RIIGIKOHUS PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Asja läbivaatamise viis 5-25-3 11. aprill 2
) § 35 lõike 1 punkti 9 alusel asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud dokument. Koosoleku
- päevakorrapunkti raames käsitles Vabariigi Valimiskomisjon teavet, mille seadus kohustab kuulutama asutusesiseseks kasutamiseks. Seetõttu ei saanud seda arutada asutuseväliste isikute juuresolekul.
- Kaebaja esitas
- märtsil 2025 Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu Riigikohtule kaebuse, milles taotleb, et tema eemaldamine
- märtsi
- a koosolekult tunnistataks õigusvastaseks. Samuti teeb 5-25-3 ta ettepaneku, et Riigikohus kontrolliks
§ 35lõike 1 punkti 9 põhiseaduspärasust.
Vabariigi Valimiskomisjon edastas kaebuse Riigikohtule
- märtsil
- Kaebaja leiab, et koosoleku osalise kinniseks kuulutamisega rikuti tema õigusi, mis tulenevad Riigikogu valimise seaduse (RKVS) § 194 lõikest 1 koostoimes § 12 lõikega 3 ning Vabariigi Valimiskomisjoni töökorra punktist 7.
- Kaebaja osales koosolekul vaatlejana ja vaatlejaid koondava MTÜ Ausad Valimised juhatuse liikmena. Kuna seaduse kohaselt on Vabariigi Valimiskomisjoni koosolekud avalikud, puudub seaduslik alus kuulutada need kinniseks.
- E-hääletamise riskikäsitlusplaanile juurdepääsu piiramine on vastuolus RKVS § 194 lõikega 1 ning § 1 lõikega
- Kaebajal kui vaatlejal peab valimiste otsesuse põhimõttest tulenevalt olema võimalus veenduda vahetult elektroonilise hääletusega seotud toimingute korrektsuses. Praktika on näidanud, et audiitorid ei tuvasta olulisi puudusi e-hääletuse korraldamisel ja tulemuste kindlakstegemisel. Seega ei ole tegemist teoreetilise probleemiga. Selgust ei aita luua ka olemasolev kaebemenetlus.
- Elektroonilise hääletamisega seotud teabele juurdepääsu piiramine ohustab demokraatlikku riigikorraldust ning võib tuua kaasa avastamatud valimistulemuste manipulatsioonid.
§ 35
lõike 1 punkt 9 on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-dega 1, 44, 56 ja 60, kuna kohustab salastama igasuguse teabe, mis puudutab e-hääletamise turvasüsteeme ja -meetmeid. Lisaks võib elektroonilise hääletusega seotud olulise info vaatlejate eest salajas hoidmine olla vastuolus Veneetsia Komisjoni valimiste hea tava koodeksi punktiga 3.
- Vabariigi Valimiskomisjon vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Vabariigi Valimiskomisjoni koosolekud on avalikud. Seega võib neid tulla kohapeale kuulama. Sarnaselt kohtuistungitega ei tähenda avalikkus seda, et koosolekut peaks saama jälgida distantsilt. Siiski on Vabariigi Valimiskomisjon võimaldanud valimiskaebuste läbivaatamist puudutavatel koosolekutel osaleda ka elektrooniliselt. Kaebaja avaldas koosolekul osalemise soovi 13 minutit enne koosoleku algust ning talle võimaldati jälgida avalikku osa.
- Kaebaja juurdepääsu koosoleku
- päevakorrapunkti arutelu ajaks piirati põhjusel, et e-hääletamise riskikäsitlusplaan on
§ 35lõike 1 punkti 9 kohaselt asutusesiseseks kasutamiseks.
