Obsah (7)

§ 101§ 108§ 100§ 96§ 97§ 99§ 102

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Indrek Soots Määruse tegemise aeg ja koht 26.03.2025, Tallinn Kohtuasja number 2-24-1107 Kohtuasi M.J-i h

) §-s 101 sätestatud suuruses ning tagasiulatuva elatise 880 (595 + 285) eurot. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda.

1. Hagiavalduse kohaselt elab hageja koos emaga alates
2. aasta juunikuust. Kostja tasub elatist 200 eurot kuus. Arvestades elukallidust ei ole kostja tasutud summa piisav. Kostja tasub elatist ebakorrapäraselt. Hageja on kostjaga keskmiselt 3–6 päeva kuus, siis kui kostjal on selleks võimalus. Kostjale on tehtud ettepanek tasuda alates 01.04.2023 elatist 285 eurot kuus, sest hagejal olid väga suured kulud. Alates 01.01.2024 on kostjale tehtud ettepanek tasuda elatist 260,33 eurot kuus. Kostja suuremat elatist kui 200 eurot ei ole nõustunud tasuma. Hageja vajadused ühes kuus on kokku 580 eurot. Kostja vastuväited
3. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
4. Tagasiulatuv elatise nõue on põhjendamatu. Hageja ei ole tõendanud oma ülalpidamiskulude suurust tagasiulatuvalt 285 eurot kuus. Hageja vanemad sõlmisid
5. aasta alguses kokkulepe, mille kohaselt kostja tasub hageja emale hageja ülalpidamiseks igakuuliselt 200 eurot. Kostja täitis kokkulepet ja tasus hageja ülalpidamiseks isegi kokkulepitust suurema summa. Perioodil 01.04.2023–30.11.2023 tasus kostja keskmiselt 238,79 eurot kuus. Kuni 10.01.2024 elatiskokkuleppe ülesütlemiseni oli igakuise elatise suuruseks 200 eurot ning enamtasutud elatist tuleb arvestada ettemaksena. Tavapäraselt viibib hageja kostja juures kahel nädalavahetusel kuus (reedest pühapäevani), kuid esineb ka teistsuguseid kokkuleppeid. Näiteks
6. aasta detsembris elas hageja kostja juures 29 päeva ning hageja vanemad leppisid kokku, et kuna hageja ema selle aja eest kostjale elatist ei tasunud, siis ei pea kostja tasuma elatist
7. aasta jaanuari eest. Kuna
8. aastal viibis hageja kostjaga kokku keskmiselt 8 päeva kuus, siis on hageja tagasiulatuv elatise nõue 285 eurot kuus põhjendamatult suur.
9. Hageja igakuised vajalikud kulud on tegelikkuses 466,30 eurot, mis teeb ülalpidamiskulu suuruseks ühe vanema kohta 233,15 eurot. Lisaks tuleb kostjalt välja mõistetava elatise suuruselt maha arvestada pool lapsetoetuse summast, s.o 40 eurot. Seega on põhjendatud igakuise elatise suuruseks 193,15 eurot. Kostjal puudub püsiv sissetulek kuupalga näol. Lisaks tuleb arvestada kostja kulutuste suurenemisega seoses kostja
10. aasta juunis sündiva lapsega. Menetluse edasine käik
11. Hageja esitas 06.05.2024 Pärnu Maakohtule hagi U.T (hageja ema) vastu, milles palus kohustada hageja ema tasuma hageja kasuks elatist perioodi
12. detsembri eest 200 eurot (tsiviilasi nr 2-24-7084). Menetluskulud palus hageja jätta hageja ema kanda.
13. Hagiavalduse kohaselt elab hageja enamuse ajast koos oma emaga, kuid aeg-ajalt elab hageja pikematel perioodidel ka isaga ning sel ajal on hageja ema keeldunud hageja ülalpidamise eest maksmast.
14. aasta detsembrikuus hageja viibis hageja isa vahetul ülalpidamisel 29 päeva, kuid hageja ema selle eest elatist ei tasunud.
15. aasta alguses sõlmisid hageja vanemad kokkuleppe elatise suuruse kohta, milleks oli 200 eurot kuus. Seetõttu tuleb hageja emal täita hageja ülalpidamiskohustust 200 eurot. 2
16. Pärnu Maakohtu 20.05.2024 määrusega tsiviilasjas 2-24-7084 liideti hageja hagi hageja ema vastu elatise võlgnevuse 200 euro väljamõistmiseks käesoleva tsiviilasjaga nr 2-24-
18. Hageja ema palus jätta tema vastu esitatud hageja hagi (mille esitas hageja nimel hageja isa) rahuldamata. Hagejal olid hageja ema juures püsikulud ka siis, kui hageja viibis
19. aasta detsembris isaga. Hageja ei ole nõudnud hageja isalt elatist
20. aasta detsembri eest. Menetluskulud palus hageja ema jätta hageja isa kanda. Maakohtu otsus ja põhjendused
21. Pärnu Maakohus rahuldas 30.01.2025 otsusega hageja hagi kostja vastu osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise alates 22.01.2024 kuni hageja täisealiseks saamiseni, s.o 10.10.2037

