2-23-11644/13

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andrea Lega Kohtujurist Andrei Polovnjov Määruse tegemise aeg ja koht 11.01.2024. a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-11644 Tsiviilasi If P&C Insurance AS-i avaldus Tallinn, Linnamäe tee 85 korteriühistu vastu võlgnevuse ja viiviste nõudes Tsiviilasja hind 1942,73 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: If P&C Insurance AS (registrikood:

10100168; asukoht Lõõtsa 8a, 11415 Tallinn);

Avaldaja lepinguline esindaja: Sigrid Rahkema (OÜ Julianuse Õigusbüroo; e-post: jurist@julianus.ee);

Puudutatud isik: Tallinna linn, Linnamäe tee 85 korteriühistu (registrikood: 80161786; asukoht Linnamäe tee 85, 13911 Tallinn);

Puudutatud isiku lepingulised esindajad: Aleksandr Anissimov ja Galina Danilišina (Eesti Õigusteenused OÜ; e-post: xxx; xxx).

RESOLUTSIOON 1. Jätta avaldus rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 2. Jätta menetluskulud avaldaja kanda.

3.Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks mõistliku aja jooksul pärast kohtulahendi jõustumist.

Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel määruse tegemisest. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest.

ASJAOLUD JA AVALDAJA NÕUE 1. Avaldusest nähtub, et 25.08.2021 toimus kahjujuhtum/veeavarii, mille tõttu sai kahjustada korteri siseviimistlus, mis asus Linnamäe tee 85-69, Tallinn. Nimetatud korteri suhtes kehtis kindlustusleping, mille alusel oli kindlustusseltsil kahju hüvitamise kohustus.

2-23-11644 Linnamäe tee 85-69, Tallinn oli kindlustusjuhtumi toimumise hetkel kindlustatud If P&C Insurance AS poolt.

2.Kahjustused on fikseeritud varakahju vaatlusaktis ja fotodel. Vaatlusakti ja fotode kohaselt on veekahju saanud elutoa seinad ja põrand. Kahju põhjuseks oli lekkiv konstruktsioon - paneelivuukidest konstruktsiooni sattuv sadevesi.

3.Linnamäe tee 85 hoonet haldab Tallinn, Linnamäe tee 85 korteriühistu (registrikoodiga 80161786).

4.Seoses veekahjustustega on avaldajale esitatud hinnapakkumised kahjude likvideerimise osas summas kokku 1516,96 EUR. Avaldaja tasus remonttööde eest kogusummas 1516,96 EUR.

5.Avaldaja saatis 22.10.2021 võlgnikule tagasinõude tekitatud kahju hüvitamiseks summas 1516,96 eurot, tasumise tähtajaga 10 päeva.

6.Vee tungimine tuppa näitab, et kaasomandi ese ei ole korras. Hoone osa, mille kaudu vesi lekkis, kuulub kaasomandisse KrtS § 4 lg 3 kohaselt. Tegemist on ehitise olulise osaga TsÜS § 55 lg 1 mõttes. Kaasomanikud ei täitnud hoone kontrollimise kohustust, hoonel esinevate puuduste remonti ning ei taganud hoone korrasolekut. Seega on tegemist kaasomanike poolt kohustuse rikkumisega, mis annab aluse hagi rahuldamiseks VÕS § 1044 lg 1 alusel. Korteriomanikud valdavad ja kasutavad kaasomanikena AÕS § 72 järgi hoonet ühiselt ning vastutavad ühiselt selle korrasoleku eest. Kahjujuhtum sai võimalikuks kaasomanike tegevusetusest. Seega on täidetud kahju hüvitamise nõude eeldused.

Riigikohus on tsiviilasjas 2-18-13649 p 17 leidnud, et korteriühistu vastutab üksiku korteriomaniku suhtes oma korteriomandite kaasomandi osa eseme valitsemise kohustuse rikkumise korral KrtS § 12 lg 1 ja § 34 lg 2 ning VÕS § 115 jt alusel (vt otsuse p 13).

Muuhulgas avaldaja rõhutab, et sama lahendi p-s 18 on kolleegium leidnud, et olukorras, kus kahjustatud korteri omanikule on tekkinud kahju korteriomandite kaasomandi osa esemest ja ükski korteriomanik (vt otsuse p 16) ega korteriühistu (vt otsuse p 17) ei ole oma kohustusi rikkunud, saab kahjustatud korteri omanik nõuda kahju hüvitamist ikkagi korteriühistult.

Korteriühistu ei ole ka avaldajale tõendanud, et kahju tekitanud asjaolu oleks lähtunud teise korteriomandisse kuuluvast eraomandi osast. Seega on avaldaja, kellele läks kindlustusvõtja kahju hüvitamise nõue üle VÕS § 429 lg 1 alusel, õigustatud esitama kahju hüvitamise nõude võlgniku kui korteriühistu vastu.

7.Avalduse esitamise seisuga nõuab avaldaja võlgnikult kokku põhisummas 1516,96 EUR.

