Obsah (6)

§ 113§ 774§ 8§ 76§ 82§ 101

Tsiviilasi nr 2-24-112688 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Margit Jõgeva Otsuse tegemise aeg ja koht 12. märts 2025. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.

1. Hagiavalduse kohaselt esitas kostja hagejaga 14.09-15.09.
2. a peetud e-kirjavahtuse teel tellimuse veose vedamiseks Eestist Rootsi ehitusobjektile aadressil Tallstignen 6, Tullinge. E-kirjavahetuses lepiti kokku, et teenuse hinnaks on 1600 eurot + käibemaks, mis tasutakse 30 päeva jooksul alates arve ning CMR-i esitamisest meiliaadressile XXX . Hageja toimetas veose kohale ja esitas 21.09.
3. a kostjale veoteenuse eest arve nr A826 maksetähtajaga 20.10.
4. a. Kostja ei vaidle arve tasumise kohustusele vastu, kuid arvet tasunud ei ole. Hageja veotasu nõue 1920 eurot koos käibemaksuga on muutunud sissenõutavaks arvel märgitud tähtajal 20.10.
5. a.
6. Kostja on rahalise kohustuse täitmisega viivitanud, mistõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist. Viivisemäära ei ole lepinguga kokkulepitud, mistõttu tuleb lugeda viivisemääraks seadusjärgne viivisemäär. Kostja viivisevõlgnevus hagiavalduse esitamise seisuga on 163,48 eurot. Hageja nõuab ka tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise väljamõistmist TsMS § 367 alusel.
7. Vastuseks kostjale selgitab hageja, et viivisenõue on esitatud perioodi 21.10.
8. a kuni 28.06.
9. a eest summas 163,48 eurot. Kostja ei ole tasunõudele vastuväiteid esitanud ning on tasunõuet tunnistanud paludes üksnes tasu maksmiseks täiendavalt aega. KOSTJA VASTUS (dtl 70-72)
10. Kostja võtab hagi põhinõude osas õigeks. Hageja ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuks nõude sissenõutavaks muutumise kuupäev. Hageja ei ole välja toonud viivisearvestust ega märkinud, mis kuupäevast arvates on viivist arvestanud.
11. Hageja on nõustunud maksetähtajaga „2 nädalat“, s.o hiljemalt 24.01.
12. Kostja arvates tuleb viivisearvestusel lähtuda pikendatud maksetähtajast, mille kohaselt muutus nõue sissenõutavaks ja saab arvestada viivist alates 25.01.
13. a. KOHTU SEISUKOHT
14. Kohus, arvestades poolte seisukohti ning hinnates esitatud tõendeid, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses.
15. Kohus on tuvastanud järgmised asjaolud ja vaidlust ei ole selles, et - pooled on sõlminud 15.09.
16. a lepingu, mille kohaselt pidi hageja vedama kostja kauba Eestist Rootsi (dtl 58); - hageja on kauba kohale toimetanud 19.09.
17. a (dtl 61); - hageja on esitanud kostjale 21.09.
18. a arve nr A826 summas 1920 eurot (dtl 62), mis on kostjal tasumata.
19. Kaupade vastuvõtmiseks ja üleandmiseks ettenähtud kohad on eri riikides, seega kuulub kohaldamisele rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsioon (CMR). Riigikohus on sedastanud, et CMR-is reguleerimata osas laienevad veolepingule siseriikliku õiguse sätted (Riigikohtu 25.02.
20. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-3-09, p-d 12-13). Arvestades, et tellija ja vedaja on Eesti ettevõtted, kelle peamine tegevuskoht on Eestis, kohaldub CMR-is reguleerimata osas Eesti õigus ja võlaõigusseaduse (

) veolepingut reguleerivad sätted. 2 10. CMR-is ei ole otseselt reguleeritud vedaja tasunõuet tellija vastu. Vedaja saab CMR art 13 lg 2 alusel nõuda saajalt kaupade üleandmisel veokirjas (saatedokumendis) märgitud maksete tasumist.

§ 774

lg 1 teise lause ja § 787 lg 1 esimese lause järgi on tellijal kohustus maksta vedajale veotasu. 11.

