Obsah (4)

§ 56§ 424§ 57§ 50

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse kuupäev 11. märts 2025 Kohtuasja number 4-25-244 Kohtukoosseis kohtunik Erkki Hirsnik Kohtuasi Eduard Talpase (Talpas; isikukood 3820

) § 56 lg 1 järgi on karistamise aluseks isiku süü. LS § 224 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni 12 kuuni. E. Talpas taotles enda karistamist rahatrahviga. Selle kasuks kõneleb asjaolu, et ta teenib tööd tehes püsivat sissetulekut. Samas on E. Talpast varem juba kahel korral alkoholi tarvitamise tunnustega mootorsõiduki juhtimise eest väärteokorras karistatud – nii

1. märtsil 2024 kui
2. aprillil
3. E. Talpasele määratud 700-eurone rahatrahv on senini tasumata ning see ei mõjutanud teda liiklusalastest väärtegudest hoiduma. Järelikult tuleb E. Talpast varasemaga võrreldes tõsisemalt mõjutada. Karistust kergendava asjaoluna saab arvestada süü tunnistamist ja kahetsust. Raskendavaid asjaolusid ei esine. Süü suurus on keskmisest väiksem: E. Talpas pani toime ühe teo, realiseerides sellega vaid ühe väärteokoosseisu ega tekitanud kellelegi kahju. Liiati on tegemist pelgalt ohudeliktiga. E. Talpase väljahingatava õhu alkoholisisaldus oli madal. Ehkki E. Talpast on varem kaks korda samalaadsete rikkumiste eest väärteokorras karistatud, pole ta pikaajaline liiklusrikkuja – tal on autojuhiload alates
4. aastast. Neil kaalutlustel tuleb E. Talpast karistada arestiga keskmisest (15 päevast) väiksemal määral, mõistes talle karistuseks 4 päeva aresti. Kuna tegemist on E. Talpase kolmanda samalaadse rikkumisega, kujutab ta endast liikluses ohtu. Sellest hoolimata pole lisakaristuse mõistmine põhjendatud, kuna põhi- ja lisakaristuse kohaldamine peab vastama teosüü suurusele ega tohi seda ületada. E. Talpase mõjutamiseks piisab aresti kohaldamisest – selle tulemusena on ta lühikest aega ühiskonnast isoleeritud ning peab tööga seotud plaane korrigeerima. Töölt puudumisega jääb E. Talpasel saamata ka töötasu. Apellatsioon
6. veebruaril 2025 esitas Politsei- ja Piirivalveamet Viru Maakohtu
7. jaanuari 2025 otsuse peale apellatsiooni, paludes E. Talpaselt lisakaristusena 7 kuuks mootorsõiduki juhtimise õigus ära võtta. Politsei- ja Piirivalveamet leiab, et E. Talpasele mõistetud 4päevane arest on liiga leebe – see ei avalda talle piisavat mõju ega vasta õiguskorra kaitsmise 2 huvidele. E. Talpas on toime pannud ühe raskematest liiklusalastest väärtegudest, mille eest tuleb teda karmilt karistada: ta juhtis mootorsõidukit seisundis, milles ta polnud võimeline liikluskeskkonda reaalselt tajuma ega selle mõjutustele reageerima. Etteheidetava rikkumise pani E. Talpas toime talvehommikul linnaliikluses. Tegemist on juba kolmanda samalaadse liiklusrikkumisega viimase aasta jooksul. Varem määratud karistused pole oma eesmärki täitnud ega E. Talpast õiguskuulekusele suunanud. Lisakaristuse mõistmine on karistuse erija üldpreventiivse mõju tugevdamiseks vajalik. E. Talpaselt on varasemalt 3 kuuks juhtimisõigus ära võetud, kuid ta on jätkanud liiklusrikkumiste toimepanemist. Tõik, et E. Talpase jõi enese sõnul umbes 5–6 tundi enne sõiduki juhtimist kanget alkoholi, viitab enesekriitika puudumisele. Võttes E. Talpaselt lisakaristusena 7 kuuks ära juhtimisõiguse, tuleb tal LS § 129 lg 1 alusel selle taastamiseks läbida liiklusteooriaeksam – selle abil saab ta värskendada oma liiklusalaseid teadmisi. Ringkonnakohtu seisukoht
8. Apellatsioonimenetluses ei ole vaidlust selle üle, et E. Talpas pani toime LS § 224 lg 2 järgse väärteo. Ka ringkonnakohtu hinnangul on E. Talpasele ette heidetav tegu tõendatud. Samuti on sellele antud korrektne õiguslik hinnang. Küll aga väärivad tähelepanu apellatsioonis välja käidud argumendid, mis puudutavad karistuse mõistmist, ning toovad endaga kaasa vaidlustatud kohtuotsuse osalise tühistamise.
9. Maakohtul on karistust mõistes küllaltki suur otsustamisvabadus (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus nr 3-1-1-79-03, p 11). Seetõttu saab kõrgema astme kohus maakohtu mõistetud otsustuse ümber vaadata vaid juhul, kui esimese astme kohus on karistuse mõistmisel teinud olulise kaalutlusvea – praegusel juhul nii ongi.
10. Kuivõrd kohtuväline menetleja on maakohtu otsuse vaidlustanud vaid lisakaristuse mõistmata jätmises, ei käsitle ringkonnakohus reformatio in peius-keelust tulenevalt (väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 151 lg 3 p 3) E. Talpasele mõistetud põhikaristust, s.o 4 päeva pikkust aresti.
11. Kohtupraktikas kinnistunud arusaama kohaselt tuleb korduvalt mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest karistatud isikult üldjuhul juhtimisõigus ära võtta. Lisakaristuse võib kohaldamata jätta vaid erandlikel asjaoludel (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus nr 1-22-6248/51, p 15 koos edasiste viidetega). See põhimõte laieneb ka sõiduki juhtimisele alkoholi piirmäära ületades (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus nr 4-24-1237/24, p 14). Apelleeritud kohtuotsuse motiividest ei nähtu aga ainsatki erandlikku asjaolu, mis õigustaks E. Talpasele juhtimisõiguse alles jätmist. Argumendid, justkui piisaks E. Talpase mõjutamiseks vaid aresti kohaldamisest ning et lisakaristuse mõistmine ületaks E. Talpase süü suurust, jätavad sisuliselt arvestamata asjaolu, et tegemist on lühikese aja jooksul juba kolmanda samasisulise liiklusrikkumisega. Riigikohus on rõhutanud, et korduvalt liiklusseaduse nõudeid eiranud liiklusrikkujad on teistele ohtlikud, mistõttu tuleb nad liiklusest kõrvaldada (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus nr 4-23-1826/41, p 12 koos edasiste viidetega). Pidades silmas seda, et E. Talpas tabati järjekordselt alkoholi tarvitanuna mootorsõiduki juhtimiselt, on iseäranis tõenäoline, et ta võib selliselt edaspidigi käituda – seetõttu tuleb sellele reageerida. Ringkonnakohus meenutab, et