§ 101

lg-s 3 sätestatud baassummas (alates 01.04.2024 272,76 eurot), millele lisandub

§ 101

lg-s 4 nimetatud 3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (54,96 eurot), millest on maha arvestatud pool hagejale makstavast lapsetoetusest (40 eurot,

§ 101lg 5).

Maakohus märkis, et otsuse tegemise hetkel on elatise summa 287,72 eurot kuus. Elatissummat tuleb muuta

§ 101

lg-te 3–5 alusel baassumma indekseerimisel ja brutokuupalga muutumisel lähtuvalt iga aasta 1. aprillil ning lähtuvalt lapsetoetuse muutumisel alates muutumisele järgnevast kuust. Maakohus jättis hageja hagi kostja vastu tagasiulatuva elatise nõudes rahuldamata. Maakohus rahuldas hageja hagi hageja ema vastu ning mõistis hageja emalt hageja kasuks välja elatise võlgnevuse 200 eurot. Maakohus märkis otsuses otsuse täitmise korra ning menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda. 11.

§ 108

kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.

§ 100

lg 3 teise lause järgi tuleb lapse elatisenõude puhul arvestada mh vanemate kokkuleppega ettenähtut, s.o vanemate kokkulepitud ülalpidamiskohustuse täitmise viisi ja korda.

1. Pooled ei vaielnud, et kuni 31.03.2023 kehtis hageja vanemate vahel kokkulepe, et kostja tasub hagejale elatist 200 eurot kuus. Hageja on esitanud 22.01.2024 hagi lisadena vestlused, mille kuupäeva ei ole võimalik tuvastada, kus on kostjale kirjutanud, et soovib alates 01.04.2023 lapsele elatist summas 285 eurot kuus. Kostja hageja ettepanekuga ei nõustunud. Hageja 04.06.2024 kinnitusest kostjale nähtub, et igakuise elatise summa on endiselt 200 eurot kuus. Hageja seaduslik esindaja on kostjale 10.01.2024 kirjutanud, et soovib alates 01.01.2024 elatise tasumist 260 eurot kuus, millega kostja ei nõustunud. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt kehtis pooltevaheline elatiskokkulepe, mis sõlmiti
2. aastal perelepituses, kuni hageja 10.01.2024 ülesütlemisavalduse esitamiseni. Kostjal tuli kuni 10.01.2024 elatiskokkuleppe ülesütlemiseni tasuda hagejale igakuist elatist 200 eurot kuus.
3. Hageja esitas kostja vastu tagasiulatuva elatise nõude ning nõuab elatist perioodi 01.04.2023 kuni 21.01.2024 eest summas 1056,35 eurot. Hageja kinnitas 27.06.2024 kohtuistungil, et loobub tagasiulatuva elatise nõudest osaliselt ning esitab nõuded vaid oktoobri 2023 ja jaanuar 2024 osas. 27.08.2024 esitatud seisukohas täpsustas hageja tagasiulatuva elatise nõuet, paludes välja mõista võlgnevus 2023 oktoobrikuu eest 200 eurot ja 2024 elatise võlgnevus 619,59 eurot (jaanuar kuni märts 60,33 eurot kuus, kokku 180,99 eurot + aprill kuni august 87,72 eurot kuus, s.o kokku 438,60 eurot). Hageja hinnangul on kostjal elatise võlgnevus hageja ees kokku 819,59 eurot.
4. Maakohus märkis, et alates hagi esitamisest, s.o 22.01.2024 ei ole elatise nõude puhul tegemist elatise võlgnevusega. Kuna hageja on loobunud oma esialgses hagis esitatud 3 tagasiulatuvast elatise nõudest perioodi 01.04.2023 kuni 30.09.2023 ja 01.11.2023 kuni 31.12.2023 osas, siis tuleb lahendada hageja tagasiulatuva elatise nõue kostja vastu oktoobri 2023 eest summas 200 eurot ja jaanuari 2024 eest summas 60,33 eurot.
5. Kuna vanemate vaheline elatiskokkulepe kehtis kuni 10.01.2024, siis tuli kostjal tasuda hagejale 2023 oktoobris elatist 200 eurot. 01.01.2024 kuni 10.01.2024 tuli kostjal tasuda elatist 64,50 eurot (200 eurot / 31 päeva = 6,45 eurot päevas x 10 päeva). Ajal mil poolte vahel elatise tasumise osas kokkulepe puudus, tuli kostjal tasuda hagejale elatist