Seadusejärgne viivisemäär oli kuni 31.12.2022 8% aastas (s.o 0,02191% päevas), alates 1.01.2023 kuni 30.06.2023 10,5% aastas (s.o 0,02876% päevas) ning alates 1.07.2023 kuni käesoleva hetkeni 12% aastas (s.o 0,0328% päevas). Avaldaja arvestab viiviseid alates tagasinõude tasumise tähtajale järgnevast päevast s.o 02.11.2021 kuni hagiavalduse esitamiseni 16.08.2023 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Avalduse esitamise seisuga võlgneb võlgnik viivised summas 243,74 EUR. Avaldaja palub TsMS § 367 kohaselt võlgnikult välja mõista viivised põhisummalt 1516,96 EUR alates avalduse 2 2-23-11644 kohtusse esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

8.Avaldaja palub mõista võlgnikult Tallinn, Linnamäe tee 85 korteriühistu välja avaldaja If P&C Insurance AS kasuks: põhivõla 1516,96 EUR ja sissenõutavaks muutunud viivise 243,74 EUR ja viivise tasumata põhivõlalt (1516,96 EUR) alates avalduse kohtule esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

9.Seoses puudutatud isiku vastuväidetega märgib avaldaja järgmist. VÕS § 489 lg 1 kohaselt on kahju suuruse kindlakstegemine eelkõige kindlustusandja kohustus (Riigikohtu 16. mai 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-18344, p 12). See tähendab, et kahju menetlemisse on kaasatud eelkõige kindlustusandja ja kindlustusvõtja. Avaldaja selgitab, et kahju suuruse kindlaks tegemiseks avaldaja kaasab selleks pädevad ettevõtted/koostööpartnerid. Seetõttu saadab avaldaja kahjujuhtumit fikseerima koostööpartnerina ehitusettevõtte. Koostööpartnerid (ehitusettevõtted) vaatavad kahjud sündmuskohal üle, fikseerivad aktiga, ja muude seadmetega ning piltidega kahjustused, mille alusel on võimalik koostada hinnakalkulatsioon kahjustuste kõrvaldamiseks.

Käesoleval juhul on avaldaja kasutanud koostööpartnerit OÜ Kinnisvara ABC, kes on ehituse alane ekspert (keda avaldaja kasutab pidevalt kindlustusjuhtumite korral), kes oskab öelda, mida vaja teha kahjustuse kõrvaldamiseks ja palju see maksma läheb. OÜ Kinnisvara ABC tegevusvaldkonnaks on ehitus ning seega on vaatlusaktis, piltidel ja selle alusel esitatud hinnapakkumises ning arvetel toodud kalkulatsiooni näol tegemist tavapärase nimetatud tööde maksumusega. Seega on kahjukäsitlemise käigus kahju suurus tuvastatud asjatundja poolt, kellel on olemas selleks pädevus ning kellel on olemas vastavad tegevusload. Hinnapakkumises on koostööpartneri poolt välja toodud täpselt, mis tööd tuleb teha kahjustuste kõrvaldamiseks ning nende maksumus. Avaldaja koostööpartner lähtub vaid antud kahjujuhtumi ajal tekkinud kahjustustest ning seega on välja toodud üksikasjalikult kõik vajalikud toimingud ja kulutused, mis nimetatud kahjude kõrvaldamiseks vajalik.

10.Puudub alus kahelda kahjukäsitleja pädevuses veekahju tekkepõhjuste hindamisel.

Kahjukäsitlejad, kes puutuvad igapäevaselt kokku veekahjude tekkimise küsimustega, on spetsialistid, kes on pädevad andma hinnangut nende käsutuses olevate faktide alusel veekahju tekkimise põhjustele. Ainuüksi asjaolu, et kohtule ei ole esitatud tõendeid OÜ Kinnisvara ABC töötaja AP kvalifikatsiooni ja pädevuse kohta, ei muuda tõendeid ebausaldusväärseks. Asjas esitatud tõendid nii fotod kui ka hinnapakkumised on omavahel kooskõlas. Ainuüksi võlgniku paljasõnalised väited ei anna alust seega tõendite usaldusväärsuses kahelda. Sellises olukorras oleks pidanud võlgnik esitama omapoolseid tõendeid avaldaja esitatud tõendite ümberlükkamiseks. Seda ta ei ole aga teinud.

11.Avaldajale jääb arusaamatuks, millele tuginedes saab järeldada, et fotodel nr-ga 8958, 8959, 8960 ja 8961 olevad maja vuugid on terved, need on tehtud mõni aeg tagasi ja nendel on värske välimus. Samuti jääb avaldajale arusaamatuks, kuidas 13.102.2023 vastuse lisana 1 esitatud 10.10.2018 ehituse töövõtulepinguga on tõendatud, et 2018 oktoobris maja vuukide remont oli kvaliteetne. Remondi teostamine ei välista hilisemate puuduste esinemist.

12.Avaldaja viitab 16.08.2023 avalduse lisale 2, milles on märgitud: ehk vaatlusel kasutati tehnilistest vahenditest fotoaparaati ja lasemõõdikut märkusega: Läbi fassaadi on tunginud 3 2-23-11644 elutoa seinale niiskus ja samas on vesi jõudnud põrandale. /…/. 16.08.2023 avalduse lisana 3 esitatud ning 27.08.2021 tehtud fotol nr-ga 8943: 8945: ja 8946: mõõdetakse lasermõõdikuga niiskust. Märgitud piltidelt on nähtav, et vaatluse teostaja on kasutaud niiskusmõõturit CEM DT-128M, mis on mõeldud kontaktivabaks mõõtmiseks. Seadet kasutatakse igat tüüpi ehitusmaterjalide niiskuse mittepurustavaks määramiseks, samuti niiskuse jaotumise tuvastamiseks seintes, lagedes ja põrandates.