§ 56

lg 1 kohustab karistuse kohaldamisel eripreventiivse eesmärgina arvestama muu hulgas võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Niisiis tugines maakohus lisakaristuse üle otsustamisel sobimatutele argumentidele, tehes karistuse mõistmisel kaalutlusvea, mis on käsitatav materiaalõiguse (

§ 56

lg 1) ebaõige kohaldamise ja kohtuotsuse põhjendamise 3 kohustuse rikkumisena (VTMS § 2, kriminaalmenetluse seadustiku § 305 1 ja § 339 lg 2). Ringkonnakohus kõrvaldab maakohtu minetuse. 11.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

E. Talpase väljahingatavast õhust tuvastatud alkoholikontsentratsioon jäi LS § 224 lg 2 dispositsioonis määratletud vahemiku (0,25 mg/l kuni 0,74 mg/l) keskmisest mõnevõrra madalamaks. Apellatsioonis märgitakse, et E. Talpas polnud alkoholi tarvitamisest tingitult võimeline liikluskeskkonda tajuma ega selle mõjutustele reageerima. Kui olukord oleks olnud nõnda, oleks politsei pidanud väärteomenetluse alustamata jätma – õige oleks olnud hoopiski kriminaalmenetluse toimetamine. Seda seetõttu, et kui inimesel on organismis selline kogus alkoholi, nagu E. Talpasel praegu tuvastati, ja kui väliselt on tajutavad tema tugevalt häiritud või muutunud kehalised või psüühilised funktsioonid ja reaktsioonid, mille tõttu ta ei ole ilmselgelt võimeline sõidukit liikluses nõutava kindlusega juhtima, on ta LS § 69 lg 2 p 2 kohaselt alkoholijoobes ehk pani toime

§ 424pärase kuriteo.