§ 101

sätestatud määras, s.o 260,33 eurot kuus, ja perioodil 11.01.2024 kuni 21.01.2024 92,40 eurot (260,33 eurot / 31 päeva = 8,40 eurot päevas x 11 päeva).

1. Kostja 08.02.2024 esitatud konto väljavõttest nähtub, et kostja tasus hagejale oktoobris 2023 elatist 340 eurot selgitusega „lapse elatisraha + sünnipäeva korraldus + trenni raha“. Kuigi hageja väitel oli 2023 oktoobris kostja poolt makstud 340 euro puhul tegemist septembri elatisega 200 eurot ja hageja sünnipäeva raha, siis hageja oma väiteid tõendanud ei ole. Kostja konto väljavõttest nähtub, et kostja on tasunud septembris 2023 hagejale elatist 200 eurot selgitusega „lapse toetus“ ning 50 eurot selgitusega „lapse reisiraha“. Kuna kostjal oli tulenevalt poolte kokkuleppest kohustus tasuda oktoobri 2023 eest elatist summas 200 eurot, siis on kostja on tõendanud, et ta on lapsele elatist andnud.
2. Kostja esindaja on 27.06.2024 istungil kinnitanud, et kostja on tasunud elatist 2024 aasta eest 1000 eurot ehk igakuiselt 200 eurot kuus. Hageja seaduslik esindaja on kinnitanud, et kostja on tasunud 2024 aasta eest kuni juunikuuni 1200 eurot ehk 200 eurot kuus. Seega puudub kostjal hageja ees perioodil 01.01.2024 kuni 21.01.2024 elatise võlgnevus. 18.

§ 96

sätestab, et ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.

§ 97

p 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.

§ 99

lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

§ 100

lg 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega.

§ 101

lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. 19. Pooled ei vaielnud selle üle, et hageja on kostja alaealine laps ning hageja elab koos emaga. Hageja taotles elatise väljamõistmist hagiavalduse esitamisest, s.o 22.11.2024 kuni hageja täisealiseks saamiseni, s.o 10.10.2037

§ 101sätestatud määras.

20. Hageja on 11.07.2024 esitatud menetlusdokumendis märkinud enda vajaduste loetelus igakuisteks kulutusteks kokku 580 eurot. Kuna hageja on esitanud elatise nõude

§-s 101 sätestatud määras, siis hagejal ei ole vaja tõendada vajaduste olemasolu miinimumnõude korral. 21.

§ 101

lg 1 järgi ei või igakuine elatis olla väiksem kui sama paragrahvi alusel arvutatud summa. Samas paragrahvis nimetatakse asjaolud, mida elatise suuruse arvutamisel arvestatakse. Need on elatise baassumma (

§ 101

lg 3), millele lisandub 3% eelneva kalendriaasta kohta avaldatud riigi keskmisest brutokuupalgast (

§ 101

lg 4).