Juurdepääsu pidi piirama selleks, et tagada valimiste korraldamisel kasutatavate infosüsteemide turvalisus. Kui kõrvalistele isikutele saaks teatavaks elektroonilise hääletamise turvariskide ning nende kõrvaldamise ja vähendamise abinõudega seotud teave, võib see tingida ohu, et elektroonilise hääletamise süsteemi proovitakse kahjustada. Haldusmenetluse seaduse § 7 lõikest 3 tulenevalt peab haldusorgan hoidma asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud andmeid saladuses. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 10. Kaebaja taotleb, et Riigikohus tunnistaks õigusvastaseks tema eemaldamise Vabariigi Valimiskomisjoni 6. märtsi 2025. a koosolekult ajaks, mil arutati
§ 35
lõike 1 punkti 9 alusel asutusesiseseks teabeks tunnistatud e-hääletamise riskikäsitlusplaani. Samuti leiab kaebaja, et seadusest tulenev kohustus tunnistada e-hääletamise turvasüsteemide ning -meetmetega seotud dokumendid asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks võib olla põhiseadusega vastuolus. 11. Kolleegium kujundab esmalt seisukoha, kas kaebuse lahendamine kuulub Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi või halduskohtu pädevusse (I). Seejärel käsitleb 2
(5)5-25-3 kolleegium kaebuse lubatavust (II) ning kaebaja väiteid, mis puudutavad
§ 35
lõike 1 punkti 9 põhiseaduspärasust (III) ja kaebaja eemaldamist valimiskomisjoni koosolekult (IV). I
- Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 4 lõike 1 kohaselt on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine halduskohtu pädevuses, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses (PSJKS) sätestatud menetluskorrad on käsitatavad „teistsuguse menetluskorrana“ HKMS osutatud sätte tähenduses.
- Kaebused valimiste korraldaja toimingu või valimiskomisjoni otsuse või toimingu peale lahendatakse PSJKS
- peatükis ette nähtud korras. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi pädevust lahendada valimisi puudutavaid vaidlusi esimese ja viimase kohtuastmena põhjendab asjaolu, et valimistega seotud küsimustel on demokraatlikus ühiskonnas eriline kaal. Kolleegium on seisukohal, et PSJKS § 37 lõikes 1 sätestatud õiguskaitsevahend kohaldub alati, kui vaidluse ese on seotud valimiste korraldamisega ning seadus ei näe ette teistsugust vaidluste lahendamise korda (vt nt RKVS § 20 lõige 5, § 25 lõige 5). PSJKS
- peatüki valimiskaebemenetlus ei ole ette nähtud üksnes selliste valimiste korraldajate ning valimiskomisjonide otsuste ja toimingute vaidlustamiseks, mis on vahetult seotud valimiste läbiviimisega. Teisisõnu, vaidlustatava toimingu või otsuse õiguspärasusest ei pea sõltuma välja kuulutatud valimiste hääletamis- ega valimistulemuste legitiimsus. Eeskätt on määrav see, et alus vaidlustatava valimiskomisjoni ja valimiste korraldaja otsuse või toimingu tegemiseks peab tulenema valimisseadustest või rahvahääletuse seadusest.
- RKVS § 12 lõike 1 kohaselt on Vabariigi Valimiskomisjoni töövormiks koosolek. Sama sätte lõikest 3 tuleneb Vabariigi Valimiskomisjoni koosolekute avalikkuse nõue. Arvestades Vabariigi Valimiskomisjoni pädevust (vt RKVS § 9), on selle tegevus, sh valimistevahelisel ajal koosolekute pidamine ja seega ka koosolekutel tehtavad toimingud, seotud valimiste korraldamisega. Eeltoodud põhjustel kuulub kaebuse lahendamine PSJKS § 2 punkti 10 ning § 37 lõike 1 alusel Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi pädevusse. II
- Kaebus on lubatav. PSJKS § 37 lõige 1 võimaldab igaühel, kes leiab, et valimiskomisjoni toiminguga on rikutud tema õigusi, esitada Riigikohtule taotluse tunnistada valimiskomisjoni toiming õigusvastaseks. PSJKS § 37 lõike 1 alusel saab esitada kaebuse üksnes isik, kelle subjektiivseid õigusi vaidlustatav otsus või toiming väidetavalt rikub (vt RKPJKm 04.07.2024, 5-24-23/2, punkt 5 ja RKPJKo 27.03.2023, 5-23-11/2, punkt 27). Vaatlejal on õigus esitada kaebus üksnes selliste toimingute ja otsuste peale, mis on seotud tema kui vaatleja õigustega – eelkõige vaatlemisele seatud tingimuste või takistuste osas (RKPJKo 12.06.2024, 5-24-9/3, punkt 25). Kolleegium nõustub kaebajaga selles, et praegusel juhul riivas Vabariigi Valimiskomisjoni toiming, millega kaebaja eemaldati
- märtsi
- a koosolekult, tema subjektiivset vaatlejaõigust. Kaebus on esitatud tähtaegselt. III
- Kaebaja leiab, et
§ 35
lõike 1 punkt 9 on vastuolus PS §-dega 1, 44, 56 ja 60 osas, milles see võimaldab piirata juurdepääsu e-hääletamise turvasüsteeme ja -meetmeid käsitlevatele dokumentidele. Kolleegium selgitab vastuseks järgmist. 3
(5)5-25-3
- PS § 44 lõikest 2 tuleneb kõigile riigiasutustele, kohalikele omavalitsustele ja nende ametiisikutele kohustus anda Eesti kodanikule tema nõudel seaduses sätestatud korras informatsiooni oma tegevuse kohta. Sama sätte kohaselt ei pea avalik võim nimetatud kohustust täitma juhul, kui küsitakse andmeid, mille väljaandmine on seadusega keelatud, samuti eranditult asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud andmeid. Tegemist on lihtsa seadusereservatsiooniga põhiõigusega, mis tähendab, et seda võib piirata igal põhjusel, mis ei ole põhiseadusega vastuolus (vrd RKÜKo 21.11.2023, 5-23-1/19, punkt 77; RKPJKo 02.12.2024, 5-24-22/16, punkt 78).
