadid, ei ole tõene ning tunnistajate XXi ja XXi ütlused ei ole usaldusväärsed, kuna need on täpselt ühe sisuga ja lauseehitusega ning võivad olla mõjutatud XXi poolt. Kaebaja poolt enne 14.06.2023 Keskkonnameti ettekirjutuse kättesaamist teostatud metsamaterjali kokku- ja väljavedu ei ole tahtlik

§ 55

lg 61 p-s 2 sätestatud keelu rikkumine ega väärteona karistatav

§ 743lg 4 järgi.

Lisaks eeltoodule on Keskkonnaamet eksinud Priimo Mets OÜ poolt toimepandu kvalifitseerimisel

§ 743

lg 4 järgi, kuna

§ 743

lg 1 näeb ette vastutuse looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtliku hävitamise ja kahjustamise või pesade kõrvaldamise eest.

§ 743

lg 4 järgi karistatakse aga sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik. Väärteootsuses ei ole tuvastatud, et kaebaja oleks tahtlikult lindude pesi ja mune hävitanud või kahjustanud või kõrvaldanud pesi, seega ei ole väärteoprotokollis etteheidetav tegu karistatav

§ 743järgi.

Kokkuvõttes leiab kaebuse esitaja, et Priimo Mets OÜ teos puudub väärteokoosseis. Kaebaja ei ole tahtlikult lindude pesi ja mune hävitanud või kahjustanud ega kõrvaldanud lindude pesi ning tema suhtes tuleb väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht 4. Keskkonnaamet taotleb VTMS § 132 p 1 juhindudes jätta 15.04.2024 üldmenetluse otsus väärteoasjas 940023000595 jõusse ja muutmata ning OÜ Priimo Mets 29.04.2024 kaebus rahuldamata. Väärteoasjas kogutud tõenditest nähtub, et Keskkonnaameti poolt Priimo Mets OÜ-le antud info ja korraldused on olnud piisavalt selged ja täpsed, kuid kaebaja tõlgendab saadud infot endale sobivalt ja selliselt, et õigustada oma tegevusi. Priimo Mets OÜ esindajatele selgitati nii kinnistul kohapeal kui telefoni teel, et kinnistul tuvastati reaalne pesitsemine, sh et kinnistult leitud pesast 200 m raadiuses ei tohi raiuda, laoplatsi teha ega materjali vedada kuni pesitsuse lõpuni ning täpsustati, et 26.05.2023 leitud pesast 200 m raadiusesse jääv ala Remmelga kinnistul ulatub kuni eraldiseni nr 4, st alates eraldisest nr 5 edasi lõunapoole jäävale alale töödega liikuda ei tohi. Kohtuvälise menetleja hinnangul ei oleks leitud pesa täpsete koordinaatide nimetamine muutnud edastatud infot selgemaks ega paremini mõistetavaks. Samuti selgitas Keskkonnaamet seoses Priimo Mets OÜ algselt plaanitud laoplatsi asukohaga, et eraldise nr 8 servast on kokkuveo tee sisseraiumine keelatud (mille eiramine tõi kaasa etteheite otsuses esimeses episoodis). Priimo Mets OÜ esindajale XX-le oli 26.05.2023 antud korralduste osas kõik arusaadav ning ta ei soovinud 4

(10)4-24-1467 kirjalikku ettekirjutust. Tõendatud on, et 13.06.2023 peatas Keskkonnaameti inspektor suulise korraldusega Remmelga kinnistul metsamaterjali kokkuveo kuni pesitsuse lõpuni. Kokkuveo teostaja sai kohapeal korraldusest aru, parkis masina ja lahkus kinnistult. Asjaoludest teavitati kohe ka Priimo Mets OÜ juhtivtöötajat ning vastav korraldus lubati vormistada esimesel võimalusel ka kirjalikult. Ainuüksi fakt, et Remmelga kinnistul koheselt materjali kokkuveo tööd peatati, ei võimalda tõlgendust, et antud korraldusest lihtsalt teavitati, kuid see hakkab kehtima alles siis, kui korraldus esitatakse kirjalikult. (Nimetatud korralduse eiramine tõi kaasa etteheite teises episoodiss). Priimo Mets OÜ esindajatele XX-le ja XXile oli teada nii lindude reaalse pesitsuse fakt, kui ka sellest tulenev raie või raiega seotud tegevuse keeld Remmelga kinnistul ning neile on õigesti omistatud ka otsene tahtlus teo toimepanemisel. Priimo Mets OÜ-le etteheidetavad teod, millega häiriti tahtlikult linde pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal, on

