Obsah (10)

§ 371§ 1§ 475§ 579§ 663§ 657§ 654§ 591§ 171§ 372

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Indrek Soots Määruse tegemise aeg ja koht 24.03.2025, Tallinn Kohtuasja number 2-24-17175 Kohtuasi W.O ha

) § 475 lg 1 p-le 10 ja §-le

1. Isiku päritolu fakt kinnitatakse kandega rahvastikuregistris, mille alusel antakse välja sünnitõend. Hageja esitas kohtule oma sünnitunnistuse nr XXXXXX, mis üheselt kinnitab hageja päritolu ja tema sünniaega YY.YY.YYYY. Maakohtu määrus ja põhjendused
2. Harju Maakohus keeldus 13.11.2024 määrusega (vaidlustatud määrus) hagi menetlusse võtmisest ja jättis menetluskulud hageja kanda, kuid hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puudusid. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt keeldus maakohus hagi menetlusse võtmast

§ 371lg 1 p 2 alusel, kuna hagi ei allu tsiviilkohtule.

Tsiviilkohtumenetluses vaadatakse läbi tsiviilasi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (

§ 1

). Kuivõrd hageja taotleb kostja kohustamist esitada talle dokumendid tema sünniaja ja isikukoodi muutmise kohta, tunnistada tema sünniaja ja isikukoodi muutmine ebaseaduslikuks ning kohustada kostjat taastama tema sünniaega ja isikukoodi, allub asi maakohtu hinnangul halduskohtule, mitte tsiviilkohtule. Tsiviilkohtu kaudu ei saa korrigeerida isikukoodi ega taotleda rahvastikuregistris andmete muudatuste tegemist. Kui haldusorgan on hagejale kahju tekitanud, siis toimub kahju hüvitamine riigivastutuse seaduse alusel ja nõue selleks tuleb esitada halduskohtusse. Tegemist ei ole ka registriasjaga (

§ 475

lg 1 p 10) ega põlvnemise tuvastamise asjaga (

§ 579). Määruskaebus ja menetluse edasine käik 3.

Hageja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja saata asi läbivaatamiseks samale maakohtule. 2 2-24-17175 Määruskaebuse kohaselt on maakohus alusetult keeldunud hageja avalduse menetlemisest. Sellega on piiratud hageja juurdepääsu õiglasele, sõltumatule ja erapooletule õigusemõistmisele. Hageja avaldust peaks lahendama

§ 475lg 1 p-de 8 ja 10 alusel hagita menetluses maakohtus.

Hageja vaidlustab kostja poolt rahavastikuregistris hageja päritolu kohta tehtud kande muutmist. Õige on hageja sünniaeg XX.XX.XXXX, mitte YY.YY.YYYY. Viimasel kuupäeval ei oleks hageja saanud sündida. Ainult tsiviilkohtumenetluses tuvastatakse vaieldamatuid õiguslikku tähendust omavaid asjaolusid, s.o fakte, millest sõltub kodanike isiklike ja varaliste õiguste tekkimine, muutumine, lõppemine (sh isiku päritolu, sünni registreerimine, lapsendamine, abielu, lahutus, surm). Halduskohtul ei ole neid volitusi. Rahvastikuregistri andmeid töötlev kostja ei ole avalikõiguslik juriidiline isik, vaid eraõiguslik juriidiline isik. Kostja õiguslik seisund ei mõjuta hageja valitud kohtualluvust. 4. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 5. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsioon tuleb

§ 657

lg 1 p 2¹ (koosmõjus §-ga 659) alusel jätta muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta määruse põhjendusi. Määruskaebus jääb rahuldamata. 6. Maakohus keeldus hagi menetlusse võtmast

§ 371

lg 1 p 2 alusel, kuna leidis, et hagi ei allu mitte maakohtule, vaid halduskohtule. Kolleegium nõustub maakohtu lõppjäreldusega, et hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda, kuid seda mitte

§ 371

lg 1 p 2, vaid

§ 371lg 1 p 1 alusel.

Praegusel juhul ei ole kohus pädev asja lahendama (

§ 371lg 1 p 1), kuivõrd asi ei ole lahendatav maakohtus tsiviilkohtumenetluses.

Seetõttu muudab ringkonnakohus keeldumise alust. Muus osas nõustub kolleegium

§ 654lg 6 järgi (koosmõjus §-ga 659) maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid.

Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 7.

§ 1

järgi vaadatakse tsiviilasi läbi tsiviilkohtumenetluses, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. Halduskohtumenetluse seadustiku § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.

1. Asja materjalidest nähtub, et hageja soov on eelkõige tema varasema sünniaja ja isikukoodi taastamine rahvastikuregistris. Hageja leiab seega, et praegu tema kohta rahvastikuregistrisse kantud andmed on osaliselt ebaõiged. Rahvastikuregistriseaduse (RRS) § 2 lg 2 sätestab, et rahvastikuregistriseaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (HMS) sätteid, arvestades rahvastikuregistriseaduse erisusi. Kui isik leiab, et rahvastikuregistri pidamisel või andmete töötlemisel on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi, võib ta esitada rahvastikuregistri vastutavale töötlejale vaide haldusorgani kaudu, kelle tegevuse peale vaie esitatakse (RRS § 104 lg 1). Kui vaie jäetakse rahuldamata või vaidemenetluses on rikutud isiku õigusi, on isikul õigus pöörduda halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras kaebusega halduskohtusse (HMS § 87 lg 1). Seetõttu ei ole maakohus pädev vaatama läbi hageja avaldust, milles heidetakse ette kostja tegevust rahvastikuregistri pidamisel või andmete töötlemisel.
2. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et tegemist ei ole registriasjaga

§ 475lg 1 p 10 tähenduses, mida saaks lahendada hagita menetluses.

Registriasju tsiviilkohtumenetluses 3 2-24-17175 reguleerivad täpsemalt

§-d 591–601. Registriasjades vaatab kohus läbi kandeavaldusi kohtu peetavatesse registritesse kannete tegemiseks ja taotlusi ebaõige kande parandamiseks.

§ 591

järgi peab Tartu Maakohus järgmisi seaduses sätestatud registreid: äriregister, mittetulundusühingute ja sihtasutuste register, kinnistusraamat, laevakinnistusraamat, kommertspandiregister. Rahvastikuregistri vastutav töötleja on aga kostja (RRS § 3 lg 2), mitte kohus. 10. Tegemist ei ole ka põlvnemise tuvastamise ja kande vaidlustamise avaldusega (

§ 579jj).

Avaldusest nähtuvalt ei taotle hageja sugulussuhte tuvastamist ega vaidlusta vanema kohta tehtud kannet. 11. Kuna maakohtul ei olnud praeguses asjas pädevust avaldust lahendada, tuli avalduse menetlusse võtmisest keelduda

§ 371lg 1 p 1 alusel.

Seetõttu jääb maakohtu resolutsioon lõppjäreldustes muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on hageja juba esitanud samasisulise kaebuse halduskohtule haldusasjas nr 3-243298, mis on võetud halduskohtu menetlusse. 12. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb määruskaebuse menetlemisega seotud kulud jätta

§ 171lg 1 alusel hageja kanda.

Kuna määruskaebemenetluses ei osalenud teisi menetlusosalisi, puuduvad rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud. 13.

§ 372lg 5 võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale.

(allkirjastatud digitaalselt) 4