Hagi alus ja kohtu selgitused 1. Bigbank AS (hageja) esitas 04.10.2024 Harju Maakohtule hagi X (kostja) vastu võlgnevuse nõudes. Hagi aluseks on hageja ja kostja vahel 28.02.2022 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr CL-EEC22003561 tulenev võlgnevus. Hageja palus hagis kostjalt välja mõista 21 647,49 eurot, millest 1 236,69 eurot intress, 12,90 eurot lepingu haldustasu, 1 795,19 eurot viivis, 18 602,71 eurot tagastamata krediidisumma. Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista alates 05.10.2024 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 19,90% tagastamata krediidisummalt aastas. Kostjale on hagiavaldus koos lisadega ja Harju Maakohtu 28.10.2024 kohtumäärus asja menetlusse võtmise kohta kätte toimetatud 11.01.2025 (
Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli 14 päeva. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud. 2. Kohus leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. 3. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (
4. Kohus peab siiski vajalikuks selgitada järgmist. Käesolevas asjas on hagi aluseks hageja ja kostja vahel 28.02.2022 tarbijakrediidilepingust nr CL-EEC-22003561 (mille alusel väljastati kostjale laen summas 20 000 eurot) tulenev võlgnevus. Hageja nõuab kostjalt kohustust, mis tuleneb tarbijakrediidilepingust. Hagis toodud asjaolude kohaselt omandas hageja teabe kostja varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta laenutaotlusele esitatud andmete, kostja arvelduskonto väljavõtte ja registripäringute alusel. Info kliendi varasemate maksekohustuste täitmise kohta omandas hageja lisaks eelnevale veel ka kättesaadavatest avalikest andmebaasidest, mh Politsei- ja Piirivalveameti registrist, Maksu- ja Tolliametist, E-krediidiinfo andmebaasist, Ametlike Teadaannete portaalist ja Rahvastikuregistrist. Laenuandja tuvastas, et kliendi esitatud andmed vastasid tegelikkusele, ametlikes teadaannetes teated puudusid ning kliendil ei olnud kehtivaid maksehäireid. Hagis toodud asjaolude kohaselt hindas võlausaldaja kostja krediidivõimelisust lisaks muudele andmekogudele ka kostja kontoväljavõtte põhjal ja veendus kostja krediidivõimelisuses. Hageja poolt esitatud andmete põhjal on kohus seisukohal, et krediidiandja on piisava hoolega järginud vastutustundliku laenamist põhimõtet. Hageja on põhistanud, et laenuandja kontrollis vajaliku põhjalikkusega kostja krediidivõimelisust, võttes arvesse kostja tausta, sissetulekuid ning kohustusi. Kohtu hinnangul leidis laenuandja põhjendatult, et kostja on krediidivõimeline ja suuteline tasuma 2 lepingust tulenevaid kohustusi. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine 5.
lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
lg 1 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohus jätab menetluskulud
6. Juhindudes
lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on
Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuli hagilt hinnaga kuni 50 000 eurot tasuda riigilõiv summas 1 400 eurot. Põhjendatud on hageja menetluskuluna kostjalt välja mõista riigilõiv summas 1 400 eurot. Lisaks eeltoodule on hageja menetluskuluks lepingulise esindaja kulud summas 100 eurot (koos käibemaksuga). Taotluse kohaselt on lepinguline esindaja teinud järgmisi toiminguid – õigusabi võlanõude aluseks olevale dokumentatsioonile, leping nr CL-EEC-22003561 , summas 81,97 eurot (lisandub käibemaks). Kohus leiab, et hageja esindajakulu summas 81,97 eurot vastab esindaja poolt teostatud menetlustoimingutele ning esitatud tsiviilasja materjalidele. Kohus arvestab seejuures, et tegemist ei ole õiguslikult keeruka ega mahuka vaidlusega. Kohtu hinnangul on põhjendatud hageja lepingulise esindaja kulu summas 81,97 eurot. Kohus leiab, et hageja esindajakulu tuleb välja mõista ilma käibemaksuta, kuivõrd äriregistri teabesüsteemist nähtub, et hageja on alates 01.01.2013 käibemaksukohustuslane (käibemaksukohustuslase number EE100041383), samuti on alates 01.01.2023 käibemaksukohustuslane Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ (käibemaksukohustuslase number EE101361949). Hageja ei ole esitanud
lg 10 kohast kinnitus, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, seega puudub alus menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 1 481,97 (1 400 + 81,97) eurot, mis tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt välja mõista. 7. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (
(allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.