← Eesti

4-24-4199/22

4-24-4199 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22.jaanuaril 2025 Tallinnas Väärteoasja number 4-24-4199 Kohtunik Liina Pohlak Kohtuistungi sekretär Tõlk Vä

§ 218lg 1 järgi.

Sama väärteoprotokolli kohaselt lõi K. Lepalaan 22.05.2024 Tallinnas Harju maakonnas varalise kasu saamise eesmärgil T. V.le teadvalt tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse, mis seisnes selles, et pakkus internetikeskkonnas Facebook Marketplace müügiks Makita akutrelli maksumusega 40 eurot M. V. konto alt, mida ta ei kavatsenudki ostjale üle anda. Vastavalt kokkuleppele teostas T. V. ülekande müüja poolt edastatud M. V. nimelise isiku arveldusarvele EEXXX summas 46,50 eurot. Pärast ülekande teostamist müüja akutrelli T.V.le ei edastanud ega tagastanud raha. Seega pani K. Lepalaan toime varalise süüteo väheväärtusliku asja vastu, mille väärtus ei ületa kahtekümmet päevamäära, nimelt saades varalist kasu ja tekitades T. V.le sellega varalist kahju 46,50 eurot. Nimetatud tegevusega rikkus K. Lepalaan väärteoprotokolli kohaselt KarS § 209 lg 1 nõudeid, pannes sellega toime väärteo,

§ 218lg 1 järgi.

Sama väärteoprotokolli kohaselt tekitas K. Lepalaan 26.05.2024 kella 14.45 ajal Tallinnas Harju maakonnas varalise kasu saamise eesmärgil P.B. teadvalt tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse, mis seisnes selles, et pakkus Facebook Marketplace keskkonnas müügiks Makita aku koos laadijaga M. V. konto alt, mida ei kavatsenudki ostjale üle anda. P. B., olles eksituses, kandis interneti panga kaudu üle kokkulepitud summa, 44,39 eurot, M. V. pangakontole EEXXX Makita aku koos laadijaga ostmiseks. Makita aku koos laadijaga ei ole P. B. kätte saanud ega ka raha tagasi. Seega pani K. Lepalaan toime varalise süüteo väheväärtusliku asja vastu, mille väärtus ei ületa kahtekümmet päevamäära, nimelt saades varalist kasu ja tekitades P. B.ile sellega varalist kahju 44,39 eurot. Nimetatud tegevusega rikkus K. Lepalaan väärteoprotokolli kohaselt KarS § 209 lg 1 nõudeid, pannes sellega toime väärteo,

§ 218lg 1 järgi.

2 Sama väärteoprotokolli kohaselt lõi K. Lepalaan 28.05.2024 Tallinnas Harju maakonnas varalise kasu saamise eesmärgil A. P. teadvalt tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse, mis seisnes selles, et pakkus internetikeskkonnas Facebook Marketplace müügiks Makita akuketassaagi maksumusega 60 eurot M. V. konto alt, mida ta ei kavatsenudki ostjale üle anda. Vastavalt kokkuleppele teostas A. P. ülekande müüja poolt edastatud M. V. nimelise isiku arveldusarvele EEXXX summas 60 eurot. Pärast ülekande teostamist müüja akuketassaagi A. P. ei edastanud ega tagastanud raha. Seega pani K. Lepalaan toime varalise süüteo väheväärtusliku asja vastu, mille väärtus ei ületa kahtekümmet päevamäära, nimelt saades varalist kasu ja tekitades A. P. sellega varalist kahju 60 eurot. Nimetatud tegevusega rikkus K. Lepalaan väärteoprotokolli kohaselt KarS § 209 lg 1 nõudeid, pannes sellega toime väärteo,

§ 218lg 1 järgi.

Sama väärteoprotokolli kohaselt lõi K. Lepalaan 14.07.2024 Tallinnas Harju maakonnas varalise kasu saamise eesmärgil A. G.le teadvalt tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse, mis seisnes selles, et pakkus R. K. konto alt Facebook Marketplace keskkonnas müügiks videokaarti NVIDIA GeForce 2070 Super RTX Gaming OC 3X 8G, mida ei kavatsenudki ostjale üle anda. A. G., olles eksituses, kandis kauba eest üle summa 59,39 eurot pangakontole EEXXX, kuid kaupa K. Lepalaan ostjale ei edastanud ega tagastanud raha, saades varalist kasu ja tekitades A. G.le varalist kahju 59,39 eurot. Nimetatud tegevusega rikkus K. Lepalaan väärteoprotokolli kohaselt KarS § 209 lg 1 nõudeid, pannes sellega toime väärteo,

§ 218lg 1 järgi.

Samuti koostati K. Lepalaane suhtes 02.12.2024 väärteoasjas nr 2315,24,005747 väärteoprotokoll selles, et 15.07.2024 Tallinnas Harju maakonnas tekitas K. Lepalaan varalise kasu saamise eesmärgil K. K.le teadvalt tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse, mis seisnes selles, et pakkus R.K. konto alt Facebook Marketplace keskkonnas müügiks videokaarti NVIDIA GeForce RTX 3070 Ti 8 GB, mida ei kavatsenudki ostjale üle anda. K. K., olles eksituses, kandis interneti panga kaudu üle kokkulepitud summa, 100 eurot, pangakontole EEXXX videokaardi ostmiseks, kuid kaupa K. Lepalaan ostjale ei edastanud ega tagastanud raha, saades varalist kasu ja tekitades K. K.le varalist kahju 100 eurot, pannes sellega toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu. Nimetatud tegevusega rikkus K. Lepalaan väärteoprotokolli kohaselt KarS § 209 lg 1 nõudeid, pannes sellega toime väärteo,

§ 218lg 1 järgi.

Väärteoasjad nr 2780,24,008906 ja 2315,24,005747 saabusid Harju Maakohtusse 23.12.