Avaldaja seab kahtluse alla Linnamäe tee 85 korteri nr 69 omanik pöördumise võlgniku poole, paludes hüvitada nelja akna hermetiseerimisega tekkinud kulud summas 118,74 eurot. Jääb arusaamatuks, millele tuginedes võlgnik väidab, et Linnamäe tee 85 korteri nr 69 omanik vahetas aknad. Võlgniku poolt edastatud tõenditest ei ole võimalik tuvastada, millal toimus akende hermetiseerimine. 13.10.2023 vastuse lisana 6 esitatud aktist ei tulene, milliseid töid tehti, kui üldse tehti. Isegi, kui jaatada akende hermetiseerimist RE3 GROUP OÜ poolt, siis taas siinkohal avaldaja selgitab, et tööde teostamine ei välista hilisemate puuduste esinemist. Viimast seda enam, et RE3 GROUP OÜ on tegutsenud tänaseks vaid 7 aastat, ei ole käibemaksukohuslane, on omanud viimase 6 kuu jooksul võlgnevusi Maksu- ja Tolliametile, mistõttu seab avaldaja RE3 GROUP OÜ tegevuse usaldusväärseks kahtluse alla.

13.Avaldaja hinnangul ei saa 13.10.2023 vastuse lisana 7 esitatud RVOVEHITUS OÜ hinnapakkumist pidada usaldusväärseks, kuna märgitud ettevõte on tegutsenud tänaseks vaid 2 aastat, ei ole käibemaksukohuslane, puuduvad tegevusload, on omanud viimase 6 kuu jooksul võlgnevusi Maksu- ja Tolliametile. RVOVEHITUS OÜ hinnapakkumine on koostatud 28.09.2023, samas kui 16.08.2023 avalduse lisana 6 esitatud hinnapakkumine 31.08.2021 ehk 2 aastat varem ehk koroonaajal, mistõttu avaldaja hinnangul ei ole tänaseid hindu mõtet selle ajaga võrrelda. RVOVEHITUS OÜ hinnapakkumises ei kajastu võrreldes 16.08.2023 avalduse lisana 6 esitatud hinnapakkumisega kõiki töid ja materjale.

Tuginedes eeltoodule tuleb avaldaja hinnangul võlgniku 13.10.2023 vastuse lisana 7 esitatud hinnapakkumine jätta tähelepanuta.

14.Käibemaksu osas selgitab avaldaja, et kahjusumma hulka ei arvestata käibemaksu, kui hüvitise saamiseks õigustatud isik ehk kannatanul on õigus käibemaksu tasaarvestada.

Lähtuma peab hüvitise saamiseks õigustatud isiku ehk kannatanu õigustest käibemaksu osas (Riigikohtu lahendi nr 2-17-11269 punkt 12.2). Väär on puudutatud isiku viide kindlustusandjale kui käibemaksu kohuslasele, sest lähtuma peab hüvitise saamiseks õigustatud isiku ehk kannatanu õigustest käibemaksu osas. Avaldaja selgitab, et kui kahjustatud isikul on õigus oma maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust maha arvestada kahjustatud asja taastamise või asendamise maksumusele lisanduv käibemaks, on tal õigus kahju hüvitamisel seda arvestada. Käesoleval juhul on kannatanuks füüsiline isik, kes ei ole käibemaksu kohuslane, seega ei ole füüsilisel isikul õigus käibemaksu tagasi saada või tasaarvestada, mistõttu arvestatakse käibemaks kahjusumma hulka.

Avaldaja hüvitab seetõttu kannatanu asemel summad käibemaksuga ning nõuab kannatanu asemel kahjude hüvitamist kahjude põhjustajalt. Avaldaja hüvitas seetõttu kannatanu asemel summad/kahju koos käibemaksuga ning nõuab kannatanu asemel kahjude hüvitamist kahju põhjustajalt, käesoleval juhul koos käibemaksuga. Avaldaja ei ole arvanud kõnealuselt arvelt sisendkäibemaksuna käibemaksu maha.

PUUDUTATUD ISIKU SEISUKOHT 15. Puudutatud isik avaldust ei tunnista ja palub jätta selle rahuldamata. Puudub kohustuse rikkumine, samuti puudub põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel.

4 2-23-11644 16. Puudutatud isik palub jätta vaatlusakti (avalduse lisa 2) arvestamata, kuna tegemist ei ole usaldusväärse tõendiga. Akti on allkirjastanud AP, kelle haridus on teadmata ning seega on ebaselge, kas ülevaatuse teostas pädev isik või mitte. Puuduvad viited metoodikale, mille alusel oli tehtud järeldused, et just läbi maja fassaadi tungis vett. Ühtlasi on vastuolus vaatlusakti järeldused sama isiku poolt tehtud fotodega (avalduse lisa 3).

