Asjaolud ja kohtu põhjendused
6.
lg 1 järgi kannab menetluskulud kostja.
lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks riigilõiv. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on 2
Hagiavalduse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuli hagilt hinnaga kuni 20 000 eurot tasuda riigilõiv summas 1 050 eurot. Kohus leiab, et põhjendatud on hageja menetluskuluna kostjalt välja mõista tasutud riigilõiv 1 050 eurot. Kohus selgitab, et põhjendatuks ei saa pidada hageja poolt hagi tagamise taotluselt tasutud riigilõivu (summas 70 eurot) hüvitamist kostja poolt. Hageja poolt esitatud taotlus jäi rahuldamata. Asja materjalidest nähtuvalt on lisaks riigilõivule hageja menetluskuluks õigusabikulud summas 574,62 eurot. Hagejale on õigusabiteenust osutatud hinnaga 140 eurot/tunnis (käibemaksuta) kokku 3 tundi ja 18 minutit. Kohus leiab, et arvestades käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja õiguslikku keerukust, saab hagejale õigusabi osutamisel rakendatud lepingulise esindaja tunnitasumäära pidada põhjendatuks. Hinnates ja analüüsides hageja lepingulise esindaja menetluskulude nimekirjas välja toodud menetlustoiminguid ja neile kulunud aega, leiab kohus, et käesoleva tsiviilasja sisu, mahtu ja õiguslikku keerukust arvestades tuleb põhjendatuks ja vajalikuks pidada hageja lepingulise esindaja menetlustoiminguid kokku mahus 3 tundi. Lisaks eeltoodule nähtub menetluskulude nimekirjast, et hageja menetluskuluks on kulu registripäringutele summas 9 eurot. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku menetluskuluga. Kuivõrd hageja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludest käibemaksu tagasi arvestada, peab kohus põhjendatuks õigusabikulude hüvitamist koos käibemaksuga. E-kinnistusraamatu portaali andmetel registripäringute kulule käibemaksu ei lisandu ning nimetatud kulu väljamõistmine koos käibemaksuga põhjendatud ei ole. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 1 571,4 eurot (riigilõiv 1050 eurot + õigusabikulud 512,4 (3 tundi x 170,8) eurot + registripäringute kulu 9 eurot), mis tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt välja mõista. 7.
lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab kostjalt välja menetluskuludelt viivise alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 8. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (
(allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.