← Eesti

1-20-5982/7

Obsah (6)§ 424§ 69§ 75§ 65§ 83§ 85

K O H T U J.Q S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus J.Q tegemise aeg ja koht 14. oktoober 2020, Kuressaare kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-5982 (20274000097) Kohtukoosseis kohtunik Raja

§ 424

lg 2 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Agnes Ollema-Barndõk Süüdistatav J.Q, isikukood XXX, Kaitsja riigi õigusabi korras määratud kaitsja Andres Tamm Kohtuistungi toimumise aeg 14.10.2020 RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5, § 249, § 306, § 311 ja § 313, kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada J.Q kuriteos

§ 424lg 2 järgi ja mõista karistuseks vangistus 1 (üks) aasta.

2.

§ 69

lg 1 alusel asendada mõistetud vangistus 1 (üks) aasta, s.o 360 (kolmsada kuuskümmend) päeva vangistust üldkasuliku tööga 360 (kolmsada kuuskümmend) tundi. 2.1. J.Q-l tuleb temale määratud 360 tundi üldkasulikku tööd ära teha 18 (kaheksateistkümne) kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. 2.2.

§ 69

lg 4, 6 ja 7 alusel määrata, et J.Q teostab üldkasulikku tööd Tallinna Vangla Pärnu Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve all ja kohustub täitma

§ 75lõike 1 punktidest 1-6 tulenevaid kontrollnõudeid: 2.2.1.

elama oma alalises elukohas: vvvvvvvvvvvvvv 2.2.

  1. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 2.2.
  2. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 2.2.
  3. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 2.2.
  4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; Kriminaalasi nr 1-20-5982 2.2.
  5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 2.3.

§ 75

lg 2 p 2 alusel määrab kohus, et J.Q on kohustatud üldkasuliku töö tegemise tähtaja jooksul täitma kohustust mitte tarvitada alkoholi.

§ 69

sätestab, et kui süüdlane hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades

§ 69

lg 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva vangistusega. Kui süüdlane paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa

§ 69lg 6 sätestatud vahekorras.

Liitkaristus mõistetakse vastavalt

§ 65lõikes 2 sätestatule.

3.

§ 83

lg 1 alusel konfiskeerida J.Q-lt tahtliku süüteo toimepanemise vahend, milleks on J.Q-le kuuluv vara - sõiduauto Audi A4 registreerimismärgiga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx), mis käesoleval ajal asub Kuressaare piirivalvekordoni hoiuplatsil asukohaga Roomassaare tee 1C Kuressaare. 3.1.

§ 85lg 1 kohaselt läheb konfiskeeritu riigi omandisse.

Riigivaraseaduse § 7 lg 5 p 2 alusel antud Siseministeeriumi volituse kohaselt on kohtuotsusega konfiskeeritud vallasvara valitsejaks Politsei- ja Piirivalveamet. 3.2. Kohtu lahend konfiskeerimise käsutamiskeeluna (

§ 85lg 3).

kohta toimib enne selle jõustumist 3.

  1. Konfiskeeritud vara võõrandamise ja hävitamise kulud tasub süüdimõistetu või kolmas isik (KrMS § 421 1 lg 2). 3.
  2. Juhindudes KrMS §-le 421 1 lg 1 saata jõustunud kohtuotsuse koopia konfiskeeritud vara valitsema volitatud asutusele Politsei- ja Piirivalveamet.
  3. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista J.Q-lt riigituludesse menetluskulud: vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4, 6, 9 sõiduki teisaldamiskulud summas 174,96 eurot ja KrMS § 180 lg 3 sätete kohaldamisega kaitsjatasu osaliselt, s.o summas 105,60 eurot ja KrMS § 179 lg 1 p 2 ette nähtud sundraha vähendatud ulatuses, s.o 438,00 eurot. Kokku on J.Q-lt riigituludesse välja mõistetav menetluskulu 718,56 eurot (seitsesada kaheksateist eurot 56 senti).
  4. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta riigi kanda kaitsjatasu kohtueelsest ja kohtumenetlusest kokku sumas 138,00 eurot.
  5. Väljamõistetud menetluskulu 718,56 eurot tuleb J.Q-l tasuda ositi igakuiste osamaksetena 12 (kaheteist) kuu jooksul, igakuise maksega 59,88 eurot. Igakuine makse tasuda hiljemalt kuu viimaseks kuupäevaks. Esimene menetluskulude osamakse teostada hiljemalt kohtuotsuse jõustumisele järgneva kuu viimaseks kuupäevaks. Menetluskulud tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele nr: EE351010052031000004 (SEB Pank AS) või arveldusarvele nr: EE502200221014193355 (Swedbank AS) või arveldusarvele nr: EE401700017002872300 (Luminor Bank AS), kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber
  6. Selgituseks märkida: „menetluskulud, J.Q , kr asi 1-20-5982“. Kui rahalised nõuded pole 2