Fotodest nr-tega 8958, 8959, 8960 ja 8961 selgub, et maja vuugid saali kohal on terved, need on tehtud mõni aeg tagasi ja nendel on värske välimus. Ühtlasi tehti puudutatud isiku poolt 2018. a oktoobris maja vuukide remont ning seal hulgas tehti vuukide parandus korteris Linnamäe tee 85-69, Tallinn. Seda kinnitab 10.10.2018 ehituse töövõtuleping, mille viimasel lehel on kirjas, et tehti 69 korteriomaniku palvel ka korteri kahe toa vuukide remonti.

17.Puudutatud isik palub jätta arvestamata avaldaja lisas 3 esitatud fotod nr 8943, 8945 ja 8946, kuna ei selgu, mida nende fotodega soovitakse tõendada. Avaldaja ei ole esitanud avalduses ühtegi selgitust ega põhjendust nende fotode kohta. Puudutatud isiku juhib tähelepanu, et ka teiste fotode kohta pole selge, mida täpsemalt üks või teine foto peaks tõendama ning kuidas nad on seotud käesoleva vaidlusega.

18.10.10.2021 saatis korteri Linnamäe tee 85-69, Tallinn omanik puudutatud isikule e-kirja, milles palus hüvitada nelja akna hermetiseerimisega tekkinud kulud summas 118,74 eurot.

Omanik põhjendas tööde tegemist sellega, et vesi ei sattuks eluruumidesse. Puudutatud isik loobus kahju hüvitamisest, viidates et omanik on vahetanud aknad ise ning kannab selle eest ka vastutust. Pärast akende hermetiseerimist ei laekunud puudutatud isikult ühtegi kaebust selle kohta, et vesi sattub eluruumidesse. Seega seisnes eluruumi vee sattumise põhjus akna ebakvaliteetses hermetiseerimises, mida kinnitab ka 20.09.2021 RE3 GROUP OÜ poolt teostatud uuring, mille raames uuriti korteri nr 69 kohal asuvate paneelide vuuke ning tuvastati, et saali kohal olevad õmblused on kvaliteetsed, pind puhastatud, mastiksikiht vastab nõuetele. Aknaraamid ja tihendid on katki, korteriomanik ei hooldanud neid õigeaegselt. Seega oli tegemist akna ebakvaliteetse hermetiseerimisega ning seetõttu omanik ise ka hiljem parandas seda puudust.

19.Kui kohus peaks siiski asuma seisukohale, et korteriühistu poolne kohustuste rikkumine esineb ning on tõendatud, vaidleb puudutatud isik vastu kahju summale, mis tuleneb OÜ Kinnisvara ABC 31.08.2021 pakkumisest (vt avalduse lisa 6). Avaldaja toodud hinnapakkumine on ülepaisutatud ning loetletud tööd on võimalik teha väiksema summa eest. Puudutatud isik on võtnud hinnapakkumise kirjeldatud töödele ja Avaldaja loetletud tööd oli võimalik teha 724,88 euro eest.

20.Avaldaja nõuab kahju hüvitamist koos käibemaksuga. Valitseva kohtupraktika kohaselt ei kuulu aga käibemaks kahju koosseisu. Lisaks ei kinnitanud avaldaja kohtule, et ta ei saa arvestada Kinnisvara abc OÜ arvelt käibemaksu tagasi. Olukorras, kus avaldaja on käibemaksukohustuslane ja tal oli õigus tekkinud kuludelt sisendkäibemaks maha arvata, ei olnud hüvitise väljamõistmine koos käibemaksuga kooskõlas VÕS § 127 lg-tes 1 ja 5 sätestatuga.

21.Korter i nr 69 omanik on rikkunud KrtS § 31 lg 1 p-st 1 tulenevat kohustust.

Korteriomanikul on nii korteriomandi eriomandi korrashoiu kohustus kui ka kaasomandi alalhoiu kohustus ning eri- ja kaasomandi eseme kasutamisel teiste korteriomanike 5 2-23-11644 kahjustamisest hoidumise kohustus. Korteriomaniku kaasomandi osa alalhoiu kohustus tähendab eelkõige keeldu kaasomandi eset lõhkuda või rikkuda, samuti kohustust jälgida eriomandi piires asuva kaasomandi eseme seisukorda ning viivituseta teavitada korteriühistut kaasomandi eseme kahjustumisest või kahjustumise ohust (RKTKo nr 2-1813649/57, p 16, RKTKo nr 2-19-9543, p 17). Kahjustav asjaolu lähtus korteri nr 69 enda korteriomandi eriomandi piirest (korteri nr 69 enda akendest (dtl 126-130)). Avaldaja ei ole tõendanud, et korteri nr 69 omanik on täitnud hoolsuskohustust akende suhtes ja temapoolne rikkumine on vabandatav. Puudutatud isik on vastupidi tõendanud, et 2018. aastal on teostanud kogu kortermaja vuukide remonti ning aknaplekkide ja aknapalade hermetiseerimist (dtl 115). 20.09.2021 seisuga olid vuugid endiselt korras, kuid selgus, et aknaraamide ja tihendite terviklikkus on katki, kuna korteri nr 69 omanik ei hooldanud neid õigeaegselt (dtl 126-130).