  1. Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 63 lg-test 1 ja 3 ühendas kohus 27.12.2024 määrusega eelpool nimetatud väärteoasjad ühte menetlusse ja luges ühendatud väärteoasja numbriks 4-24-
  2. K. Lepalaan 22.01.2025 kohtuistungile ei ilmunud. Kohus edastas 27.12.2024 kohtukutse 22.01.2025 toimuvale kohtuistungile tähtsaadetisena K. Lepalaane elukoha aadressile XXX, kuid kohtukutse kättetoimetamine 31.12.2024 kell 09.40 ebaõnnestus. Väljastusteate järgi jäeti kohtukutse 31.12.2024 kell 09.40 postkasti, kuna saaja ei olnud kohal (lk 124). Samuti nähtub Kohtute Infosüsteemist, et K. Lepalaanele on kohtukutse kätte toimetatud 02.01.2025 kell 15.16 KÄPO (kättetoimetamisportaali) kaudu. Lisaks eelnevale edastas 28.12.2024 K. Lepalaan kohtule e-kirja, milles andis teada, et PPA-s sai valida, et ei soovi kohtuistungil osaleda, kuid siiski tehti kutse ning palub seda kontrollida. Kohus selgitas K. Lepalaanele saadetud e-kirjas, et tegemist on väärteokorras karistamise otsustamisega ning selle menetluse puhul ei ole tema osavõtt kohtuistungist kohustuslik, kuid oluline on, et isik on kohtuistungi ajast teadlik, mida ka K. Lepalaane saadetud kiri kinnitab (lk 132). Seega oli K. Lepalaan kohtuistungi toimumise ajast ja 3 kohast teadlik, ta ei ole kohtule teatanud ilmumist takistavatest asjaoludest ning taotlust istungi edasilükkamiseks ei esitanud. Vastupidiselt on K. Lepalaan edastanud kohtule e-kirja, millest saab järeldada, et ta ei soovi kohtuistungil osaleda (lk 132). Tulenevalt väärteomenetluse seadustiku VTMS § 90 lg-st 1, on väärteoasja on võimalik arutada menetlusaluse isiku osavõtuta. Kohtuistungil andsid ütlusi tunnistajad J. K., K. K., T. V., R. R. ja A. G.. Kohus uuris järgmisi dokumente: - väärteoprotokoll asjas nr 2315,24,005747 (lk 1); - menetlusaluse isiku Kristen Lepalaane 02.12.2024 antud ütlused (lk 2-3, kohus avaldas menetlusaluse isiku ütlused VTMS § 98 lg 5 alusel); - J. K. süüteoteade koos lisadega (lk 4-28, 32-33); - Karistusregistri väljavõte (lk 35); - Väärteoprotokoll asjas nr 2780,24,008906 (lk 39-41); - menetlusaluse isiku Kristen Lepalaane 02.12.2024 antud ütlused (lk 42-43, kohus avaldas menetlusaluse isiku ütlused VTMS § 98 lg 5 alusel); - P. B.i süüteoteade koos lisadega (lk 46-51); - tunnistaja A. P. 04.06.2024 antud ütlused (lk 56-57, kohus avaldas tunnistaja ütlused VTMS § 99 lg 8 alusel); - A. P. poolt edastatud lisad toimunud vestluse kohta (lk 58-68); - T. V. süüteoteade koos lisadega (lk 69-81); - A. G. poolt esitatud väljavõte müügikuulutusest ja vestlusest (lk 94-104); - R. R. süüteoteade koos lisadega (lk 105-112, 118-120); - Karistusregistri väljavõte (lk 121); - A. P. 21.01.2025 e-kiri kohtule (lk 131); - J. K. poolt kohtuistungil edastatud e-kiri (137-138). Kohus, kontrollinud väärteoasjas kogutud dokumente, avaldanud VTMS § 98 lg 5 ja § 99 lg 8 alusel menetlusaluse isiku ja tunnistaja A. P. ütlused ning kuulanud kohtuistungil ära tunnistajad ja kohtuvälise menetleja esindaja ning hinnates väärteoasjas kogutud tõendeid, asub seisukohale, et Kristen Lepalaane süü temale etteheidetud väärtegude toimepanemises on tõendatud. VTMS § 87 kohaselt on kohus väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli piiridega, mis tähendab kohtu seotust protokollis toodud teokirjeldusega. KarS § 218 lg 1 sätestab vastutuse varavastase süüteo eest väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu, välja arvatud arvutisüsteemile ebaseaduslikult juurdepääsu hankimine, arvutiandmetesse sekkumine, arvutisüsteemi toimimise takistamine, arvutikuriteo ettevalmistamine, röövimine, väljapressimine ja asja omavoliline kasutamine vägivalla abil ning tulirelva, laskemoona, lõhkeaine, kiirgusallika, narkootilise või psühhotroopse aine või nende lähteaine, suure teadusliku, kultuuri- või ajalooväärtusega eseme vargus või süstemaatiline vargus. KarS § 218 lg 4 kohaselt loetakse väheväärtuslikuks asjaks või väheoluliseks varaliseks õiguseks asja või õigust, mille rahaline väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära. KarS § 44 lg 2 kohaselt on miinimumpäevamäära suurus 10 eurot. Seega loetakse väheväärtuslikuks asjaks või väheoluliseks varaliseks õiguseks asja või õigust, mille rahaline väärtus ei ületa 200 eurot. Riigikohus on märkinud, et KarS § 218 lg 1 ei näe ette sellist iseseisvat süüteokoosseisu nagu varavastane süütegu väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu, vaid sätestab vastutuse varguse, omastamise jm varavastase süüteo eest, mis on suunatud väheväärtusliku asja 4 või väheolulise varalise õiguse vastu (RKKKo nr 3-1-1-57-08, p 12). Väärteoprotokollides on viidatud, et K. Lepalaan rikkus oma tegevusega KarS § 209 lg 1 nõudeid. Seega, karistades isikut väärteo korras KarS § 218 lg-s 1 sätestatud süüteo eest KarS § 209 kaudu, lasub menetlejal KarS § 2 lg-st 2 tulenev kohustus teha muuhulgas kindlaks ka see, kas isikule etteheidetav tegu vastab KarS § 209 lg-s 1 kirjeldatud kelmuse koosseisu objektiivsetele ja subjektiivsetele tunnustele (RKKKo nr 31-1-45-11, p 6). KarS § 209 lg 1 näeb ette vastutuse teisele isikule varalise kahju tekitamise eest tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil. Seega on objektiivse koosseisu tunnustena vajalik tuvastada järgmised elemendid: petmine, millega kannatanule tekitatakse asjaoludest ebaõige ettekujutus, varakäsutuse tegemine kannatanu poolt ja varalise kasu saamine teo toimepanija poolt. 05.05.2024 episood K. Lepalaanele heidetakse 05.05.2024 väärteoepisoodis väärteoprotokolli nr 2780,24,008906 kohaselt ette KarS § 209 lg 1 sätestatud nõuete rikkumist, millega pani toime KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärteo. Kuna K. Lepalaan kohtuistungile ei ilmunud, avaldas kohus VTMS § 98 lg 5 alusel tema 02.12.2024 kohtuvälises menetluses antud ütlused, mille kohaselt tunnistas K. Lepalaan end süüdi ning selgitas, et müüs M. V. nime alt Geforce RTX 2060 summas 73 eurot, kuid kaupa ei saatnud. Arvelduskonto XXX kuulub talle ja nimeliselt ei mäleta, kes talle raha kandis. Teo põhjuseks olid rasked majanduslikud ajad. Kaupa, mida müüs, tal ei olnud ja pildid olid võetud internetist. Tunnistaja R. R. ütluste kohaselt müüs K. Lepalaan M. V. nime all internetis graafikakaarti. Ta võttis temaga ühendust, tegi ülekande ning isik lubas selle posti panna. Kuulutuses oli graafikakaardi hind 63, siis ütles müüja hinnaks 73 ning tunnistaja kandis selle vahe juurde. Ülekanne läks M. V. nimele teise panka. Kui kaarti ei tulnud, siis 5-6 päeva hiljem võttis ta temaga ühendust, et ei ole kaarti saanud ja küsis, kas ta saadab raha tagasi, kui kaupa ei ole. Vastus oli „Mis asja“ ja rohkem ei vastanud midagi. Tunnistaja ning menetlusaluse isiku ütlused riimuvad kohtule esitatud kirjalike tõenditega. R. R. esitatud süüteoteate kohaselt ostis ta Facebook Marketplace’ist graafikakaardi ning kandis selle eest 73 eurot. Isik ütles, et paneb kauba teele, kuid see pole temani jõudnud. Müüjal tšekki pole ja raha tagasi ei kanna. Süüteoteatele on lisatud Facebook Messenger’is toimunud kirjavahetuse väljatrükk, millest nähtub, et vestlus toimub
  3. ja
  4. mail R. ja M.i vahel GeForce RTX 2060 OC 6GB ostu-müügi teemal. Vestluses lepitakse kokku kauba saatmises Rõngus olevasse pakiautomaati. Müüja annab teada, et pakisaatmine on kõige odavam Itellas 3,04 eurot ning annab enda arvelduskonto numbri XXX M. V. nimele. Seejärel annab ostja teada, et teeb kohe ülekande SEB-st. Siis annab müüja teada, et ostja on teinud ülekande 63, kuid 73 oli hinnaks ning et pani siiski teele. Seejärel annab ostja teada, et kandis 10 eurot juurde.