§ 55

lg 6 1 p 2 kohaselt keelatud, need teod vastavad väärteokoosseisule ja on kvalifitseeritavad

§ 743lg 4 järgi looduslikult esinevate linnuliikide isendite tahtliku häirimisena.

Väärteomenetlus on läbi viidud õiguspäraselt ja oluliste menetlusvigadeta, Priimo Mets OÜ-le etteheidetud teod vastavad väärteokoosseisule, need on tõendatud ning määratud karistus vastab toimepandud teo iseloomule, mistõttu kaebuse rahuldamiseks puudub alus. Kohtu seisukoht

  1. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest. See tähendab muu hulgas maakohtu kohustust vastata VTMS §-s 133 loetletud küsimustele ja kajastada VTMS § 110 alusel kohtuotsuse põhiosas nii tõendite analüüsi kui ka seda, millised asjaolud on loetud tõendatuks ning millele on otsuse tegemisel tuginetud.
  2. Kaebaja ei nõustu kohtuvälise menetleja poolt väärteole antud õigusliku hinnanguga

§ 743

lg 4 järgi ning on seisukohal, et

§ 74

3 lg 4 näeb ette juriidilise isiku vastutuse

§ 743

lg 1 järgi ettenähtud väärteo toimepanemise eest, s.o looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtliku hävitamise ja kahjustamise või pesade kõrvaldamise eest. Väärteootsuses ei ole aga tuvastatud, et kaebaja oleks tahtlikult lindude pesi ja mune hävitanud või kahjustanud või kõrvaldanud pesi, mistõttu ei ole väärteoprotokollis etteheidetav tegu karistatav

§ 743 kohaselt.

Kaebaja seisukoht on ilmselgelt ekslik ning kohus sellega ei nõustu.

§ 74

3 lg 1 näeb ette vastutuse looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtliku hävitamise ja kahjustamise eest ning

§ 743

lg 2 sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik.

§ 74

3 lg 3 näeb ette vastutuse looduslikult esinevate linnuliikide isendite tahtliku häirimise eest ning

§ 743lg 4 sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik.

Kuigi Keskkonnaamet ei ole Priimo Mets OÜ teole õigusliku hinnangu andmisel viidanud

§ 74

3 lg-le 3 on väärteo etteheite tekstist üheselt ja selgelt arusaadav, et selle sisuks on looduslikult esinevate lindude tahtlik häirimine, mis on juriidilisele isikule etteheidetav

§ 743 lg 4 järgi.

Juba vastuväites väärteoprotokollile on kaebaja väljendanud eeltoodud ekslikku seisukohta (vt punkt 2.9 väärteoasja toimik tl 96-102) ning vaatamata sellele, et Keskkonnaamet on oma otsuses sellele tähelepanu juhtinud ei ole kaebaja seaduse teksti lugenud ning on oma väärtõlgenduse 5

(10)4-24-1467 kaebusesse üle kandnud. (vt kaebuse punkt 2.15 kohtutoimik tl 96-102) 7. Kohus, olles hinnanud Priimo Mets OÜ kaebuses ning kohtuvälise menetleja kirjalikus seisukohas väljendatud seisukohti ning uurinud kõiki kirjalikke tõendeid, leiab, et väärteoprotokollis kirjeldatud ja

§ 743

lg 4 järgi ettenähtud väärteo toimepanemine Priimo Mets OÜ poolt ei ole tõendamist leidnud.

