Obsah (7)

§ 407§ 651§ 3401§ 340§ 656§ 657§ 173

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Peeter Pällin, Kairi Piirisild ja Neve Uudelt Otsuse tegemise aeg ja koht 07.03.2025, Tallinn Kohtuasja number 2-23-8305 Ko

§ 407lg 6 järgi tagaseljaotsuse, millega jättis hagi rahuldamata.

3.

1. Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust VÕS § 402 lg 1 järgi. Võlaõigusseaduse tarbijakrediidi sätete tõlgendamiseks kasutas maakohus Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes ja Euroopa Kohtu praktikat (EKo 05.03.2020, C-679/18, OPR-Finance s. r. o. vs. GK) 3.
2. Maakohus andis hagejale 03.10.2023 määrusega võimaluse tuua esile ja tõendada, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja kohtunõuet ei täitnud 2 2-23-8305 ning ei esitanud mistahes lisaselgitusi või tõendeid. Asja materjalides ei ole kostja arvelduskonto väljavõtet ega muid tõendeid, mis kinnitaksid vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Maakohus leidis, et krediidiandja ei järginud vastustundliku laenamise põhimõtet. 3.
3. Kuivõrd hageja esitatud andmete ja tõendite alusel ei ole krediidiandja vastustundliku laenamise põhimõtet järginud, hageja ei ole esitanud ka VÕS § 403 4 lg-ga 7 kooskõlas olevat tagasimaksete uuesti määramist, leidis maakohus, et hageja nõuded ei ole õiguslikult põhjendatud. 3.
4. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda. Et kostja menetluses ei osalenud, ei määranud kohus kindlaks kostja menetluskulusid. Apellatsioonkaebus
5. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega maakohus jättis välja mõistmata põhivõlgnevuse 4624,12 eurot ja viivise põhivõlgnevuselt alates 08.06.2023 19,90% aastas. Hageja esitas alternatiivnõude, milles palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse uuesti määratud tagasimaksete järgi. Hageja palus teha uue otsuse, millega mõista kostjalt välja sissenõutavaks muutunud võlgnevus 1856,22 eurot ja alates 02.05.2024 sissenõutavaks muutuv võlgnevus kokku 2767,90 eurot, kokku 4624,12 eurot. Hageja palus välja mõista viivise tähtajaks tasumata põhivõlgnevuselt 19,90% aastas. Maakohus rikkus oluliselt menetlusõiguse normi, kuna ei täitnud selgitamiskohustust ega teinud ettepanekut VÕS § 403 lg 7 järgi tagasimaksete uuesti määramiseks. Hageja määras tagasimaksed uuesti põhinõude ulatuses. Lepingu põhitingimuste järgi pidi kostja laenu tagastama 60 osamaksega. Kostjal on tasumata põhivõla jääk 4624,12 eurot (5535,70 – 911,58), millest 1856,22 eurot on apellatsioonkaebuse esitamise seisuga 02.05.2024 sissenõutavaks muutunud ja 2767,90 eurot muutub sissenõutavaks tulevikus. Vastustaja seisukoht
6. Kostja apellatsioonkaebusele ei vastanud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada ja saata asi läbivaatamiseks esimese astme kohtule. 7.

§ 651

lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellatsioonkaebusest nähtuvalt vaidlustab hageja maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis välja mõistmata põhivõlgnevuse 4624,12 eurot ja viivise põhivõlgnevuselt alates 08.06.2023 19,90% aastas. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja ülejäänud nõuded, st põhivõlgnevus 648,79 eurot, intressid 360,32 eurot, lepingu haldustasu 10,42 eurot, viivised 848,07 eurot, sissenõudekulud 35 eurot.

1. Kolleegium on seisukohal, et maakohus rikkus oluliselt menetlusõiguse norme, kui jättis hagejale selgitamata, et viimane peab esitama nõude uue tervikliku arvestuse. 3 2-23-8305
2. Praegusel juhul tuvastas maakohus õigesti, et laenuandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kui krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis loetakse VÕS § 4034 lg 7 järgi tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.
3. VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Kohtupraktikas on selgitatud, et krediidiandja peab kohtumenetluses vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamata jätmise korral esitama oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega ja mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098, p 24).
4. Kohtupraktikas on selgitatud, et kui krediidiandja ei ole kohtule esitatud hagiavalduses välja toonud ega tõendanud, mida ta tegi vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmiseks, siis peab kohus talle selgitama, et hagi on muude nõuete kui hagetava laenusumma ja seadusjärgse intressi osas õiguslikult põhjendamatu, ja andma

§ 3401

lg 1 järgi talle tähtaja puuduste kõrvaldamiseks (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098, p 25). Kolleegiumi hinnangul saab sellest järeldada, et maakohus peab

§ 340

1 lg 1 järgi hagejale selgitama ka vajadust esitada sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestus, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega ja mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud.

1. Siinsel juhul ei ole maakohus hagejale selgitanud, et viimane peab esitama nõude uue tervikliku arvestuse ning koos sellega esile tooma, et ta on krediidi tagasimaksed VÕS § 403 4 lg 7 järgi uuesti määranud. Hagi menetlusse võtmise määruses (dtl 33) selgitas maakohus hagejale üksnes vajadust tuua välja, kuidas laenuandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet VÕS § 4034 järgi. Maakohus jättis aga menetluses selgitamata vajaduse esitada nõude terviklik arvestus juhuks, kui tuvastatakse vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine.
2. Kolleegiumi hinnangul on maakohtu rikkumine oluline ja tingib maakohtu otsuse tühistamise. Kolleegium ei saa rikkumist ise kõrvaldada (

§ 656

lg 2), sest

§ 657

lg 2 kohaselt tuleb tagaseljaotsuse tühistamise korral saata asi täies ulatuses läbivaatamiseks esimese astme kohtule.

§ 651

lg 1 järgi on ringkonnakohus siiski ka siin apellatsioonkaebuse piiridega seotud ja saab tagaseljaotsuse tühistada üksnes vaidlustatud ulatuses. 14.

§ 173

lg 3 teise lause kohaselt otsustatakse menetluskulude jaotus asja uuel läbivaatamisel. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Kairi Piirisild, Neve Uudelt 4