  5. mail küsis ostja, kas kaup on ikka teele pandud, millele müüja vastab
  6. mail „Mis asja“. R. R. poolt M. V. arvelduskontole nr XXX makse sooritamist kinnitavad maksekorraldused nr 96824498 ja 96777023, millest selgub, et R. R. on 05.05.2024 kandnud M. V. arvelduskontole 63,04 eurot selgitusega „2060“ ning samal kuupäeval veel 10 eurot selgitusega „2060“. Eelnevad tõendid kinnitavad, et K. Lepalaan pakkus internetikeskkonnas Facebook Marketplace M. V. nime alt müügiks graafikakaarti GeForce RTX 2060 OC 6GB seda tegelikult omamata ja soovimata seda üle anda. Et M. V. nimelise isiku puhul oli tegemist just K. Lepalaanega kinnitavad muu hulgas teised väärteoepisoodid väärteoasjas nr 2780,24,008906 ja esitatud 5 tõendid, kus ta on sarnasel viisil tegutsenud, kasutades sama varjunime. K. Lepalaan on ka ise kohtuvälises menetluses antud ütlustes kinnitanud, et ta pani toime talle etteheidetava teo M. V. nime alt ning viidatud arvelduskonto kuulub talle. Pakkudes internetiportaalis Facebook Marketplace müügiks graafikakaarti GeForce RTX 2060 OC 6GB, mida tal tegelikult ei olnud, lõi K. Lepalaan teadlikult ebaõige ettekujutuse nii enda isikus kui ka selles, et ta tõepoolest soovib müügikuulutuses märgitud graafikakaarti müüa, kuid tegelikult ei kavatsenud ta seda algusest peale ostjale üle anda. Selline käitumine näitab kohtule, et K. Lepalaan oli algusest peale seadnud endale eesmärgiks viia R. R. eksitusse tehinguks valmisolekust ja saada R. R.lt raha ning tal ei olnud soovi müügikuulutuses märgitud graafikakaarti R. R. üle anda ega raha tagastada. Seda näitab ilmekalt ka asjaolu, et K. Lepalaan on järjepidevalt ja süstemaatiliselt käitunud samal viisil – jätkanud esemete müügiks pakkumist, jättes inimesed ilma nii kaubast kui rahast, teenides sel viisil endale elatist. Nimetatud asjaolu nähtub nii käesolevas väärteoasjas K. Lepalaanele etteheidetavatest tegudest kui ka tema varasematest karistustest samalaadsete tegude eest, mis nähtuvad karistusregistri väljavõttest. R. R., omades ebaõiget ettekujutust tegelike asjaolude kohta (et K. Lepalaan tegelikult ei soovigi graafikakaarti müüa ega ostjale saata), tegi 05.05.2024 varakäsutuse, s.o kandis vastavalt Facebook Messenger’is kokkulepitule enda arvelduskontolt K. Lepalaane Transferwise kontole 63,04 eurot ja 10 eurot. Kuna K. Lepalaan R. R. lubatud graafikakaarti vastu ei saatnud ega tagastanud ka raha, sai R. R. seeläbi varalist kahju 73 eurot ja K. Lepalaan varalist kasu samas summas. K. Lepalaan on ka ise tunnistanud, et ostja on tema arvelduskontole raha kandnud. Seega tegi R. R. eksimusse viiduna varakäsutuse ja kannatas kahju ning K. Lepalaan sai varalist kasu. Kuigi kohtule esitatud maksekorraldustest selgub, et R. R. on kandnud K. Lepalaane arvelduskontole kokku 73,04 eurot, on väärteoprotokollis märgitud varaliseks kahjuks 73 eurot ning kohus on seotud väärteoprotokollis kajastatud teokirjelduse piiridega. Kohus loeb seega täidetuks objektiivse koosseisu. Praeguses K. Lepalaanele süüks arvatavas väärteoepisoodis on R. R. saanud varalist kahju summas 73 eurot, seega on R. R. suhtes toime pandud väärteo puhul tegemist varavastase väärteoga väheväärtusliku asja vastu KarS § 218 lg 1 mõttes. Subjektiivsest küljest peab KarS § 218 lg 1 vastama ka konkreetse varavastase süüteo (käesoleval juhul KarS § 209 lg 1) subjektiivsele küljele. Subjektiivsest küljest eeldab kelmus tahtlust kõigi asjaolude suhtes. Koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega. Lisaks sellele peab süüdlane looma tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse teadvalt, seega tegutsema vähemalt otsese tahtlusega. Varalise kasu saamise osas peab süüdlane tegustema kavatsetult ja kasu tegelik saamine ei ole oluline. Kohus leiab, et K. Lepalaan on talle süüks pandud väärteo toime pannud kavatsetult. K. Lepalaan, avaldades Facebook Marketplace’is sellise graafikakaardi müügikuulutuse, mida tal tegelikkuses ei olnud, teadis, et selliselt loob ta ostuhuvilistele ekslikult ettekujutuse sellest, et ta pakub graafikakaarti müüa. Tasudes, graafikakaardi ja kauba saatmise eest ettemaksu, kaupa või raha tagasi saamata, oli kahju kannatanud isik teinud varakäsutuse K. Lepalaane kasuks. Seega seadis K. Lepalaan endale eesmärgiks, et ostja R. R. teeks varakäsutuse ja varalise kasu saamine oligi K. Lepalaane kogu tegevuse eesmärk. K. Lepalaane tahtlus ulatus lõpuleviidud teoni, ta seadis eesmärgiks selle saavutamise ja tegi kõik, et saavutada teo lõpule viimine ning tagada seeläbi varalise kasu saamine, mis ka realiseerus. Selliselt avaldus tema tegevuse planeeritus ja kavatsetus varalise kasu saamiseks. Kuna K. Lepalaan on ka varasemalt samalaadseid tegusid toime pannud, võttes isikutelt ettemaksu kauba ja selle saatmise eest, mida ta ei saatnud ega tagastanud ka raha, pidi tema tegevus olema planeeritud ja isik mõistis oma teo keelatust. 6 Eelnevalt osutatud tõendikogumit hinnates asub kohus seisukohale, et tõendamist on leidnud K. Lepalaane poolt KarS § 209 lg 1 sätestatud nõuete rikkumine, mille rahaline/varaline väärtus ei ületa kahtekümmet miinimumpäevamäära, s.o 200 eurot. Seega on K. Lepalaane poolt tahtlikult toime pandud väärteo puhul tegemist varavastase väärteoga väheväärtusliku asja vastu ning K. Lepalaane tegevus käesolevas väärteoepisoodis tuleb kvalifitseerida KarS § 218 lg 1 järgi. 22.05.2024 episood K. Lepalaanele heidetakse 22.05.2024 väärteoepisoodis väärteoprotokolli nr 2780,24,008906 kohaselt ette KarS § 209 lg 1 sätestatud nõuete rikkumist, millega pani toime KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärteo. VTMS § 98 lg 5 alusel avaldatud menetlusaluse isiku K. Lepalaane 02.12.2024 kohtuvälises menetluses antud ütlustes tunnistas K. Lepalaan end süüdi ning selgitas, et müüs M. V. nime alt Makita akutrelli summas 40 eurot, mida ta ei saatnud. Arvelduskonto EEXXX kuulub talle. Teo põhjuseks on rasked majanduslikud ajad. Kaupa, mida müüs, tal ei olnud ja pildid olid võetud internetist. Tunnistaja T. V. ütluste kohaselt leidis ta Facebook’ist tööriista kuulutuse ning asus sellel teemal läbirääkimistesse, et ostutehing teha. Kandis raha üle ja jäi kokkulepitud kaupa ootama. Kaupa aga talle ei tulnud, mistõttu võttis ta müüjaga uuesti ühendust ja uuris, kus kaup on. Müüja andis teada, et kohe paneb teele, kuid loetud päevad hiljem kaupa siiski ei tulnud. Siis sai tunnistaja aru, et on ilmselt petta saanud. Kaupa ei ole tänaseni saanud. Samuti ei ole ta raha tagasi saanud, kuigi ta seda palus. Isiku nime, kellega ta suhtles täpselt ei mäleta. See on olemas telefonivestluses ja ka politseisse tehtud avaldusel on nimi. See võis olla M. V. ning ka pangaülekande tegi samale isikule. Tunnistaja ning menetlusaluse isiku ütlused riimuvad kohtule esitatud kirjalike tõenditega. T. V. esitatud süüteoteate kohaselt müüs Facebook Marketplace’is M. V. nimeline isik Makita akutrelli. Vestlus tehinguni oli heas eesti keeles ja usutav, kuid jättis müüja taustakontrolli tegemata. Mõned päevad hiljem seda tehes, sai aru, et tegemist on ilmselt pettusega. Ta teostas müüjale ülekande, kuid akutrelli pole müüja talle saatnud. Müüja vastas talle, et 27.
  7. peaks pakk kohal olema, kuid pakki ei ole. Samuti palus ta müüjal raha tagastada, kuid müüja pole talle enam vastanud. Süüteoteates on lisatud link teisele kuulutusele, kus sama müüja müüb sama kaupa teises kohas. Süüteoteatele on lisatud väljavõtted müügikuulutustest, millest nähtub, et sama akutrelli Makita DTD153 + aku 5,0Ah + laadija müüakse Viljandis 45 euroga ning Rakvere vallas 40 euroga. Facebook Messenger’is toimunud kirjavahetuse väljatrükist nähtub, et