  1. Väärteoprotokollis kirjeldatu kohaselt teistasid Priimo Mets OÜ töötajad 26.05.-13.06.2023 XX, kes oli teadlik väike-lehelinnu kindlast pesitsemisest, ja XXi suuliste korralduste alusel Remmelga kinnistul koordinaatidest 59.0398311 ja 24.4449465 200 meetri raadiuses lindude pesitsusperioodi ajal raietöid, mis seisnesid kraavi servade raies ning metsamaterjali kokkuveos. 14.06.-15.06.2023 vedas Priimo Mets OÜ töötaja XXi antud suulise korralduse alusel Remmelga kinnistu koordinaatidest 59.0398207 ja 24.4449251 200 meetri raadiuses metsamaterjali kokku. XX sai korralduse andmiseks sisendi XX käest, kes teadis, et eeltoodud koordinaatidel asub kindel hallrästa pesitsemine.
  2. Priimo Mets OÜ juhatus liige XX võttis Keskkonnaametiga ühendust, et nad enne raiega alustamist kontrolliksid eraldistel lindude pesitsemist. Inspektor ütles, et eraldistelt nr 5-8 ei tohi ükski puu kukkuda ning laoplats tuleb teha mujale. Eraldised nr 5-8 jäeti raiumata ja laoplats tehti naaberkinnistule, mis asub Remmelga kinnistust lõuna pool. XX ei tea 200 meetri raadiusest midagi. Kraavide raieks andis loa, kas XX või XX, kellel on samuti õigus korraldusi jagada, sest kraaviga paralleelselt kulgev pinnastee oli ainus võimalus kokku- ja väljaveo tee tegemiseks ning seetõttu raiuti kraavi servad ära. Kraavi servad ei ole metsamaa ning on eraldisest väljaspool. Alates 11.06.2023 Remmelga kinnistul puude langetamist ei toimunud. (väärteoasja toimik tl 90-92)
  3. Priimo Mets OÜ varumisjuhi XXi ütluste kohaselt kaasati Keskkonnaamet enne raiega alustamist kontrollima, kuna oli lindude pesitsusaeg. Pärast Keskkonnaameti kontrolli helistas harvesterijuht ja ütles, et laoplats tuleb mujale teha ning kolmel lõunapoolsel eraldisel ei tohi raiuda, 200 meetri raadiusest ei rääkinud ta midagi. XX andis loa kraavi servade raieks. (väärteoasja toimik tl 86-87)
  4. Priimo Mets OÜ harvesteri operaator XX läks 26.05.2023 Remmelga kinnistule raiet teostama. Ta ootas eraldise nr 8 juures Keskkonnameti töötajad, kes tulid lindude pesitsemist kontrollima. Keskkonnaameti töötajad tuvastasid eraldise nr 8 nurgas linnupesa, XXle öeldi, et laoplatsi ei tohi teha eraldise nr 8 juurde ning läbi eraldise ei tohi sissesõiduteed raiuda. XX mäletab, et jutt oli ainult eraldistest, mida ei tohi raiuda. Kraavi servade kohta ütles Jaan, et need jäävad väljaspoole eraldisi ning võib raiuda. (väärteoasja toimik tl 84-8)
  5. XX, XXi ja XXi ütlustest selgub, et Keskkonnaameti poolt enne raie alustamist teostatud kontrolli käigus leiti eraldisel nr 8 väike-lehelinnu pesitsemine ning keelati raie eraldistel nr 5-8, samuti kästi laoplats mujale teha. Raie oli keelatud ainult eraldistel, kraavi servade kohta ei öeldud midagi, samuti ei räägitud häirimistundlikust alast 200 meetri raadiuses.
  6. XX ja XX kontrollisid 26.05.2023 hommikul Remmelga kinnistul lindude pesitsust, nendega liitus inspektor XX. Eraldise nr 8 edelanurgas tuvastati kindel väike-lehelinnu pesitsus, pesa asukoht fikseeriti ning eraldise nr 8 servas oodanud harvesteri juhile XXle anti teada, et linnupesast 200 meetri raadiuses raiuda ja kokku vedada ei tohi, kuna on häirimistundlik ala, kus ei tohi ükski puu kukkuda, mistõttu ei ole võimalik eraldise nr 8 servast kokkuveotee jaoks raiuda ning laoplats tuleb teha mujale. XX helistas Priimo Mets OÜ juhatuse liikmele XX-le 6