(4)Kriminaalasi nr 1-20-5982 tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
  1. Kohtuotsus saata süüdistatavale, kaitsjale ja prokurörile, kohtuotsuse jõustumisel Tallinna Vangla Pärnu Kriminaalhooldusosakonnale ja Politsei- ja Piirivalveametile. Edasikaebamise kord Vastavalt KrMS § 318 lg lõikele 4 võib kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on käesoleva seadustiku
  2. peatüki
  3. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. KrMS § 319 lg 2 kohaselt esitatakse apellatsioon kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajale 15 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. ASJAOLUD Käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse J.Q selles, et tema, omades kuriteo toimepanemise ajal karistatust Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja 05.11.2015 kohtuotsuse järgi, mille alusel teda karistati mootorsõiduki joobes juhtimise toimepanemise eest

§ 424

järgi vangistusega 4 kuud tingimisi katseajaga 18 kuud ehk kuni 04.05.2017, seega varem mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise toime pannud isikuna, kelle karistatus on käesolevaks ajaks kustunud, juhtis vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata, millega pani toime Liiklusseaduse § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo, 10.04.2020 kella 12.14 ajal Saare maakonnas Muhu vallas Rootsivere-Koguva tee 1. kilomeetril endale kuuluvat mootorsõidukit - sõiduautot Audi xxxxx – isikuna, kelle väljahingatavas õhus oli tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 seerianumbriga ARAF0019 (taatlustunnistuse nr TTRC-20/00040) mõõtes alkoholikontsentratsioon väljahingatavas õhus 1,11 mg/l kohta ± mõõtmise laiendmääramatuse väärtus 0,10 mg/l kohta, seega kellel oli alkoholikontsentratsioon väljahingatavas õhus mitte vähem kui 1,01 mg/l kohta, mistõttu tulenevalt Liiklusseaduse § 69 lõike 2 punktist 1, mille kohaselt loetakse mootorsõiduki juht alkoholijoobes olevaks kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem, juhtis J.Q mootorsõidukit alkoholijoobes olles, millega rikkus Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Sellise tegevusega J.Q , juhtides mootorsõidukit joobeseisundis ning kuriteo toimepanemise ajal ka isikuna, kes on varem samalaadse kuriteo toime pannud, pani toime

§ 424lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOKKULEPPE SISU JA KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD KOHTUS 1. Kooskõlas süüdistatava J.Q , tema kaitsja ja prokuröri vahel 26.08.2020 sõlmitud kokkulepega taotleb prokurör kohtus J.Q süüdimõistmist

§ 424

lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja tema karistamist vangistusega 1 (üks) aasta

§ 69

lg 1 alusel asendatakse mõistetud vangistus 1 aasta, s.o 360 päeva vangistust üldkasuliku tööga 360 tundi ja määratakse, et J.Q-le määratud 360 tundi üldkasulikku tööd tuleb ära teha 18 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Määratakse, et J.Q teostab üldkasulikku tööd Tallinna Vangla Pärnu Kriminaalhooldusosakonna Kuressaare esinduse kriminaalhooldusametniku järelevalve all ja kohustub täitma

§ 75lõikest 1 punktidest 1- 3

(4)Kriminaalasi nr 1-20-5982 6 tulenevaid kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2 alusel määratakse, et süüdistatav J.Q on kohustatud üldkasuliku töö teostamise tähtaja jooksul täitma kohustust mitte tarvitada alkoholi. Kuna on piisav ja põhjendatud alus arvata, et juhtimisõigust mitteomav J.Q paneb samalaadseid liiklussüütegusid toime ka edaspidi, sest leebemad meetmed pole suutnud teda mõjutada uutest analoogilistest süütegudest loobuma, konfiskeerida