- Seega tuleneb PS § 44 lõikest 2 seadusandjale volitus sätestada juhud, mil teabevaldajal tuleb või on võimalik andmetele juurdepääsu piirata. Juurdepääsupiirangu seadmise alused on sätestatud
§ 35
lõigetes 1 ja 2.
§ 35
lõike 1 punkti 9 kohaselt peab teabevaldaja piirama juurdepääsu turvasüsteemide, turvaorganisatsiooni või turvameetmete kirjeldusega seotud teabele. Siiski ei saa olenemata
§ 35
lõike 1 imperatiivsest sõnastusest nimetatud sätte punkti 9 alusel piirata juurdepääsu mis tahes dokumentidele, millel on väiksemgi kokkupuude e-hääletamise turvasüsteemide- ja meetmetega (vrd nt RKHKo 28.03.2024, 3-21-1370/35, punkt 16). Teabevaldajal on ka juhul, kui tegemist on
§ 35
lõike 1 loetelus nimetatud teabega, kohustus juurdepääsupiirangu seadmise vajadust igal üksikjuhul eraldi hinnata. See, kas teabevaldaja on piirangu alust korrektselt kohaldanud, on kohtulikult kontrollitav. Lisaks sätestab
§ 38
lõige 4 võimaluse anda teatud tingimustel asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabele juurdepääs ka asutusevälistele isikutele. Kolleegium märgib, et praegusel juhul ei ole kaebaja talle dokumentide edastamisest keeldumist vaidlustanud.
- Kaebaja näeb ka vastuolu RKVS § 1 lõikest 2 tuleneva otseste valimiste põhimõttega. Valimiste otsesuse põhimõtte sätestab PS § 60 lõike 1 kolmas lause. Nimetatud põhimõtte eesmärk on tagada, et valijad saaksid oma hääletamisotsuse realiseerida vahetult ehk kolmandate isikute sekkumise ja abita. Otsesuse põhimõte seostub aga esmajoones hääletamisõigusega ega ole praegustel asjaoludel laiendatav vaatlejaõiguste realiseerimisele. Kolleegium märgib sedagi, et PS § 60 lõike 1 teisest lausest tuleneva vabade valimiste põhimõtte üheks osaks on vaieldamatult inimeste informeeritus valimiste korraldusest. Informeeritus ei tähenda aga seda, et isikutel peab olema võimalik tutvuda kõikide valimiste korraldamist puudutavate dokumentidega. Asjaolu, et hääleõiguslikud kodanikud ei ole teadlikud e-hääletamise süsteemi turvariskidest, ei mõjuta nende võimalust kõrgeima riigivõimu teostamisel oma tahet realiseerida (PS §-d 1 ja 56).
- Eeltoodud põhjustel ei tekkinud kolleegiumil praeguses asjas kahtlust
§ 35lõike 1 punkti 9 põhiseadusele vastavuses.
IV
- Vabariigi Valimiskomisjoni koosolek on avalik ja see protokollitakse (RKVS § 12 lõige 3). Koosoleku pidamise viise täpsustab RKVS § 12 lõike 6 alusel kehtestatud Vabariigi Valimiskomisjoni töökord, mis võimaldab koosoleku korraldada ka elektrooniliselt või teabevahetuse kaudu (punktid 4.2 ja 7.1). Töökorra punkti 7.2 kohaselt võivad komisjoni elektroonilised koosolekud toimuda osaliselt või täielikult elektrooniliste vahendite abil, reaalajas toimuva kahesuunalise side abil või muul sellesarnasel elektroonilisel viisil, mis võimaldab komisjoni liikmel koosolekut jälgida ja sõna võtta ning otsuste vastuvõtmisel hääletada. Kui koosolek toimub kohapeal, näeb töökorra punkt 7.3 ette kohustuse võimaldada komisjoni liikmele tema soovil osaleda elektrooniliselt.
