lg 2 järgi Kaebuse esitaja (menetlusalune isik) M O (isikukood: xxx) xxx kodanik aadress: xxx tel: xxx karistatus: karistusregistri kohaselt puuduvad, kehtivaid väärteokaristusi 3 kriminaalkaristused Kaitsja jurist Indrek Repnau Repnau Õigusbüroo OÜ aadress: Sõle tn 25b/1, Tallinn, Harjumaa e-post: repnau@gmail.com tel: 55 577 533 Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet (registrikood: 70008747) Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp Aadress: Pärnu mnt 139, Tallinn, Harjumaa E-post: ppa@politsei.ee Kohtuistungi toimumise aeg 04.12.2019 Istungil osalenud isikud menetlusalune isik: M O kaitsja: Indrek Repnau kohtuvälise menetleja esindaja: Triinu Riigor RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 132 p-st 1 kohus otsustas:
) § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 150 trahviühikut, s.o 600 eurot ning kohaldati lisakaristusena
lg 3 p 2 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 6 kuuks selle eest, et ta 07.09.2019 kell 03:47 Tallinnas Xxx tn 2 suunaga Xxx tn poole juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes grammis veres oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,68 mg (tuvastatud Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi uuringuga, akt nr 1274T). Sellise tegevusega rikkus ta
lg 3 nõuet, mille kohaselt mootorsõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem.
lg 2 p 2 alusel, s.o kuna on alust arvata et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis. Kõrvaldamise põhjusena on täiendavalt märgitud, et juhi suust tuli alkoholilõhna (KVM tl 6). Joobeseisundi tuvastamise saatekirja (KVM tl 8, 12) kohaselt võeti 07.09.2019 kell 04:06 M Olt etanoolisisalduse tuvastamiseks verd, mille analüüsi tulemusel selgus, et tal on ühes grammis veres etanooli 0,73 +/- 0,05 mg. Seega oli M O 07.09.2019 kella 03:47 ajal lubatud alkoholi piirmäära ületavas seisundis, s.t tema ühes grammis veres oli alkoholisisaldus vähemalt 0,68 mg. 04.12.2019 toimunud kohtuistungil selgitas M O, et tarvitas päeval konjakit, aga mitte palju. Öösel ärgates otsustas sööma minna ja ei tundnud, et oleks olnud alkoholijoobes. Joovet kontrollida ei saanud, sest alkomeeter oli töö juures. Söögikohast välja sõites peeti ta kinni. Kaebaja leidis, et ta pole liikluses ohtlik ega oma probleeme alkoholiga. Autole paigaldas alkoluku, et edaspidi selliseid rikkumisi vältida. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et M O juhtis 07.09.2019 kella 03:47 ajal Harjumaal Tallinnas Xxx tn 2 suunaga Xxx tn poole sõidukit xxx reg.nr xxx juhile keelatud seisundis, s.t tema ühes grammis veres oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,68 mg. 5.
lg 3 järgi ei tohi mootorsõidukijuhi ühes grammis veres olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem. M Ol oli mootorsõidukijuhina ühes grammis veres alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,68 mg. Seega on M O käitumine õigesti kvalifitseeritud
S § 16 lg 4 mõttes. Nimelt selgitas isik kohtuistungil, et tarbis päeval konjakit ning öösel ärgates otsustas xxx sööma minna. Kohtule ei ole teada mis kell eelmisel päeval M O alkoholitarvitamise lõpetas, kuid kell 03:47 tuvastati tema alkoholijoobeks ühes grammis veres 0,68 mg. Kuigi isik selgitas kohtuistungil, et ta ei joonud palju, siis kohtu hinnangul on palju suhteline mõiste. Nimelt on konjaki alkoholi mahuprotsent 40% ning selle väljumine kehast võtabki kauem aega. On ilmne, et eelneval päeval kanget alkoholi tarvitanud isik ei saa olla samale päevale järgneval ööl kaine. M O oli teadlik, et ta on päeval tarbinud kanget alkoholi, kuid vaatamata sellele ei pidanud ta vajalikuks võtta ette täiendavaid samme, et enne sõiduki juhtima asumist välja selgitada, kas ta viibib juhile keelatud joobeseisundis või mitte. Kohus leiab, et arvestades M O varasemat kogemust keelatud seisundis mootorsõiduki juhtimisega, pidi ta võimalikuks pidama süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönis seda. M O süüd või õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. 3 4-19-5671 6.
lg 2 järgi toime pandud väärteo eest karistatakse isikut rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.
lg 3 p 2 lubab süüteo eest lisakaristusena kohaldada ka juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni kaheteistkümne kuuni, kui isikut on varem
§-s 224 sätestatud süüteo eest karistatud. Käesolevalt on kohtuväline menetleja M O karistanud
lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 150 trahviühikut, s.o 600 eurot ja lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuueks kuuks. Kaebajale määratud karistuse osas on menetleja kohtu arvates õigesti hinnanud tema süü suurust ning arvesse võtnud karistuse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke.