§ 101

lg-tes 5–7 sätestatakse asjaolud, mis annavad aluse nõnda arvutatud elatise vähendamiseks.

§ 101

lg-te 3 ja 4 alusel arvutatud summast arvestatakse seaduses sätestatud ulatuses 4 maha lapsetoetus ja lasterikka pere toetus. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel (

§ 101lg 5).

Samuti vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetud aja võrra, kui see on aastas keskmisel 7–15 ööpäeva kuus (

§ 101lg 6).

Kui isik peab maksma elatist sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatist 15% võrreldes esimese lapse elatisega, kui tegemist pole mitmike ega lastega, kelle vanusevahe on üle kolme aasta (

§ 101lg 7).

Viidatud sätete järgi oli elatise suuruseks perioodil 22.01.2024 kuni 31.03.2024 260,33 eurot kuus ja alates 01.04.2024 287,72 eurot. 22.

§ 101

lg 6 võimaldab vähendada elatise summat olukorras, kus laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus. Hagi kohaselt veedab laps isaga 1–2 korda 3–6 päeva kuus. Hageja sõnul viibis hageja isa juures

1. aastal pikemalt 2 korral, suvel 7 päeva järjest ja detsembris 27 päeva. Istungil kinnitas hageja seaduslik esindaja, et tavaliselt viibib laps isaga keskmiselt 6 päeva või vähem. Kostja on esitanud 20.06.2024 tõendina oma elukaaslase Y selgitused, et hageja viibis 2023 aastal oma isa juures 91 päeva, s.o keskmiselt 8 päeva kuus. Kostja väidab, et tavapäraselt on poolte elukorraldus selline, et hageja viibib isa juures kahel nädalavahetusel kuus reedest pühapäevani, kuid esineb ka teistsuguseid kokkuleppeid. Kumbki vanem ei ole kohtule esitanud konkreetseid kuupäevi ning aegu, millal laps ühe või teise vanema juures viibis. Maakohus ei nõustunud kostjaga, et hageja on viibinud kostjaga keskmiselt 8 päeva kuus. Kostja väitel viibis hageja kostja juures
2. aasta detsembris 29 päeva ning aasta jooksul kokku 91 päeva. Kui ainuüksi detsembris viibis hageja kostja juures 29 päeva, siis perioodil 01.01.2023 kuni 30.11.2023 sai hageja kostja juures viibida keskmiselt 6 päeva kuus (91 päeva – 29 päeva / 11 kuuga). Kostja väidab, et tavapäraselt on poolte elukorraldus selline, et hageja viibib isa juures kahel nädalavahetusel kuus reedest pühapäevani, täpsustamata, kas hageja viibib terve reedese päeva ja pühapäeva kostja juures. Kostja ei ole tõendanud, et aastal 2024 viibib hageja isa juures keskmiselt 7 või enam päeva kuus. Kuna kostja ei tõendanud, et hageja viibib kostja juures ühes kuus enam kui 6 päeva, siis ei tule elatise summat

§ 101lg 6 alusel proportsionaalselt kohustatud vanemaga koosveedetud ajaga vähendada.

23.

§ 102

lg 1 alusel isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

§ 102

lg 2 kohaselt vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

§ 101alusel arvutatud elatise summa.

Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral

§-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-118-12 p-s 15 märkinud, et vanem peab hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras ning üksnes

§ 102

lg 2 teises ja kolmandas lauses sätestatud põhjustel võib kohus mõista välja ka

§ 101lg-s 1 sätestatud miinimummäärast väiksema elatise.