22.Avaldaja esitatud hinnapakkumuses (dtl 33) toodud summad ei ole usaldusväärsed.

Materjalide ja tööde summade kujunemine on ebaselge, nt on ebaselge milliseid materjale kasutatakse. Kahju suuruse määramisel tuleb arvestada ka korteri 69 siseviimistluse/vara seisundiga veeavarii eelselt s.o enne 27.08.2021, st kahjujuhtumit (VÕS § 127 lg 5).

Puudutatud isiku esitatud hinnapakkumine (dtl 131) on koostatud lähtudes avaldaja esitatud hinnapakkumises toodud positsioonidest (dtl 33). Hinnapakkumiste vahel on kaks aastat ja viimaste aastate jooksul kõrge inflatsiooni tõttu hinnad kasvanud ning isegi seda arvestades on puudutatud isiku esitatud hinnapakkumine kaks korda odavam kui avaldaja oma. See tõendab, et avaldaja nõutav summa remonditööks on põhjendamatult kõrge ja korteri nr 69 omanik on saanud alusetult kasu tehtud remondist.

23.Puudutatud isik tutvus Kinnisvara ABC OÜ seotud infoga majandustegevuse registris ning selgus, et äriühing tegeleb muu kinnisvara halduse või haldusega seotud tegevustega, mis ei ole piisav vuukide seisukorra väljaselgitamiseks. Väärib tähelepanu see, et Kinnisvara ABC OÜ ametlik veebilehekülg ei toimi ning seega ei ole arusaadav, kuidas selle äriühingu tegevus toimub ning milliseid teenuseid see osutab.

APi poolt esitatud ülevaatuse akt on vastuolus puudutatud isiku poolt esitatud tõendiga, st 20.09.2021 RE3 GROUP OÜ poolt teostatud uuringuga (dtl 126-130). Võrreldes APiga, on RE3 GROUP OÜ põhitegevusala isolatsioonitööd, mis kuuluvad muude ehituspaigaldustööde alla ning sellel tegevusalal tegutsevat ettevõtet saab pidada usaldusväärseks vuukide seisukorra väljaselgitamisel. Seega on pädeva isiku poolt tuvastatud, et eluruumi vee sattumise põhjus oli akende ja tihendite ebaterviklikkus.

24.Avaldaja fotod 8943, 8945 ja 8946 ei tõenda kahju tekkimise põhjust. Fotod 8943, 8945 ja 8946 ei tõenda kahju tekitamise põhjust, vaid kinnitavad, et korteri nr 69 saalis oli fikseeritud niiskus. Kõrge niiskus oli fikseeritud juba 2018. a (dtl 130) ning põhjuseks oli aknaraamide ja tihendi mitteterviklikkus ning nende ebapiisav hooldus (dtl 125, 130).

Fotodelt 8943, 8945 ja 8946 nähtub, et niiskusmõõturiga mõõdeti niiskust akna all.

Fotodelt nr-tega 8958, 8959, 8960 ja 8961 selgub, et maja vuugid on akna kohal ja selle kõrval. Akna all puuduvad maja vuugid, mis mõjutaksid korterit 69. Seega mõõtmisi teostatav AP eksis, kuna ta ei ole teostanud mõõtmisi vuukide kohal.

25.Maja originaalaknad on puidust. Korteri 69 omanik on iseseisvalt vahetanud aknad plastikakende vastu. Korteri 69 omanik ei ole vahetusest teavitanud puudutatud isikut.

Plastikakende vale hermetiseerimine viitab puudulikule akende paigaldamisele, samuti on 6 2-23-11644 20.09.2021 aktiga tuvastatud aknaraamide ja tihendite puudulik hooldus. Kõike seda on põhjustanud korteri 69 omanik oma tegevusega (iseseisev akende vahetus) ja tegevusetusega (aknaraamide ja tihendite mitte hooldamine). Sellest tulenevalt saab järeldada, et korteri 69 omanik on rikkunud KrtS § 31 lg 1 p-st 1 tulenevat kohustust.

26.Tehtud tööd on kirjeldatud ehituse töövõtulepingus (dtl 114-120). Selle lepingu lõpus on ka toodud välja, et 2018. aastal lepingu raames on tehtud korteri nr 69 kahe toa vuugid (dtl 120 ja tõlge dtl 121). Lisas 6 (dtl 125 -130) toodud akt oli tehtud 20.09.2021, st peale seda, kui korteri nr 69 omanik andis teada, et tal on toimunud kahjujuhtum. Kahjujuhtum toimus 27.08.2021. Ülevaatuse tulemusena oli fikseeritud, et kõik vuugid olid korras, terved ja kuivad, kuid aknaraamide ja tihendite terviklikkus oli katki, kuna korteriomanik ei teenindanud neid õigeaegselt (dtl 125-130). Seega vahetult peale kindlustusjuhtumist toimus ka fassaadi ülevaatus ning on tõendatud, et fassaadis, vuukides ei esinenud puudusi, mis võiksid põhjustada vee sattumist korterisse nr 69. Korteri nr 69 omanik tellis akende hermetiseerimise tööd RE3 Group OÜ-lt, kes koostas 20.09.2021 ülevaatuse akti, st korteri nr 69 omanik pidas seda ettevõtet usaldusväärseks.