  8. mail toimub vestlus akutrelli Makita DTD153 + aku 5,0Ah + laadija ostu-müügi teemal. Vestluses lepitakse kokku kauba saatmises Omnivaga Tartusse Tuglase Rimisse. Seejärel annab müüja teada, et soovib raha M. V. kontole nr EEXXX. Pärast raha saamist annab müüja teada, et ostja on kandnud talle 36,50 eurot, kuid kirjas on 40+ saatmistasu. Ostja lubab talle puuduoleva raha järgi kanda.
  9. mail kirjutab ostja müüjale ning uurib kaugel on akutrell, kuna ta pole saanud teadet kohale jõudmisest, millele müüja vastab, et esmaspäeval peaks jõudma. Ostja palub seejärel raha tagasi kanda. T. V. poolt raha kandmist M. V. kontole nr EEXXX tõendavad 22.05.2024 maksekorraldused, mis kinnitavad 36,50 euro ja 10 euro tasumist selgitusega „Makita“. Eelnevad tõendid kinnitavad, et K. Lepalaan pakkus internetikeskkonnas Facebook Marketplace M. V. nime alt müügiks akutrelli Makita DTD153 + aku 5,0Ah + laadija seda tegelikult omamata ja soovimata seda üle anda. Et M. V. nimelise isiku puhul oli tegemist just K. Lepalaanega 7 kinnitavad muu hulgas teised väärteoepisoodid väärteoasjas nr 2780,24,008906 ja esitatud tõendid, kus ta sarnasel viisil on tegutsenud, kasutades sama varjunime ja arvelduskontot, millele soovib raha. K. Lepalaan on ka ise kohtuvälises menetluses antud ütlustes kinnitanud, et ta pani toime talle etteheidetava teo M. V. nime alt ning viidatud arvelduskonto kuulub talle. Pakkudes internetiportaalis Facebook Marketplace müügiks Makita akutrelli, mida tal tegelikult ei olnud, lõi K. Lepalaan teadlikult ebaõige ettekujutuse nii enda isikus kui ka selles, et ta tõepoolest soovib müügikuulutuses märgitud akutrelli müüa, kuid tegelikult ei kavatsenud ta seda algusest peale ostjale üle anda. Selline käitumine näitab kohtule, et K. Lepalaan oli algusest peale seadnud endale eesmärgiks viia T. V. eksitusse tehinguks valmisolekust ja saada T. V.lt raha ning tal ei olnud soovi müügikuulutuses märgitud akutrelli T. V.le üle anda ega raha tagastada. Seda näitab ilmekalt ka asjaolu, et K. Lepalaan on järjepidevalt ja süstemaatiliselt käitunud samal viisil – jätkanud esemete müügiks pakkumist, jättes inimesed ilma nii kaubast kui rahast, teenides sel viisil endale elatist. Nimetatud asjaolu nähtub nii käesolevas väärteoasjas K. Lepalaanele etteheidetavatest tegudest kui ka tema varasematest karistustest samalaadsete tegude eest, mis nähtuvad karistusregistri väljavõttest. Omades ebaõiget ettekujutust tegelike asjaolude kohta (et K. Lepalaan tegelikult ei soovigi akutrelli müüa ega ostjale saata), tegi T. V. 22.05.2024 varakäsutuse, s.o kandis vastavalt Facebook Messenger’is kokkulepitule enda arvelduskontolt K. Lepalaane SEB Pank AS-is asuvale kontole 36,50 eurot ja 10 eurot. Kuna K. Lepalaan T. V.le lubatud akutrelli vastu ei saatnud ega tagastanud ka raha, sai T. V. seeläbi varalist kahju 46,50 eurot ja K. Lepalaan varalist kasu samas summas. K. Lepalaan on ka ise tunnistanud, et ostja on tema arvelduskontole raha kandnud. Seega tegi T. V. eksimusse viiduna varakäsutuse ja kannatas kahju ning K. Lepalaan sai varalist kasu. Kohus loeb seega täidetuks objektiivse koosseisu. Praeguses K. Lepalaanele süüks arvatavas väärteoepisoodis on T. V. saanud varalist kahju summas 46,50 eurot, seega on T.V. suhtes toime pandud väärteo puhul tegemist varavastase väärteoga väheväärtusliku asja vastu KarS § 218 lg 1 mõttes. Kohus leiab, et K. Lepalaan on talle süüks pandud väärteo toime pannud kavatsetult. K. Lepalaan, avaldades Facebook Marketplace’is sellise akutrelli müügikuulutuse, mida tal tegelikkuses ei olnud, teadis, et selliselt loob ta ostuhuvilistele ekslikult ettekujutuse sellest, et ta pakub akutrelli müüa. Tasudes, akutrelli ja kauba saatmise eest ettemaksu, kaupa või raha tagasi saamata, oli kahju kannatanud isik teinud varakäsutuse K. Lepalaane kasuks. Seega seadis K. Lepalaan endale eesmärgiks, et ostja T. V. teeks varakäsutuse ja varalise kasu saamine oligi K. Lepalaane kogu tegevuse eesmärk. K. Lepalaane tahtlus ulatus lõpuleviidud teoni, ta seadis eesmärgiks selle saavutamise ja tegi kõik, et saavutada teo lõpule viimine ning tagada seeläbi varalise kasu saamine, mis ka realiseerus. Selliselt avaldus tema tegevuse planeeritus ja kavatsetus varalise kasu saamiseks. Kuna K. Lepalaan on ka varasemalt samalaadseid tegusid toime pannud, võttes isikutelt ettemaksu kauba ja selle saatmise eest, mida ta ei saatnud ega tagastanud ka raha, pidi tema tegevus olema planeeritud ja isik mõistis oma teo keelatust. Eelnevalt osutatud tõendikogumit hinnates asub kohus seisukohale, et tõendamist on leidnud K. Lepalaane poolt KarS § 209 lg 1 sätestatud nõuete rikkumine, mille rahaline/varaline väärtus ei ületa kahtekümmet miinimumpäevamäära, s.o 200 eurot. Seega on K. Lepalaane poolt tahtlikult toime pandud väärteo puhul tegemist varavastase väärteoga väheväärtusliku asja vastu ning K. Lepalaane tegevus käesolevas väärteoepisoodis tuleb kvalifitseerida KarS § 218 lg 1 järgi. 26.05.2024 episood 8 K. Lepalaanele heidetakse 26.05.2024 väärteoepisoodis väärteoprotokolli nr 2780,24,008906 kohaselt ette KarS § 209 lg 1 sätestatud nõuete rikkumist, millega pani toime KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärteo. VTMS § 98 lg 5 alusel avaldatud menetlusaluse isiku K. Lepalaane 02.12.2024 kohtuvälises menetluses antud ütlustes tunnistas K. Lepalaan end süüdi ning selgitas, et müüs M. V. nime alt Makita akut koos laadijaga summas 44,39 eurot, kuid kaupa ei saatnud. Arvelduskonto EEXXX kuulub talle. Teo põhjuseks on rasked majanduslikud ajad. Kaupa, mida müüs, tal ei olnud ja pildid olid võetud internetist. Menetlusaluse isiku süüd tunnistavaid ütlusi ning teo aset leidmist kinnitavad ka kohtule esitatud kirjalikud tõendid. P. B.i süüteoteate kohaselt ostis ta Marketplace kaudu Makita aku koos laadijaga M. V.lt, kellele tegi selle eest ülekande summas 44,39 eurot. Hiljem sai aru, et tegemist on petturiga ning kontakt kadus ära. Süüteoteatele on lisatud väljavõte Facebook Messenger’i vestlusest, millest selgub, et
  10. ja
  11. mail toimub vestlus akutrell Makita DTD153 + aku 5,0Ah + laadija ostu-müügi teemal. Vestluses lepitakse kokku, et kaup saadetakse postiga pakiautomaati. Müüja annab teada, et kaup koos postikuluga on 44,39 eurot ning raha tuleb kanda M. V. arvelduskontole nr EEXXX. Seejärel saadab ostja kuvatõmmise selle kohta, et ta kandis 44,39 eurot 26.05.2024 M. V. eelnevalt viidatud arvelduskontole. P. B.i poolt raha ülekandmist M. V. kontole nr EEXXX tõendab kuvatõmmis tehtud maksest, millest selgub, et P. B. on enda arvelduskontolt kandnud 44,39 eurot M. V. arvelduskontole selgitusega „Makita kombo“. Eelnevad tõendid kinnitavad, et K. Lepalaan pakkus internetikeskkonnas Facebook Marketplace M. V. nime alt müügiks akutrelli Makita DTD153 + aku 5,0Ah + laadija seda omamata ja soovimata seda üle anda. Et M. V. nimelise isiku puhul oli tegemist oli just K. Lepalaanega kinnitavad muu hulgas teised väärteoepisoodid väärteoasjas nr 2780,24,008906 ning esitatud tõendid, kus ta on sarnasel viisil tegutsenud, kasutades sama varjunime ja arvelduskontot, millele soovib raha. Seejuures on tegemist sama akutrelli ja lisadega, mida K. Lepalaan müüs ka varasemas, s.o 22.05.2024 väärteoepisoodis T. V.le. K. Lepalaan on ka ise kohtuvälises menetluses antud ütlustes kinnitanud, et ta pani toime talle etteheidetava teo M. V. nime alt ning viidatud arvelduskonto kuulub talle. Pakkudes internetiportaalis Facebook Marketplace müügiks Makita akutrelli, mida tal tegelikult ei olnud, lõi K. Lepalaan