24. Hageja seaduslik esindaja on kohtuistungil kinnitanud enda sissetulekuteks ca 700–800 eurot kuus. Kostja on kohtule kinnitanud, et tal puudub püsiv sissetulek kuupalga näol. Kostja märgib 08.02.2024 vastuses, et kostja uus elukaaslane on lapseootel ning eeldatavasti sünnib nende ühine laps juunis 2024, mis tähendab kostja jaoks, et lisaks hageja elatise tasumisele peab ta hoolitsema ka sündiva lapse ja tema ema vajaduste eest. Kostja ei ole välja toonud ega 5 tõendanud, et tema töövõime on piiratud, mis takistaks sissetuleku teenimist. Asjaolu, et kostjal ei ole tasuvat tööd või et tulevikus on sündimas kostjale laps, ei tähenda, et kostjal puudub hageja ees ülalpidamiskohustus. Juhul kui kostja ei teeni piisavat sissetulekut, tuleb kostjal leida lapse ülalpidamiseks muud viisid täiendava sissetuleku saamiseks või kärpida oma kulutusi. Seega ei ole kostja esile toonud

§ 102

lg 2 tähenduses mõjuvat põhjust elatise vähendamiseks alla

§ 101järgi arvutatud minimaalse elatise summa.

25.

§ 101

lg 1 alusel arvutatud elatise summa on seega 287,72 eurot kuus (272,76 (indekseeritud baassumma) + 54,96 (keskmine brutokuupalk 1832 x 3%) – 40 (50% 80 euro suurusest lapsetoetusest)). Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista elatis alates 22.01.2024 kuni hageja täisealiseks saamiseni 10.10.2037 287,72 eurot kuus muutuva suurusena. Elatise suurus muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 01.04.2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja keskmise brutokuupalga muutusest vastavalt

§ 101

lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (perehüvitiste seaduse § 17 lg 3) suuruse muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Kuna kostja on kohtumenetluse kestel maksnud hagejale elatist 1600 eurot, tuleb tasutud summad väljamõistetud elatisega tasaarvestada.

1. Hageja hagi kohaselt tema ema vastu elatise võlgnevuse 200 eurot väljamõistmiseks viibis hageja 2023 detsembris oma isa juures 29 päeva, kuid hageja ema nimetatud perioodi eest elatist tasunud ei ole. Hageja ema ei vaidle vastu, et hageja viibis detsember 2023 enamuse ajast kuus isa juures, kuid vaidles elatise võlgnevusele vastu. Kostja selgitas, et hageja vanemad leppisid kokku, et kuivõrd hageja ema hageja isale elatist ei tasunud, siis ei pidanud kostja tasuma elatist jaanuaris 2024, kuid hageja ema taganes kokkuleppest. Kuna hageja vanemate vahel oli sõlmitud elatise maksmiseks kokkulepe kuni 10.01.2024 200 euro tasumiseks ja arvesse võttes, et hageja viibis
2. aasta detsembris vähemalt 27 päeva oma isaga, kostjaga, siis on hageja emal kohustus tasuda nimetatud aja eest hagejale elatist 200 eurot.
3. Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. Apellatsioonkaebus
4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub Pärnu Maakohtu 30.01.2025 otsus tühistada osas, milles maakohus jättis kostjalt hageja kasuks elatise väljamõistmisel arvesse võtmata, et hageja viibib kostja juures keskmiselt kaheksa ööpäeva kuus ning osas, milles maakohus jaotas menetluskulud. Kostja palub vaidlustatud osas teha uue otsuse, millega määrata kostjalt hageja kasuks makstava igakuise elatise suuruseks

§ 101

sätestatud elatise vähendatud määr arvestatuna, et hageja viibib kostja juures keskmiselt kaheksa ööpäeva kuus. Kostja palub menetluskulud jätta mõlemas kohtuastmes hageja ema kanda. 29. Maakohus ei ole arvestanud, et hageja viibib kostja juures aasta jooksul keskmiselt rohkem kui kuus ööpäeva kuus, mis annab aluse elatise vähendamiseks

§ 101lg 6 alusel.

Kuivõrd hageja seadusliku esindaja esitatud hagi on jäänud osaliselt rahuldamata, siis on menetluskulude jaotus ebaõiglane. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

1. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel menetlusse võtmata. 6
2. Ringkonnakohus ei võta TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele apellatsioonkaebusest tuginetakse osutuksid tõendatuks (vt RKTKm 06.05.2021, 2-18-18193, p 10). Seega hindab ringkonnakohus praeguses menetlusetapis üksnes apellatsioonkaebuse väiteid ega hinda nende kohta asjas esitatud tõendeid.
3. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole maakohus arvestanud, et hageja viibib kostja juures aasta jooksul ühes kuus keskmiselt rohkem kui kuus ööpäeva.