27.Ei puutu asjasse RE3 GROUP OÜ käibemaksukohuslase staatus ja viimase kuue kuu väidetav võlgnevus. Avaldaja ei ole esitanud ühtegi tõendit kehtiva maksevõla kohta.

Vaidlus käib 27.08.2021 toimunud kahjujuhtumi üle, mitte Re3 Group OÜ tegevuse üle.

Puudutatud isik on tõendanud, et 2018. a olid kortermaja fassaad ja vuugid korras (dtl 114-120) ning olid seda ka 20.09.2021 seisuga (dtl 125-130).

28.RVOVEHITUS OÜ hinnapakkumine on usaldusväärne, ettevõtte tegevusaastad ei näita ettevõtte usaldusväärsust. Avaldaja väited maksevõlgade kohta on paljasõnalised, avaldaja ei ole esitanud ühtegi tõendit kehtivate maksevõlgade kohta. Avaldaja heidab ette tegevuslubade puudumist, kuid pole arusaadav, missugused tegevusload peaksid ettevõttel olema. OÜ-l Kinnisvara abc, kes teostas avaldaja tellimusel töid korteris nr 69, samuti puudusid ja endiselt puuduvad igasugused tegevusload.

29.Avaldaja on kindlustusvõtjale tekkinud kahju kindlustuslepingu alusel hüvitanud ning VÕS § 492 lg 1 järgi on tal hüvitatud ulatuses nõue puudutatud isiku kui kahju väidetava põhjustaja vastu. Järelikult on tegemist kindlustusseltsi ehk juriidilise isiku poolt esitatud nõudega ja tema on käibemaksukohuslane. Seega on tal õigus tekkinud kuludelt sisendkäibemaks maha arvata. Avaldaja väide, et ta maksis füüsilisele isiku kahjuhüvitise koos käibemaksuga, ei võta kindlustusseltsilt õigust käibemaksu tagasiarvestamiseks.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 30. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et avaldus tuleb jätta rahuldamata.

31.Korteriomandi ja kaasomandi asjad on TsMS § 475 lg 1 p 13 kohaselt hagita asjade üks liik. TsMS § 613 lg 1 p 1 järgi lahendab kohus hagita menetluses mh kahju hüvitamise nõudeid, mis tekivad sellest, et üks korteriomandi omanik või korteriühistu on tekitanud kahju teise korteriomandi omaniku eriomandi esemele või kui ei korteriomanik ega korteriühistu ei ole oma kohustusi rikkunud. Riigikohtu lahendi nr 2-18-13649/57 p 20 kohaselt kuuluvad hagita menetluses lahendamisele ka TsMS § 613 lg 1 p-is 1 nimetatud nõuded, kui need paneb seaduse alusel toimunud õigusjärgluse tulemusel maksma kindlustusandja. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

7 2-23-11644 32. Kohus loeb TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks alljärgnevad asjaolud:  avaldaja on kindlustusandja, kes on kindlustanud korteri aadressil Linnamäe tee 85-69, Tallinn (tlk 8-11, poliis);  25.08.2021 sai korter kahjustada (tlk 12, akt), veekahju saanud elutoa seinad ja põrand;  korteri remondiks esitas hinnapakkumise OÜ Kinnisvara ABC summas 1516,96 eurot (tlk 33);  avaldaja hüvitas 22.10.2021 kahju summas 1516,96 eurot, tasudes selle otse hinnapakkumise teinud OÜ Kinnisvara ABC arvelduskontole (tlk 35, maksekorraldus);  Linnamäe tee 85 kortermaja korteriomanikud teostavad korteriomanditest tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi Tallinn, Linnamäe tee 85 korteriühistu (registrikoodiga 80161786) kaudu;  avaldaja esitas 22.10.2021 puudutatud isikule kohtuvälise kahju hüvitamise nõude (tlk

32), määrates tasumise tähtajaks 10 päeva;  puudutatud isik ei ole avaldajale kahju hüvitanud.

33.Avaldaja palub mõista Tallinn, Linnamäe tee 85 korteriühistult välja avaldaja If P&C Insurance AS kasuks: põhivõla 1516,96 EUR ja sissenõutavaks muutunud viivise 243,74 EUR ja viivise tasumata põhivõlalt (1516,96 EUR) alates avalduse kohtule esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Puudutatud isik leiab, et avaldus tuleb jätta rahuldamata, kuna (i) puudub puudutatud isiku poolne rikkumine; (ii) kahju tekkimine on tõendamata; (iii) kahju suurus on ülemäärane ja selle koosseis on ebaselge; (iv) hüvitiselt tuleb maha arvestada käibemaks.

34.VÕS § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Tegemist on nõude üleminekuga seaduse alusel kannatanult kindlustusandjale.

Seaduse alusel nõude üleminekule kohaldatakse nõude loovutamise kohta sätestatut (VÕS § 173 lg 2). Kolmas isik võib esitada kindlustusandja vastu kõik vastuväited, mis ta oleks saanud esitada ka kahju kannatanud isiku vastu (VÕS § 171 lg 1). Nõude üleminek ei muuda selle identiteeti.

