← Eesti

2-24-16555/6

Obsah (7)§ 187§ 430§ 150§ 168§ 64§ 661§ 462

KOHTUMÄÄRUS Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Toomas Ventsli Kohtujurist Eleri Kimmel Määruse tegemise aeg ja koht 01.04.2025, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn Tsiviilasja number 2-24-16555

§ 187lg 6 ja § 442 lg 6).

I. Asjaolude kirjeldus

  1. Harju Maakohtu menetluses on tsiviilasi 2-24-16555, Bigbank AS-i (hageja) hagiavaldus X (kostja) vastu raha tasumise nõudes. Kohtule on esitatud menetlusdokument, mis sisaldab poolte sõlmitud kompromissilepingut. II. Kohtumääruse põhjendused ja seadus, millest kohus juhindus
  2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt

§ 430

lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 430

lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Pooled on sõlminud kompromissilepingu nõuete osas, mis tulenevad hageja kui krediidiandja ja kostja kui tarbija vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingust. Poolte kompromissist ei nähtu hageja ja kostja kokkulepet selle kohta, et kostja on kohustatud võimaluse eest tasuda kokkulepitud rahasumma osamaksetega graafiku alusel. Seetõttu ei ole poolte kompromiss võlaõigusseaduse (VÕS) § 401 lg-de 1 ja 2 mõistes krediidilepinguks ning sellele ei kohaldata tarbijakrediidilepingu kohta sätestatut. Kompromissilepingu kehtivuse eelduseks on nõuete aluseks oleva tarbijakrediidilepingu kehtivus. Kohus kontrollib seetõttu, kas hagis märgitud asjaoludel on pooled sõlminud kehtiva tarbijakrediidilepingu. Hagist ja tarbijakrediidilepingust nähtub krediidi kulukuse määr ning kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma tarbijakrediidilepingu sõlmimise aja seisuga, samuti andmed ja eeldused krediidi kulukuse arvutamiseks (VÕS §§ 406 ja 4061). Kohus on seisukohal, et krediidi kulukuse määr 10,54% aastas on arvutatud algandmetest nähtuvalt korrektselt ega ületanud lepingu sõlmimise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda (VÕS § 4062 lg 1). Hagist nähtuvad asjaolud, mille kohaselt on hageja omandanud teabe tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku suuruse, varaliste kohustuste (sh regulaarsete finantskohustuste suurus, muud kohustused, varasema maksekohustuste täitmise kohta ning saadud andmeid analüüsinud. Kohtu hinnangul on krediidiandja eeltoodut arvestades järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet tarbijakrediidilepingu sõlmimisel (VÕS § 4034 lg 1). Kohus leiab eeltoodut arvestades, et tarbijakrediidilepingu kehtivuse eeldused on täidetud, mistõttu on pooltel võimalik kehtivalt kokku leppida tarbijakrediidilepingust tulenevatest nõuetest loobumises ja kompromissilepingu alusel uute õiguste omandamises. 3

(4)Kohus leiab eeltoodut arvestades, et käesoleval juhul puuduvad alused kompromissi kinnitamata jätmiseks. Kompromiss tuleb kinnitada ning menetlus lõpetada. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab tsiviilasjas menetluse. Vastavalt

§-le 432 on menetluse lõpetamisel kompromissiga samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, mistõttu ei saa hagejad uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel ja sama haginõude üle. 3.

§ 150

lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. Hageja tasus riigilõivu 910 eurot. Hageja taotleb poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja määrab riigilõivu 455 eurot tagastamise hageja arveldusarvele. 4.

§ 168

lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissist nähtuvalt jäävad hageja menetluskulud kostja kanda 555 euro ulatuses hagejale makstava rahasumma koosseisus. Kohus jätab poolte ülejäänud menetluskulud poolte endi kanda. Kohus jätab poolte menetluskulude suuruse kindlaks määramata. 5. Vastavalt

§ 64

lg 2 ja

§ 661

tulenevalt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on lühendanud kompromissi kinnitava määrusele määruskaebuse esitamise tähtaega ühe päevani. 6.

§ 462

lg 2 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse jõustunud kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avalikustata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi ega aadressi. Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, avalikõigusliku juriidilise isiku või muu avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. Pooled on kokku leppinud kompromissi ja selle sõlmimise asjaolu konfidentsiaalsuses. Kohus määrab omal algatusel isikute nimede asendamise tähemärkidega ja isiku- ja registrikoodide mitteavaldamise. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.