Väärteotoimikus ei leidu siiski ühtegi tõendit, mis kõnealuse väite paikapidavust kinnitaks. Politseinikust tunnistaja ülekuulamise protokollist ilmneb, et politseipatrull otsustas E. Talpase juhitud sõidukit kontrollida peaasjalikult vaid selle pärast, et viimase nägu oli punane – ühtegi viidet tähelepanu- või reageerimisvõime häirituse kohta sõidu ajal või selle järgselt tunnistaja ütlustest ei nähtu (tl 10 pd). Süüd suurendavana ei ole käsitlevad ka asjaolud, et E. Talpas pani süüteo toime talvehommikul ning linnaliikluses. Ei ole andmeid selle kohta, et talvise aja tõttu oleks liiklemine olnud teo toimepanemise kohas eriti ohtlik (nt oleks olnud väga libe või lumesajune vms). Ka ei nähtu, et tiheda linnaliikluse tõttu oleks E. Talpas asetanud mõne kaasliikleja kasvõi mõningalgi määral konkreetsesse ohtu. 12. Lisaks süü suurusele tuleb karistuse mõistmisel arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid (

§ 56lg 1 ls 2).

Maakohus märkis asjakohaselt, et süü ülestunnistamist ühes siira kahetsusega saab

§ 57p 3 järgi käsitleda karistust kergendava asjaoluna.

Sellegipoolest on E. Talpas hoolimata pikaaegsest juhistaažist pannud alates

1. aasta veebruarist toime juba kolmanda samasisulise liiklusrikkumise. Politsei- ja Piirivalveameti
2. märtsi 2024 otsusega määratud 700-eurost rahatrahv E. Talpas senini tasunud ei ole – isegi mitte osaliselt. Ka
3. aprilli 2024 otsusega kohaldatud karistus (juhtimisõiguse äravõtmine), ei avaldanud tema õiguskuulekusele mõju. See näitab, et E. Talpas pole oma liikluskäitumises korrektiive teinud, vaid jätkanud liiklusväärtegude toimepanemist.
4. Nagu öeldud, teenib sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine eeskätt eripreventiivseid eesmärke: see peab tagama, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna.

§ 50

lg 2 p 2 võimaldab väärteo toimepanijalt sõiduki juhtimisõiguse ära võtta kuni üheks aastaks. Samaliigiliste liiklusrikkumiste korduv sooritamine ning nende rikkumiste ohtlikkus tingivad ringkonnakohtu meelest vajaduse E. Talpaselt juhtimisõigus ära võtta. Pidades silmas E. Talpase keskmisest mõneti madalamat süüd ühes asjaoluga, et kolmeks kuuks juhtimisõiguse äravõtmine jäi tema puhul viljatuks, on kohane võtta temalt lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õigus ära pooleks aastaks – see on ühes 4-päevase arestiga proportsioonis E. Talpase süü suurusega. Kohtupraktikas pole harvad olukorrad, kus analoogse väärteo toimepanijat karistatakse (lausa) 10-päevase aresti ja juhtimisõiguse äravõtmisega (vt nt Tartu Maakohtu otsus nr 4-20-4075/17). 14. Toodud põhjustel ning juhindudes VTMS § 145 lg-st 1, § 147 lg 1 p-st 4, § 148 p-st 4, § 149 p-st 1 ja § 151 lg 3 p-st 3, tühistab ringkonnakohus Viru Maakohtu 17. jaanuari 2025 otsuse osas, millega maakohus jättis E. Talpasele lisakaristuse mõistmata. Ringkonnakohus 4 teeb selles osas uue otsuse, milles võtab E. Talpaselt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õiguse 6 kuuks. Kohtuvälise menetleja apellatsioon kuulub osaliselt rahuldamisele. (allkirjastatud digitaalselt) 5