35.Antud juhul on avaldaja tuginenud väitele, et korteriomanikule tekkis kahju korteriomandite kaasomandi osa esemest ja on sellest lähtuvalt esitanud nõude korteriühistu vastu.

Korteriomanike kaasomandi osast lähtunud kahju hüvitamist võib kahjustatud korteri omanik või tema asemel kindlustusandja nõuda korteriomanikult, korteriühistult ja muult isikult, kes on oma kohustusi rikkunud (VÕS § 115 lg 1), rikkumine ei ole vabandatav (VÕS § 103 lg 1), korteriomanikule on tekkinud kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128), mis on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2), ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Kui kahju tekkis korteriomandite kaasomandi osa esemest, kuid ükski korteriomanik ega korteriühistu ei ole oma kohustust rikkunud, saab kahjustatud korteri omanik nõuda kahju hüvitamist teistelt korteriomanikelt korteriühistu kaudu (KrtS § 12 lg 2 ja AÕS § 72 lg 5 teine lause) (2-18-13649/57, p-d 1318).

8 2-23-11644 Riigikohus on lahendi nr 2-18-13649/57 p-ides 17 – 18 märkinud järgmist: „Korteriomanike vastutus oma kohustuste rikkumise eest ei välista korteriühistu või muu isiku (nt KrtS §-s 26 sätestatud valitseja) võimalikku vastutust oma kohustuste rikkumise eest (VÕS § 101 lg 1 p 3, § 103, § 115 jt). Need isikud võivad VÕS § 137 lg 1 järgi vastutada kahju hüvitamise eest solidaarselt korteriomanikuga (Riigikohtu 11. detsembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13, p 51) juhul, kui on tuvastatud, et rikutud on mõnda korteriomandite kaasomandi osa eseme valitsemisega seotud kohustust, mida korteriomanikud täidavad KrtS § 12 lg 1, § 34 lg-te 1 ja 2 kohaselt korteriühistu kaudu (korteriomandite kaasomandi osa eseme valitsemise kohustus). Korteriomandite kaasomandi osa eseme valitsemise kohustus tähendab eelkõige korteriomanike ühist ning korteriühistu kaudu täidetavat kohustust tagada korteriomandite kaasomandi osa eseme korrashoid, remont ja korteriomanditeks jaotatud ehitise säilitamine ja hoidmine korteriomanike määratud seisukorras. /…/ Korteriühistu vastutab üksiku korteriomaniku suhtes oma korteriomandite kaasomandi osa eseme valitsemise kohustuse rikkumise korral KrtS § 12 lg 1 ja § 34 lg 2 ning VÕS § 115 jt alusel (vt otsuse p 13). Kolleegium leiab, et olukorras, kus kahjustatud korteri omanikule on tekkinud kahju korteriomandite kaasomandi osa esemest ja ükski korteriomanik (vt otsuse p 16) ega korteriühistu (vt otsuse p 17) ei ole oma kohustusi rikkunud, saab kahjustatud korteri omanik nõuda kahju hüvitamist ikkagi korteriühistult. KrtS § 12 lg-st 2 tulenevalt peavad korteriomanikud omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Sama põhimõte tuleneb kaasomanikevahelistes suhetes üldiselt AÕS § 72 lg 5 teisest lausest. Kolleegium leiab, et kuivõrd kaasomandisse kuuluva esemega seotud kasu kuulub AÕS § 71 lg 2 kohaselt kaasomanikele ühiselt ning kaasomandi esemega seotud riske valitsevad kaasomanikud ühiselt, siis tulenevalt KrtS § 12 lg-st 2 ja AÕS § 72 lg 5 teisest lausest kannavad nad ühiselt ka kaasomandi esemega seotud riskide realiseerumisega seotud kahju sõltumata sellest, kas sellise kahju kandjaks on kolmas isik (VÕS § 1059) või üks kaasomanikest (KrtS § 12 lg 2 ja AÕS § 72 lg 5 teine lause). AÕS § 75 lg 1 järgi kannavad kaasomanikud sellist kahju omavahelises suhtes vastavalt kaasomanikule kuuluva osa suurusele. Kahju all, mida korteriomanikud kannavad ühe kaas- või korteriomaniku ees ühiselt, tuleb KrtS § 12 lg 2 ja AÕS § 72 lg 5

teise lause mõttes mõista kahju, mis tekib korteriomandite kaasomandi osa esemest kui tervikust lähtuvalt ühe korteriomaniku korteriomandi eriomandi esemele ning tema ainukasutusse antud kaasomandi esemele. Sellest tulenevalt saab korteriomanik, kelle korteriomandi eriomandi esemele ning tema ainukasutusse antud kaasomandi esemele on tekkinud kahju tulenevalt korteriomanike kaasomandi esemest, mis ei ole tingitud mõne üksiku korteriomaniku (vt otsuse p 16) ega korteriühistu (vt otsuse p 17) kohustuse rikkumisest, nõuda selle kahju hüvitamist teistelt korteriomanikelt korteriühistu kaudu KrtS § 12 lg 2 ja AÕS § 72 lg 5 teise lause alusel.“ 36. Kohtu hinnangul saab avaldajal olla puudutatud isiku vastu VÕS § 115 lg-st 1 tulenev kahju hüvitamise nõue. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Nõude eeldused on järgnevad:

-puudutatud isik on kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1);

-puudutatud isik vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1), st rikkumine ei ole vabandatav (VÕS § 103 lg 1);

-kannatanud korteriomanikule on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128);

9 2-23-11644 - kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).

