lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Vastavalt
lg 1 p-le 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus asub seisukohale, et avaldusest loobumine tuleb vastu võtta ja lõpetada tsiviilasjas menetlus. 5.
lg 3 sätestab, et kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kohus andis 05.03.2025 määrusega puudutatud isikule tähtaja avaldaja loobumise avaldusele seisukoha ja menetluskulude esitamiseks kuni 12.03.2025. Puudutatud isik kohtu määratud tähtajaks (s.o 12.03.2025) ega ka käesoleva kohtumääruse tegemiseks ajaks oma seisukohta ei esitanud. 6. Kohus ei võta
lg 4 kohaselt hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi. Käesolevas tsiviilasjas ei kahjusta avaldusest loobumine kohtu hinnangul avalikku huvi ega puuduta tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvisid. 7. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et
lg 1 ja § 428 lg 1 p 3 alusel tuleb avaldusest loobumine vastu võtta ja asja menetlus lõpetada.
kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa avaldaja uuesti pöörduda kohtusse avaldusega sama isiku vastu vaidluses samal alusel sama eseme üle. Kui menetlus on lõpetatud avaldusest loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtulahendiga, kui seadusest ei tulene teisiti. 8. Lõpetada tsiviilasja 2-25-2604 menetluses seoses avaldusest loobumisega. 9.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 10.
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt
lgle 4 näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.
lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti.
lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.
2 § 168 lg 4 kohaldamiseks ja menetluskulude puudutatud isiku kanda jätmiseks. Avaldaja on teatanud, et ta menetluskulude hüvitamist ei taotle, kuna menetluskulud on talle juba hüvitatud. Kuivõrd avaldaja menetluskulude hüvitamist ei taotle, puuduvad puudutatud isiku poolt avaldajale hüvitamisele kuuluvad menetluskulud ning kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. 13.
lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.
lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (
Riigilõivu tagastamine 14.
lg 2 p 2 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist.
lg 3 täpsustab, et menetluse lõpetamisel hagist loobumise tõttu ei tagastata eelnevas kohtuastmes ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu. Vastavalt
lg-le 4 tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. 15. Avaldaja taotleb tsiviilasjas tasutud riigilõivust 50 eurot poole ehk 25 eurot tagastamist AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal arveldusarvele nr XXXXXXXX, selgitusega „1302805-AL, tsiviilasi 2-25-2604“. Kohtu hinnangul on avaldaja taotlus poole avalduse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamiseks põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on avaldaja tasunud avalduse esitamisel riigilõivu 50 eurot. Kooskõlas
lg 2 p-ga 2 ja § 150 lg-ga 3 tagastab kohus avaldaja taotlusel avalduse esitamisel tasutud riigilõivust pool, s.o 25 eurot (50/2) avaldaja AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal arveldusarvele nr XXXXXXXX, selgitusega „1302805-AL, tsiviilasi 2-25-2604“. 16.
lg 8 kohaselt võib esitada maakohtu või ringkonnakohtu riigilõivu või asja läbivaatamise kulude tagastamisest keeldumise määruse peale määruskaebuse, kui summa, mille tagastamist taotletakse, ületab 100 eurot. Kuivõrd kohus rahuldab avaldaja taotluse riigilõivu tagastamiseks, ei saa esitada riigilõivu tagastamise osas kohtumääruse peale määruskaebust. /allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.