teadlikult ebaõige ettekujutuse nii enda isikus kui ka selles, et ta tõepoolest soovib müügikuulutuses märgitud akutrelli müüa, kuid tegelikult ei kavatsenud ta seda algusest peale ostjale üle anda. Selline käitumine näitab kohtule, et K. Lepalaan oli algusest peale seadnud endale eesmärgiks viia P. B. eksitusse tehinguks valmisolekust ja saada P. B.ilt raha ning tal ei olnud soovi müügikuulutuses märgitud akutrelli P. B.ile üle anda ega raha tagastada. Seda näitab ilmekalt ka asjaolu, et K. Lepalaan on järjepidevalt ja süstemaatiliselt käitunud samal viisil – jätkanud esemete müügiks pakkumist, jättes inimesed ilma nii kaubast kui rahast, teenides sel viisil endale elatist. Nimetatud asjaolu nähtub nii käesolevas väärteoasjas K. Lepalaanele etteheidetavatest tegudest kui ka tema varasematest karistustest samalaadsete tegude eest, mis nähtuvad karistusregistri väljavõttest. Omades ebaõiget ettekujutust tegelike asjaolude kohta (et K. Lepalaan tegelikult ei soovigi akutrelli müüa ega ostjale saata), tegi P. B. 26.05.2024 varakäsutuse, s.o kandis vastavalt Facebook Messenger’is kokkulepitule enda arvelduskontolt K. Lepalaane SEB Pank AS-is asuvale kontole 44,39 eurot. Kuna K. Lepalaan P. B.ile lubatud akutrelli vastu ei saatnud ega tagastanud ka raha, sai P. B. seeläbi varalist kahju 44,39 eurot ja K. Lepalaan varalist kasu samas summas. K. Lepalaan on ka ise tunnistanud, et ostja on tema arvelduskontole raha kandnud. Seega tegi P. B. eksimusse viiduna varakäsutuse ja kannatas kahju ning K. Lepalaan sai varalist kasu. Kohus loeb seega täidetuks objektiivse koosseisu. 9 Praeguses Kristen Lepalaanele süüks arvatavas väärteoepisoodis on P. B. saanud varalist kahju summas 44,39 eurot, seega on P. B.i suhtes toime pandud väärteo puhul tegemist varavastase väärteoga väheväärtusliku asja vastu KarS § 218 lg 1 mõttes. Kohus leiab, et K. Lepalaan on talle süüks pandud väärteo toime pannud kavatsetult. K. Lepalaan, avaldades Facebook Messenger’is sellise akutrelli müügikuulutuse, mida tal tegelikult ei olnud, teadis, et selliselt loob ta ostuhuvilistele ekslikult ettekujutuse sellest, et ta pakub akutrelli müüa. Tasudes, akutrelli ja kauba saatmise eest ettemaksu, kaupa või raha tagasi saamata, oli kahju kannatanud isik teinud varakäsutuse K. Lepalaane kasuks. Seega seadis K. Lepalaan endale eesmärgiks, et ostja P.B. teeks varakäsutuse ja varalise kasu saamine oligi K. Lepalaane kogu tegevuse eesmärk. K. Lepalaane tahtlus ulatus lõpuleviidud teoni, ta seadis eesmärgiks selle saavutamise ja tegi kõik, et saavutada teo lõpule viimine ning tagada seeläbi varalise kasu saamine, mis ka realiseerus. Selliselt avaldus tema tegevuse planeeritus ja kavatsetus varalise kasu saamiseks. Kuna K. Lepalaan on ka varasemalt samalaadseid tegusid toime pannud, võttes isikutelt ettemaksu kauba eest, mida ta ei saatnud ega tagastanud ka raha, pidi tema tegevus olema planeeritud ja isik mõistis oma teo keelatust. Eelnevalt osutatud tõendikogumit hinnates asub kohus seisukohale, et tõendamist on leidnud K. Lepalaane poolt KarS § 209 lg 1 sätestatud nõuete rikkumine, mille rahaline/varaline väärtus ei ületa kahtekümmet miinimumpäevamäära, s.o 200 eurot. Seega on K. Lepalaane poolt tahtlikult toime pandud väärteo puhul tegemist varavastase väärteoga väheväärtusliku asja vastu ning K. Lepalaan tegevus käesolevas väärteoepisoodis tuleb kvalifitseerida KarS § 218 lg 1 järgi. 28.05.2024 episood K. Lepalaanele heidetakse 28.05.2024 väärteoepisoodis väärteoprotokolli nr 2780,24,008906 kohaselt ette KarS § 209 lg 1 sätestatud nõuete rikkumist, millega pani toime KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärteo. VTMS § 98 lg 5 alusel avaldatud menetlusaluse isiku K. Lepalaane 02.12.2024 kohtuvälises menetluses antud ütlustes tunnistas K. Lepalaan end süüdi ning selgitas, et müüs M. V. nime alt Makita akuketassaagi summas 60 eurot, kuid kaupa ei saatnud. Arvelduskonto EEXXX kuulub talle. Teo põhjuseks on rasked majanduslikud ajad. Kaupa, mida müüs, tal ei olnud ja pildid olid võetud internetist. Samuti avaldas kohus kohtuistungil VTMS § 99 lg 8 alusel tunnistaja A. P. kohtuvälises menetluses antud ütlused. Tunnistaja A. P. oli kohtuistungile kutsutud, kuid ta andis enne kohtuistungit 21.01.2024 e-kirjas kohtule teada, et tal ei ole võimalik kohtuistungile ilmuda, kuna viibib Soomes, kuid jääb enda varem antud ütluste juurde. Kohtu hinnangul on tegemist mõjuva põhjusega, mis võimaldab avaldada tunnistaja varasemad ütlused. Tunnistaja A. P. ütluste kohaselt 27.05.2024 leidis ta Facebook Marketplace’ist Makita akuketassae müügikuulutuse hinnaga 60 eurot. Müüjaks oli M. V.. Kuna tal oli saagi kiiresti vaja, siis otsustas ta selle ära osta. M. V. saatis talle enda kontonumbri EEXXX, kuhu raha kanda. 28.05.2024 kandis ta enda Soome Nordea kontolt nr XXX M. V. kontole 60 eurot ning andis sellest müüjale teada. M. lubas 29.05.2024 DPD kulleriga kauba teele panna. 03.06.2024 võttis ta DPD-ga ühendust ning sealt sai teada, et talle pole ühtegi pakki teele pandud. Ta proovis M. V.ga ühendust saada, aga see pole õnnestunud. Samasugune Makita ketassaag on müügis ka Viljandis ja müüjaks X, kes pidi olema kelm ja nimeks K.K.. Tunnistaja pole tänaseni akuketassaagi saanud ega ka raha tagasi. 10 A. P. poolt esitatud Facebook Messenger’i vestluse väljavõte kinnitab, et
  12. ja
  13. mail toimub M.i ja A.i vaheline vestlus ketassaag Makita + aku 3.0Ah ostu-müügi teemal, mille maksumuseks on 60 eurot. Vestlusest nähtub, et ostja ja müüja lepivad omavahel kokku paki saatmises Paide Maksimarketi DPD pakiautomaati. Seejärel annab müüja M. V. enda kontonumbri nr EEXXX, kuhu tuleb raha kanda. Ostja saadab müüjale kuvatõmmise kinnitamaks, et M. V. eelnevalt viidatud arvelduskontole on 28.05.2024 kantud 60 eurot Soome arvelduskontolt nr FI
  14. Vestlusest nähtub, et järgmisel päeval küsib ostja, kas raha on laekunud ning müüja vastab, et on laekunud ning paneb kauba 14 paiku teele. Viimases sõnumist nähtub, et ostja annab teada, et ta ei ole pakki saanud. Eelnevad tõendid kinnitavad, et K. Lepalaan pakkus internetikeskkonnas Facebook Marketplace M. V. nime alt müügiks ketassaag Makita + aku 3.0Ah. Et M. V. nimelise isiku puhul oli tegemist just K. Lepalaanega kinnitavad teised väärteoepisoodid väärteoasjas nr 2780,24,008906 ning esitatud tõendid, kus ta sarnasel viisil on tegutsenud, kasutades sama varjunime ja arvelduskontot, millele soovib raha. K. Lepalaan on ka ise kohtuvälises menetluses antud ütlustes kinnitanud, et ta pani toime talle etteheidetava teo M. V. nime alt ning viidatud arvelduskonto kuulub talle. Pakkudes internetiportaalis Facebook Marketplace müügiks Makita akuketassaagi, mida tal tegelikkuses ei olnud, lõi K. Lepalaan teadlikult ebaõige ettekujutuse nii enda isikus kui ka selles, et ta tõepoolest soovib müügikuulutuses märgitud ketassaagi müüa, kuid tegelikult ei kavatsenud ta seda algusest peale ostjale üle anda. Selline käitumine näitab kohtule, et K. Lepalaan oli algusest peale seadnud endale eesmärgiks viia A. P. eksitusse tehinguks valmisolekust ja saada A. P.lt raha ning tal ei olnud soovi müügikuulutuses märgitud ketassaagi A. P. üle anda ega raha tagastada. Seda näitab ilmekalt ka asjaolu, et K. Lepalaan on järjepidevalt ja süstemaatiliselt käitunud samal viisil – jätkanud esemete müügiks pakkumist, jättes inimesed ilma nii kaubast kui rahast, teenides sel viisil endale elatist. Nimetatud asjaolu nähtub nii käesolevas väärteoasjas K. Lepalaanele etteheidetavatest tegudest kui ka tema varasematest karistustest samalaadsete tegude eest, mis nähtuvad