§ 8

lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 76

lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 82

lg 1 näeb ette, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. 12. Esitatud arve järgi oli tasu maksmise tähtajaks 20.10.2023. a. Seega muutus tasunõue

§ 82lg 7 järgi sissenõutavaks 21.10.2023.

a. 13. Kuna kostja on nõustunud põhisummaga, milleks on 1920 eurot koos käibemaksuga ja ei vaidle sellele vastu, ei võta kohus seisukohta kostja poolt omaksvõetud nõude põhjendatuse üle. Seega kuulub hageja põhinõue 1920 eurot rahuldamisele. 14.

§ 101

lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. CMR ei näe vedajale ette viivisenõuet veotasu maksmisega viivitamise korral. Samas CMR selliseid nõudeid ka ei välista, mistõttu saab neile kohaldada veolepingule kohalduvat siseriiklikku õigust. Veotasu maksmisega viivitamisel saab vedaja nõuda saatjalt viivist

§ 113lg 1 alusel (Riigikohtu 19.12.2012.

a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-12, p 43). 15.

§ 113

lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. 16. Hageja nõuab kostjalt viivist

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatuna 1920 eurolt alates 21.10.2023.

a ning on arvestanud viivist kuni hagi esitamiseni s.o 28.06.

1. a summas 163,48 eurot.
2. Kostja vastuväidete kohaselt tuleks viivist hakata arvestama asjast, mil möödus hageja antud täiendav kahenädalane maksepikenduse tähtaeg s.o 24.01.
3. a. Kohus kostjaga ei nõustu. Kuigi hageja on 10.01.
4. a (dtl 63) andnud kostjale täiendava tähtaja võla tasumiseks, oli selleks hetkel juba tasunõue muutunud sissenõutavaks ning hagejal õigus nõuda ka maksetähtaja ületamisel viivist. Seetõttu ei ole põhjendatud hakata viivist arvestama ajast, mil möödus kostja palutud täiendav tähtaeg võla tasumiseks. Esitatud kirjavahetusest ei nähtu ka asjaolusid, mille pinnalt saaks järeldada, et hageja oleks sellel perioodil viivise nõudmisest loobunud. Kuna kostja on viivitanud kohustuse täitmisega, on hageja sissenõutavaks muutunud ja ka edaspidine viivisenõue kuni võlgnevuse tasumiseni põhjendatud.
5. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 1920 eurot, viivise kuni hagi esitamiseni 163,48 eurot, kokku 2083,48 eurot ning viivise

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 29.06.2024.

a kuni võlgnevuse tasumiseni. MENETLUSKULUD

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
2. Kuna kohus hagi rahuldas tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
3. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
4. Hageja menetluskuluks on nimekirja (dtl 86) kohaselt maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv kokku 350 eurot ning lepingulise esindaja kulu 1373 eurot (ilma käibemaksuta), mille hageja palub kostjalt välja mõista. 3
5. Hageja tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest, mille § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga 2318,68 eurot tasuda riigilõivu 350 eurot. Seega on põhjendatud kostjalt menetluskuluna hageja kasuks välja mõista riigilõiv.
6. Arvestades nõude sisu, asja keerukust ning menetlustoimingute hulka ja mahtu ning hageja lepingulise esindaja poolt tehtud menetlustoimingute vajalikkust, mahtu ja sisu võrrelduna nimekirjas märgitud ajakuluga, leiab kohus, et hageja lepingulise esindaja ajakulu asja materjalidega tutvumiseks ja hagi koostamiseks, kostja vastusega tutvumiseks ja sellele seisukoha esitamiseks ning lõpliku seisukoha ja menetluskulude nimekirjade koostamiseks on põhjendatud kokku 8 tunni ulatuses s.o summas 1051,20 eurot (8 x 131,20). Hageja on kinnitanud, et on käibemaksukohustuslane (TsMS § 174 lg 10) ning taotleb kulude hüvitamist ilma käibemaksuta, seega kuuluvad kulud hüvitamisele ilma käibemaksuta.
7. Arvestades eeltoodut kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulud kokku 1401,20 eurot (350+1051,20).
8. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal tasuda lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni väljamõistetud menetluskuludelt viivist

§ 113lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jõgeva kohtunik 4