(10)4-24-1467 ning pannes kõne valjuhääldi peale, selgitas, et eraldise nr 8 edelapoolses nurgas on kindel väike-lehelinnu pesitsus ning pesitsusaja lõpuni ei tohi pesast 200 meetri raadiuses raiuda, laoplatsi teha ega metsamaterjali kokku vedada. XX lubas uurida muid võimalusi laoplatsi tegemiseks ning oli nõus raie vabatahtliku peatamisega. Seejärel kordas XX harvesterijuhile üle, et eraldisest nr 5 enam alla lõuna poole minna ei tohi, kuna see ala jääb juba pesast 200 meetri raadiuse sisse, samuti tuleb laoplats tuleb teha mujale. (väärteoasja toimik tl 76-78)
  1. XX kinnitab tunnistaja XXi ütlusi väike-lehelinnu pesa leidmise kohta eraldisel nr 8, samuti kuulis tunnistaja XXi ja XX vahelist vestlust ning tema ütlused vestluse sisu kohta langevad kokku tunnistaja XXa ütlustega. XX selgitas, et harvesterijuht sai aru, et raiuda tohib ainult eraldistel nr 1-4 ja laoplats tuleb teha mujale ja läbi eraldise nr 8 ta liikuda ei tohi. (väärteoasja toimik tl 79-81)
  2. Tunnistajate XXi ja XX ütlustest nähtub, et XX selgitas XX-le telefoni teel, et eraldise nr 8 edelapoolses nurgas on kindel väike-lehelinnu pesitsus ning pesitsusaja lõpuni ei tohi pesast 200 meetri raadiuses raiuda, laoplatsi teha ega metsamaterjali kokku vedada. XX ja Priimo Mets OÜ töötajate ütluste kohaselt keelati raie eraldistel nr 5-8 ning laoplats kästi mujale teha. Raie oli keelatud ainult eraldistel, kraavi servade kohta ei öeldud midagi, samuti ei räägitud häirimistundlikust alast 200 meetri raadiuses. Seega on tunnistajate XXi ja XX ning Priimo Mets OÜ esindajate ja töötajate ütlused väärteo etteheite sisuks olevate asjaolude kohta vastuolulised.
  3. Objekti kontrollimise protokollist nr 1122220 selgub, et 26.05.2023 teostas Keskkonnaameti inspektor XX koos XXi ja XXga lindude pesitsusajast tulenevat järelevalvet Varbola külas asuval Remmelga kinnistul. Eraldise nr 8 koordinaatidel 59.0398311 ja 24.4449465 tuvastati väike-lehelinnu kindel pesitsemine. Arvestades häirimistundlikku ala pesast 200 meetri raadiuses ei saanud eraldistel nr 6, 7, 8 raiet teha. Priimo Mets OÜ oli vabatahtlikult nõus eraldistel nr 6,7 ja 8 lindude pesitsusajast kinni pidama. Ettekirjutust ei koostatud. (väärteoasja toimik tl 1-2)
  4. Objekti kontrollimise protokollist nähtub, millistel eraldise nr 8 koordinaatidel väikelehelinnu pesa asus, samuti, et tulenevalt häirimistundlikust alast 200 meetri raadiuses ei tohtinud eraldistel nr 6, 7, 8 raiet teha. Protokollist ei selgu, et raie oli keelatud eraldiste nr 6, 7, 8 väliselt, s.h laoplatsi tegemine või metsamaterjali välja vedamine. XX ja XXi ning tunnistajate ütlustest ei nähtu, et XX-d oleks teavitatud eraldisel nr 8 asuva linnupesa koordinaatidest, samuti ei näidatud harvesterijuhile linnupesa asukohta. Seega on alusetu väärteo etteheide selles, et XX oli 26.05.-13.06.2023 tehtud raieks suulist korraldust andes teadlik kindlast väikelehelinnu pesitsusest eraldise nr 8 koordinaatidel 59.0398311 ja 24.
  5. Samuti ei olnud protokolli kohaselt keelatud raietegevus eraldiste nr 6, 7, 8 väliselt.
  6. Arvestades eeltoodud vastuolusid tõendites, ei saa tõsikindlalt väita, et XX ja XX, andes suulise korralduse ajavahemikul 26.05.-13.06.2023 tehtud raieks, häirisid tahtlikult pesitsevat väike-lehelindu, s.o rikkusid