lg 2 järgi vastutab juht lubatud alkoholi piirmäära ületamise eest, kui tema ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50-1,49 milligrammi või kui tema ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25-0,74 milligrammi. Käesoleval juhul on M O ühes grammis veres alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,68 mg. Seega tuleb M O joovet tõepoolest hinnata
Samas tuleb arvestada aga asjaolu, et M Ol on 3 kehtivat väärteokaristust, millest kaks on seotud mootorsõiduki juhtimisega lubatud alkoholi piirmäära ületades. Viimati karistati teda Politsei-ja Piirivalveameti 05.03.2019 otsusega
Samuti nähtub kohtuvälise menetleja poolt kohtuistungil esitatud Menetluse Infosüsteemi väljavõttest, et ka 2016. a toime pandud
lg 1 ja
lg 1 rikkumise eest karistati M O lisaks rahatrahvile (mis on tänaseks tasumata) 3 kuuks sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega. Seega, arvestades M O varasemat käitumist, eelkõige aga asjaolu, et alles käesoleva aasta kevadel tabati ta joobeseisundis sõidukit juhtimast, tuleb asuda seisukohale, et isik ei ole varasematest karistustest endale mingisuguseid järeldusi teinud ning need ei ole teda õiguskuulekusele suunanud. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus KarS § 57 lg 1 p 3 alusel asjaolu, et M O on väljendanud kahetsust nii kaebuses kui ka kohtuistungil. Karistust raskendavad asjaolud KarS § 58 mõttes puuduvad. Karistuse eripreventiivne eesmärk on süüdlase mõjutamine, et ta edaspidi käituks õiguskuulekalt ega paneks toime uusi süütegusid. Karistuse üldpreventiivse eesmärgina tuleb kõigile liiklejatele anda signaal, et liiklusreeglite eiramine ei ole millegagi õigustatud ning ohtlik tegu saab ka karmilt karistatud. Sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kui eripreventiivne eesmärk peab tagama, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna. M O on liiklusalaste väärtegude eest varasemalt kolmel korral karistatud nii rahatrahvidega kui ka juhtimisõiguse äravõtmisega. Korduvad karistused näitavad ilmekalt, et M O ei ole varasematest kergemaliigilistest karistustest endale mingisuguseid järeldusi teinud, vastupidi – isik paneb jätkuvalt toime liiklusalaseid süütegusid, ohustades sellega mitte ainult iseennast, vaid ka kõiki teisi liiklejaid. Võttes arvesse isiku varasemat karistatust, süü suurust ning tema suhtumist toimepandud õigusrikkumisse, ei jää kohtu hinnangul üle muud kui karistada isikut põhikaristusena rahatrahviga sanktsiooni keskmises määras ning lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega suuremas määras, kui seda on tehtud eelneval kahel korral.
lg 3 p 2 lubab varasemalt samas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud isikult lisakaristusena ära võtta juhtimisõiguse kolmest kuust kuni kaheteistkümne kuuni. M O on isikuks, keda on varasemalt
§-s 224 sätestatud süüteo eest karistatud ning seda tuleb lisakaristuse kestuse määramise juures ka arvestada. Üldise kohtupraktika ja seaduse mõtte kohaselt peab iga järgmine karistus, mis ei ole isikut positiivselt mõjutanud hoiduma uutest süütegudest, olema varasemast raskem. Kuivõrd M Ole varasemalt määratud juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks ei ole mõjutanud teda uutest süütegudest hoiduma, tuleb seekord M Ole määratud lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist 6 kuuks pidada proportsionaalseks. 4 4-19-5671 Kohus leiab, et igati positiivne on, et M O on oma sõidukile paigaldanud alkoluku, mis ei võimalda tal sõidukit käivitada enne, kui ta on puhunud indikaatorvahendisse või juhul kui ta on alkoholi tarvitanud. Samas aga tuleb siinkohal nõustuda kohtuvälise menetlejaga, et taolise seadme paigaldamine ei välista tõsikindlalt võimalust, et M O võib uuesti joobeseisundis näiteks mõnda teist sõidukit juhtima asuda. Ka ei vähenda sellise seadme paigaldamine kuidagi isiku süüd käesolevas asjas ja pigem aitab see tal vältida õigusrikkumisi tulevikus. M O selgitas kohtuistungil, et ta vajab juhtimisõigust, sest ta koostööpartner on xxx ning vahel kutsutakse teda õhtul hilja välja, et bussil näiteks klaasi vahetada. Hetkel on tulenevalt aastaajast avariisid palju ning ta peab tagama, et hommikul buss liinil oleks. Seega ei saa ta ilma juhilubadeta oma tööülesandeid täita. Kohus selgitab, et KarS § 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta vaid sellisel juhul, kui isik kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Kõik muud põhjused, mis ei ole seotud isiku liikumispuudega, ei ole asjakohased argumendid juhtimisõiguse kui karistusliigi mittekohaldamiseks. Sõiduauto kasutamine seoses oma töökohaga on tavapärane tegevus, mida isik võib teha, kui tal on juhtimisõigus olemas. Karistuse kandmine peabki olema isikule tuntav ega saa olla meeldiv või mugav. Vastasel juhul ei tunne isik, et teda oleks karistatud ning ei tee vajalikke järeldusi ja korrektuure oma käitumises selleks, et edaspidi seaduskuulekalt liigelda. Lisakaristusena M Olt sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks vastab kohtu hinnangul tema süü suurusele ning on põhjendatud ka õiguskorra kaitsmise huvides. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus M O kaebuse rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. M Ol tuleb tasuda rahatrahv 600 eurot 6 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest kohtuvälise menetleja 16.10.2019 otsuses toodud Rahandusministeeriumi arvele. Kohustuslik on märkida otsuses toodud viitenumber. Menetluskulud kokku summas 44 eurot on menetlusalusel isikul 16.10.2019 tasutud, vastava tõendi esitas ta ka 04.12.2019 kohtuistungil. Samuti selgitab kohus, et vastavalt liiklusseaduse §-le 127 on isik, kelle suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Martin Tuulik kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.