- RKVS ega Vabariigi Valimiskomisjoni töökord ei näe sõnaselgelt ette komisjoniväliste isikute õigust osaleda alati Vabariigi Valimiskomisjoni koosolekutel elektrooniliselt. Kolleegiumi hinnangul on see põhjendatav asjaoluga, et elektroonilise osalusega kaasnevad ohud, mida Vabariigi 4
(5)5-25-3 Valimiskomisjonil ei ole võimalik täielikult maandada. Kui välised isikud osalevad veebi vahendusel, siis on peaaegu võimatu kontrollida, kes lisaks teadaolevale osalejale koosolekut kuulavad ning kas ja kuidas koosolekut talletatakse. Kui koosolekul edastatakse asutusesiseseks tunnistatud teavet, siis on teabevaldajal kohustus kaitsta seda ka ettevaatamatu avalikuks tuleku eest. Ehkki seadus lubab anda mõningatel juhtudel sellisele teabele juurdepääsu ka asutusevälisele inimesele (
§ 38lõige 4), saab see toimuda üksnes teabevaldaja igakordse kaalutlusotsuse alusel.
- Seda, kas koosolek tuleks korraldada täielikult elektrooniliselt, osaliselt kohapeal või täielikult kohapeal, tuleb Vabariigi Valimiskomisjonil igal üksikjuhul eraldi hinnata. Kui koosoleku päevakorra kohaselt tulevad arutlusele valimiste korraldamisega seotud tundlikumad teemad, on võimalik otsustada koosoleku täielikult kohapeal või osaliselt elektroonilise korraldamise kasuks. Olles e-hääletamise riskikäsitlusplaaniga tutvunud, leiab kolleegium, et sellega seostuvat tuleb käsitada sellise tundliku informatsioonina. Asjaomane dokument sisaldab teavet, mille välistele isikutele teatavaks saamine võib kaasa tuua e-hääletamise süsteemi vastaste rünnakute ohu. Rünnakud ehääletamise süsteemi vastu seaks ohtu selle korrapärase toimimise ja turvalisuse, mis on olulised valimistulemuste legitiimsuse seisukohalt.
- Riigikohus on varasemas praktikas jaatanud Vabariigi Valimiskomisjoni kohustust võimaldada valimiskomisjoni elektroonilisel koosolekul osaleda ka välistel isikutel (RKPJKo 19.04.2023, 5-23-27/2, punkt 26). Siiski ei ole Riigikohus kujundanud seni ühest seisukohta vaatleja osalemise vormi suhtes sellisel valimiskomisjoni koosolekul, mis toimub ühtaegu nii elektrooniliselt kui ka kohapeal. Kolleegium on seisukohal, et sellisel juhul – kui see on koosolekul käsitletava teabe kaitseks ja veebijuurdepääsuga kaasnevate riskide maandamiseks vajalik – võib Vabariigi Valimiskomisjon näha ette, et välised isikud saavad osaleda üksnes vahetult kohal viibides. Kolleegiumile edastatud materjalidest nähtub, et
- märtsi 2025.a koosolek ei toimunud täielikult elektrooniliselt. Arvestades eeltoodut ning selle koosoleku
- päevakorrapunkti sisu, oli kaebaja elektrooniline eemaldamine kõnealuse päevakorrapunkti arutelult õiguspärane.
- Kolleegium peab siiski oluliseks märkida, et RKVS ei näe otsesõnu ette võimalust kuulutada Vabariigi Valimiskomisjoni koosolek kinniseks. Pole selge, kas selle võimaluse reguleerimata jätmine on olnud seadusandja teadlik valik või mitte. Vabariigi Valimiskomisjoni koosolekute avalikkuse nõue täidab demokraatlikus riigikorras kaalukat eesmärki, tagades, et valimiste korraldamine oleks läbipaistev ning valimisprotsess legitiimne.
- Eeltoodust lähtudes ja PSJKS § 46 lõike 1 punktile 2 tuginedes jätab kolleegium M. Põdra kaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 5
(5)