§ 55

lg 61 p-s 2 sätestatut, mille kohaselt on keelatud looduslikult esinevate lindude tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal. Seega ei ole tõendatud, et XX ja XX panid ajavahemikul 26.05.-13.06.2023 tehtud raieks korraldust andes Priimo Mets OÜ huvides toime väärteo

§ 743lg 3 järgi, s.o looduslikult esinevate lindude tahtliku häirimise.

19. Väärteoprotokolli kohaselt vedas Priimo Mets OÜ töötaja XX 14.06.-15.06.2023 ettevõtte varumisjuhi XXi antud suulise korralduse alusel Remmelga kinnistu koordinaatidest 7

(10)4-24-1467 59.0398207 ja 24.4449251 200 meetri raadiuses metsamaterjali kokku. Antud korralduse andmiseks sai XX sisendi XX käest, kes oli teadlik, et eeltoodud koordinaatidel asub kindel hallrästa pesitsemine.
  1. 13.06.2023 teostas XX Remmelga kinnistul järelkontrolli ning tuvastas, et Remmelga kinnistu metsas toimub metsamaterjali väljavedu. Raie oli tehtud eraldistel nr 1, 2, 3 ja 4 ning maaparanduskraavi servadel, mis jääb eraldistest nr 1, 2, 3, 4, 6 ja 7 ida poole ning eraldisest 8 lääne poole. Laoplats asus tuvastatud pesast 170 m kaugusel. Selgus, et Priimo Mets OÜ ei olnud vabatahtlikust raietööde peatamisest, kaasarvatud kokku- ja väljavedu ning laoplats, kinni pidanud ning raietöid oli teostatud pesast ca 5-10 m kaugusel. Tuvastati, et väike lehelinnu pesitsus eraldise nr 8 edelapoolses nurgas oli ebaõnnestunud. Samuti tuvastati eraldise nr 8 edelapoolses nurgas koordinaatidel 59.0398207 ja 24.4449251 hallrästa kindel pesitsemine. Telefoni teel selgitati XX-le tuvastatud asjaolusid ning anti suuline korraldus peatada puude ja põõsaste langetamine ning metsamaterjali kokku- ja väljavedu koordinaatidest 59.0398207 ja 24.4449251 200 m raadiuses esialgu kuni 19.06.
  2. XX-d teavitati raietööde peatamiseks alustatud haldusmenetlusest ning sellekohasest kirjalikust ettekirjutusest lähipäevil. (väärteoasja toimik tl 3-4 )
  3. 13.06.2023 teostas inspektor XX Remmelga kinnistul sündmuskoha vaatluse, mille käigus tuvastati eraldise nr 8 edelapoolses nurgas koordinaatidel 59.0398207 ja 24.4449251 hallrästa kindel pesitsemine. Samuti selgus, et eraldiste nr 7 ja 8 vahelisel alal maaparandussüsteemi kraavi servadel oli toimunud raie ning kokkuveotee asub eraldise nr 8 ja maaparanduskraavi vahelisel alal, eraldiste nr 4, 5, 6, 7 ja maaparanduskraavi vahelisel alal ja läheb Jõeääre kinnistuni, mida läbiva tee ääres asub laoplats, kus metsamaterjali kokkuveo masin tõstab masina pealt maha metsamaterjali. Masina juhile, XXule, anti korraldus tööd peatada, kuna kokkuveoteest ca 5-10 meetri kaugusel asub hallrästa pesa. (väärteoasja toimik tl 5-6, asukohaskeem tl 7-10, fototabel tl 11-35)
  4. XXkäis 13.06.2023 koos inspektor XXiga Remmelga kinnistul järelkontrolli teostamas. Kokkuveoteest ca 5-10 meetri kaugusel tuvastati hallrästa kindel pesitsemise, XX peatas metsamaterjali kokkuveo, kuni pesitsuse lõpuni. Kokkuvedaja parkis masina ära ja lahkus. XX helistas firma ülemusele ning andis teada tuvastatud asjaoludest ja sellest, et kokkuvedu on peatatud hallrästa kindla pesitsuse tõttu, mille kohta tuleb esimesel võimalusel ka dokument. 22.06.2023 käis tunnistaja Remmelga kinnistul korduvvaatlust tegemas ning selgus, et hallrästas istus pesal ja haudus. (väärteoasja toimik tl 82-83)