karistusregistri väljavõttest. Omades ebaõiget ettekujutust tegelike asjaolude kohta (et K. Lepalaan tegelikult ei soovigi akuketassaagi müüa ega ostjale saata), tegi A. P. 28.05.2024 varakäsutuse, s.o kandis vastavalt Facebook Messenger’is kokkulepitule enda arvelduskontolt K. Lepalaane SEB Pank AS-is asuvale kontole 60 eurot. Kuna K. Lepalaan A. P. lubatud ketassaagi vastu ei saatnud ega tagastanud ka raha, sai A. P. seeläbi varalist kahju 60 eurot ja K. Lepalaan varalist kasu samas summas. K. Lepalaan on ka ise tunnistanud, et ostja on tema arvelduskontole raha kandnud. Seega tegi A. P. eksimusse viiduna varakäsutuse ja kannatas kahju ning K. Lepalaan sai varalist kasu. Kohus loeb seega täidetuks objektiivse koosseisu. Praeguses K. Lepalaanele süüks arvatavas väärteoepisoodis on A. P. saanud varalist kahju summas 60 eurot, seega on A. P. suhtes toime pandud väärteo puhul tegemist varavastase väärteoga väheväärtusliku asja vastu KarS § 218 lg 1 mõttes. Kohus leiab, et K. Lepalaan on talle süüks pandud väärteo toime pannud kavatsetult. K. Lepalaan, avaldades Facebook Marketplace’is Makita sellise akuketassae müügikuulutuse, mida tal tegelikult ei olnud, teadis, et selliselt loob ta ostuhuvilistele ekslikult ettekujutuse sellest, et ta pakub akuketassaagi müüa. Tasudes, akuketassae ja kauba saatmise eest ettemaksu, kaupa või raha tagasi saamata, oli kahju kannatanud isik teinud varakäsutuse K. Lepalaane kasuks. Seega seadis K. Lepalaan endale eesmärgiks, et ostja A. P. teeks varakäsutuse ja varalise kasu saamine oligi K. Lepalaane kogu tegevuse eesmärk. K. Lepalaane tahtlus ulatus lõpuleviidud teoni, ta seadis eesmärgiks selle saavutamise ja tegi kõik, et saavutada teo lõpule viimine ning tagada seeläbi varalise kasu saamine, mis ka realiseerus. Selliselt avaldus tema tegevuse planeeritus ja 11 kavatsetus varalise kasu saamiseks. Kuna K. Lepalaan on ka varasemalt samalaadseid tegusid toime pannud, võttes isikutelt ettemaksu kauba eest, mida ta ei saatnud ega tagastanud ka raha, pidi tema tegevus olema planeeritud ja isik mõistis oma teo keelatust. Eelnevalt osutatud tõendikogumit hinnates asub kohus seisukohale, et tõendamist on leidnud K. Lepalaane poolt KarS § 209 lg 1 sätestatud nõuete rikkumine, mille rahaline/varaline väärtus ei ületa kahtekümmet miinimumpäevamäära, s.o 200 eurot. Seega on K. Lepalaane poolt tahtlikult toime pandud väärteo puhul tegemist varavastase väärteoga väheväärtusliku asja vastu ning K. Lepalaan tegevus käesolevas väärteoepisoodis tuleb kvalifitseerida KarS § 218 lg 1 järgi. 14.07.2024 episood K. Lepalaanele heidetakse 14.07.2024 väärteoepisoodis väärteoprotokolli nr 2780,24,008906 järgi ette KarS § 209 lg 1 sätestatud nõuete rikkumist, millega pani toime KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärteo. VTMS § 98 lg 5 alusel avaldatud menetlusaluse isiku K. Lepalaane 02.12.2024 kohtuvälises menetluses antud ütlustes tunnistas K. Lepalaan end süüdi ning selgitas, et müüs R. K. nime alt Nvidia Geforce 2070 RTX summas 59,39 eurot, aga kaupa ei saatnud. Arvelduskonto EEXXX kuulub talle. Teo põhjuseks on rasked majanduslikud ajad. Kaupa, mida müüs, tal ei olnud ja pildid olid võetud internetist. Tunnistaja A. G. ütluste kohaselt otsis ta internetist odava hinnaga asju ning nägi seal videokaarti, mille summa oli umbes 50 eurot. Ta kirjutas ostjale ja leppisid kokku, et müüja saadab selle kaardi Omnivaga. Ta kandis raha üle müüja kontole ja müüja saatis talle videokaardi pildi epostiga. Ta küsis müüjalt, kas ta on paki saatnud ja müüja vastas, et ta kontrolliks oma e-posti, seal nägi videokaardi pilti. Tal oli kirjas, et müüa videokaardi pilt, kuid kuna ta ikkagi maksis videokaardi ja selle kohaletoimetamise eest, siis ta ei saa aru miks ta ei saa videokaarti kätte. Ta ei täpsustanud, et soovib videokaarti, mitte pilti, kuid kuulutuses oli märgitud nimi. Tunnistaja ning menetlusaluse isiku ütlused riimuvad kohtule esitatud kirjalike tõenditega. Facebook Messenger’i vestluse väljavõttest nähtub, et
  15. ja
  16. juulil toimub vestlus videokaardi NVIDIA GeForce 2070 Super RTX OC 3X ostu-müügi teemal. Vestlusest selgub, et ostja soovib videokaarti osta ning soovib, et kaup saadetaks postiga Klooga Omniva pakiautomaati. Seejärel annab müüja teada, et saatmine on 4,39 eurot ja annab enda arvelduskonto nr EEXXX, kuhu raha kanda. Ostja annab teada, et ta on tal on kõik ja müüja vastab, et on olemas ja paneb pärast tööd paki teele, kuid küsib ka ostja e-posti aadressi. Samuti küsib ostja Omniva kviitungist fotot ning müüja lubab hiljem e-kirja saata. Seejärel
  17. juulil küsib müüja, kas ostja on e-kirja kätte saanud ning ostja vastab, et sai ainult fotod ning küsib, kas müüja on juba kaardi saatnud, millele müüja vastab, et kaart on meilis ja lugege toote kirjeldust. Müüja ütleb, et ostja ostis pildi ja selle ta saatis, kuid ostja ütleb, et oli kirjutatud plaat, mitte pilt. A. G. poolt raha kandmist kinnitab maksekorraldus nr 679, millest nähtub, et A. G. on 14.07.2024 oma arvelduskontolt kandnud 59,39 eurot Anton Pätsi arvelduskontole nr EEXXX. Eelnevad tõendid kinnitavad, et K. Lepalaan pakkus internetikeskkonnas Facebook Marketplace R. K. nime alt müügiks videokaart NVIDIA GeForce 2070 Super RTX OC 3X. Et R. K. nimelise isiku puhul oli tegemist oli just K. Lepalaanega kinnitavad muu hulgas väärteoasjas nr 2315,24,005747 kogutud tõendid (sh Facebook Messenger’i vestlused), kus ta sarnasel viisil on tegutsenud, kasutades sama varjunime ja arvelduskontot, millele soovib raha. Ka teistest väärteoepisoodides väärteoasjas nr 2780,24,008906 kogutud tõenditest, mida kohus on 12 käesolevas kohtuotsuses eelnevalt analüüsinud, leidis kinnitust, et arvelduskonto nr EEXXX kuulub just K. Lepalaanele mitte kellelegi teisele. K. Lepalaan on ka ise kohtuvälises menetluses antud ütlustes kinnitanud, et ta pani toime talle etteheidetava teo R. K. nime alt ning viidatud arvelduskonto kuulub talle. Pakkudes internetiportaalis Facebook Marketplace müügiks videokaarti, mida tal tegelikult ei olnud, lõi K. Lepalaan teadlikult ebaõige ettekujutuse nii enda isikus kui ka selles, et ta tõepoolest soovib müügikuulutuses märgitud videokaarti müüa, kuid tegelikult ei kavatsenud ta seda algusest peale ostjale üle anda. Selline käitumine näitab kohtu arvates seda, et K. Lepalaan oli algusest peale seadnud endale eesmärgiks viia A. G. eksitusse tehinguks valmisolekust ja saada A. G.lt raha ning tal ei olnud soovi müügikuulutuses märgitud videokaarti A. G.le üle anda ega raha tagastada. Seda näitab ilmekalt ka asjaolu, et K. Lepalaan on järjepidevalt ja süstemaatiliselt käitunud samal viisil – jätkanud esemete müügiks pakkumist, jättes inimesed ilma nii kaubast kui rahast, teenides sel viisil endale elatist. Nimetatud asjaolu nähtub nii käesolevas väärteoasjas K. Lepalaanele etteheidetavatest tegudest kui ka tema varasematest karistustest samalaadsete tegude eest, mis nähtuvad karistusregistri väljavõttest. Omades ebaõiget ettekujutust tegelike asjaolude kohta (et K. Lepalaan tegelikult ei soovigi videokaarti müüa ega ostjale saata), tegi A. G. 14.07.2024 varakäsutuse, s.o kandis vastavalt Facebook Messenger’is kokkulepitule enda arvelduskontolt K. Lepalaane SEB Pank AS-is asuvale kontole 59,39 eurot. Kuna K. Lepalaan A. G.le lubatud videokaarti vastu ei saatnud ega tagastanud ka raha, sai A. G. seeläbi varalist kahju 59,39 eurot ja K. Lepalaan varalist kasu samas summas. K. Lepalaan on ka ise tunnistanud, et ostja on tema arvelduskontole raha kandnud. Seega tegi A. G. eksimusse viiduna varakäsutuse ja kannatas kahju