§ 101

lg 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist päeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga.

1. Kostja ei nõustu maakohtu põhjendustega, kuid kostja ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustanud maakohtu tuvastatud asjaolusid. Seega lähtub ringkonnakohus kaebuse perspektiivi hindamisel maakohtu tuvastatud asjaoludest. Pooled ei vaielnud selle üle, kui palju aega hageja viibis kostja juures
2. aastal ning sellega seonduvalt ei olnud pooltel ka vaidlust tagasiulatuva elatise nõuetes. Kostja väitis maakohtus, et tavapäraselt on poolte elukorraldus selline, et hageja viibib kostja juures kahel nädalavahetusel kuus reedest pühapäevani, täpsustamata, kas ta viibib kostja juures terve reedese päeva ja pühapäeva. Maakohus leidis, et kostja ei ole tõendanud, et
3. aastal on hageja viibinud kostja juures keskmiselt seitse või enam päeva kuus. Selleks, et vähendada kostjalt alates 22.01.2024 väljamõistetava elatise summat

§ 101

lg 6 alusel, oleks maakohus pidanud tuvastama, et hageja viibis aasta jooksul enne elatise välja mõistmist kostja juures ühes kuus enam kui seitse päeva. Kuna maakohus ei tuvastanud, et 2024. aastal oleks hageja viibinud kostja juures keskmiselt seitse või enam päeva kuus, siis on maakohus õigesti 30.01.2025 otsusega kostjalt hageja kasuks elatise väljamõistmisel alates 22.01.2024 jätnud elatise vähendamata

§ 101lg 6 alusel.

1. Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohtu menetluskulude jaotus ebaõiglane, kuivõrd hageja seadusliku esindaja esitatud hagi jäi osaliselt rahuldamata. Maakohus jaotas menetluskulud TsMS § 164 lg 1 järgi. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et alaealise lapse ülalpidamisajas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Maakohus selgitas, et kuivõrd hagi rahuldatakse osaliselt, siis ei ole alust kohaldada menetluskulude jaotamisel TsMS § 164 lg-s 1² sätestatud erandit. TsMS § 164 lg 1² võimaldab jätta alaealise lapse elatisenõude rahuldamata jätmise korral menetluskulud täielikult või osaliselt lapse nimel hagi esitanud seadusliku esindaja kanda, kui seaduslik esindaja ei kasutanud hagi esitamisel või menetlemisel oma menetlusõigusi heauskselt. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustanud, et maakohus pole tuvastanud, et lapse nimel hagi esitanud seaduslik esindaja poleks kasutanud hagi esitamisel või selle menetlemisel oma menetlusõigusi heauskselt. Kuivõrd alaealise lapse ülalpidamisajas kannavad pooled oma menetluskulud hagi rahuldamise ulatusest sõltumata TsMS § 164 lg 1 järgi ning maakohus tuvastas, et TsMS § 164 lg-s 1² sätestatud erand kohaldamisele ei kuulu, siis on maakohus menetluskulud õigesti jätnud poolte endi kanda.
2. Arvestades tsiviilasja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse väiteid, ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul otsust tehes selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi ega rikkunud menetlusõiguse normi viisil, mis võinuks tuua kaasa ebaõige otsuse. Kostja apellatsioonkaebuses esitatud väited nende väidete õigust eeldades ei võimalda ringkonnakohtu hinnangul jõuda maakohtu otsuses märgitust teistsugusele järeldusele ja kaebust rahuldada. 7
3. Seetõttu jätab kolleegium apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata. TsMS § 637 lg 1 p 6 kaitseb nii vastustajat kui ka apellanti, et mitte põhjustada kulusid, mis tuleb kaebuse rahuldamata jätmise korral lõppkokkuvõttes kanda apellandil.
4. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 168 lg 1 alusel koosmõjus § 639 lg-ga 1 kostja kanda. Kuna hagejal ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule kostjal hagejale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada.
5. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta. Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud. (allkirjastatud digitaalselt) 8