  5. 14.06.2023 koostas Keskkonnaamet Priimo Mets OÜ-le esmase ettekirjutuse nr 3099, millega peatas puude ja põõsaste langetamise Remmelga kinnistu eraldistel nr 6, 7, 8 ning metsamaterjali kokku- ja väljaveo kinnistu lõunapoolses osas koordinaatidest 59.0398207 ja 24.4449251 200 meetri raadiuses lindude pesitsemise kaitseks kuni 19.06.2023 ning edastas selle 14.06.2023 õhtul kell 9:52 e-kirjaga Priimo Mets OÜ-le (kohtutoimik tl 12-14). 15.06.2023 hommikul kell 09:31 saatis XX XXule sõnumi tööde lõpetamiseks Remmelga kinnistul ( kohtutoimik tl 15 )
  6. XX ütlustest selgub, et juuni alguses sai kokkuvedaja käsu metsamaterjal laoplatsile kokku vedada. Kui inspektorid käisid kohal ning kokkuveo peatasid, helistas XX ja andis sellest teada, öeldes, et tal kästi ajutiselt koju minna. XX teab, et 15.06.2023 hommikul vedas XX metsamaterjali kokku. Kui tuli kirjalik ettekirjutus, siis saatis XX talle sõnumi ja helistas, et kokkuvedu tuleb lõpetada. (väärteoasja toimik tl 90-92) 8
(10)4-24-1467
  1. XXu ütlustest nähtub, et käsu minna Remmelga kinnistule metsamaterjali kokku vedama andis XX. Paari päeva pärast tulid inspektorid ja pani metsamaterjali kokkuveo seisma, nad leidsid pesitseva linnu pesa. XX läks objektilt minema, helistas Jaanile, kes lubas tööd edasi teha, sest kirjalikku korraldust ei ole. XX vedas metsamaterjali kuni XX helistas ning saatis sõnumi, et kokkuvedu tuleb lõpetada. (väärteoasja toimik tl 88-89) Kui inspektorid peatasid kokkuveo sai XX XX jutust aru, et kuni kirjalikku käsku ei ole võivad materjali välja vedada. Kirjalik käsk tuli õhtul ja järgmisel hommikul andis XX käsu kokkuvedu lõpetada. (väärteotoimik tl 86-87)
  2. Väärteoprotokolli kohaselt sai XX Priimo Mets OÜ töötajale XXule suulise korralduse andmiseks sisendi XX käest, mis oli aga kõnealuse sisendi sisu väärteoprotokollist ei selgu. Asjaolu, et XXule anti korraldus töö peatada, ta parkis auto ning lahkus ei tõenda, et XX sai inspektori poolt telefoni teel edastatust üheselt aru, et kokkuvedu on suulise korraldusega peatatud. Samuti ei tõenda seda XXu ütlused, kes andis XX-le teada, et tal kästi ajutiselt koju minna. Tunnistaja XXütluste kohaselt andis XX firma ülemusele teada tuvastatud asjaoludest ja sellest, et kokkuvedu on peatatud hallrästa kindla pesitsuse tõttu, mille kohta tuleb esimesel võimalusel ka dokument, kuid tema ütlustest ei selgu, kuidas XX kokkuveo peatamisest aru sai. Kuna XX-le ja XXile heidetakse ette

§ 55

lg 6 1 p-s 2 sätestatud keelu rikkumist, s.o seda, et nad metsamaterjali kokkuvedu korraldades häirisid tahtlikult pesitsevat hallrästast, peab väärteoprotokollist olema üheselt arusaadav, milles seisnes XX-le väärteona etteheidetav tahtlik tegu, antud juhul XXile antud sisend ning alles sellest tulenevalt on omakorda võimalik anda hinnang selle, kas tema ja XX panid toime

§ 55lg 6 1 p-s 2 sätestatud keelu rikkumise.