ning K. Lepalaan sai varalist kasu. Kohus loeb seega täidetuks objektiivse koosseisu. Praeguses K. Lepalaanele süüks arvatavas väärteoepisoodis on A. G. saanud varalist kahju summas 59,39 eurot, seega on A. G. suhtes toime pandud väärteo puhul tegemist varavastase väärteoga väheväärtusliku asja vastu KarS § 218 lg 1 mõttes. Kohus leiab, et K. Lepalaan on talle süüks pandud väärteo toime pannud kavatsetult. K. Lepalaan, avaldades Facebook Marketplace’is sellise videokaardi müügikuulutuse, mida tal tegelikult ei olnud, teadis, et selliselt loob ta ostuhuvilistele ekslikult ettekujutuse sellest, et ta pakub videokaarti müüa. Tasudes, videokaardi ja kauba saatmise eest ettemaksu, kaupa või raha tagasi saamata, oli kahju kannatanud isik teinud varakäsutuse K. Lepalaane kasuks. Seega seadis K. Lepalaan endale eesmärgiks, et ostja A. G. teeks varakäsutuse ja varalise kasu saamine oligi K. Lepalaane kogu tegevuse eesmärk. K. Lepalaane tahtlus ulatus lõpuleviidud teoni, ta seadis eesmärgiks selle saavutamise ja tegi kõik, et saavutada teo lõpule viimine ning tagada seeläbi varalise kasu saamine, mis ka realiseerus. Selliselt avaldus tema tegevuse planeeritus ja kavatsetus varalise kasu saamiseks. Kuna K. Lepalaan on ka varasemalt samalaadseid tegusid toime pannud, võttes isikutelt ettemaksu kauba eest, mida ta ei saatnud ega tagastanud ka raha, pidi tema tegevus olema planeeritud ja isik mõistis oma teo keelatust. Eelnevalt osutatud tõendikogumit hinnates asub kohus seisukohale, et tõendamist on leidnud K. Lepalaane poolt KarS § 209 lg 1 sätestatud nõuete rikkumine, mille rahaline/varaline väärtus ei ületa kahtekümmet miinimumpäevamäära, s.o 200 eurot. Seega on K. Lepalaane poolt tahtlikult toime pandud väärteo puhul tegemist varavastase väärteoga väheväärtusliku asja vastu ning K. Lepalaane tegevus käesolevas väärteoepisoodis tuleb kvalifitseerida KarS § 218 lg 1 järgi. 15.07.2024 episood K. Lepalaanele heidetakse 15.07.2024 väärteoepisoodis väärteoprotokolli nr 2315,24,005747 13 järgi ette KarS § 209 lg 1 sätestatud nõuete rikkumist, millega pani toime KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärteo. VTMS § 98 lg 5 alusel avaldatud menetlusaluse isiku K. Lepalaane 02.12.2024 kohtuvälises menetluses antud ütlustes tunnistas K. Lepalaan end süüdi ning selgitas, et 15.07.2024 müüs ta Facebook Marketplace kaudu videokaarti, kuid kaarti tal ei olnud ja pilt oli võetud internetist. Leppisid kokku, et isik kannab 100 eurot tema arvelduskontole nr EEXXX. Teo pani toime, kuna oli rahaliselt raske aeg. Kahetseb tehtut ning saab aru, et tema teguviis oli vale. Menetlusaluse isiku süüd tunnistavaid ütlusi kinnitavad ka isikulised tõendiallikad. Tunnistaja K. K. ütluste kohaselt jäi talle Facebook Marketplace’is silma odav videokaart ning ta suhtles sel teemal R. K. nimelise isikuga. Räägiti tehnilistest asjadest ja kaardi seisukorrast, mis näitas, et tegemist on füüsilise asjaga. Neil jäi kokkuleppe, et ta saadab kauba postiga. Kauba algne summa pidi olema 105 eurot, kuid kauples selle 95 eurole, millele lisandus postikulu. Videokaardi eest kandis ta 100 eurot R. K. kontole. Kui ta oli ülekande teinud, siis talle saadeti meilile pildid. Tunnistaja selgitas ütlustes, et kui menetlusalune isik saatis talle need pildid, mitte videokaardi, siis sai aru, et on petta saanud. Müügikuulutuses oli kirjas kaart, kuid selgitustes oli üks sõna pilt, siis sai aru, et seal oligi konks. Ta vastas sellele meilile, et ta ei ole kaubaga rahul ja soovib raha tagasi. Samuti kirjutas ta korduvalt Messenger’i, kuid sealt ei vastatud ja mingi hetk pani ta selle konto kinni. Järgmine päev rääkis isale, et sai petta. Tunnistaja K. K. ütlused on kooskõlas tunnistaja J. K. ütlustega, mille kohaselt ostis ta poeg K. K. Facebook marketist videokaardi, mille eest ta poeg kandis R. K. SEB kontole raha, kuid kaupa ei tulnud. Siis said aru, et see on pettus. R. K. oli K. Lepalaane varjunimi. Hiljem saatis ta enda nime alt K. Lepalaanele kirja, et ta raha tagasi kannaks. K. Lepalaane poolt süüteo toimepanemist kinnitavad ka kohtule esitatud kirjalikud tõendid. Menetlusaluse isiku ja kohtuistungil ülekuulatud tunnistajate ütlused riimuvad J. K. süüteoteates toodud asjaoludega, millest selgub, et Facebook’i kasutaja R. K. müüs Marketplace’is arvuti videokaarti. Kui Messenger’is kaup kokku lepiti, kandis tema poeg K. K. müüja kontole 100 eurot. Kaupa müüja ei saatnud ega tagastanud ka raha. Süüteoteate kohaselt on tegemist ilmselt võltskontoga, kuigi ülekanne läks R. K. nimele, sest isik on samal kontol muutnud oma nime ja jätkanud M. M. nime alt Marketplace’is taoliste tehingutega. Süüteoteatele lisatud Facebook Messenger’is toimunud kirjavahetuse väljatrükist nähtub vestlus videokaardi teemal. Vestluse pealdises leiab kinnitust, et müügis on videokaart NVIDIA GeForce RTX 3070 Ti 8 GB ning kogu vestlus toimub ostja ja müüja vahel videokaardist. Vestluses lepitakse kokku videokaardi saatmisviisis ning hinnas 100 eurot koos saatmiskuluga. Vestluse väljatrükk kinnitab, et müüja on edastanud enda arvelduskonto numbri EEXXX ning kinnitanud, et on saanud raha kätte. Vestlusest nähtub seegi, et kaupa ei ole ostja saanud, vaid meilil on kolm pilti ning tema maksis videokaardi, mitte piltide eest. Ostja soovib raha tagasi. J. K. esitas kohtule väljavõtte kirjast, millest nähtub, et ta soovib, et müüja kannaks ostjale videokaardi eest saadud raha tagasi, kuna kaup jäi saamata. Kohtule esitatud maksekorraldus nr 938 kinnitab, et K. K. kandis 100 eurot 15.07.2024 R. K. arvelduskontole nr EEXXX. Eelnevad tõendid kinnitavad, et K. Lepalaan pakkus internetikeskkonnas Facebook Marketplace R. K. nime alt müügiks videokaarti NVIDIA GeForce RTX 3070 Ti 8 GB. Et R. K. nimelise isiku puhul oli tegemist just K. Lepalaanega kinnitavad muu hulgas teised väärteoepisoodid väärteoasjas nr 2780,24,008906 ning neid väärteoepisoode kinnitavad tõendid, kus K. Lepalaan on sarnasel viisil tegutsenud, kasutades samuti varjunime ning arvelduskontot nr EEXXX. Eelnevalt analüüsitud 14.07.2024 väärteoepisoodis leidis tõendamist, et K. Lepalaan kasutas ka 14 selles episoodis R. K. varjunime ning sama arvelduskonto numbrit. K. Lepalaan on ka ise kohtuvälises menetluses antud ütlustes kinnitanud, et ta pani toime talle etteheidetava teo kasutades R. K. nime ning viidatud arvelduskonto kuulub talle. Pakkudes internetiportaalis Facebook Marketplace müügiks videokaarti, mida tal tegelikult ei olnud, lõi K. Lepalaan teadlikult ebaõige ettekujutuse nii enda isikus kui ka selles, et ta tõepoolest soovib müügikuulutuses märgitud videokaarti müüa, kuid tegelikult ei kavatsenud ta seda algusest peale ostjale üle anda. Selline käitumine näitab kohtule, et K. Lepalaan oli algusest peale seadnud endale eesmärgiks viia K. K. eksitusse tehinguks valmisolekust ja saada K. K.lt raha ning tal ei olnud soovi müügikuulutuses märgitud videokaarti K. K.le üle anda ega raha tagastada. Seda näitab ilmekalt ka asjaolu, et K. Lepalaan on järjepidevalt ja süstemaatiliselt käitunud samal viisil – jätkanud esemete müügiks pakkumist, jättes inimesed ilma nii kaubast kui rahast, teenides sel viisil endale elatist. Nimetatud asjaolu nähtub nii käesolevas väärteoasjas K. Lepalaanele etteheidetavatest tegudest kui ka tema varasematest karistustest samalaadsete tegude eest, mis nähtuvad karistusregistri väljavõttest. Omades ebaõiget ettekujutust tegelike asjaolude kohta (et K. Lepalaan tegelikult ei soovigi videokaarti müüa ega ostjale saata), tegi K. K. 15.07.2024 varakäsutuse, s.o kandis vastavalt Facebook Messenger’is kokkulepitule