← Eesti

4-17-1939/9

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja 06.06.2017 koht Jõhvi kohtumaja Väärteoasja number 4-17-1939 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Asja läbivaatamise kuupäev 06.06.2017 Väärteoasi Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri taotlus G.X-ile asenduskaristuse määramiseks Menetlusalune isik G.X sünd. 09.05.1997, isikukood XXX, xxx Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §211, §190, §192 ja §193, Karistusseadustiku §72 maakohus MÄÄRAS: Politsei ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri taotlus jätta rahuldamata. Käesolevale kohtumäärusele on kohtumenetluse poolel õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates vaidlustatava kohtumääruse tegemisest. Asjaolud ja menetluse varasem käik Lõuna Prefektuuri 13.02.2014 otsusega väärteoasjas nr.2490,14,000132 määrati G.X-ile Liiklusseaduse §201 lg.1 alusel karistuseks rahatrahv 90 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 360 eurot. Kohtuvälise menetleja otsus jõustus 03.03.

  1. 1 Lõuna Prefektuur esitas 31.03.2017 Tartu Maakohtule taotluse G.X-ile väärteoasjas nr.2490,14,000132 määratud rahatrahvi asendamiseks arestiga. Taotluse kohaselt alustas Tartu kohtutäitur Jane Rumjantseva 30.03.2015 täitemenetluse nr.189/2015/243 väärteoasjas nr.2490,14,
  2. Täitemenetluse käigus laekumisi pole olnud. 02.03.2017 teatas kohtutäitur kohtuvälisele menetlejale rahatrahvi täitmise võimatusest. Seoses eeltooduga palus Lõuna Prefektuur otsustada rahatrahvi asendamise arestiga. Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja 05.04.2017 määrusega nr.4-17-1939 edastati väärteoasi menetlemiseks alluvusjärgsele kohtule, s.o Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajale. Kohtumääruse kohaselt kannab G.X karistust Viru Vanglas ja seega allub väärteoasja arutamine Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajale. Maakohtu istung Lõuna Prefektuuri esindaja maakohtu istungile ei ilmunud. Menetlusalune isik G.X seletas maakohtu istungil, et rahatrahv on tal kuni käesoleva ajani tasumata, kuna ta ei käinud enne vangistust tööl. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud käesoleva asja materjalidega, leidis, et kohtuvälise menetleja taotlus ei kuulu rahuldamisele. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et Lõuna Prefektuuri 13.02.20 14 otsusega väärteoasjas nr.2490,14,000132 määrati G.X-ile Liiklusseaduse §201 lg.1 alusel karistuseks rahatrahv 90 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 360 eurot. Kohtuvälise menetleja otsus jõustus 03.03.
  3. Tartu kohtutäitur Jane Rumjantseva 02.03.2017 täitmise võimatuse aktist täiteasjas nr.189/2015/243 nähtub, et rahatrahvi sissenõudmine ei ole võimalik. Kohtutäitur on kontrollinud võlgniku vara olemasolu ning talle teadaolevatel andmetel puudub võlgnikul vara, millele oleks võimalik sissenõuet pöörata. Rahatrahvi täitmisele pööramine lükati edasi kuni 27.02.
  4. Võlgnikule kuuluvad pangaarved on arestitud alates 11.05.2015, pangaarvetel puuduvad rahalised vahendid. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §211 lg.1 teeb maakohus sissenõudja avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga vastavalt Karistusseadustiku §72, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, vastavalt sama sätte lg.2 arvestatakse rahatrahvi osalise tasumise korral tasutud osa asendusaresti või üldkasuliku töö pikkuse määramisel proportsionaalselt tasutud summa suurusega. Vastavalt Karistusseadustiku §72 lg.1, kui süüdlane ei tasu talle määratud või mõistetud rahatrahvi, asendab kohus rahatrahvi arestiga ja vastavalt sama sätte lg.2 vastab rahatrahvi kümnele trahviühikule üks päev aresti. Karistusseadustiku §69 lg.1 2 kohaselt ühele päevale arestile vastab üks tund üldkasulikku tööd, mida ei mõisteta vähem kui viis tundi. G.X-ile oli Lõuna Prefektuuri 13.02.2014 otsusega karistuseks määratud rahatrahv 90 trahviühiku ulatuses, millele vastab 9 päeva aresti. Kohus tuvastas, et G.X on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 23.05.2016 otsusega nr.1-16-4455 KarS §199 lg.2 p.5, 8, 9, §200 lg.2 p.4, 8 järgi ning karistatud liitkaristusega 4 aastat 8 kuud 28 päeva vangistust. Kohtuotsus jõustus 08.06.
  5. Karistuse kandmise algus oli 06.03.
  6. Vanglas kinnipeetavate isikute elektroonilisest andmekogust nähtub, et G.X kannab karistust Viru Vanglas ning kõige hilisem võimalik karistuse tähtaeg on 04.12.
  7. Seega ei ole kohtul käesoleval ajal võimalik määrata asenduskaristusena aresti või üldkasuliku töö määramisel asenduskaristuse täitmisele pööramise aega. Vangistusseaduse §37 lg.1 kohaselt Vangistusseadus ei sätesta teisiti. on kinnipeetav kohustatud töötama, kui Seega ei ole välistatud G.X poolt Lõuna Prefektuuri 13.02.2014 otsusega karistuseks mõistetud rahatrahvi tasumine. Lähtudes ülaltoodust leiab maakohus, et G.X-ile käesoleval ajal ei ole põhjendatud ega otstarbekas. asenduskaristuse määramine Kohus peab vajalikuks selgitada, et KarS §82 lg.4 kohaselt on otsuse täitmine aktuaalne ega aegu nelja aasta jooksul alates väärteoasjas tehtud otsuse jõustumisest. Nimetatud otsus jõustus 03.03.2014, seega aeguks täitmine al les 03.03.2018 ehk pisut vähem kui ühe aasta pärast. Seega on nõude täitmiseks veel piisavalt aega. Samuti tuleb arvestada asjaolu, et otsuse aegumine peatub isiku vangistuses viibimise või aresti kandmise ajaks. Pärast isiku vabanemist kulgeb otsuse täitmise tähtaeg edasi. Kuna isik on karistatud pikaajalise vangistusega, on otsuse täitmiseks piisavalt võimalusi ja aega. (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.