Seega ei ole ka käesolevas episoodis tõendatud, et XX ja XX, korraldades metsamaterjali kokkuvedu, häirisid tahtlikult pesitsevat hallrästast, s.o rikkusid

§ 55

lg 6 1 p-s 2 sätestatut, millega panid toime Priimo Mets OÜ huvides toime väärteo

§ 743lg 3 järgi.

27. Eeltoodust tulenevalt lõpetab kohus väärteomenetluse Priimo Mets OÜ suhtes

§ 743 lg 4 järgi tervikuna VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

Kuna kohus lõpetab väärteo seoses tõendite puudumisega ei anna kohus hinnangut kaebusele osas, milles viitega Riigikohtu 19.12.2023 määrusele haldusasjas nr 3-21-1266, on tõlgendatud linnudirektiivi artiklit 5 ja

§ 55lg 6 1 p 1 ja 2 sätteid.

28. VTMS § 23 sätestab, et väärteomenetluse lõpetamise korral VTMS § 29 lg 1 p-des 1-3 ja 56 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. VTMS § 38 lg 1 kohaselt kohaldatakse väärteomenetluses menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 173 lg 1 p 1 ja § 175 lg 1 p 1 järgi on menetluskuluks valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Kaitsjatasu suuruse mõistlikkuse hindamisel tuleb võtta arvesse, kas kaitsja tehtud toimingud on vajalikud, nendeks kulunud aeg põhjendatud ja kas kaitsja ühe tööühiku hind on mõistliku suurusega. Kaitsja on maakohtule esitanud taotluse mõista välja valitud kaitsja tasu, mis on kokku 3783,43 euro suuruses summas (koos käibemaksuga). Menetluskulude nimekirja kohaselt on advokaadi ühe töötunni hind 205 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohtuvälise menetleja otsusele vastuväite ja väärteomenetluse lõpetamise taotluse esitamiseks, otsuse vaidlustamiseks maakohtusse kaebuse esitamiseks ning õigusabi osutamiseks on kulutatud aega kokku 15,75 tundi, mis hõlmab nõupidamisi, kirjavahetust, materjalidega tutvumist, sh vastuväite koostamist 6,75 tundi ja kaebuse koostamist 5,25 tundi. Kaitsja ühe töötunni hind ei ületa keskmist tavapärast kaitsjatasu määra. Nimekirjas märgitud 9

(10)4-24-1467 toimingud on olnud vajalikud, kuid kohtuvälises menetluses koostatud vastuväite ja maakohtusse esitatud kaebuse koostamiseks kulunud aega ei saa kohus pidada tervikuna põhjendatuks. Kaitsja koostatud vastuväide väärteoprotokollile ja kaebuse tekst on oma sisult valdavas osas kattuvad ning kaebuse tekst on tänu ebavajalikele kordustele raskesti jälgitav. raskesti jälgitavad. Seetõttu tuleb kohtu hinnangul pidada kohtule esitatud kaebuse koostamisele kulunud aega põhjendatuks ainult ühe tunni ulatuses ja kaebuse koostamisele kulunud aeg 4,25 tunni ulatuses on põhjendamatu. Kohus rahuldab kaitsjatasu hüvitamise taotluse osaliselt, mis on seotud kohtuvälises menetluses ja maakohtus valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamisega 11,5 tunni osas, ning mõistab kohus VTMS § 23 alusel välja Eesti Vabariigilt menetlusaluse isiku kasuks 2876,15 eurot valitud kaitsjale makstud tasu katteks. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik 10
(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.