enda arvelduskontolt K. Lepalaane SEB Pank AS arvelduskontole 100 eurot. Kuna K. Lepalaan K. K.le lubatud videokaarti vastu ei saatnud ega tagastanud ka raha, sai K. K. seeläbi varalist kahju 100 eurot ja K. Lepalaan varalist kasu samas summas. K. Lepalaan on ka ise tunnistanud, et ostja on tema arvelduskontole raha kandnud. Seega tegi K. K. eksimusse viiduna varakäsutuse ja kannatas kahju ning K. Lepalaan sai varalist kasu. Kohus loeb seega täidetuks objektiivse koosseisu. Praeguses K. Lepalaanele süüks arvatavas väärteoepisoodis on K. K. saanud varalist kahju summas 100 eurot, seega on K. K. suhtes toime pandud väärteo puhul tegemist varavastase väärteoga väheväärtusliku asja vastu KarS § 218 lg 1 mõttes. Kohus leiab, et K. Lepalaan on talle süüks pandud väärteo toime pannud kavatsetult. K. Lepalaan, avaldades Facebook Marketplace’is sellise videokaardi müügikuulutuse, mida tal tegelikult ei olnud, teadis, et selliselt loob ta ostuhuvilistele ekslikult ettekujutuse sellest, et ta pakub videokaarti müüa. Tasudes, videokaardi ja kauba saatmise eest ettemaksu, kaupa või raha tagasi saamata, oli kahju kannatanud isik teinud varakäsutuse K. Lepalaane kasuks. Seega seadis K. Lepalaan endale eesmärgiks, et ostja K. K. teeks varakäsutuse ja varalise kasu saamine oligi K. Lepalaane kogu tegevuse eesmärk. K. Lepalaane tahtlus ulatus lõpuleviidud teoni, ta seadis eesmärgiks selle saavutamise ja tegi kõik, et saavutada teo lõpule viimine ning tagada seeläbi varalise kasu saamine, mis ka realiseerus. Selliselt avaldus tema tegevuse planeeritus ja kavatsetus varalise kasu saamiseks. Kuna K. Lepalaan on ka enne kõnesolevat episoodi samalaadseid tegusid toime pannud, võttes isikutelt ettemaksu kauba eest, mida ta ei saatnud ega tagastanud ka raha, pidi tema tegevus olema planeeritud ja isik mõistis oma teo keelatust. Eelnevalt osutatud tõendikogumit hinnates asub kohus seisukohale, et tõendamist on leidnud K. Lepalaane poolt KarS § 209 lg 1 sätestatud nõuete rikkumine, mille rahaline/varaline väärtus ei ületa kahtekümmet miinimumpäevamäära, s.o 200 eurot. Seega on Kristen Lepalaane poolt tahtlikult toime pandud väärteo puhul tegemist varavastase väärteoga väheväärtusliku asja vastu ning K. Lepalaan tegevus käesolevas väärteoepisoodis tuleb kvalifitseerida KarS § 218 lg 1 järgi. K. Lepalaane tegude õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. K. Lepalaan on süüvõimeline ning KarS
  18. ptk
  19. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. 15 KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga kuni 30 päeva. Vastavalt VTMS § 2 kohaselt kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti, ja arvestades väärteomenetluse erisusi. Menetlusalusele isikule karistuse määramisel juhindub kohus KarS § 56 lg-st 1, mille kohaselt on karistamise aluseks süüdistatava süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvidest. Samuti lähtub kohus karistusele hinnangu andmisel karistuse üld- ja eripreventiivsetest eesmärkidest. Kohus arvestab süü suuruse hindamisel asjaoluga, et K. Lepalaant on varem samalaadsete ehk varavastaste väärtegude toimepanemise eest karistatud nii rahatrahvi kui ka Harju Maakohtu 18.10.2024 kohtuotsusega nr 4-24-2345 arestiga 18 päeva, mis asendati KarS § 69 lg-te 1 ja 3 alusel üldkasuliku tööga 18 tundi. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et tal on kaks kehtivat väärteokaristust KarS § 218 lg 1 järgi, mis on toimepandud sisuliselt pooleaastase ajavahemiku jooksul. Kohtule esitatud väärteoprotokollidest selgub, et menetlusalusel isikul puudub töökoht ning ta ei ole kahju kannatanud isikutele hüvitanud neile tekitatud kahju, mistõttu puudub kohtul veendumus, et tal on piisavalt rahalisi vahendeid, et võimalikku rahatrahvi tasuda. Ka menetlusaluse isiku kohtuvälises menetluses antud ütlustest selgub, et tegude toimepanemise põhjuseks oli raske majanduslik seis ning juba seetõttu ei pea kohus võimalikuks K. Lepalaane karistamist rahatrahviga karistusega. Johtuvalt eelnevast asub kohus seisukohale, et K. Lepalaanele rahatrahvi mõistmine ei ole põhjendatud, kuna see ei taga oodatud tulemust ega sunni teda loobuma väärtegude toimepanemisest. Seejuures väärib märkimist, et väärteoasjas nr 4-24-2345 tunnistati K. Lepalaan süüdi kaheksas sarnases teos, mis on toime pandud samaaegselt käesolevas väärteoasjas arutlusel olevate tegudega. Arvestades eelnevat on K. Lepalaane tegevuses ilmnenud selge käitumismuster – K. Lepalaan pakub Facebook Marketplace’is varjunime all müügiks esemeid, mida ta tegelikkuses ei oma ega plaani müüa ning võtab kauba ja saatmise eest ettemaksu, jättes isikutele kauba saatmata ja raha tagastamata, tegutsedes seejuures varalise kasu saamise eesmärgil. Seega on ilmne, et K. Lepalaan tegutseb kelmusi toime pannes süstemaatiliselt ja see on tema elatise teenimise viis. Kuna K. Lepalaan rikub süstemaatiliselt õiguskorda, millega väljendab oma ükskõikset ja üleolevat suhtumist õiguskorda ja mõistetud karistustesse, ei ole põhjendatud määrata talle veelkord rahatrahv. Arvestades K. Lepalaane seniste rikkumiste arvu, tuleb tema suhtes kohaldada aresti, mis sunniks teda hoiduma samalaadsete väärtegude toimepanemisest edaspidi. Süü suuruse hindamisel arvestab kohus tekitatud kahju suurust ja toimepandud episoodide rohkust. K. Lepalaan pani toime kuus väärteoepisoodi, tekitades kahju kuuele isikule. Kuigi K. Lepalaane poolt igakordselt tekitatud kahju on väike, tekitas ta kuue episoodi peale kokku kahju 383,28 eurot, mis ületab KarS § 218 lg-s 4 sätestatud piirmäära. Karistust raskendavad asjaolud isiku käitumises puuduvad. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus kohtuvälises menetluses antud ütlustest väljendatud kahetsust. Arvestades käesolevas väärteoasjas menetlusesemeks olevate väärtegude asjaolusid ning K. Lepalaane karistusandmeid, on kohtu hinnangul K. Lepalaane süü hinnatav keskmisest suuremana. Kohtu hinnangul näitab eelnev, et K. Lepalaan rikub süstemaatiliselt õiguskorda, millega väljendab oma ükskõikset ja üleolevat suhtumist kehtivatesse ühiskondliku elu normidesse. Kehtiva kohtupraktika kohaselt võib ka juba keskmise süü korral mõista karistuse keskmist määra ületavas määras kui korduvalt karistatud isikus on vaja kinnistada arusaama keelunormi kehtivusest. Kohus, juhindudes Riigikohtu 19.01.2005 otsuses nr 3-1-1-106-04 väljendatud seisukohtadest ning pidades vajalikuks mõjutada 16 K. Lepalaane väärtushinnanguid ning saavutamaks karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke, peab põhjendatuks K. Lepalaane karistamist KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritavate tegude toimepanemise eest arestiga 12 päeva. Kohus arvestab ka seda, et karistusregistri väljavõttest nähtuvalt ei ole K. Lepalaanele varem aresti mõistetud. KarS § 69 lg 1 kohaselt on arest võimalik asendada üldkasuliku tööga üksnes süüdlase nõusolekul. Kohtukutse sai menetlusalune isik kätte ning ta oli teadlik määratud istungiajast, kuid kohtuistungile ta ei ilmunud. Sellest tulenevalt ei olnud istungil võimalik küsida temalt nõusolekut ÜKT-tegemiseks ning seega, ei ole aresti asendamine ÜKT-ga K. Lepalaane puhul võimalik. Kohtu käsutuses olevate andmete põhjal puudub K.Lepalaanel ametlik töökoht, mistõttu ei näe kohus takistusi, et isik kannaks mõistetud aresti korraga asudes karistust kandma hiljemalt 01.07.
  20. Ühekordne pikem vabaduse piiramine sunnib isikut mõtlema oma tegude tähenduse üle ja aitab kaasa sellele, et ta tulevikus enam süütegusid toime ei pane. Liina Pohlak Kohtunik 17

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.