37.Kohtu hinnangul ei ole kahjunõude eeldused täidetud.

38.Avaldaja on esile toonud, et vaatlusakti ja fotode kohaselt on veekahju saanud korteri elutoa seinad ja põrand. Avaldaja on väitnud, et kahju põhjuseks oli lekkiv korterelamu paneelivuukidest konstruktsiooni sattuv sadevesi. Viidatud asjaolu tõendamiskoormis on avaldajal.

Vaatlusaktist nähtub, et läbi välisseina (fassaadi) on korteri elutoa seinale ja põrandale tekkinud niiskus. Kohtule esitatud fotodelt (dtl 63-79) võib näha, et korteri põrandakate (laminaatparkett) ning seinaviimistlus on saanud mõningaid niiskuskahjustusi. Kohus leiab, et on tõendamata, et kahju tekkimise põhjuseks on korterelamu paneelivuukidest konstruktsiooni sattuv sadevesi. Kohtule esitatud fotodelt ei ole võimalik nimetatud järeldada ning üksnes vaatlusaktis toodud paljasõnalisest väitest ei ole võimalik tõsikindlalt vaidlusalust asjaolu järeldada. Fotodelt küll nähtub, et akti koostaja on erinevatest kohtades niiskustaset mõõtnud, kuid sellest ei ole võimalik järeldada, et kahjulik mõjutus korterile on põhjustatud korteriomandite kaasomandi osa esemest kui tervikust lähtuvalt. Puudutatud isiku poolt esitatud ülevaatusaktist nähtuvalt on paneelivuukide seisukord selline, et niiskuskahjustusi hoone konstruktsioonidele ei teki (dtl 125-130). Ka avaldaja esitatud fotodelt ei nähtu ilmset vuukide purunemist või kahjustumist. Eeltoodust tulenevalt on tõendamata avaldaja poolt viidatud rikkumine.

Puudub vaidlus, et ka korteri aknad on korteriomanike kaasomandi eseme koosseisu kuuluvad. Puudutatud isiku poolt esitatud ülevaatusaktist nähtuvalt on korteri akende seisukord puudulik. Avaldaja nõude aluseks olevad mõõtmised on tehtud kahjustuse vahetus läheduses elutoa akna juures (dtl 63-70; dtl 74-76). Aknaraamist tehtud fotolt (dtl

78)nähtub, et mustus on pääsenud aknaraami sisse, lisaks võib sealt nähtuda märke veest.

Eeltoodust tulenevalt võib pidada võimalikuks, et niiskus on korterisse sattunud hoopis akende halva seisukorra tõttu. Samas on ka puudutatud isiku poolt esitatud ülevaatusaktis toodud järeldused palja- ja üldsõnalised. Ei ole fotodelt ega ka põhjendustest üheselt ja selgelt arusaadav, milles seisneb väidetav „aknaraamide ja tihendite terviklikkuse katkiolemine“, millele ülevaatuse teostanud ettevõte viitab. Seega on kohtu hinnangul tõendamata ka puudutatud isiku väide, et niiskuskahjustus on põhjustatud akende ebarahuldavast seisundist.

Kohus rõhutab, et eelnimetatud tõendite (eelkõige ülevaatusaktide) usaldusväärsust ei mõjuta see, milline on tõendi koostanud isiku haridus, millised on tõendi koostanud ettevõtte vanus, majanduslik seisund, võlgnevused, käibemaksukohustuslase staatus, kodulehe toimimine, tegevusload jms. Kogu eelviidatud teemal peetud argumentatsioon on asjakohatu ning kohus jätab selle tähelepanuta.

Eeltoodust tulenevalt on tõendamata, et kahju kaasa toonud mõjutus on üleüldse pärinenud kaasomandi esemest. Kohus ei saa eeltoodut ka eeldada.

39.Eelnevale tuginedes jätab kohus avalduse rahuldamata. Seoses sellega ei analüüsi kohus muid kahjunõude komponente.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 10 2-23-11644 40. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 alusel kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus on seisukohal, et käesoleva juhul on põhjendatud jätta menetluskulud avaldaja kanda.

41.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

42.Kohtupraktikast tuleneb, et maakohus peab menetluskulud uuesti kindlaks määrama juhul, kui otsus kaevatakse edasi ja menetluskulude jaotus selle tulemusel muutub. Poolte vahel leidis aset intensiivne vaidlus ning pooltevahelised erimeelsused näivad olevat ületamatud, mida kinnitab ka menetluses kompromissile mittejõudmine. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et menetluskulude suuruse kindlaksmääramine on menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik alles peale lõpplahendi jõustumist. Seega ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtulahendis, vaid määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtulahendi jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik 11

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.