§ 83

lg 1 alusel tahtliku süüteo toimepanemise vahend, milleks on süüdistatavale J.Q-le kuuluv vara – sõiduauto Audi A4 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx), mis käesoleval ajal asub Kuressaare piirivalvekordoni hoiuplatsil asukohaga Roomassaare tee 1C Kuressaare. Kuna süüdistatav on väikese sissetulekuga töövõimetuspensionär, siis KrMS § 180 lg 3 alusel jäetakse riigi õigusabi tasu ja sundraha 50 % ulatuses riigi kanda ning määrata, et süüdistatavalt kuulub väljamõistmisele: sõiduki teisaldamiskulud summas 174,96 eurot, sundraha summas 438 eurot ja riigi õigusabi tasu summas 105,60 eurot. Riigi kanda jäetakse riigi õigusabi tasu 50% ulatuses kohtueelsest menetlusest, s.o 105,60 eurot ja riigi õigusabi tasu kohtumenetlusest. KrMS § 180 lg 3 sätetele tuginedes menetluskulude tasumise võimalust 12 kuu jooksul.

  1. Kohtuistungil avaldas J.Q , et saab enda sõlmitud kokkuleppest aru ja nõustub kõikide kokkuleppes kajastatud õiguslike järelmitega. Konfiskeerimise olemus ja toime on arusaadavad. Samuti kinnitas, et jääb kokkulepe juurde, andis vabatahtlikult nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks ning kokkuleppe sõlmimisel avaldas oma tõelist tahet ning soovis, et kohus teeks just sellise otsuse, nagu kokkuleppes kirjas. Prokurör ja kaitsja toetasid sõlmitud kokkulepet, taotledes kohtult selle kohtuotsusega kinnitamist. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
  2. Olles tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte arvamused, on kohus seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkulepe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Kohtumenetluse pooled jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde, taotledes kohtult selle kohtuotsusega kinnitamist. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS
  3. peatüki
  4. jao sätteid ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse regulatsiooni. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista J.Q süüdi

§ 424lg 2 järgi ja mõista talle kokkuleppekohane karistus.

Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Kohus leiab, et

§ 83

lg 1 alusel tahtliku süüteo toimepanemise vahendi, J.Q-le kuuluva sõiduauto, konfiskeerimine on põhjendatud, kuna on piisav ja põhjendatud alus arvata, et J.Q paneb samalaadseid liiklussüütegusid toime ka edaspidi, sest leebemad meetmed pole suutnud teda mõjutada uutest analoogilistest süütegudest loobuma. Kohtu veendumust toetab asjaolu, et lisaks mootorsõiduki korduvalt joobeseisundis juhtimisele, puudus J.Q-l samaaegselt ka mootorsõiduki juhtimisõigus. J.Q on kinnitanud, et saab konfiskeerimise tähendusest aru ja nõustub sellega. 4. KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt on otsustus hüvitamisele kuuluvate menetluskulude kohta kokkuleppemenetluse esemeks ning kokkuleppest nähtuvalt on selles osas ka kokkulepe saavutatud. Süüdistatav on võtnud kokkuleppega kohustuse tasuda KrMS § 175 lg 1 p 4,6, 9, § 179 lg 1 p 2 ning § 180 lg 1 alusel välja mõistetavad menetluskulud sundraha, kaitsjatasu ja sõiduki teisaldamise kulu. Kuna J.Q on väikese sissetulekuga töövõimetuspensionär, on põhjendatud vastavalt kokkuleppele jätta KrMS § 180 lg 3 alusel kaitsjatasust kohtueelsest 4

(4)Kriminaalasi nr 1-20-5982 menetlusest 50 % ja kaitsjatasu kohtumenetlusest kogu ulatuses riigi kanda ja mõista süüdistatavalt välja KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha vähendatud, s.o ½, ulatuses. Kohtumenetluses lisanduv ja riigi kanda jäetav kaitsjatasu on 32,40 eurot. Seega on sõlmitud kokkuleppega hõlmatud kõik kokkuleppe olulised osised ning kohtul puudub vajadus ja õiguslik alus toodu osas täiendava seisukoha kujundamiseks. Kohus teeb otsuse eeltoodu alusel ning vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Koos 50 % ulatuses kaitsjatasuga kohtueelsest menetlusest, sõiduki teisaldamise kulu ja vähendatud sundrahaga kuulub süüdistatavalt riigituludesse väljamõistmisele menetluskulu kogusummas 718,56 eurot. Vastavalt karistuskokkuleppes esitatule ja taotlusele määrab kohus KrMS § 180 lg 3 sätetele tuginedes menetluskulude tasumise ositi 12 kuu jooksul igakuiste osamaksetega, mis tuleb tasuda alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust iga kuu viimaseks kuupäevaks. (allkirjastatud digitaalselt) Rajar Miller kohtunik 5
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.